Ja tere taas kuulama rahvateenrite iga laupäevast saadet veel esialgu tormi ei ole ja tundub üsna uskumatu, kui välja vaadata, siis Tallinnas vähemasti päike paistab ja kerge filmides on paar kraadi külma ka. Ja seetõttu ma ennustan ka lähemaks tunniks ajaks suhteliselt rahulikku saadet meile. Täna siis vikerraadio. Olgu see rohelise laua taga, kolleegid Sulev Valner siitsamast majast Eesti raadiost, Margus Mets Pärnu Postimehes ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Ikka veel Eesti Televisioon. Aga mis siis juhtunud, Nathan lõppeval nädalal. Võtame siin nagu kohe ette. Margus. Mis sinu elus on juhtunud lõppeval nädalal? Minu elus on juhtunud see, et ma sain uued autojuhiload, lõpuks ometi. Palju õnne. Et see tundub selline tühine pisike sündmus, aga ma kogesin omal nahal seda, et vaata, kui inimene ja tema andmed ja tema elu üha rohkem arvutis siis ühel hetkel võib seal väike viga juhtuda, lakkab olemast. Kui su pangaarve või su autojuhiload, siis väike asi, aga võid lakata sa ise ka olemast. Ja lugu oligi selline, et ma läksin kaks nädalat tagasi ilusti ARKi Tallinnas autojuhilube vahetama tähtajaks ei möödunud. Ja just mõttes kiitsin, kui hästi kõik korraldatud koheselt foto tehtud, kohe raha maksta, järjekord ei ole, et kuni selle hetkeni, kui seisin leti ees ja naine vaatas sügavalt mulle silma ja ütles, et sellele inimesele ja sinu naine vaid leti taga olev töötaja, ARKi töötaja, et sellele inimesele ei ole mitte kunagi nii andmetel autojuhilube välja antud ja sellist sellise numbriga autojuhilube ei ole ka mitte kellelgi olnud, nii ütleb meie arvuti. Noh, eks ma siis suusõnaliselt seletasin, et et neid lube on juba mitu korda vahetatud ja tehtud kunagi Tartu Ülikoolis 81. esimesel aastal ja ma saingi aru, et väga raske on seletada, et sul need asjad olemas on. Aga lõpuks on mul ikkagi eile need load, load uued, tagasi tagasi andsid, aga väike ehmatus oli küll. Ma saan aru, et suur seaduserikkumine, kui inimeste arvutis ei ole, aga load ikkagi seal anti, siis ma arvan, et on tõsine põhisele ARKi uurida, et mis seal ikkagi toimub seal meie, meie raha eest ülalpeetavas asutuses? Jah, et miks mul ikkagi ostetud lubade asemel uued ainult ei ole, ma pole väitnud, aga lube, eks ole, nende jaoks Eegaaganti välja paberid olid kadunud nagu sel nädalal üldse paljud paberid kõne alla rippuvad kadumas kipuvad. Sulev sinu elus on juhtunud? Peale selle, et Eesti raadiole Aga tõesti? Lihtsalt lihtsalt selline selline tore ja huvitav elu, aga aga, aga see muidugi ma arvan, päris päris võib-olla sümboolne, et niiviisi alustasite, alustasite juttu tõenäoliselt hoopis teisel teemal, kui kuulajad oleks eeldanud, et me alustame. Ehk kindlasti kuulajad oleks eeldanud, et me hakkame kohe rääkima välisministeeriumist ja välisministrist. Ja samas just praegu nii-öelda mõelda selle üle, et Margus alustas hoopis teisest teemast. Et aga võib-olla ongi nii, et tegelikult see, et mis meil välisministriga sel nädalal on toimunud ega see meie igapäevast elunud kohutavalt palju ei, ei mõjutagi. Noh, me äkki jõuame veel sinnani, ma väidan vastu, et mõjutab ikka küll. Küsimus ei ole ju meie kaunis välisminister siis üldse mitte küsimus vaid, vaid ikkagi selles, mida see ministeerium toodab. Aga sel nädalal ta Eesti muutunud ikkagi? Jah, aga kogu see segadus, mis, mis nagu meie väikeses vabariigis toimub. Ma arvan, et, et, et on ikka küll need asjad omavahel niivõrd seoses, et, et kui see ministeerium kõige otsesemal kujul peab nagu Eesti väikese Eesti ja meie kõigi ühist julgeolekut tootma siis siis ma arvan, et see segadus, mis seal toimub ja ja et seal tegeldakse hoopis nende asjadega, millega seal üldse see asutus ei peaks nagu tegelema, vaid, vaid need asjad peaksid nagu iseenesest korras olema. Siis, siis tähendab, kui mingit mingi osa põhitööst jäi nelju tegemata. Tähendab, meile toodeti sellel nädalal tunduvalt vähem julgeolekut. Ja see on, see on juba tõsine probleem. No enne kui me tõesti selle nädala peateema juurde tulema ega me sellest ei pääse ei üle ega ümber, siis siis see oli üks, üks väga huvitav sündmus, toimus meie palavalt armastatud Hansapanka taheti hakata ära röövima lõplikult meie käest. Et ma arvan, et et see on ka sündmus, mis tegelikult meie tähelepanu väärib, sest Hansapank on teatavasti üks meie noh, ma ei tea, kas ta Eesti Nokia on, aga ütleme, Eesti enda ülestöötatud asutus, mis on siis nüüd läinud väga sügavale ja kaugele rahvusvaheliste tõmbetuulte kätte ja, ja see, kui, kui, kui Hansapank Eesti börsilt ära kaob, see, see on kindlasti mingi mingi suursündmus Eesti majanduselus või kuidas vaata, sa ütlesid seda, et ei ole Eesti Nokia, ma kardan seda parimat logijad, meil ei ole hetkel ikkagi välja pakkuda, et see on võib-olla viimase 15 aasta kõige parem logija, mida me oleme geenivaramu projekt jõudnud nukkia tasemele kaugeltki nii palju. Ja kuigi tõesti Swedbanki käes on 60 protsenti Hansapanga aktsiatest, jaa, veel suur osa nendest aktsiatest on väliskapitali välisfondide käes. Eestlaste osa on jäänud üha väiksemaks väiksemaks. Aga need visad mehed, kes seal nii-öelda väikeaktsionärid on naljakas, on nimetatud tegelikult Jürid Sa. Neile sõrad vastu jah, et tegu oli veel mitmed aastad tagasi Hansapanga suur aktsionäridega aga nad ei taha oma jupi käest ära anda, sest et ja ma saan neist täiesti aru, sest just nüüd, kui Hansapank on näidanud Eestis, Lätis, Leedus ütlevad plahvatuslikku kasumi kasvu ja Venemaa väravad on valla, siis põhimõtteliselt on otsus langetatud see, et Moskvas, Peterburis ja ühes linnas veel avatakse Hansapangakontorid ja hakatakse seal laenuraha ohtralt laiali jagama. Et see võib põhjustada lähiaastatel mitte nii-öelda Hansapanga kahe kolme kuni viiekordset kasvu võib-olla 20 võib-olla ka viiekümnekordset kasvu kasumimarginaalid ja mitmed aktsionärid on öelnud, et kui ma täna müüksin selle hinnaga 11 eurot aktsia maha sibul võiks olla piinlikult häbi näiteks 10 aasta pärast, et selle, mis, mida ta siis sellel hetkel hetkel maksab. Nii et minu meelest see rootslaste pakkumine tuli tegelikult natukene liiga hilja ja sarnaneb Sonera TeliaSonera pakkumise, mis tehti Telecom-ile täpselt samamoodi, et hästi väikese hinnaga praegusel hetkel kätte saada, siis vaadata, kuidas oma äri edukalt edasi ajada. Nii minul on tunne küll, et see Swedbanki pakkumine väikeaktsionäridele, kelle varandus tegelikult küünib ka Eestis sadade miljoniteni aga et see lihtsalt korjatakse ja tuleb teha uus pakkumine või jääb, nüüd jäävad need vait, aktsionärid endiselt Hansapanga osanikeks. Ma pean ütlema, et mul on ausalt öeldes sügavalt, ükskõik kui hästi või halvasti Rootsi pangal läheb. Mind huvitab rohkem muidugi see, et mis Eesti riigil või, või meil kõigil või Eesti ühiskonnal või on, on rõhku sellest on, et kelle käes see pump parasjagu on. Ma arvan, et tegelikult kui me need üksikud väikeaktsionärid jutumärkides, siis keda me siis ka siin üleeile, üleeile äripäeva sisus jälle järjekordselt lugeda oled, õpi kindlasti kuulus jah. Et ehk ka nende nende isiklik varanduslik seis on mul tegelikult sügavalt ükskõik, aga, aga mis sa, Margus või ka Sulev, mis te arvate, kas, kas nagu hansapangale lõplik üleminek toimub see siis või ei toimu? Hetkel vist pigem ei toimu rootslaste kätte. Kas see kuidagi nagu ka mingisugust Eesti Eesti riigile mingisugust nagu märki näitab või, või on seal üldse tähtsus märki, näitab ta seda, et minu meelest ma julgeks öelda, et Hansapank on võib-olla isegi Euroopas praegu üks tuntuim eesti kaubamärk üldse? Ei Kalevi kompveki, Ta ei lihakombinaat ega miski muu ei omadega sellist tähendust, ma ei tea, mis märk võiks olla veel, mis oleks Euroopas samavõrra tuntud ja võib-olla ka ütleme maailma pankade. Jah, aga kui omanikud ütlevad, et, et miski seda panka nagu ei kõiguta nime ei vahetata, mis ta rootsi omanikud ütlesid veel vist kaks aastat tagasi ka seda, et mingil juhul nad ei taha omada 100 protsenti Hansapangast äris muutuvad ideed, mõtted, projektid alati, nii et mina arvan küll seda, et kui ta läheb Swedbanki omanduses on ainult natuke aja küsimus, kas see on aasta kahe-kolme küsimus, aga kaubamärgiks saab ikkagi Swedbank. Sa arvad, et see ei ole, see ei ole mõeldav, on ka nimi tegelikult, kuidas ta on saanud näiteks? Balti riikide, võib-olla ka Venemaa, Ukraina üks suuremaid panku kannab näiteks sedasama sedasama nime. Me ei tea seda, mida üldse pangandusmaailmas võib-olla lähema 10 aasta jooksul Euroopa Liidu tingimustes üldse toimub, räägitakse ka seda, et Swedbank ise on sedavõrd väike pank, et viie aasta pärast seda olemas ei ole. Et millise grupi kätega Swedbank tegelikult läheb, millise kätte läheb Sampo millega, kelle kätte läheb norde ja me ei tea seda. Mina julgeks olla natuke teist meelt, ma arvan, et Hansapanga nimi väga tõenäoliselt võib ikkagi alles jääda ka pärast seda, kui nad siin selle täisosaluse võtavad, sellepärast et tegelikult on dilemma ikkagi ju selles, et millise brändi all seda teenust on kõige näiteks eestlastel, lätlastel ja leedulastel müüa. Ja Hansapanga kui märgi ülesehitamisse on nii palju jõudu pandud ja see on olnud nii edukas, kas need päris riskantne oleks tegelikult öelda, et me lihtsalt nimega Swedbank peavad alustama näiteks keskmise eestlase hinge jõudmiseks noh, peaaegu nullist, eks ole, või, või ka ilmselt juba lätlasega leedulase jaoks. Ma arvan, et näed strateegiaid, kes seal tulevase selle nii-öelda noh, ütleme veel rohkem rootslastele kuuluva pangad, mis ilmselt ju nii läheb kui muidugi väga võimalik, et need rootslased omakorda veel ära ostetakse kellelegi poolt, et nende tulevase panga, sellise turundusstrateegia mõtlejad väga tõsiselt kaaluvad kasvanud sellest nimest loobuda lihtsalt täiesti nii-öelda külma majandusliku, ilma igasuguste emotsioonideta, külma majandusliku arvestusega täpselt sedasama, et ega kui me võtame, needsamad rootslased on üle elanud ja hulga oma nii-öelda rahvuslike ärikatastroofe kui nende nende tohutud nimed nagu Volvod ja Saabid, eks ole, on siin ka enam rikkamana tasku pistnud rikkamat tasku pistnud. Aga tegelikult, et ega need märgid ei ole nagu iseenesest turult kadunud, sest samas kõik mõistlikud ärimehed jätavad sellise märgi, mis töötab hea meelega, alles korjavad selle kasume lihtsalt endale. Et mina nagu selles mõttes ei, ei ennustaks seda, et et selle oman omanduse muutusega peab kindlasti muutuma nimi. Aga muidugi võib, et pigem, pigem nad küll saavad seal sisemiselt nii-öelda Hansapanga, võib-olla esindusnäod saavad olema üha rohkem nii-öelda töökeel saab olema rootsi keel ja. Aga kas me mäletame-mäletame näiteks Soome näitel olid sellised pangad nagu oli Merita pank ja olid veel mitmed, ega nordpangast, ei teatud ka mõned aastad tagasi veel mitte mitte midagi, valiti just selline sama kõlav põhjamaine nimi ja see enda ülestöötatud. Ja ma mäletan seda, Hansapanka püüti Hoiupangaga kokku hakata panema, siis öeldi ka seda, et ei, et noh, kliendid lähevad minema, Nad ei võta seda Hansapanga imidžit ja nime nagu omaksed. Hoiupank oli juba nii-öelda esimese Eesti vabariigi ajal väga kõva bränd. Mitte midagi, aeg läks mööda, võeti omaks see, kes soodsamaid pakkumisi teed. Ei, see on võimalik ka vastupidiseid näiteid on küll, eks ole, medali südamele armas Eesti Telefon, mis, mis on nüüd mingisugune, noh, me oleme ka siinsamas saates rääki. Elion pidas äsja siin see 40 90 tähendama. Vägisi, ta toodi sisse vastu kõikidele igasugustele argumentidele Siroloogidest alates ja, ja, ja rahvusvaheliste juristidega lõpetades mäletatavasti oli olemas üks kommunikatsioonifirma. Kas see oli nüüd Portugalis või Hispaanias, ei mäletagi enam. Aga nimi on ennast üles üles töötanud ja ja samas ma vaatan, sinu Margus on siin üks reklaami on Elisa, eks ole. Noh, oli, oli Radiolinja, mis samuti aeg, jah, ja töötas ennast samuti väga ilusti üles. Kuigi seal eestlasele ütleme korrektne hääldus, seda sõna oli, oli täiesti vastuvõetamatu, sest seda nõrka teed nagu soomlased ütlevad eestlane kunagi ei hakka ütlema. Tänasele kuulge, aga Eli on Elisa, nüüd hakkad juba tavateadvuses nagu segamini omavahel minema, väga. Sarnaselt. Ei, see on kõik tõsi, aga, aga ma tooks ka paar vastupidist näidet. Näiteks me kõik teame, et meie niisugused söögilaua valdavad kaubamärgid nagu näiteks Rakvere või talleg kuuluvat tegelikult soomlastele niukse koleda nimega roaga TALO eks ole, firmale nad ei ole Rakvere kaubamärki ümber nimetanud ruoka taluks ega, ega tallegi roaga talaks, sest on on väga selge, et selle märgi läbimüük võib oletada, vähemalt Eestis ei pruugiks olla nii edukas, kui, kui need märgid, mis on eestlastele endale sisse juurdunud. No näiteks, et kui keegi ostab ära Kalevi kommivabriku ja ta hakkab selle, muudab nii-öelda selle kaubamärgi Kalev siis sealt pealt ära. No ma arvan, et see sariks, no ei, ei, ei, suurenda see kindlasti nende kommide müüki. Pigem ikka mingi väike sihuke patriotismi uss hakkab meis kõigis nii-öelda ja tööle, et me parem nagu natukese otsiks rohkem eestimaist. Ja teine asi on see, et muidugi pangad on või vähemalt oleme konservatiivsuse sümbolid ja ja kui inimene ka harjub ühe pangaga ära või, või siis üks ettevõte, kellel tal on selle pangaga hea kontakt olnud, siis siis noh, ma arvan ka, et see nimi väga-väga palju nagu ei, ei, ei, ei mõjuta noh, samas on jälle muidugi teisi näiteid, kui see nimi sõltumata, kui see pank ei ole, ei ole olnud piisavalt kliendi jaoks usaldusväärne, siis ta siis ta lihtsalt kõnnib sealt minema, nii nagu see omal ajal juhtus minuga. Kuigi minu tagasihoidlik raha selles pangas ei mõjuta kuidagi. Aga jaoks on, on see nagu oluline, et ma lähen alati siiamaani lähen Hansapangast mööda, mõtlen. Ahaa, see ei ole see pank, mis on minu bank. Selles mõttes, et Ma tahan, on see pank minusuguse pisikese pisikese pisikese kliendi jaoks eksinud ja olnud ülbe. Ja, ja pärast seda ma ma lihtsalt selles mõttes on, seal on seal väga tähtis, et pank tõesti oleks usaldusväärne. Ei oskagi öelda, kas, kas see nimi nüüd nii nii oluline Ega ilmselt on täiesti võimalik teha niipidi või teistpidi, ma lihtsalt tahtsin öelda, et, et ma ei ole, ma ei ole kindel, et see Hansapanga nimi ära kaob. Aga ega ma ei ole ka kindel, et ta 10 aasta pärast selle nime all kindlasti tegutseb. Aga sa ütlesid väga õige tööd, kuid alati tuleb kasutusele siin sõna nagu marketing, siis ongi tegelikult tuleviku ennustamine või ja me ei tea tegelikult milleni see viib või me ei tea seda, millise otsuse langetame poole aasta pärast, aasta pärast, nii et seda ei olegi võimalik sajaprotsendise tõenäosusega ette ennustada. Aga kõik variandid on võimalikud. Aga muidugi on sellel samal küsimusel teine pool ka, et eks need Hansapanga noh, need niinimetatud väikeomanikud, kellel küll tegelikult on aktsiaid sadade miljonite eest. Et eks nad on praegu ka olukorras, et mis, mida iseloomustab ikkagi selline tuntud Eesti Eesti kõnega, tähendab, et varblane peos kui tuvi katusel. Et, et mingis mõttes jälle hetkel on võimalik päris suur raha selle eest saada. Ja on võimalik, et, et realiseerub see stsenaarium, et, et kõik läheb edasi ainult veel uhkemalt nii-öelda, et kui me näeme Hansapanga kasumi, eks ole, viimase aja trendi, mille graafik noh, nii-öelda tõuseb noh, nii-öelda kohutava kiirusega. Et siis peabki naguniiviisi jätkuma ka järgmised viis aastat, järgmised aastat ja näiteks, et minnes Venemaa turule, et see tähendab tohutut, et nii-öelda mahu ja kasumi kasvumahu kasvu ilmselt küll, aga kasumi puhul Venemaal. No mina ei tea, see Venemaa on kuidagi ka äriliselt selline sümbol, et et liiga kindel julge olla, et sealt kindlasti väga suurt kasumit tuleb. See, et seal suuremahulist tegevust arendada saab, see on nagu küll tõsi. Ja, ja see on jälle see, et ega siin on ainult puht puhas spekulatsioon, eks ole noh, nii-öelda tuleviku ennustusena näiteks, et kuidas läheb hansapangal ütleme 10 aasta pärast. Noh, eks Venemaa puhul muidugi risk viiakse võimalikult madalale, sest ei ole keegi nii loll, ei, ei siin Eestis ega, ega Rootsis, aga kuskil see on, need analüüsid on väga põhjalikud ja Venemaalt on väga paljud investorid ära jooksnud, aga, aga Vene turg on siiski nii nii majandusvääri atraktiivne, et et sinna ikka proovitakse, kuigi saadakse vastu näppe, kõrvutatakse neid korduvalt, aga ikka ikka minnakse Venemaa juurde, me tuleme ja kohe, aga aga lähme siis nüüd meie saate nagu või ütleme, mis meie saate ütleme, vaieldamatu peateema juurde. Milleks isale kahtlemata Ta mitte Eesti eurolaulu valimine. Kuigi kuigi ma seal teatud analoogiat näen peateemat, räim natuke ei, ei, ei, ei, meil ei ole lihtsalt nii palju aega. Lihtsalt selle selle võitnud eurolaulu pealkiri ajendas mind natukene nagu paralleele tooma, et lets leskelt laud on, on noh, et need väga laudiks siis läks ikka, kuigi see laul konkreetne on tõlgitud eesti keelde, paneme pidu või midagi taolist, aga aga, aga võib öelda ka, et, et noh, et Eesti vabariik oma täielises uhkuses näitas ennast möödunud nädalal ikka ikka väga-väga ja väga. Kõigepealt küsin teie käest niimoodi, et, et see, et valitsuskriis on meil nüüd, selles ei ole enam kahtlust, siin ei ole vaja enam nagu muid sõnu välja mõelda, aga kui ma teie käest küsin, et, et kellele see kriis siis nagu praegu kasuks või või kellele kõige rohkem nagu kahjuks tuleb, mis te, mis te arvate, mis te ütlete? Siiamaani tundus seda, et aeg räägib kogu aeg ka Res Publica kahjuks. Et tema kõik trendid on langev, populaarsed trendid ja kohalikud valimised lähenevad. Siis mulle tundub seda, et läbi selle sündmuse said oravad ehk Reformierakond sellise löögi, mida ta ei uskunud. Mitte kuidagi sellel sellel sel aastal. Et nende nii-öelda platvorm ja seisud tundus noh, niivõrd kindel, neil oli võimalikud mitmed tulevikuvariandid siis antud hetkel ei ole neil eriti palju mitte tegelikult oma põhikirjalise tegevuse elluviimiseks kui hoida seda valitsuskoalitsiooni koos, vaatame seda, et kui resoluutselt väljaütlemistega on tulnud sellel nädalal välja Isamaaliit sotsid, Keskerakonnast rääkimata kõigi pakuvad ennast koalitsiooni, aga ainult ühel tingimusel siis kui reformierakond loobub oma põhilisest väärtusest, see tähendab seda tulumaksu alandamise projektist. No sa tahad sellega öelda seda, et et põhimõtteliselt, kui on siin räägitud, et peaminister Juhan Parts nagu mingisuguse hetkelise afekti ajel võttis ette oma oma üüratu sammu ja laskis lihtsalt ühel hetkel välisministri lahti? Ei vastupidi. Sa tahad öelda, et, et seal oli nagu hästi ette kaalutud samm ja Ma arvan küll jah. See ei olnud. See ei olnud juhuslik samm. Kas me tõesti oskame arvata, suudame arvata seda, et ta ei näinud ette seda, mida see kaasa võib tuua. Sulev Searad. Võimalik, et see samm oli, oli väga niisugune rabe ja kiirustav ikkagi. Mulle tundub, et see oleks, oleks võinud ütleme nii, et olla ikka olla ikka läbi viidud niiviisi. Et partnerid ei saaks öelda, et, et neist päris mööda mindi üle sõideti noh, ja selle juures ikkagi läbi viidud. Aga, aga teisalt võiks ka küsida, et, et kas Partsil oli üldse ka teisipidi jälle häid valikuid me justkui väga palju, noh, see nädala on keskendatud sellele, et et kas parts oleks pidanud seda tegema nii või teisiti, eks ole, ja noh, põhiliselt ju ka partnerite ette heita Talle on pigem selles, et kuidas ta seda tegi. Aga teisalt võib ju ka küsida, et kas oleks olnud nii-öelda kas, kas oleks saanud, oskab keegi anda Partsile nõu, et, et nii-öelda neela alla või ära tee midagi. Ütleme, et. D sina ka nägu, et mitte midagi ei ole toimunud. Et ikkagi minu meelest minu meelest Kristiina Ojuland ja natuke ka tema nii-öelda, ütleme siis tema selja taga Andrus Ansip oma väga sihukeste lühemalt. Esimene väga selja taha jäänudki lausa Andra suvila. Jah, või või tema tema ees pigemini et nad oma kategoorilist selliste lausetega, et nad ei näe selles mitte mingit probleemi. Nad just nimelt tekitasid suurema probleemi, kui võib-olla asi iseenesest oleks muidu olnud. Et et ikkagi rääkida sellisel kujul, et no ma ütleks, et see Kristiina Ojulandi jutt kohati läks natukese nagu lapsikuks kätte ära ja veel tänast lehtedes intervjuudes kaad. Et mina isiklikult ei ole ühtegi dokumenti ära kaotanud. Ärge tahtke, et mina siis millegi eest vastutaksid. Niiviisi ei saa nagu suhtuda sellise noh, ministriametisse või riigijuhtimisse. Et kui te ei ole mind isiklikult noh nii-öelda ei saa süüdi toda millegi halva tegemises, et siis ma ei vastuta selle eest, mis minu alluvuses toimub. Ja kui me räägime mingisugusest nagu üllatusmomendist, no see oli muidugi üllatus, et parts seda asja niimoodi tegi. Sellest võib ka pikalt rääkida, aga, aga sellest on niivõrd palju meie ajakirjanduses viimasel nädala jooksul räägitud, et vist nagu enam ei ole mõtet. Aga, aga üllatusi nagu minu jaoks oli see millise, millise kire Hazardi mõnuga mõlemad pooled siis mõlemad vaenutsevad poole, et rahvaliit on nagu jäänud kõrvale. Põletasid enda taga kõik sillad tüli ja lõi niisukese leegiga järsku plahvatama. Et kõik ununes koosmeel vajadus riiki valitseda, ükskõik, kas siis selle partneriga või ilma. Kõik kaardid löödi nagu, nagu kohe lauale alates sellest, et parts maha Res Publical, jah. Siis Reformierakonna poolt parts maha. Res Publica, jah. Erakorraliselt inimesed, mida iganes, kõik kõik löödi kohe lauda, tähendab, kaardipakis ei hoitud enam mitte mitte midagi, nagu, nagu enam enda teada. Et see, kas siis see näitab minu arust seda nagu seda, et, et kas siis need, need vastuolud, mis, mis kahe aasta jooksul olid, olid tekkinud viha partneri vastu olgu see siis partner, parts versus Ojuland või, või siis Reform versus Res Publica. Oli oli ka nii suur, et kui ta lõpuks sealt tuha alt ikka välja lõhise tuli, siis, siis see põletas kõik nagu enda taga ära noh, öeldakse seda, et son stressi tunnus, kui sa võtad ühel hetkel äkki selliseid täielikult peituvat väga järsud otsused hetkega vastu, mis võivad hävitada tegelikult sinu enese tuleviku kõige paremad variandid. Nii et see, mille sa vihjasid, et koalitsiooni algusesse kõik on ju olnud väga palju selliseid erimeelsusi oravate ja Res Publica vahel ja nende hõõrusid tasapisi ja ühel hetkel oli see just Kristiina Ojulandi välisministri koht, oli see, mis lõi selle stressi nii-öelda lõkendama ja võeti vastu selliseid otsuseid, mida tavasituatsioonis teinud ei oleks. Me mäletame tegelikult suurepäraselt, miks koalitsioon sündis, see oli ikkagi selleks, et et Keskerakond eesotsas savisaarega võimule ei saaks. Seal oli nagu selja taga on Moskva, et taganeda pole enam kuhugi ja, ja see see kolmikpidi kokku saama. Kolmik oleks võinud vabalt olla ka nelik või viisik, aga, aga noh, need ülejäänud kaks olid lihtsalt nii väikesed pärast valimisi, et oma oma kuue, seitsme kohaga nad vaevu valimiskünnise ületanud tena ei olnud lihtsalt vajalikud. Vajalikuks võivad nad oma oma häältesaagiga alles nüüd kuigi löödud ja seda mõistusabiellutakse tulema kõige püsivamad abielud üldse. Järelikult ei ole ainult mõistusabielu. Aga samas üha üha nii-öelda, mida päev edasi see situatsioon siin tuha all hõõgub ja mitte ainult tuha all, vaid eks ole suure leegiga põleb tegelikult seda kuidagi selgemaks saab, et ega nagu häid kombinatsioone riigikogu 101 kohta, nii nagu ta täna jagatud on, eriti palju ei anna, kuidas seda valitsust moodustada ja võib-olla see on ka olnud jälle selle valitsuse, nende õnn ja õnnetus korraga, et et ta saab ennast tunda natuke, liiga kindlalt. Tähendab, see on tegelikult võib-olla just nimelt mingis mõttes ka lasknud neil nii nii-öelda nii vabalt, et üksteisega nii-öelda Nageleda, sest nad teavad, et noh, nii-öelda väga raske on moodustada mingit teistsugust valitsust. Ja see nagu annab nagu ütleme sellises ohuolukorras aeg oleks olemas noh, nagu nagu ütleme aastaid kogu aeg on olnud nagu see Savisaare tont seal kuskil kuskil nurga taga, eks ole, et et äkki, et kui meie nii-öelda omavahel tülli keerame ja valitsus kukub, siis järgmisena teeb Savisaar. Ja nagu olnud ilmselt, eks ole, see olukord, kus Keskerakonnal ei ole, ei ole just nii head päevad, et, et oleks reaalne, et sinna ümber uus valitsusliit, eks ole, praeguses riigikogu koosseisus tekib ja ei olegi nagu väga palju valikuid. Ja, ja muidugi Reformierakond võib-olla ei mõelnud, et nii-öelda minnes nagu nugade peale väga hästi ei järgi või selles osas, et et tegelikult tundub, et nende Nende, sellele suurele valimislubadustele tulumaksureformile ükski teine võimalik valitsuse koosseis ei oleks niigi soodne, kui on tänane. Tehke sellest vist ei saa kunagi kindel olla ega, ega Res Publica ja Rahvaliit ka kaks aastat tagasi ei olnud väga armunud sellesse tulumaksureformi ideesse aga, aga kuidagi väga valutult läks ja ära tehti ja, ja esimesi vilju me maitseme, siis nüüd juba kuud, eks ole, jah, aga nii avalikult ei ole minu meelest seda Reformierakonna projekti ikkagi kritiseeritud, nagu nüüd seda tehakse, seesama valitsuskriisivalgusega väga resoluutselt öeldakse ära, et kõigis meie hädades on süüdi seesama tulumaksu alandamise projekt, mis minu meelest tegelikult nii ei ole. Ja tõesti ei tea, mida see tegelikult veel kaasa kaasa toob. Ja kui ma loen siin ka tänasest postimeest sotsiaal demokraatiat Ivar Padari seisukohta, siis tema ütleb seda, et et võib-olla nad oleksid sellega isegi nõus Reformierakonnaga paari heitma, aga kindlasti tuleb nii-öelda välistada see tulumaksuprojekt. Isamaaliitlased ütlevad seda, et nendel on 20 tingimust, mis nad seavad koheselt vastu nii-öelda sellele Reformierakonna tulumaksu alandamise projektile, kui need rahuldatakse. Okei, võtame selle vastu, nii et minu meelest see natuke lihtsustatud arusaamine see, et kui me tõstame ühte maksu mõni protsent kahanda seda, et siis koheselt laekub riigikassasse täpselt need nii-öelda puudu olevat protsendid, millest õnnestub kõik teised valimislubadused täita. Et majandus ei toimi, need protsessid sugugi mitte nii üheselt. See see on nüüd vaidluses, eks ole, et kas, kas, mis tulemuse see annab, et kas seda tulumaksureformi jätkata või see lõpetada? Tõe kriteerium on praktika on üks asi küll, on nagu selge, et erakondade positsioonid kipuvad olema sellised, et et tegelikult võiksid ju välja lugeda, et ega Reformierakonnaga eriti paljud teised parteid koos valitsust teha ei tahaks, tähendab, selle järgi aga mitte keegi, ütleme nii, et õigemini öeldes on nii, et öeldakse umbes sedasi võib ju, tänasin lehtedeski lugeda. Et Reformierakonna inimestega me saame läbi ja me oleme umbes valmis nendega valitsust tegema, kui nad loobuvad kõigist kogu oma poliitikast. Aga see on ju tegelikult mõelda, see oli seal väga vägagi otseselt ei öeldud, et see nii tegelikult ongi. Teine asi on, et umbes, et me võime koos Reformierakonnaga valitsuse teha, aga ainult juhul, kui tegelikult ühtegi Reformierakonna nii-öelda olulisematest lubadustest ellu ei vii. Ainult et kuidas Reformierakonnale peaks sobima, et selline valitsus nähakse natuke sarnane. Siin tekib tegelikult ka üks küsimus, kas Reformierakond Siim Kallase ajal ja pärast Siim Kallast on ikka seesama reformierakond, kas tulumaksureform on Ansipi reforme Ansipi aegse Reformierakonna, kas kõik retooriliselt küsimus, et kas tulumaksureform on kuidagi seotud Reformierakonnale antavate häältega, kas see on kuidagi seotud nende lojaalse valijaskonnale kui nendele kassidele on väga üheselt ja selgelt vastuse, et jah et see ongi see, mis teeb Reformierakonnast Reformierakonna tänu sellele on nende valijaskond nii suur, nagu ta on ja nad saavad nii palju kohti riigikogus nagu nad ja, ja võib-olla tulevastel valimistel veel rohkem. Siis, siis on muidugi selge, et Reformierakond ei saa sellest loobuda. Et nad jäävad nii-öelda noort nooremate, noorema publiku ja edukate rikaste jõukate inimeste selliseks erakonnaks ja neil on olemas selge oma valijaskond. Seda küll, aga Ma võib-olla kaitseks ta Reformierakonda, kes nüüd kipub peksupoisi rolli rolli jääma, et tegelikult, milles on see põhivastuolu Reformierakonna ja nüüd nii-öelda teiste kõigi erakondade vahel. Reformierakond usub siiralt selles, et madalamad maksud toovad riigikassasse rohkem raha kui maksude tõstmine, kõrged maksud, ülejäänud erakonnad kipuvad arvama nii-öelda teisiti. Kui vaatame ajalugu natuke tahapoole, siis tegelikult Reformierakonna selline madalate maksude poliitika on seni vähemalt minu meelest riigikassasse toonud enam raha, kui oleks toonud kõrgete maksude poliitika. Ja selles mõttes ma nagu natukene imestan seda, et kõik ülejäänud erakonnad on asunud nii-öelda Reformierakonna vastaspoolele. Jah, aga see ongi paraku tõsi, et üks asi on, mida praktika näitab, aga teine, teine nii-öelda tõsi on ka see, et kui ikka enam-vähem kõik teised erakonnad on asunud teisele poole, siis on väga raske kokku leppida selles, mida üks tahab ja kõik, ülejäänud ei taha. Et võib-olla tegelikult põhjused teises, mitte ainult sellest samast tulumaksureformis ja võtame ka kõik muud küsimused, mis meie elus on, ega siis tulumaksureform oli ainult üks ja väga oluline muidugi, aga, aga ma tahaks ikkagi teada, mis nagu loogiliselt sotsiaaldemokraatia seob Reformierakonnaga. On ju öeldud, et Res Publica reform on tegelikult nagu ühe ühe, ühe ema, kaks last, et, et tegelikult olekski parem, kui nad omavahel tõesti ühineksid, aga miks nad ei ühine, see on ka ju päris selge. Reformierakond on muidugi näidanud oma paindlikkust Keskerakonnaga koos riiki valitsedes kui Tallinna linna valitsedes. Et selles mõttes, et, et see on võimalik see, mis, mida enne seda peeti suhteliselt võimatuks. Enne seda, kui eks ole, tehti nii-öelda Siim Kallas ja Edgar Savisaar ühisvalitsus, mis ju oli üks Eesti eelmisi valitsusi. Nojah, aga me peame ikkagi arvestama seda, millises olukorras Keskerakond on praegu. Ei, ma mõtlen seda, et noh, et kui oli võimalik Reformierakonna ja Keskerakonna ühisvalitsus, siis noh, miks ei peaks olema seesama võimalik ütleme vähemalt Reformierakonna poolt paindlikkus, teha koostööd sotsiaaldemokraatidega Isamaaliiduga leida ühiseid kokkupuutepunkte, kellega neil pealegi nii-öelda isiklikul tasemel ilmselt on palju rohkem ütleme, ühist ühist kogemust ja, ja niisugust sümpaatiat minevikust. Mul on üks saatanlik mõte, et tegelikult väga tahaks anda mingiks mõneks aastaks Eesti vabariigis võimu just nimelt sotsidele, et nad saaksid täielikus rahus oma projekti ellu viia. Ja ma kipun arvama seda, et seesama, millest need sotsid praegu väga edukalt räägivad et neil ei õnnestu tegelikult seda heaoluühiskonda luua tuginedes nii-öelda oma majanduslikku seisukohtadele, et ma ei tea, kuhu tahetakse jõuda sügiseks hakkavad kohalikud valimised, sest et kogu aeg ma ennustasin seda, et veel on aega, aega, kohalike valimisteni, et veel ei pea ükski partei noh, väga tulist valimisvõitlust alustama siis tegelikult seesama Kristiina Ojulandi hetk või minu meelest see, kus valimisvõitlus lahti lasti, sellise stardipauk. Kas sügisel koos kohalike valimistega tulevad ka riigikogu valimised? Ma ei ole selle mõistlikkuses väga kindel, aga ma ütlen, et ma ei ole see mõistlikkuses väga kindel, see ei tähenda seda, et seda ei või mitte tulla, et seal puudub lihtsalt paratamatusega. Imestasin näiteks Eesti televisiooni seda arvamust saate kustil jooksevad all need rahva arvamused, foorum, foorumid, telefoni esitlenud helistamise peale ja seal oli üle 70 protsendi inimestest vastanutest, et lasteaias või oli kuskilt mingi 2800, polegi nii väike summa, nemad tahtsid erakorralisi valimisi sügisel. Kas nad ei peaks tahtma tegelikult ja teisalt, miks me peaks tahtma neid, teisalt, miks sa, miks sa arvad, et see küsimus sellest, kas sügisel tulevad valimised või ei tule, on kuidagi seotud mõistlikkusega et see ei pea üldse nagu? Nii saab olema sellest päris küsimusele vastamine, see ei pea tingimata jah väljendama kõike seda, mis on kõige ratsionaalsem või kõik kõige õigem, sest et inimesed tahavad ikka verd ja pisaraid näha, eks ole, skandaale, sarved tahavad, tahavad valimisi. Vot küll sellepärast et vaata kasvõi lehtede läbimüüki ja, ja teatud telesaadete vaadata, kust, mis selle kriisi ajal nüüd on olnud, kõik on tõusnud, kõik numbrid on läinud, ülesanne väga lihtne, kui midagi ühiskonnas toimub, kuigi inimestel otseselt ju ei puuduta, eks ole, tema leiva palukese ega korteri kallale ei lähe ju mitte keegi ja, ja kriisid tulevad ja lähevad, aga vaatajahuvi on ikka paali fenomen on ikkagi ja ta kanaliseerub praegu siis meie valitsuskriisi, siis tuleb välja, meedia on võib-olla algatanud selle valitsuskriisi vaja saada lisareklaamiraha vaata huvi, numbrid üles pushida. Ei no antud kriisi hakkama sellega, ma arvan jah, et nad ise need mudamaadlejad meil, kohalikud said ikka ise sellega hakkama, et meedia kui need jäetakse kajastamata, kas ta oleks siis meedia, kas me siis teeksime seda? Tuleme nüüd ikka natuke selle juurde, et, et kõige selle taga siiski midagi ju ka on, tähendab see tsirka 90 dokumenti välisministeeriumist siiski ka ju kadunud olid, vähemalt ma saan aru küll, et nende hulk on need vähenenud ja osa on üles leitud ja ja suurem osa nendest ülejäänutest on tunnistatud noh, suhteliselt väheolulisteks. Aga tegelikult ei saa siiski öelda, et nagu juhtumit ei ole nüüd nii-öelda umbes valitsus komistas täiesti tühjal kohal päris nii ikka ka. No ütleme nii, et kui koalitsiooni suhted oleksid normaalsed siis parts või ükskõik, kes oleks olnud peaminister, seda asja muidugi nii ei oleks lahendanud. Seda, et välisminister kui minister peab vastutama ja vastutama poliitiliselt selle eest, mis tema ministeeriumist, see on päevselge. Ma arvan, et kui olukord oleks normaalne, kui suhted koalitsioonipartnerite vahel oleksid normaalsed, siis parts lihtsalt oleks oodanud see kuu aega, mis kapo andis ametlikult ja seaduslikult välisministeeriumile ja konkreetselt ministrile enne paberite üles leidmiseks. Seitsmendaks märtsiks, eelmine kuupäeval, eks ole, seitsmes veebruar seitsmendaks märtsiks oleks, oleks kas või üks paberi ainult üles leidmata, siis loomulikult ei oleks sealt midagi midagi selgemat ja lihtsamat, kui, kui välisminister isiklikult oleks pidanud avalduse panema lauale ja minema. Ma arvan ka, et see asi, et võimalik, et see asi kõik toimus nüüd kuidagi siukses liiga kiires tempos, aga et asi tegelikult selles suunas nii või teisiti oleks liikunud ka nii-öelda rahulikuma asjade käigu puhul ja paremate suhete puhul nende partnerite vahel. Seega. Minu jaoks minu jaoks surev siin ei ole siiski mingisuguseid agasid, sest et me oleme ikkagi nagu loeme ennast tsiviliseeritud riikide hulka ja ütleme, riigi seisukohalt oli see ikka väga räpakas samm. Sest olgu tegu mistahes patuga, mis tahes patuga mitte, kui asi läheb nagu kriminaalkuriteoks, siis, siis on asi selge, aga aga kui oli võimalik veel nii-öelda ministrit nüüd on meil leida neid dokumente siis oleks oleks tegelikult pidanud ikkagi ära ootama, sellepärast et Eesti vabariigi välisministeerium, minister, see ei ole mitte mingisugune prügikoll, eks ole, kes, kes visatakse niisama nurka on ikkagi teinud sõltumata sellest, kas ta kannab kikilipsu või, või on ta blondiin või on tal mingisugused muud välised sisemised, kaunid omadused. Ta kannab ikkagi siiski mingisugust nagu funktsiooni järjepidevust ja, ja ta on ikkagi kolm aastat teinud välispoliitikat Eesti riigi hüvanguks. Ja nii päris nagu, nagu talitada ei, ei tohiks, tähendab see, mis oleks toimunud seitsmendal märtsil. See on nüüd teine asi. Oleks ilmselt tõenäoliselt jah, olen sinuga täitsa nõus, minister sunnitud nii või teisiti minema, sest et ta on selge, et, et neid dokumente üles ei leita. No ütleme ausalt välja, kui, kui need osa nendest dokumentidest tõesti Toomas Hendrik Ilvese ja Indrek Tarandi käes siis võib-olla tõesti neid ei leitagi. Noh, ka see on üks, aga see on üks põhjus, miks ei leita, eks ole. Olgu, aga siis on vähemalt täidetud mingisugused formaalsed tärminid praegu praegu nagu selle asjaga muidugi kui me tuletame meelde kasvõi aasta taguseid asju. Parts ütles, et need asjad hakkasid tema jaoks nagu idanema ju aasta tagasi ja, ja põhimõtteliselt ei olnud mitte need dokumendid ei põhjuseks ei olnud ka infolekked, vaid põhjus oli nagu reaalne välispoliitika, mida välisministeerium ja minister ajasid. See oli nagu parts jaoks, siis, siis tuleb see ka nii välja öelda. Et välisministeeriumis on midagi mäda. Noh, see on ammu selge kas, kas sealt lekib või leki vastuolud ministri ametnike vahel siis tippametnikke meie ajutrusti vahel välispoliitilise ajutrusti vahel on ilmselt olnud juba algusest peale. Teine jutt, aga see on hoopis teine jutt, täiesti õige ja ei tõsi ja ma olen täitsa nõus sinuga, et siin oleks võinud küll tõesti rahulikult ka selles olukorras lasta välisminister Ojulandil nii-öelda viia see asi nii-öelda võimalikult lõpuni. Tõepoolest, praegu on nagu situatsioon, kus nagu tema ei peagi enam neid kadu kadunud dokumente otsima ja polegi nagu kedagi, kes peaks. Et oleks küll jah, igati loogiline ja ilmselt ka oleks olnud Partsile Res Publical endale kasulikum. No ütleme nii, et kui me nüüd hakkame jälle nii-öelda parteide kasu või kahju niiviisi rehkendama, mis on küll rohkem nende asi, kui meie asi siin, eks ole, et kellele, mis kasulik on, siis oleks ka Res Publica ilmselt kasulikum olla, et lasta veel praadida. Noh, nii-öelda parteilise kasulisem kasu mõttes. Et, et las nii-öelda asi Praeldamas ole ja oleks hea, kui tema erakond pääsenud märksa puha puhtamate kätega. Aga täpselt sellel samal asjal jälle on täpselt teine pool. Kui me ütleme, et Res Publical võib-olla oleks olnud kasulik, et lasta sel asjal praadida, siis kas ka Eesti riigile, et me veel kaks nädalat, kolm nädalat kuu aega ajakirjanduses nii-öelda aina seda teemat üles võtame, võtame vaat selles mõttes jälle, võib-olla oli Partsi käik ikkagi riigimehelik, lõpetame selle jama kiiresti ära, millest nüüd on ka selleks, hetkeks oli ajakirjandus juba paar nädalat järjest aina rääkinud et ma siiski näen siin nagu mingit põhjust või mingit mingit võimalust õigustada seda, et et ta pidi tegema midagi kiiresti. Sellepärast et muutus võib olla. Võib-olla võib öelda, et muutus talumatuks, see, et sellest päevast päeva Ena räägitakse, räägitakse. Sinuga jah, kui me edasi sel teemal filosofeerima võib, võib-olla nõus, aga võib olla ka mitte nõus, sest et kuhu, kuhu selline nii-öelda formaalsuste mitte arvestamine nagu, nagu viiks, eks ole, seniks tänaval viiks omakohtuni ja riigi tasandil viikse, ma ei tea kuhu, kuhu välja. Pigem pigem ütleme jälle, ma võtaks nagu oma mõtte siin kokku sellega, et Partsist õige oleks olnud öelda, et annan Kristiina Ojulandil aega. Kui selle tulemusena, eks ole, läheb asi nii, et need dokumente üles ei leita ja selgitusi ei ole, eks ole, piisavalt mõjuvaid siis ta peab lahkuma, aga mitte minna Kadriorgu avaldusega ja lihtsalt vabastada. No eeldades, et jätkab sama koalitsioon või, või jätkab mingi uus koalitsioon, kuid seal on sees Reformierakond ja ei Publicat mis on ka ju üks tõenäolisi versioone, siis mulle praegu jääb küll mulje, et eriti pärast Jaak Jõerüüdi toomist New Yorgist tagasi kaitseministritooli et Reformierakonna pink on kuidagi ahtaks jäänud, et ega, ega sealt nagu uut välisministrit naljalt võtta ei olegi. Kes tõesti vastaks kõikidele nendele kriteeriumidele, millele üks välisminister ja, ja Reformierakonna välisminister peaks, peaks vastama. Aga äkki. Jätkab koalitsioon, kus on Res Publica ja ei ole Reformierakonda ka võimalik ka võimalik eriti noh, lugedes täna lehtedest, kuidas ikkagi enamus erakondi vastandab ennast sellele tulumaksureformile Jah, aga samas, ega siis Res Publica ebapopulaarsus ja peaministri ebapopulaarsus, mida värsked uuringud kinnitavad, ei on, on ikkagi märkaga teistele erakondadele mitte ainult Reformierakonnale, et, et sellise erakonnaga enda sidumine kellelegi, kellel on 28 mandaati riigikogus, kes on vaieldamatult suurim ja võimsaim ja kes tänu sellele on iga hetk valmis oma oma diktaat, tahtsin öelda peale suruma. Ega kellelgi kellelegi vist ei meeldiks sellise erakonnaga koos olla. No kuidas teile tundub, kas sina tead, mis asja nemad seal Toompeal ikka täpselt mõtlevad? Mina, mina ei julge küll öelda, et ma, ma nii hästi suudan seda prognoosida. No vaata, mind huvitab veel üks ütlesid seda, et sellist head välisministri kandidaati ei ole, pink on, pink on lühike tegelikult umbes üldse määratud aeg, kui kiiresti välisministritooli täitma peab. Arvad, et kui ta praegu on välisminister alles sünnitusmajas ja ootame nii kaua kusjuures kasvab ei, aga mõtlesin, et kas see tuleb lahendada nädala või kahe või kuuga, ükskõik, kas või kolme kuuga. Loogiline oleks ikkagi see, et ühe ministri vabastamise hetkeks on tegelikult järgmine noh, enam-vähem selge ja see ei ole normaalne. Algav nädal toob meile uue välisministri. Aga tõenäoliselt ei ole tahetud seda võimalikku kandidaati enne üldse välja käia, kui pole selgem sellest koalitsioonist, valitsust üldse saab. Ilmselt me sellepärast ja ei, ei spekuleeri täna uue ministri võimaliku nimega, ehkki ma ei kahtle, et nii Reformierakonnale kui võib-olla Res Publical on need mingid nimed olemas. Aga lihtsalt nad ütleme enne uut nädalat ei ütle üldse, et kas, kas nad selle valitsusega üldse edasi lähevad ja siis juba küsimus, et mis on välisministri nimi, on nagu teisejärguline. Need põrutad algava nädala põhiküsimuseks hoopis see, et millise valitsuse me edasi läheme. Ma arvan küll, et see tundub küll olema üsna selge, jah, kas see on võimalik, et see ühe nädala jooksul selgeks saab? Ei, noh, pigem võib saada selgeks, et selle valitsusega ei lähe. Et mis valitsusega. Saadame sulle, kuigi see tundub olevat praegu juba üsna üsna selge, tundub. Seal tuleb. Mingi remont peab tulema ja noh, võib-olla on siin võib-olla kordab eestlasin mingil määral Läti arenguid, kus Läti isuga tundus, et, et viimased, kui valimised olid, et siis võitis nagu üks seltskond siis oli seal väga karismaatiline Repse peaminister. Aga ei läinudki üle mõistuse kaua, kui, kui kuidagi mängiti need asjad ümber ja ja nüüd on seda veel ümber mängitud ja ausalt öeldes ega seal midagi väga head vist ei ole tulnud sellest. Head kolleegid, tundub kuidagi, et nagu ala tähtsustate või või isegi alavääristati selle seda, et, et kes konkreetselt on, on nagu välisministritooli peal. Minu jaoks on see üks minu kui ajakirjaniku ja välisuudistega tegeleja jaoks on see üks, üks üks väga oluline küsimus. See on otseselt seotud Eesti esiteks esindusliku, Eesti julgeoleku ja kõigi kõigi muude nende küsimustega, mis, mis on kogu meie riigi jaoks äärmiselt olulised. Pärast ma vaatan suure murega südames selle selle peale, et mis tegelikult välisministeeriumis toimuv Ja aga ei, ma arvan, et see on äärmiselt tähtis, aga lihtsalt ennem. Me peame saama selgeks, et kes istub näiteks kuu aja pärast peaministri toolil ja, ja seal ju sel juhul on nii-öelda järgmine küsimus, kes on tema, kes on tema meeskonnavälisminister, hea küll, ehk nii-öelda kui me toome võrdluse, et Ameerikas kõigepealt on tähtis, kes saab presidendiks ja siis on nagu järgmine küsimus, et kes on tema välisminister, mis on ka väga tähtis küsimus. Ja mida oodatakse suure huviga? Maja on ikkagi endise Hillar, samal ajal oli ka selles, et võib-olla üldse Reformierakond näiteks ei nimetata ametisse oma välisministrit. Et see ei olegi enam nii-öelda tema korteri? Ei, seda me ei tea, see on puhas spekulatsioon, ma ei, ma ei taha sellest rääkida, ma tahtsin öelda seda, et, et välisministriga see, mis on midagi väga mäda. Ja see, et me sellest skandaalist praegu nii põhjalikult ja hästi teame, on on sellepärast, et välisministeerium lekib nagu, nagu vana roostetanud sõel. Mis on tegelikult ajakirjanike jaoks väga-väga tore, et me saame nagu millestki rääkida. Aga samas riigi seisukohalt on see ikka äärmiselt kahetsusväärne. Ärme ikkagi unustame, millise kirja kantsler Kolbre möödunud aasta maikuus oma kolleegidele ministeeriumist saatis siis majasisese elektronpostiga ja, ja sellel sellel nii-öelda, mida minister kutsub, coldrexi teeks, ei ole tegelikult mitte säärases mitte midagi ministeeriumis toimunud. Ühesõnaga töötavad inimesed, kes hea meelega näevad, et kõik see, mis toimub nii-öelda asutuses, mees oleks ka lehtedes ja televisioonis ja raadios nii-öelda kogu aeg esiplaanil. Ja mõtlesime, see on äärmiselt äärmiselt kahetsusväärne ja ma arvan, et kui omal ajal ministri tsents on tegelikult aastaid niimoodi Ojulandi ajal tekkinud kui omal ajal ilves kehtestas nii-öelda välisministeeriumi ajakirjanduse suhtlemise uue korra ja välisministriga kirjum, löödi täiesti lukku, et ainult teatud isikud tohtisid, tohtisid avaldada üldse mingisuguseid arvamusi Eesti välispoliitika ja üldse teha mingisuguse analüüsi avalikult ajakirjanduse vahendusel. Siis kui, kui öelda niisiis uks keerati lukku, siis tagaukse vastavalt seda rohkem lahti ja kõik aknad tehti lahti, infot hakkas tilkuma igast kohast. Vot see on minu jaoks nagu selle selle välisministeeriumi kõige kõige suurem süüa ja praegusel hetkel, et keska ei oleks, millisest erakonnast see uus välisminister. Vaat need asjad peaksid nagu saama korda. Aga vaata, kui ametnikkond ja välisministeeriumi ametnik on kindlasti üks võib-olla endast kõige taimini kõrgemalt harva ametkond üldse mõeldamatult ja kui nemad hakkavad määrama seda, et milline minister neile meeldib ja milline mitte, et võib-olla Kristiina Ojuland ei olnud just see tema puhu, tilgutame neid saladokumente kuhu iganes ja pressile infot. Aga me tahaksime saada Ta võib-olla ma ei tea tarandit näiteks meistriks lõi kedagi, keda iganes Rein Langi või, või mõnda praegu olemasolevad suursaadikud välismaal, kui nemad hakkavad seda määrama siis minu meelest on asi hoopis rohkem viltu. Jah, aga kui ikkagi? Nagu tegelikult kogu sellest olukorrast nii-öelda summeerides, mis siin praegu välja välja paistab ja nagu Kristiina Ojulandi endagi tänastest intervjuudest välja paistab, kus ta hakkab juba süüdistama oma ministeeriumi töötajaid ütleme sellises ebalojaalsuses ja ja nii-öelda selles, et tema oleks tahtnud, aga vot seal kuskil allpool nii-öelda nagu pandi kas jalg taha või ei, ei lastud töötada. Et paraku midagi pole teha, aga see, see viib nii-öelda see viib selleni, et et tuleb siiski tõdeda, et, et niisugune minister kahjuks ei saandki oma ministeeriumi juhtimisega hakkama. Järelikult, ja ja ikkagi see vabastamine on pigem õigustatud. Minu jaoks on alati olnud Eestis ja õitseb tegelikult kõikide riikide puhul kaks ministeeriumi, kus kus, nagu see ministri parteiline kuuluvus tegelikult ei, ei ei tohiks omada mitte mingisugust tähtsust seal välisministeerium ja kaitseministeerium. Et kui muid ministreid ilumäe võivad, saavad ja ilmselt teavadki juhtima poliitikud siis puhtalt poliitikud, et noh, täna oled sotsiaalminister ja homme võid olla majandusminister või, või vastupidi, või eile oli Tartu linna peatänaval ma kõik see on võimalik. Ja nende kahe ametkonna puhul on nagu selge, et seal peavad olema ka mingisugused noh, eelsoodumus, et inimesel Mingisugune varasem kogemus ja, ja kindlasti seal peab olema piisavalt teadmisi, et, et seda ametikohta täita Barnett Ojulandil tegelikult algusest peale sai just saatuslikuks see, see viimane, et tema nagu kogemuste pagas diplomaadina ja ei olnud piisav ja, ja sealt hakkas see ametkond respekteerib mitte ametkonda määrama seda ministrit, aga kui ta võtab vastu, et, et see minister jagab asja kõige ja, ja tal on mingisuguseid erimeelsused, tal on mingisugused omad plaanid, ta tahab midagi nagu, nagu saavutada. Aga see on nii-öelda noh, taktika küsimus, aga kui, kui ei, ei ole seda, seda ainest, millest see, see minister peaks olema kokku pandud siis on nagu, nagu, nagu kehvasti ja, ja ma arvan, et, et välisministeerium ei hakka ka järgmise ministri ajal, kes, kes võetakse nii-öelda täiesti kõrvalt siin, kuskilt lehest ma juba lugesin, et teda, Ansipit pakutakse välisministriks, siis ma arvan, et kasvõi kasvõi tõmmata taust või, või siis need avaldused, mis ta siin viimaste päevade jooksul on teinud, näitavad, et, et ta lihtsalt ei ole ainest selle, selle ametikoha jaoks väga paljudel inimestel, kes on väga head poliitikud ja kes on väga head mõne muukohalkohal koha peal, siis selle selle koha peal enne nagu seda ainet ei ole, jalad, nad ei, ei tohiks seda tööd minna sinna tegema. Siin on muidugi jah, ilmselt kaks poolt välisministri töös üks on see Eesti kui riigi välispoliitiline esindamine ja teine töö on selle ministeeriumi kui õhe, eks ole, suure asutuse juhtimine, välispoliitika kujundamine Eesti riigi sees ja näiteks ma arvan, et, et iseenesest see mõte, et Ansip võiks seda ministeeriumi juhtida kindlakäeliselt jõuliselt ja nii, et sealt eriti ei lekiks. Ma arvan, et see on täitsa reaalne. Iseküsimus, et kas see teine väga oluline pool, eks ole, et Eesti esindamine välissuhtlemises, et kuidas see nüüd noh, ütleme nii-öelda sobib või kuidas selle kogemustega on, et see võib-olla on nagu jah, ütleme. Ma arvan, et see teine pool on ikkagi olulisem kui saada nii-öelda instreerivool kui administratiivadministreerida pool jah, see selleks peab olema, nagu see on, selleks on kantsler olemas tegelikult. Seda, et see, et välisministeeriumist andmed lekkisid, on pigem kantsleri probleemite, sellel läheme tänasest päevalehest, kus ajakirjanik küsib meie presidendi käest, et kas teile ei olnuks, vabandan, kui kaasas siis kohtumised Putini ja patriarhaadiga olnuks veel mõni Eesti esindaja. Ja Rüütel vastab, et mina oleksin hea meelega suursaadiku kaasa võtnud, tegime ka ettepaneku, kuid seda ei peetud vajalikuks. Vaat kui see näitab meie välispoliitika hetkeseisu minu arust noh, briljantsed, et kus me oleme nii-öelda Vene suunal ja, ja kui me oleme läänesuunal seal, siis miks ma peaksin arvama, et me, et me lääne suunal oleme paremas seisus? Rüütel siiski ei arvanud, et sõda ei peetud vajalikuks nii-öelda teiselt poolelt. Täiesti just nimelt, aga Eesti, aga Eesti välispoliitika ei lasknud olukorra sinna minna. Aga siis me jõuame ikkagi jälle selleni, et ka sellel ministri lahkumisel oli dokumendi ainult ajend, probleem jälle mujale. Nonii, aitäh. Kolleegid, sõbrad, me oleme siinkohal sunnitud oma saate lõpetama. Meile antud aeg on täis Sulev Valner, Margus metsa, Aarne Rannamäe olid täna stuudios, kullake, meie saate kordust ja nautige ilusat päikest.