Eelmises saates me tegime väikese ekskursiooni tuva ANSV-sse, kõnelesime muuhulgas ka tema loodusest kõnelesime tema pealinnast ja kuulasime rahvamuusikat. Täna kõneleme rahvamuusikast just eriti ühte aspekti sellest esile tuues. See on ainulaadne rahvamuusikavorm. See on ainulaadne rahvamuusikavorm võiks öelda maailmas, sest tuva kui selle vormi keskpunkt siis ümber selle keskpunkti, vaid väikese raadiusega võib kohata veel sellist mitmehäälset soololaulu. Meid kutsuti tuvasse kuulama nende esimest hõõmei festivali. Mai ongi see laulmismaneer või stiil. Kuidas me teda parajasti nimetame mis teeb tuva eriliseks kogu maailmas? Me oleme harjunud ikkagi sellega, et kui inimene laulab, siis ta laulab ühehäälselt ja on vaid üksikud erilised fenomeni, kas siis tsirkuseartistid või lihtsalt andekad inimesed, kes suudavad ka kahehäälselt laulda või siis korraga vilistada ja laulda. Ei ole veel kindlat ühtset seisukohta, mis on see üldnimetuse all öömei peituv, mis on selle vormi omapära, kust ta on tulnud ja miks on ta just ainult seal, kus ta on tuvasse festivali kuulama ja sellest rääkima oli kutsutud ka mitmeid muusikateadlasi füüsikuid ja arste kes pidid andma mingisugusegi teooria selle kohta, kuidas siis on tekkinud ja arenenud see eriline laulmisstiil ja millised on tema füüsikalised alused. Ja vaatamata sellele, et festivalile järgnenud teaduslikul konverentsil neid probleeme tõsiselt arutati ja nende üle vaieldi, ei saadud siiski ka selles ringis Ühest vastust sellele, mis siis tegelikult toimub, selle tuvalase Hääleaparaadis, et ta tõesti saab kahehäälselt või ka kolmehäälselt korraga häälitseda. Aga võib-olla läheme nüüd tuva rahvamuusika juurde üldises mõttes veel tagasi, siis me näeme seda keskkonda, milles elab öömei vorm, keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise instituudi nooremteadur sooja, kes teeb oma kandidaaditööd tuva rahvamuusika vormidest ja temalt kuuleme praegu sellest, milliseid vorme üldse tuva rahvamuusikas leida võib. Kui me teame Läti Henriku kroonikast eestlaste kohta niisugust ütlust, et siis, kui vallutajad eestimaale tulid ja eestlasi oli oma maad kaitsma ainult käputäis siis ometi ajasid nad vallutajatele hirmu nahka ja järgmise hommikulahingust ei tulnud midagi välja. Kuna eestlased tantsisid öö läbi lõkketule ümber ja tegid mingeid imelikke häälitsusi neid häälitsusi, ei tea me siiamaani täpselt, missugused nad olid ja meie folkloristid ei tea ka täpselt, mis dance niisugune võis olla, mis vallutajatele hirmu nahka ajas. Kuid ometigi huvitav oli see, et teaduslik-tehnilisel konverentsil tuvas oli just täpselt samuti üks niisugune väljend, et üheksandast 11. sajandini kui oli tuva aladel türgi mongoli sõjad, et siis ühe lahingukirjelduses on täpselt samasugune pilt maalitud kui 5000 meest läks mongolite-le vastu tehes mingit ebainimlikku häält ja uurijad arvavad, et ju see siis kargara või mingi niisugune madalapoolsem söömei hormoli. Festivalil oli kutsutud ka naaberaladelt naaber rahvustest külalisi ja üks huvitavamaid oli hakkassi. Eepose laulja Boris kookov ja tema laulmismaneer mis ei ühtinud küll ühegi haa Mei stiiliga oli siiski omapärane selle poolest, et ta jutustas laulu sisu publikule mingis eepilises pateetilises luulevormis. Ja siis sedasama sisu ta laulis. Me küsisime hiljem. Et miks miks siis niiviisi vahelduvad, need jutustavad osad ja lauluosad ja ta ütles, et noh, siis publikul on võimalik juba enne Tutvuda laulu sisuga ja siis tal on kergem kuulata seda laulu. Tema laulmismaneer ei olnud küll päris selles mõttes kahehäälne. No tavaliselt seda ette kujutanud. Kuid ometi seal oli ka mingisugune teie Anda seda bordoon, heli, kõri, kähinet või kõminat sellele laulule juurde. Ühelt poolt see teeb selle laulu kõla spetsiifiliseks. Teiselt poolt muidugi raskendab teksti jälgimist ja siis on väga hea Tekst ära öeldud, tuva kangelaseepose kantakse ette ka peaaegu samas vormis kahju, meil ei õnnestunud küll ühtegi niisugust lindile saada, kuid selleni. Ta varal saame siiski ettekujutuse ka ilmselt, kuidas seda tuvaste Me kuulsime Viimase viie aasta jooksul on hüümei taassünd tuvas olnud väga suur ja praegu võib igas külas leida palju laulikuid. Seda tõendas ka see esimene vabariiklik konkurss. See oli ainult Mei konkurss ja enne seda olid olnud eelvoorud. Meie vaatasime lõppvooru ja selles esines 110 Klaulikut. Need olid juba oma ala meistrid ja mis oli kõige toredam, et vanuseline. Piir praegu, kui me oleme koos teiega siin kuulanud, seda siis võiks ju. Me oleme kuulanud põhiliselt küll meistreid, selleks, et saaks parema ülevaate. Kui te arvate, et see on nagu vanade meeste kunst ometi olid laval ka päris tillukesed lapsed eemalt vaadates kümneaastased Kui vanad nad täpselt olid, seda ma ei teadnudki ja väga palju oli koolide ansambleid. Pärast festivali lõppkontserti ajasime juttu ühe tunnustatud. Rahvapillimeistriga saidi Actoiluga. Ta oli Festivali žüriisse. Ja. Selles žüriis Taali. Seekord küll kahjuks ainuke rahvalaulu traditsiooni otsene valdaja. Teised žüriiliikmed olid kas siis kohalikud kultuuritegelased või siis väljastpoolt kutsutud folkloristid. Aga Saltšaktoi luu oli siis see inimene, kes andis nagu oma allkirja sellele kas esitatav oli küllalt autentne, küllalt ehtne. Rahvatraditsiooni jätkamine. Kui ta oli seitsme aastane. Tema isa oli hea pillimeister ja mängis hästi pilli nimega Tosculu vaatamas. Seda mängitakse nagu ballalaikat. Ta õppis ka ise seda pilli mängima ja on hiljem oma elu jooksul esineb väga paljudel kontsertidel. Hiljem hakkas Sandžatovi luu tööle koolis käsitööõpetajana ja õpetas oma õpilastele muuhulgas ka mitmete pillide. Seal on viimastel aastatel sös tõsiselt hakatud uurima, milliseid materjale kasutada tuva rahvapillide juures. Millisest puust peaks tegema pille, et nad paremini kõlaks. Ja nagu Saltšakto elu ütles, et alles nüüd ta tunneb, et mõned pillid hakkavad hästi kõlama. Ta on teinud ka parmupille, kõvas on tehtud mitmesuguseid parmupille. Üks neist puust parmupill nimega Omuus. Neid nimetatakse tuvas temirhamuusiks. Pillide materjali valimine on keeruline, töö tuleb palju kordi proovida ja ümber teha. Nüüd on jäädud peatuma ühe materjalil, nii nagu näiteks meie mõned parmupillimeistreid ütlevad, et väga hea parmupilli saab angu harust.