Ilmub põllumehe kuukirja esimene number. Põlluharijad, loomakasvatajad, Nehhanisaatoritia spetsialistid, kõik põllumajanduses töötajad. Kui olete lõpetanud hommikused talitused, siis istuge vastuvõtjate juurde, puhake jalgu ja lahutage meelt. Järgnevad 20 minutit Mebajatame teile inimestest, headest ja halbadest huvitavatest sündmustest meil ja ka mujal. Pakume satiiri ja huumorit ning seda kõike vaheldumisi lõbusate kandlepaladega. Möödunud aastal ei täitnud vabariigi põllumajanduse alal töötajad endale võetud sotsialistlike kohustusi kuid aasta kokkuvõtted näitavad, et inimesi häid, kes ei loobi sõnu tuulde, kes oma töö ja tegudega annavad eeskuju teistele on neil palju. Kõiki neid ei jõuaks nimetada täna isegi nimepidi. Seepärast peatugem vaid nendel, kes saavutasid sotsialistlikus võistluses esi. Kahaemise talitajate seast tuli esikohale Rapla rajooni Habalia sovhoosiemise talitaja Elsa Tiitson. Ta sai oma hoolealustelt aasta jooksul rohkem põrsaid kui sama rajooni eha koidu ja põlduri kolhoosi emise talitajad kokku. Kui tänavu saavutaks iga emise talitaja, kas võib poolegi sellest, mida saavutas mullu Elsa Tiitson oleks reaalne võimalus kahekordistada sealiha tootmist. Juba aasta alguses sammus nuumiku talitajate esiridades Harju rajooni ravila sovhoosi seatalitaja vetegaroljova. Tema töö näitajaks on peaaegu 100 tonni liha. Iga töötunniga tootis ta lihakoguse, millest piisab 100 inimese päeva toiduks. Kas pole silmapaistev saavutus? Ühe inimese töö vili rahuldab 700 inimese terve aasta lihavajaduse. Kui juba rääkida, siis ei saa vaikides mööda minna ka Väike-Maarja rajooni Põdrangu sovhoosi noorkarja talitajast aadel heid Pedast ja Valga Rajooni, Vanemuise kolhoosi, vasika talitajast, Ellisi lakist. Nende töö viljaks on 55 grammi maitsvat noorveiseliha iga vabariigi elaniku kohta. Aga palju see tonnides teeb, küllap raadiokuulajad arvutavad selle ise välja. Kes teist ei tunne Laine Vaiksalu Triigi sovhoosist? Tema nimi on tuttav isegi tehastes ettevõtetes, teda tuntakse ka väljaspool vabariiki. Räägitakse, et tema kaudu on Väike-Maarja rajoon Ki kuulsamaks saanud. Kes teab, sealkandis on ees rindlasi palju. Aga eks terake tõtt selles ole. Tema möödunud aastatoodang ületas ju Keila rajooni uue elu kolhoosi 10 lüpsi ja toodangu. Iga tallinlane, olgu siis noor või vana, sai mullu Laine Vaik salult liitri piima. Huvitav. Ühes majandis toodab üks inimene sama palju, kui teises, 10 kulutab tsentneri piima tootmiseks 10 korda vähem tööjõudu kui teile. Missugune meisterlikkus ja vilumus peab sel inimesel. Küll olema ühelt poolt meisterlikkus ja vilumus teiselt poolt söödabaas kui Keila rajooni uue elu kolhoosi esimees sama hästi hoolitseks loomakasvatuse arendamise eest, nagu seda teeb Triigi sovhoosi direktor. Küllap seal oleks ka oma. Lased, kuid me oleksime ülekohtused teiste lüpsjate suhtes, kui peatuksime ainult Laine Vaiksalul. Vabariigis on ju veel majandeid, kus lüpstakse käsitsi. Jäiga kätetööd saa masinaga võrrelda. Võtame näiteks Drusilla Ruukeli, Abja rajooni esimese mai kolhoosist. Tema lüpsis käsitsi ligemale veerand sellest, mis Laine Vaiksalu masinaga Õigus tro silla rukkel kuulub vabariigi lüpsjate paremiku hulka. Aga kas teile ei tundu, et oleme silmapaari vahele jätnud põllutöölised ja mehhanisaatorid? Nende seas on ju samuti suur armee eesrindlased. Ei unustanud me neid ei ole. Parimatest parimaks oli möödunud aastal traktorist ende laava Harju rajooni Lauristini nimelisest kolhoosist. Tema töö näitajaks on ligemale 1900 hektarit pehmet kündi. Belarus tüüpi traktoritel saavutas esikoha Elmar Kukk Abja sovhoosist ning traktoritel DT 28 ja TT 24 Konstantin Mäkson Põlva rajooni korki nimelisest kolhoosist. Väiketraktoritel ja iseliikuvatel šassidel tuli esikohale Lenini-nimelise näidiskatsesovhoosi traktorist Hillar Kuslap. Põllutöölistest on sotsialistliku võistluse võitjaks Valga Rajooni Hummuli sovhoosi tööline Jaan Salum, kes täitis kaks aasta normi ja Erich uljus Keila rajooni tööjõu kolhoosist, kelle töönäitajaks on ümmarguselt 450 seitsmetunnist. Tööpäeva. Meil olevatel andmetel on tööjõulistest inimestest kõige vähem möödunud aastal töötanud Tratarist asfaltmeier Keila rajooni uue elu kolhoosist. Kui kõik tema poolt tehtud töötunnid kokku lugeda, siis tuleb välja, et ta on töötanud põhimõtte järgi üks tööpäev ja kuus puhkepäeva nädalas. Räägitakse küll, et ega ta neid kuut päeva nädalas ole raisanud, õngitsenud, teine hommikust õhtuni kalu. Kuid ega see töö peret toitnud ja kolhoosile jõukust lisanud. Kirovi oblasti riiklikus masinate katsetus jaamas katsetati möödunud aastal enam kui 50 uut põllumajandusmasinat. Pärast katsetusi antiseerija viisiliste tootmisse. Uus neljarealine kartulipanemismasin SN neli, P ja kartulivõtja KTM kaks p. Pensa oblasti põllumajandusmasinate tehas alustab pealsete koristusmasina UP D3 seeriaviisilist tootmist. Selle masinaga saab koristada ja Sileerimiseks ettevalmistada kartuli, suhkrupeedi ja teiste rühvel kultuuridepealseid. Masina võimsus on kaks hektarit tunnis. Corki oblastis alustatakse tänavu maailma suurima kanafarmi ehitamist. Projekti kohaselt peab see munade ja linnulihatehas mahutama 100000 kana ja andma aastas 18 miljonit muna ning 500 tonni linnuliha. Kõik tööprotsessid, söötmine, jootmine, munade korjamine, sorteerimine ja kimine. Linnuliha ja sulgede töötlemine mehhaniseeritakse. Juba 30 aastat töötab lüptsjana Armeenia NSV kolhoosis Litšikk Varvara aisapet Jan. Ükskord tulles farmist koju, nägi ta õues askeldamas inimesi. Mis siin sünnib, küsis ta tuttavalt kolhoosnikult. Ehitame sulle uut maja, vastas see. Saime teada, et vana elamu on oma aja ära elanud ja otsustasime ehitada uue kuu aja pärast võid sisse kolida. Mis puutub rahasse, siis ära muretse, kolhoos võtab kõik kulud enda kanda. Samasugused majad on kolhoos kinkinud ka kuulsale lamburile. Suren Martiros Jaanile, Loomakasvatuse veteranidele, Stepan Grigoriaanile ja Sergei Hadžatroonile. Kord läinud kaks moskvalast talvel Arhangelski oblastisse karujahile. Aga karu ei kusagil istunud siis ühele lumega kaetud künkale einet võtma ja teinud väikese lõkke, et soojendada käsi ja keeta teevett. Mida rohkem tuli põles, seda enam sulas lumi ja seda sügavamale lõke vajus. Korraga hakkas küngas meeste all liikuma nagu läbistada maavärin. Mehed ei jõudnud veel ehmatusest Köstigi karata, kui pruunkaru künkalt hirmsa kisaga välja ronis ja metsa tehnikusse kadus. Igal hommikul enne tööle minekut vaatas vana Kalamees peegelsileda jääga kattunud järvele, kus aeglasel sammul liikus luikede parv. Kõik rändlinnud on juba ammu lennanud soojale maale, aga see luigeparv kavatseb vist jääda talvituma, mõtles Kalamees. Ühel päeval, aga, kui oli eriti kõle tuul, tõusis ka see parv õhku. Kalamees nägijat viimane luik vehkis tiibadega sagedamini raskemalt kui teised. Nagu kannaks mingit koormat. Kui luigeparv jõudis kalamehe kohale, jäi viimasel imestusest suu ammuli. Viimane luik hoidis nokaga ees lendava sabast kinni. Nähtavasti ei jõudnud luigeparv ära oodata oma haigestunud liikme paranemist ja otsustas võtta tas lepi. Mida sulistel tarvis läheb? Küsis külanõukogu sekretär sisse astunud mehikeselt. Tahaksin tõendid selle kohta, et mul on lubatud müüa aiasaadusi. Aga kallis mees, sul ei ole ju mingisugust aeda? Imestas sekretär. Ega sest pole lugu, peaasi, kuid tõentaskus. Miilits aeda ei küsi, nõuab tõendi. Abi, nii lugu. Tähendab, spekuleeriti tasakesi. Aga heinavarguse eest trahv ikka veel maksmata. Külma maksan, ära selle eest muretse. Kui sinu sulgkerge on, siis on Käämi nuge, sihelde ja suliste, poetas naeratades sekretäri laua äärele kaheksaks kokku keeratud 10 rublase sekretär kahmas raha kiiresti laualt, nagu kartes, et see tagasi võetakse ja kirjutas sulistele tõendi. Kui viimane turult kinni nabiti ja miilitsajaoskonda toodi, küsis juurdleja. Kelle käest sa niisuguse koguse sibulaid oled kokku ostnud. Suliste naeratas, võttis taskust tõendi ja ulatades seda juurdlejale, lausus laialt magusa häälega. Vaadake sellel pitsatiga paberil on kirja pandud, kelle maapealse sibul kasvas ja kellele ta kuulub. Käesolev tõend on antud kodanik sulistele selles, et ta 24. jaanuaril tasus külanõukogule heinavarguse eest määratud trahvi katteks 10 rubla. Kõik ruumisolijad said naerukrambid. Ainult suliste oli ehmatusest keeletu. Kas olete kuulnud midagi operatsioonist mälumängu? Kui ei, siis kuulake. Ühel päeval tõusis Borneo saarelt lennuk. Tema pardal oli pataljon kasse. Neid viidi riisipõldudele, kus nad pidid täitma karistussalga ülesandeid rottide vastu. Kohalikud elanikud nimetasid kasside lennuki reisioperatsiooniks. Mäeume. Kui sageli on vaieldud selle üle, kas konnad kõlbavad süüa või mitte? Julgen teile kinnitada, et söödavaid konni on olemas. Ameerika ühendriikides elab söödav konn härg. Tema pikkus on 20 sentimeetrit ja kaal kuni 600 grammi. Konnapüüdjad püüavad igal aastal kuni 100 miljonit konna, kusjuures püüdmisvahendina kasutavad püünist, õnge ja väikekaliibrilist haavlipüssi. Näed nüüd pojuke nihukese jumal on kõik, keda näeb ja kõike ta kuuleb, manitses ema poegaga vastas. Mida ta pagan siis seal taevas vahib, tuleks parem meie kolhoosi revisjonikomisjoni liikmeks. Kirjutage aadressil Tallinn, postkast 402, põllumehe kuukirja toimetusele kõigest, mis teile täna meeldis ja mis ei meeldinud. Kirjutage, mida soovite meeleldi kuulda järgmises numbris ja mida ülejärgmises? Kirjutage teid, ümbritsevatest, headest inimestest ja ka halbadest kirjutage silmapaistvatest, sündmustest, tootmistöös ja ka igapäevases elus. Kirjutage kõigest, mis huvitab kuulajaid aadressil Tallinn, postkast 402, põllumehe kuukirja, toimetus. Ilmus põllumehe kuukirja esimene number. Järgmist numbrit kuulake neljandal märtsil kell seitse 40.