Need populaarsed marsi helid Bizet ooperist Carmen kutsuvad teid hea kuulaja Lelle külla, ooperigurmaanide stuudiosse, kus meil on jälle siin ristküsitluse all järjekordne gurmaan on inimene, kes ooperikunstist lugu peab, oskab seda, seda nautida nagu nagu maitsvat rooga. Ja, ja on au tervitada siin Eesti Raadio stuudios. Vabariigi presidendi avalike suhete nõuniku Eero Rauna, tere. Tere kõigile. Taustmuusikuna ja, ja muusikahindajana ning saatejuhina just nimelt selles samas valdkonnas ooprivaldkonnas, see on ju laialt teada. Äkki sa paari sõnaga ütled, et kust see kirg, ma mõtlen muusika üldse? Ja, ja siis ka see ooperi saate autorlus on susse süstitud. Muusikaga tegelemine üleüldse on nii palju varasest noorusest, et selle algushetke ei oska enam määratleda esimesest klassist ja tegelikult isegi veel varasemast ajast. Aga ooperiga konkreetselt, ma arvan, seob mind mu kõige esimene palga teenimise koht, Estonia teater. Mõnikord nii-öelda eneseirooniliselt ütlen, et mu professionaalne karjäär algas täpselt samamoodi nagu Georg Otsal ehk 11 aastaselt Carmenis poisina, lauldes, aga sealt edasi on läinud kõik täiesti teistmoodi. Ongi läinud nii teistmoodi, et oled muusika juurest olnud märgatav erinevates valdkondades ja nüüd siis siis kõige kõige kõrgemal, kõige tähtsama mehe juures. Aga küllap sul siiski on aega selle ooperiga tegeleda vahest või kuulatagi arvestades seda, millised plaadid sa oled siia kaasa võtnud ja, ja mida sa tahad kuulajale tutvustada, et mis sinu fonoteegis on ja, ja mida sa armastad, et, et teeks siis otsa lahti. Et mida pakud? Alustaks totiga tulitseti ooperis tõmbas koole, kus Georg Ots ja Ott Raukas kunagi pakkusid niivõrd vaimustava esituse välja, et ma arvan, et see aastaid oli üks raadiokuulajate lemmikuid ja tuleb tõtt tunnistada, et minagi, ma arvan, kuskil kuue seitsme aastasena jalutasin seda päris aktiivselt kaasa laulda plaadimasina juures. Nii et see oli, ma arvan, üks selliseid teadlikke lemmikuid just nimelt ooperimaailmas ka. Nii et sinu ooperivaimustus algas koomilistest ooperitest? Ma arvan küll, jah, tõenäoliselt sellised ooperaseerijad on võib-olla lastele veidi liiga rasked. Toddi Taišeti ooperist Donbassi Georg Otsa ja Ott Raukas esituses. Narrib. Kurikat võksin, toitata oote kui haarata sind varuthormino siis narrinal üksus. No see oli siis üks selline vaimukas ja supernäide tegelikult eesti ooperi interpretatsiooni kunsti kullafondist kuni pidulikult tohib öelda, sest et see on selline legendaarne tot legend väärsete lauljate esituses esitavad itaalia ooperit. Aga millised on üldse nagu kuulamiseelistused on? Kuuled sa mingit kindlat heliloojat? On sul mõned ajastut või kõlbab sulle kõik? No eks elu jooksul on olnud tegemist üksjagu erinevate muusikutega ja muusikaga on tulnud kohustuslikus korras kuulata ja tegelikult ma olen ka ise otsinud väga erinevat muusikat. Võib olla eriti on hakanud hingelähedaseks muutuma rokkmuusika sindel ja teised sedasorti autorid. Aga tegelikult, et noh, kui me räägime ooperist, siis kõik see 400 aastat on huvitav. Aga samas ma nagu teeksin sellise remargi, et ma kindlasti ei saa ennast pidada gurmaaniks. Sest kui räägime nii-öelda ruumilises mõttes, siis mul on tunne, et gurmaaniks saab pidada ennast alles see, kes juba ütleme noh, vähemasti kolmandat põlve on nii-öelda hea toidu peal ja seetõttu on veres juba see austus selle majanduse objekti suhtes ja ka kõik võimalused selle nautimiseks. Aga ma arvan, et enamusel inimestel Eestis on noh ka kastronoomilises mõttes gurmaadluse suhtes võib-olla see kiht veel õige õhuke, kuna noh, tudengi ja see on nagu oluline olnud see, et kõhu täis saaks, et rohkemat nagu ei taha tahta. Ja, ja võib-olla samasugune lugu on ka selle ooperi kur maandusega, et noh, ma kindlasti väga austan ja armastan seda kunsti, aga kas mõned gurmaan julgen olla, ei tea. Ma siiski natukene leevendaksin ja kaitseksin seda meie sarja pealkirja nakkurmaanlus pean ma siiski silmas seda, et kui sulle antakse menüü, siis sa ei ole päris võhik, et sa tingimata ei telli ainult pitsat või makarone või lähtuvalt, vaid sa oskad lugu pidada ka mõnest huvitavast salatist või sul ei ole? Sul ei ole võõrad, mõned prantsusekeelsed roogade pealkirjad, et see paralleel oligi, oli pigem sedasorti? Võib-olla küll. Aga kui nüüd jutuga edasi minna, siis jah, Georg Ots, kahtlemata on Eesti kultuuriruumis väga olla mõni laul ja, ja kuigi minul oli võimalus teda näha ainult väga väikse poisina Võsu rannas, siis kahtlemata ta on, ma arvan, üks mu lemmikuid kogu aeg olnud ja, ja mul on väga hea meel, et meie keskel selline laulja on elanud. Aga Lähme muusikaga edasi, siis jätkaks Karmen iga. Ja meil on olemas suurepärane laul ja Renee Fleming, kes esitab meile Mikko eila aaria. Aga miks just nii kaela? Ma arvan, sellepärast et väga palju on räägitud sellest, et et kelle ooperis Carmen päraseliku juust on, et kas ta on Don Hozee või Carmeni või mine tea isegi natuke eskamilio ooper. Et kui meri veel tema kirjandusteoses oli esikohal üks tunnen kogu oma kuratlikkuses, et siis Diseele tundus meeldivat hoopis rohkem Tanhoci ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult mina nimetaks oma lemmikkangelasena sellest ooperist just nimelt tõesti Mika Eilat. Lihtsalt sellepärast, et ta on niivõrd konstruktiivne. Ja loomulikult Karmen operette ooper, sellepärast et temas on olemas niivõrd palju häid viise ja selles on olemas niivõrd tugevad karakterid. Et kui me võtame nii mõnegi teise muusika kullafondi kuuluva ooperi, siis need põhikangelased seal on nii tüütult positiivsed, et nendega ei ole kohe ka näiteks lavastajale midagi teha. Veel ei ole tüütult positiivne. Jah, ta on, aga kuna need Karmen seal kõrval on niivõrd noh, tõesti kuratlik, eks ole, siis puhtuslika ela mõjub seal kõrval nagu sellise maastikumaalina, eks ole. Ja, ja tõepoolest mõnes ükskõik millises muus ooperis tõenäoliselt ei jääks nagu kõrvale. Aga mul on nagu väga hea meel, et see tüüp seal siiski on esindatud. Et see nagu näitab seda, et kogu lootus maailmas ei ole veel kadunud. Ja et see roll on helilooja poolt antud sopranit, kusjuures Karmen on metsosopran. Siin vist on ka mingisugune väike väike vahe. Jah, eks see on kindlasti teadlik arvestades olnud. Aga samas noh, metsosopran tõenäoliselt võimaldab anda edasi neid Carmen iseloomu tahke, mis tal on, eks ole, mida vältida ei saa. No kuulame fragmenti siis Mika ela aariast ooperist Carmen ar ise on, on väga pikuid. Me kuulame selle teist poolt, kus muusikaline sisu saab ka samamoodi kenasti hästi edasi antud. Lähme siis oma jutuga jälle edasi. President ja tema meeskonda saab näha rahvusooperis Estonia vähemalt ühel kohustuslikule hetkel aastas. Aga oleme presidenti ja tema meeskonda märganud ka sagedamini üritustel küsiks nüüd siis teistpidi, kas, kas Kadriorus võib juhtuda hetki, kus mingil põhjusel on on külas keegi ooperilaulja või kõlab ooperimuusika ise tean, et neid põhjusi on tegelikult olnud? Jah, no ekspresidenti seob Estonia teatriga kasvõi see, et tal on olla Estonia teatripatrulle ja loomulikult on ka Estonia teatrile uued, president on teatriputru ja, ja see on loomulikult mitte ainult formaalne side, sest omal ajal riigikogu liikmena on president olnud ka teatrinõus. Kindlasti meie riigi esipaari puhul on tegu väga kultuuriarmastaja perekonnaga, kellele on selline pidev kontserdil või teatris käimine, selline normaalne osa elust mitte ainult ametiga seondub kohustus. Aga uudishimust küsin, et ja sageli on riiklikul tasemel välisreise, siis olen küll märganud või kuulnud oma kolleegide käest aja tagant, et riigipead viiakse ooperisse või mõnele kontserdile, et, et see on protokollis lausa selline. Kas siis kohustusega, aga mingisugune teatud lugupidamine selle selle külalise vastu. Et on see nii? No tegelikult on nõnda, et hea oleks, kui seda oleks rohkem. Sest lihtsalt see ajagraafik igasuguste visiitide puhul on niivõrd tihe, et on need nii-öelda kohustuslikud koostisosised, kohtumised erinevate võõrustava riigijuhtidega, need võtavad põhiaja ära ja kui siis ka tõepoolest mahub noh, näiteks külaskäik mõnele kontserdile, kus ütleme, Eesti muusikud on. No hea näide on, kui oli presidendi ametlik visiit Taani siis musitseeris seal Hortus Musicus, siis see paraku ei ole iga kord, aga kui ta on, siis see on loomulikult üks visiidi olulisemaid hetki. No kui fantaseerida ja mõelda välja üks selline mäng, mis ma loodan väga, et võiks ka reaalsuses tõeks saada. Kui president hinnates sinu teadmisi ja tausta ooperis, annab sulle võimaluse sinu vabal valikul viia ta mõnesse maailma linna mõnesse teatrisse, mõnda etendust vaatama, siis milline see linn oleks ja, ja, ja mis või milline teater oleks ja milline etendus oleks? Eks ausalt öelda selleks et presidendile midagi soovitada, peaks ise olema ennem ära näinud mõne etenduse. No minu poolest. Selleks et kulusid kokku hoida, võiks ju minna isegi Peterburi Maria teatris ja sealgi on ju fantastiline tase parasjagu. Mul õnnestus käia septembris Metropolitan Opera New Yorgis hooaja avaetendusel, mis juhtus olema Karmen Tseemslevani juhatusel ja noh, loomulikult ma nägin muidugi Metropolitan Operat oma silmaga esimest korda enne on õnnestunud mõningaid etendusi videolindi pealt vaadata ja see tase on jätkuvalt väga võimas. Seda on hea kuulda, et sul jääb pingelise töö kõrvalt aega sellele oma oma ma julgen kirele nii-öelda, aga, aga huvile vaieldamatult ka aega leida. Metropoliit on, on ka ju kuulsasse Firelli lavastuses teinud siis Durandati etenduse, mis siin ka videolevis on kättesaadav ja, ja võib-olla Pafi aaria, mis siis nende kuulsate tenorite esituses on, on üsna sageli seal Meti seinte vahel saanud. Ma olen aru saanud, et ole nendesse teleritesse. Et sa ei pea õigeks, et, et neid on kuidagi eriliselt klassifitseeritud, neid kolme nime. Et häid lauljaid on maailm täis ja veel teisigi või no siit võiks rääkida ooperist kui show business ist mida on ta kahtlemata olnud ja juba aastasadu. Ma arvan, et juba sel ajal, kui Itaalia ooperitipud jõudsid omal ajal Vene tsaari õukonda, siis võis sellest rääkida kui suu business ist. Ja ja aegade jooksul on ju näiteks kas või dirigendid saanud ooperit juhatades oluliselt suuremaid honorari kui sümfooniaorkestri ees. Aga, ja noh, loomulikult alati tahaks vaadata seda, mis on nagu kulisside taga ja kui kulissiks on näiteks kolm tenorit, kellega sageli nii-öelda laiema publiku huvi ei piirdu, siis seda põnevam on vaadata kogu seda taadi, kes seal nende taga on. Räägime siis kasvõi Roberto aladiast või teistest suurepärastest lauljatest ja Petersaifert. Kes on noh, praegu vist umbes 50 aastat vana Saksamaalt pärit laulja ja üksjagu maaklerispets minu teada tema esituses nässu torma on grammigi mitte nigelam, kui kolme tenori esituses. Kuulame ära. Jutt oli siis sellest, et tenorid on ühed sellised mehed, kes oskavad raha küsida, oskavad äri teha, nad on suhteliselt defitsiitne härra liik ja ja kui tõepoolest on tegemist hea lauljaga, seisan seda nauditav kuulata, nagu ka eelmises katkes, mis härra liik sina ise oled bariton, bariton, see vist bariton enam vist üldse meeste hulgas kõige rohkem. No ilmselt eesti meestes eriti. Aga millest see võiks tulla? Geneetiline kood, häälepaelte pikkus? Eks ta selline positiivses mõttes keskpärasus, et noh, et kuskile väga sügavat kallakut ei ole. Eelnevalt rääkisime siin vaidluseks, õnneks ei läinud Kormaandusest, aga vaatasin, et selles valikus kaasa olid võtnud, oli ka Albanbergib otsek. No siin tuleb siin siis küll juba natukene gurmaanduses süüdistada, sellepärast et see on siiski suhteliselt vähe mängitav teos eesti lavadel tavale operina iialgi läinud. Samuti on luu üks Albambergi teine tuntud ooper. Ja tema helikeel on, on muidugi selline, mis vähemalt mulle isiklikult tundub, et on, on just koos näitemängu, lavastuse teatrietendusega see, mis mõjub, et ooper on on siinkohal ka omamoodi tinglik märk, et tegemist on muusikalise draamaga, siis vist pigem mis võlub sind sellise helikeele ja, ja, ja selle helilooja ja selle ooperi juures võib-olla halb on. Berg on selline huvitav persoon kelle juures nagu sai otsa selline Euroopa muusika areng minu arvates mida saab vaadelda vähegi linaarsena. Et kõigepealt oli meil, eks ole kas siis tuli klassitsism, siis tuli romantism venelaseks edasi läheb asi juba niivõrd võrgustikuks ja oluliseks, et seda ei saa enam sellisel moel linaarsena vaadata. Kuigi noh, tegelikult juba siis ka oli seda mullitamist väga erinevates stiilides, eks ole. Rawell kaldus ühele poole, Stravinski teisele poole ja nii edasi. Ja Berg tõi üksjagu sellised kahekümnendat sajandit iseloomustavad jooned sinna siis see jõudis tema muusikas olulisel moel Crystaliseeruda. Et väga paljudel sealt edasi jäi üle seda lihtsalt imiteerida. Ja, ja eks Bergi muusika küllaltki oluliselt ka iseloomustab toda ajastut, kus oli omal kohal esimese maailmasõjaaegne ja selle järgne masendus ja kõik see. Nii et noh, ütleme nii, et kui see muusika meile ka otseselt ei meeldi, noh, ta ei pruugi ju pakkuda sellist nii-öelda lõdvestust pärast pingelist tööpäeva, aga siis kui me vähegi jaksame ka sellist muusikat nagu tudeerida ja, ja siis sellest on õppimist kohe kindlasti võtta. Siin on kindlasti väga oluline saa tugeval libreto, l anaal kõikidel nendel metafooridele, nendel seostel teatud kaemustel, mis on siis sellest narratiivis ühelt poolt ja teiselt poolt see, kuidas siis helilooja on seda muusikas väljendanud. Mulle isiklikult näiteks tundub, et tol ajal, kui Berg ooperit kirjutas, siis noh, neid ka võõristati ja leiti, et see rikub laulja häält ja, ja seda on üldse täiesti võimatu nagu laulda ja seda enam kuulata. Aga noh, pärast Belgia on kirjutatud nii palju koledat muusikat ja mitte lauldavat muusikat, et praegu tundub juba need üle poole sajandi vanused ooperit kõrvale päris meeldivad. Tähendagi saksa kultuuriruumi ooper on selline mis nõuab tõepoolest sellist kiindumust ja armastust ja mõistmist nagu kuuldud Alban Bergi näide, eks läbi Richard Wagneri sure ooperireformi ja, ja Richard Straussi Vergi juurde, sealt edasi hindemitid ja tänapäevast, siis juba Kaaglerid ja ja vabandust, et ma ütlen nüüd mitmuses, aga ma pean nagu silmas mingeid nähtusena. Et kas see mingisugune selline telg või selline selline areng on sinu jaoks olnud ka muusikuna nagu noh, jälgitav või on sellel mingisugune märk või tähendusmuusikas üldse, sealhulgas ka nagu ooperimuusikas. Kuna Eesti kultuuriruum on ju suuresti saksa kultuuriruumiga seotud, siis ma arvan, et meie kultuuritunnetus on suuresti selline, et nii nagu Saksamaa afiliselt Euroopa keskmes, nii ka see saksa kultuuri areng oleks nagu mingisugune keskne telg ümber, siis me näeme, on siis prantsuse või on siis teiselt poolt Venemaa, eks ole, kultuuri tippsaavutused. Ma kaldun arvama küll, et Eesti kultuuriinimeste tunnetus on suurel määral selline. Ja, ja noh, loomulikult see ei tähenda seda, et et nagu Saksamaa oleks see põhiline ja peamine, eks siin neid arenguid ja nähtused on niivõrd palju, et see teebki Euroopast Euroopa Vaarneriks suurimaid saksa heliloojaid ja vaieldamatult ooperiheliloojaid külastas küll riialt meie lõunanaabreid ja jõudis Peterburi, aga, aga päris täpsed andmed puuduvad, et kas ta kuskil läbisõidul ka Eestis on kunagi viibinud? No Eesti kohta me teame öelda, eks ole, et vähemasti veerand slist on käinud Eestis. Aga Wagner jah, no tema kohta. Me võime muidugi kuulajale rääkida intrigeerivaid lugusid, mismoodi noor dirigent Wagner kelle nii-öelda viibimise üle oma linnas praegused Riia inimesed on väga õnnelikud olevat võlgadesse sattunud ja siis öösel suisa istet voodilinade abil põgenenud võlgnike eest. Ja kuidas ta siis pärast Lätimaalt põgenedes loksus oma kuu aega Norra fjordidesse ja nende üle elatud elamuste mõju all olles kirjutaski siis oma vist esimese tõesti läbimurdeooperi Lendav Hollandlane. Et neist, ma arvan, võiks pikki lugusid rääkida. Aga Wagner kahtlemata. Ta oli selline väga oluline inimene, kes kõigi oma ideedega sellest Gesamtkunstwerk-ist ehk nii-öelda metatasandil ühendatud kunstiteosest sobib suurepäraselt iseloomustama ka väga paljusid 20. sajandi kultuurinähtuseid. Sealt on need nii-öelda multimeediaideed minu arvates suuresti pärit ja huvitav on ju see, et paigad, kuhu siis Wagner oma oma unikaalse teatri lasi kunagi ehitada seal Bayretiseniga barokkteater, nii et, et see on selline tore koht tõepoolest, kus tasuks käia ja vaadata, kus tajud nii arhitektuuris kui ka sellise kunsti arengus ja sünteetilise kunsti arengus, mida ooper vaieldamatult on ja midagi vaagna rõhutas siis selles linnas on need nagu kõrvuti, et see hingus on kontrastne hingus on väga-väga hästi tajutav. Jah, no Poirot on kahtlemata hea näide sellest, et kui anda ühele tipptasemel loomingu inimesele vabadust, käed ja kõik võimalused kuhumaale, see siis võib viia, noh, ma arvan, et Euroopal on põhjust rahul olla. Et meil on selline fenomen olemas. Aga eks samas Wagneri kaasaegsetel lähedastel oli temasugust persooni ikka väga raske üle elada. Ta oli siis ikkagi ärimees, ehkki jäi seal vahetevahel ka võlgu, sest ta sai endale, hankis endale väga jõuka sponsori Ludwigi näol ja, ja tegi oma oma teod siiski teoks ja kuulame ja räägime temast tänapäevani. Aga kui me nüüd läheme järgmise muusika juurde, siis on vaatleri Tristianist ei soldest üks tuntumaid helindeid Mildunud laise ja see on minu meelest selle poolest huvitav just et kuis alustab vokalist antud juhul siis võrratu Leontine Blaike siis selle helindi, teine pool, mida meie nüüd just kuulama hakkame, saab üha tugevama rolli orkester. Ja kuna muuhulgas on mul ikkagi ka orkestrantide diplom, siis loomul loomulikult südamel hea meel vaadata seda, kuidas vähemasti sellises tipa ooperis on asi kas või ajutiselt paika pandud, et laulja võib pingutada, mis ta pingutab, aga selline suurepärane noh, nii-öelda kogu maailma haarav helinud tuleb just orkestrilt ja laulja on siin osas jäetud nagu statisti rolli. Seda kõlbe. Kuuldud katkend Wagneri ooperist Tristan ja Isolde oli tähelepanu väärne siis just nimelt selle poolest, et sellise muusikalise fraasikujunduse ja teema edasiviimise initsiatiivi võttis endaga, et just nimelt Ester ja see esitus, mida me äsja kuulsime, oli selles mõttes väga väärt ja hea, et Leontimbrike suutis olla orkestrile selline vääriline partner. Aga no on ju olnud ka selliseid esitusi, kus laulja nagu tunneks tõrget sellest, et tema käes ei ole enam ainuisikuliselt juhtroll ja siis katsuda oma partiid siis laulda võimalikult tagasihoidlikult nii lühikeste nootidega kui vähegi võimalik. Aga just see esitus praegu kuulsime, oli see mõttes hea, et siin tegelikult tekkis see tervik. Ja ma usun, et midagi sarnast omal ajal ka lugupeetud Richard Wagner võis vist küll silmas pidada. Meile on siin Eestimaal ka mõnikord ka gurmaanide poolt ette heidetud, et miks me mängima nii vähe või Wagneri oopereid. Ja, ja siin on vist raske mitte nõustuda sellega, et esiteks tema orkester on juba niivõrd suur, et näiteks Estonia auku kõikide ooperite orkester lihtsalt ära raiemahu ja lavastajad peavad olema suhteliselt sellised grandioossed. Et lihtsalt meie dimensioonid on niivõrd väiksed, et see, see Wagneri ooperite suurus pisendub sellest muutuvat kammerlikeks, mida nad kahtlemata ei ole. Ja teine on muidugi see, et, et meil on ikkagi niivõrd väike rahvas, et et segakuuldud sopran näiteks inimesed on natukene teise ande laadiga selleks, et saada terve ansambel, kui sellisel tasemel lauljaid, kes Vaarnerit, noh, niimoodi suudaksid laulda, noh see lihtsalt ei ole võimalik, ehkki meil on Wagneri interpreet prete ju tegelikult olnud küll. Kas sa nagu kahetsed seda või, või kas, kas sa pead seda suureks patuks, et need iga hinna eest Wagnerit ei tehta? Ei, mul tekkis hoopis selline intrigeeriv mõte, et mida oleks sinu jutu peale öelnud Richard Wagner, ise? Tal kahtlemata oleks tekkinud säde silmi ja ta oleks öelnud, et kuulge, eestlased, teil on olemas suurepärane kontserdikoht nimega lauluväljak, seda ei pea tingimata tegema sisetingimustes, eks ole. Ja siis paneme seal tuhanded inimesed osalema massistseenides. Mõelge ise tervelt kolmandiku ühest Euroopa rahvast, eks ole, saab sinna osalema ja teeme tõelise kirjantkust, Percy, noh, ja kui mõni laulja puudu, milles probleem, eks ole, tuleb väljastpoolt tuua. Aga eks ma kujutan ette, et meie kas või riigieelarve kokkupanijatele saaks olema üksjagu suur, hirmu ja õudusunenägu. Siiski punkti Irina ja ettevaatavalt võib öelda, et äkki just nimelt Wagner on see ühendav lüli kus võib ka Balti koostööst asja saada, et väikesed sahinad käivad, et, et tulevikus siiski kolm balti riiki, siis panevad ühiselt need jõud kokku ja ja, ja midagi suurejoonelist just nimelt Wagneri repertuaar baarist ära teevad, nii et et päris unistuste valda see ei pruugi jääda. Aga oma kehast on hetkeks riigieelarve koostatakse, küsin, et mida olulisse nagu lisab, kui Eesti, Läti ja Leedu teist koos Wagneri ära, kas me saaksime siis mingisugused saksa Fainschmekkeritest tipppangaametnikud siia või kedagi teist, kes muidu siia ei tuleks? Ma kindlasti ka see sellepärast et neid ooperihuvilisi on, on ümber maailma väga palju ja Wagneril on terve oma suur ülemaailmne selts. Ja, ja seal on tõepoolest valdavalt jõukad inimesed ja nende hulgas on vist minu andmetel sadu inimesi, kes planeedil maa käivad vaatamas kõik Wagneri ooperid. Nii et seda ühelt poolt, aga teiselt poolt kindlasti see, et ega kultuur ja sealhulgas ka muusikateatrikultuur on ju noh, midagi niisugust, mida siis meie, meie rahvas väärib ka ju seda, et seda siis noh näha, et meie jutt on nüüd nii pikalt läinud Wagneri peale, et aga küllap on seega seotud seal sellest, et tegemist on tõepoolest võimsa, võimsa ja tähtsana heliloojaga väga huvitavad ja kaunid, kaunist muusikat on ta väga palju kirjutanud ja küllap meil on siis lihtsalt mingisugune nälg taolise muusika järgi. Ja mis siis oleks toredam, kui, kui see nälg saaks nii-öelda kustutatud, olen sinuga nõus. On teine siis tolle ajastu suurkuju, Seppe, Verdi, keda peeti ka Wagneri oponendiks ja, ja rivaaliks ja, ja tõepoolest nad pisut eriilmelist muusikat kirjutasid. Kuid vaieldamatult suured meistrid. Mõlemad Eero Raun, kes on olnud ooperigurmaanide saatekülaliseks siin ja on palju nauditavat ja eripalgelist muusikat meile pakkunud oled valinud lõpuks ühe Verdi tema ühest viimastest ootustest ja koomilise ooperi Valstov, nii et koomikaga. Me alustasime itaalia muusikaga. Me alustasime koomikaga itaalia muusikaga, me ka lõpetame. Kasvalstav on ooperini sinu fariitidest Verdi loomingust. Pigem ma valisin selle selle idee pärast, mis selles lõpu kuris on tuttav Londoni võlla, kogu maailm on nali. Kui mina oma noore eaga seda lihtsalt niisama ütleks, siis see paneks õlgu kehitama. Aga kui seda ütleb meile üle 70 aastane Verdi oma kõige viimases ooperis, mille ta kirjutas peale hotellot, eks kus nagu tundus, et on kõik öelnud ja samas, et ta on seda öelnud väga värskelt. Sest eks ole tegelikult ju Verdi ja Wagner mõlemad arvasid, et nad kirjutavad muusikalist draamat. Ainult et noh, ühe puhul itaallane, teisel puhul sakslane, nende arusaamised, sellest oli ta ka erinevad, eks. Nii kui need Verdi, eks ole, oma viimases ooperis kõrges vanuses, jõudis selleni Shakespeari toel pärast kogu seda rasket elu, mis tal oli olnud perekonna kaotused ja nii edasi ja, ja kõik seid Itaalia vabadusvõitlus sinna juurde. Siis ma arvan, et me võtame seda sõnumit hoopis tõsisemalt kuulda. Et kogu maailm on millegi poolest vähemasti nali. Ja selle tõdemusega sellise muusikalise numbriga siis tegelikult lõpebki Giuseppe Verdi ooper falstav. Ja sellega lõppeb ka meie tänane saade, mille külaliseks oli Eero Raun. Aitäh sulle, et leidsid aega tulla, aitäh, et jagasid meiega oma oma muusikat.