Nonii selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamiseks. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma selge tähelepanu köita. Tere, tere hommikust, teie kuulete ja näete, perepilti. Stuudios on Tiina Vilu ja Toomas Tross ning Viljandimaalt tere piltnik Andres Noormets. Perepilt räägib elust koos ja ilma televiisorite. Vestluskaaslasteks on kolm eesti peret. Kuidas Vabeleva pildi ekraaniga telerikastist, meie täisväärtuslik pereliige ja missugune näeks välja elu ilma televiisorite. Tiina teeb juttu kahe lapsega, seitsme aastase Joonase ja kümneaastase Mariaga. Yana ja Maria, kas teil mõnikord koolis tekib teistega ka jutt, et televiisori vaatamise teemadel, et nemad vaatavad ja teevad ei ole tekkinud väestika ainet, räägitakse mingist saatest, mis oli, ja siis kas siis lihtsalt mina ütlen, et mina ei ole seda vaadanud ja et kõik on sellega tegelikult juba ära harjunud, et minul ei ole telekat ja see ei ole mingi probleem? Sellest nii väga puudust ei tunne, ma saan aru. Aga mis sa arvad, kas vanemad peaksid kuidagi tähele panema, kui nende lapsed televiisorit vaatavad ja kui palju ja mida nad sealt vaatavad, kas vanemad peaksid siin mingeid reegleid tegema? Jah, sest muidu võib lõputelt vaadata ja siis on niimoodi, et no kui sina oleksid ema, missuguseid reegleid sina teeksid oma laste jaoks, kas sa võtaksid üldse koju televiisori? Ma ei tea, vale ikka oleks, aga kui oleks, siis oleks kindlasti mingid piirid, et kui palju tohib vaadata ja mida. Mis sa arvad, kas vanematel on selliseid piire lihtne seada, kus lapsed saavad sellest aru, oleneb lapsest ja oleneb, kuidas seda lastele nagu öeldakse. Mis te arvate, miks televiisor üldse olemas on? Et inimesed saaksid igasuguseid asju vahedeta seal ajaviiteks nägu? Kas elu ilma televiisorit, ta oleks sama tühi just nagu elu üksinda asustamata saarel. Tegelikult on need aga meie olemise kaks vastandlikku äärmust jätkab Tiina. Mina olen täna tulnud külla ühte perre, kus on praegu kolm liiget, kohal või neli, kas oli ka kuskilt, saame tuttavaks. Krista Mark Mort siin on niimoodi, et isa marti poeg on ka Mart aga vaatamata sellisele üsna hilisele kellaajale tööpäev on juba läbi, inimesed on kodus õhtusöögid enamasti söödud ja on selline tavapärane telekavaatamise aeg, siin vist praegu televiisori käi kuulda ei ole. Miks teil televiisor ei käi, kas minu pärast natukene sinu pärast ka? Mina olen suur telekavaataja, tegelikult ma, vaat mina olengi põhiline, vaataja vist meie peres, aga ma ei tea praegu niisama mõnus olla. Ma tean. Ja õigupoolest sellepärast ma teie juurde külla sattusingi teie peres on olnud nii ka, et teil ei ole telekat olnud. Nüüd siis on, kui kaua teil televiisor juba on ja kui kaua te ilma televiisorite Aga hakkama saite? Nii televiisor on meil, ma arvan, siis praegu neljas aasta ja me saime ilma Telekata hakkama, see võis olla ka mingi neli aastat või kui see vana läks katki ja siis ta sinna nurka jäi, kuni lõpuks panin ta kappi ära üldse eest. Ja ma arvan kaks neli aastat ja ilma. No noorem, Mart, mida sina sellest mäletad, kui telekad kodus ei olnud, missugune elu siis oli, kas sa tundsid sellest puudust ka? Ei tundnud puudust. Tundsin vahel puudust, kui mu sõbrad rääkisid, mis oli telekas olnud, kas sa nägid seda eelmine õhtu? Pidin ütlema ei. Aga ma olin nagu nii väike, et ma mängisin rohkem mänguasjade teleka vaatamismõtet ei tundu üldse vähegi, kas sõbrad küsisid, aga miks sul ei ole telekat kodus, mis kodus on? Ei küsitud nii et mul ei ole telekat ja kõik, mida teie mäletate, mida te siis rohkem tegite või mis siis teistmoodi oli, kui mõni aeg hiljem, kui televiisor tuli? No teistmoodi oli see kindlasti, et me tegime väga palju asju koos. Me olime üldse pere oli rohkem koos ja siis me mõtlesime välja teleka aseaineid, et me mõtlesime igasuguseid mänge välja. Ma arvan, et mingit televiisorist olid ka mingid telemängud sellised siis me kodus mängisime neid järgi. Noh, niimoodi omavahel nagu tegime. Mingi mingisugune mingid teised rääkisid, mis telekas oli ja me mõtlesime seal oli jah, muideks perega mängisime seda nüüd tuleb meelde. Aga igal juhul jah, see oli naljakas ja, aga mis me tegime igal juhul, mina mäletan sellest ajast. Mul ei ole teleka praegusel momendil ja see on suur suur õnn, eks ole, suvel kui me oleme kõik maal koos, et siis on loodus ja meri, mets ja kõik muud asjad, eks ole, ja ja saab niisama tuhandaga nokka siis linnas. Eks me õudselt palju nagu istusime koos kamina ees ja ajasime lihtsalt juttu ja arutasime ja või lauamänge, mängisime. Korraks tahaks saada selgitust, et kuidas siis oli, telekas läks mängust välja sellepärast et ta läks lihtsalt katki. Mitte see ei olnud teie teadlik otsus, et aitab jamast, ei passi telekast. Ja kahjuks ei olnud teadlik jah, ta läks katki ja paar korda minu arust kas tütar või võib-olla isegi sina, mart tantsib mõistet, võiks olla telekas kandma nagu iilisime sellest kõrvale, et me oleme üsna õnnelikud, et seda ei olnud. Teadlik otsus oli see, et me ei osta uut telekat. Kui ta läks katki, siis läks katki ja ongi väga hea, väga võimalused alustada televiisorivaba elu. Ja ma mäletan ikkagi seda ka, et meil oli just aeg on, rääkisime maailma asjadest hästi palju ja, ja, ja lastega seal palju rohkem omavahel rääkida, suhelda, et see oli nagu tore ja just need asendusmängud, et selline asendus meelelahutusnoh, mis me ise mõtlesime välja, et pere hoidis jagu palju rohkem kokku minu meelest siis noh, sest kõik olid ju koos ühes toas, eks ole, ei olnud, et kes on teleka taga ja kes on kuskil oma toas raadiot kuulamas, vaid noh, oligi võimalus olla koos olla ja rääkida. Kui ma lapsena Kuiva mängisin kaamera. Oi, ma mängisin Nängude Oih, ma mängisin siis nagu. Ma kohtasin neidudega Ta jälgis Ilu. Aga lapsed ei leviks ja nii? Kui ma mängisin Tudis puutuv. Ja Saaremaaks. Mart, kas sina mäletad neid kõiki toredaid mängijasse? Mäletan küll, väga hästi, ma vaatan kui võib-olla kuus. No, aga mida sa siis sellest arvad, kui ühel hetkel neli aastat tagasi televiisor jälle koju tuli? Ma olin väga üllatunud sellepärast, et see oli täiesti järsku lihtsalt sellepärast, et nad läksid poodi. Me oleme sei Astra. Esmalt ta tagasi. Ta läks lihtsalt käes. Kuidas see niimoodi juhtus? Ja telekas ja uuesti tuli sellepärast, et et on olemas üks armas ja hea film, mis mulle väga meeldib Ameli. Ja see oli siis see hetk, et ma ei olnud seda filmi näinud. Ja tööl olles öeldi, et täna õhtul on see Ameli film Eesti televisioonis ja kui me olime seal parasjagu, siis toidulettide juures tuli mul meelde, täna on, saame lee ja siis me läksime kohe tehnikaosakonda, maadlesin seal mingi sooduspakkumine tele. Ostsin selle teleka ainult selle Ameli filmi pärast. Kusjuures mina ütlesin, et ära osta, sest ma teadsin täpselt, et mina olen, mina olen kõige suurem vaataja ja täpselt, et mind telekas ahvatleb kõige rohkem nagu enda juurde, sest me olime täitsa nagu rahul, et noh, tõesti, ma üldse ei mõelnud ka selle peale, et võiks kuidagi nad ilma televiisorit, elu oli täiesti täitsa hea elu ja ei tulnud hetkekski nagu seda mõtet, et ta võiks olla meil. Nii et selles mõttes see oli minul jaoks sellise telekast ühe küll nagu täiesti selgelt minu kiusatuse allika uuesti majja toomine. No aga kuidas siis läks, kas ühised jutud ja mängud jäid ära edaspidi kõik istusite lihtsalt teleka ees ja vaatasite? Vähemaks küll, aga selles mõttes, et ma ju ise nüüd olemas on, ma ei usu, et noh, eriti nii väga torm üldse äraarvamismänge mängida. Mis ema ja isa arvavad, et kas siis pereelu läks hoopis teistsuguseks, Krista muudkui vaatas ja vaatas. No ikka läks muidugi teistsuguseks, sest et televiisor ikka ju tõmbas ära, mind vähemalt küll. Et noh, ei, need koosolemise aegu ikka jäi oluliselt vähemaks küll. Jaa, sa kahetsesid ka mõnikord Martets andsite oma kiusatusele järgi ja ikkagi võtsid selle televiisori koju. Tegelikult ostes telekat, ma mõtlesin, et me oleme võimelised, eks ole, lihtsalt välja lülitama seda nukk, mida ma maga muideks praegu ise teen, et ma, ma ei vaata telekat, ainus päev, kus ma vaatan, teisipäev. Ka, aga sa ikkagi ei saa jah, et tihtipeale ma olen lihtsalt avastanud, et oh jumal, ma vaatan mingist täiesti absurdsete nõmedat saadet, mis noh tegelikult see tuleb kinni panna ei tohi vaadata hukatusliku mõjuga, vaid see on kohutav, mis tegelikult tehakse või mis sellest kastist paisatakse inimestele näkku. Aga teil on kodus vähemalt õnneks veel ainult üks televiisor Sand maru ja no seda ei ole kunagi isegi mõttesse tulnud, et neid peaks rohkem olema, et see tähendaks ikka seda, et siis oleks tõepoolest igaüks oleks sulgunud kuskil oma tuppa televiisori taha ja perekond oleks ikka täiesti selles tassis sulgunud individuaalsesse üksindusse. Ei, ei seda mõtet ei ole kunagi tundnud. Märk, mida sina vaatab televiisorist, kas sa isaga koos teisipäeviti vaata top ja väärtfilmi vaatan küll vahel, aga mitte iga kord, kui üldse ma eriti nagu ei vaata üldse saateid või nagu päeva ajal, kui on, siis on nagu filmide vaatamine. Krista, mis puhul sina televiisori lahti teed? Noh, mina teen televiisoreid lahti sellel puhul, et kui ma tulen töölt ja on olnud selline raske, pingeline päev siis ma kujutan ette, et see televiisor lõõgastaks mind, eks ole, viiks mu mõtted mujale. Nojah, no ta muidugi teeb, aga see on, mõnes mõttes on see ikka enesepetmine, et ma olen tihti mõelnud küll ja proovinud ka, et, et see on tegelikult nupule vajutamine, et ennast välja lülitada sellest sest lõppkokkuvõttes sai lõõgastuse puhkasele televiisor alased, ta võtab ikkagi sinult rohkem kui annab. Ja ma olen tulnud jälle külla, seekord räägivad minuga juttu Eeva, kes on ema ja siis kaks last, Maria ja Joonas. Tegelikult on siin peresse paar last veel, aga nemad on praegu õues ja päris väiksed, nii et nendega ma juttu rääkida ei saakski. Ja mina tahan teada selliseid asju, mida teie arvate televiisori vaatamisest. Kas sulle meeldib televiisorit vaadata, Maria ja kui sageli sa seda teed? Mitte tihti, aga suvel vaatan tädiga või? Miks sa suvel televiisorit vaatad, siis on ju hea õues ringi joosta. Aga suvel mul ainult telekas on kaegaduselevas. Kuidas talvega on, kas talvel seal ei ole telekat kodus? Ei, kui sa ütled, et sa suveti, vaatad televiisorit ja talvel telekat vaadata ei saa, kas sa väga tahaksid, et sul oleks talvelgi telekas kodus? Ei ole vaja. Joonas, kuidas sinuga on, kas sinule meeldib telekat vaadata ja miks, mida sa sealt vaatad? Igasuguseid Teid, näiteks, mis asjad sulle meeldivad? Sa vaatad ükskõik mida, telekas läheb lahti ja siis sa vaatad kõik ära? No mitte päris, no mismoodi see siis on, kas sa vaatad näiteks uudiseid ka või sa tahad rohkem filme vaadata? No ma vaatan mõlemaid, aga mida sa nagu parema meelega vaatad? Philine, kuidas teil selle asjaga on, et kas te Joonasega tahate samu asju vaadata või mõnikord nagu vaidlete, et mina tahaksin seda, aga ei, ei, mina tahaks hoopis seda. Ja haiglane kell. Mismoodi see siis käib, mille pärast ta peamiselt vaidleb, mis sinu soovid on ja mis tema soovid on? Meil oli põhiliselt see, et joones tahtis mingeid multikaid, mina lasin seebikaid vaadata. Aga kui palju te siis suvel televiisorit vaatate? Ei no mitte, ikka väga palju suremuse väesterame ikka õues ja teeme igasuguseid muid asju, aga õhtuti ja hommikuti. Aga mis te sellest arvate, et miks te talvel telekat vaadata ei saa, miks teil kodus, talvel telekat ei ole? Sellepärast et me talle linnas. No aga te võite ju oma suvekodust teleka tuua linna. Miks teda siin talvel ei ole? Esiteks annavad, ei tahaks ka, ja ka vanemad ei taha tähekese meile aegsete Tagoogi panna käsi. Kas teie ise tooksite kõpsti kohe kui, kui vanemad lubaksid? Ma ei tea, Joonas-ist edaks tõesti, miks vanemad ei taha, et kodus kogu aeg telekas oleks, sest muidu me istuksime kogu aeg teleka ees, kas ongi nii? Majangil sa arvad, et sa ei paneks televiisorid vahepeal kinni? Vahepeal ikka paneksin, aga ikkagi päris palju oleksin, vaataksin telekat. Aga mis selles halba siis on? Silmadele kahjulik, keelt see, et siis teises enam ei teegi. Nüüd anname sõna Eevale ka. Teil on niimoodi, et talvel väga televiisorit ei vaata või peaaegu üldse ei vaata ja suvel siis vahel vaatate. Nii on jah. Juhtus nii, et ega meil ju see ei ole ka väga teadlik valik, et meil suvelised telekas seal maal on. Et see oli lihtsalt see, et minu vanatädi telekas, kes suri ära ja kui tema asjad tuli ära kolida ja samas oli sellel suvel just jalgpalli MM, mida meie isa tahtis väga vaadata ja siis sai jalgpalli MM-iks toodud ja muidugi siis ta katki ei läinud ja jäigi ja nüüd on siiamaani töötab juba mitu aastat. Aga kui teadlik valik, see on netel talvel linnakodus telekat ei ole. Noh, see on ikka täitsa teadlik valik, et selles mõttes, et kuidagi väljakujunenud, et me saime nagu aru, et, et meil ei ole seda vaja, et meil on palju parem ilma see kujunes juba üliõpilaspõlves nimelt välja, et meil oli üks vana telekas, kui me elasime Tartus koos enne lapsi ja kuidagi meeldinud juba meile, siis see asi ja siis mõlemad saime ühtemoodi aru, et ühises kodus nagu telekat pole vaja. Ei ole muretseda. Aga kas vahel on nii ka, et Joonase marja nurruvad, et ema, miks meil ei ole me ikka väga tahaks, et meil oleks talvel ka. Noorumist ei ole olnud, sellepärast et nad on muidugi paar korda maininud ja noh, kuna see on juba aastaid see olukord, selline telekavooluga raske olukord lastele kestnud, siis ikkagi iga asjaga harjub ja nad on niivõrd harjunud, praegu sellist tõsist normist ei ole olnud. Ja teiseks, et mulle tundub, et televiisorist me räägiksime hoopis teistmoodi, kui me räägiksime 20 aastat tagasi, kui ei olnud kodudes veel arvuteid, lugematul hulgal erinevaid ajakirju, ajalehti, kogu seda meediat, mis jõuab igasse kodusse, kas seal siis telekas on või ei ole, et vahet ei ole. Et praegu on lihtsalt telekas üks nendest allikatest. Kuigi meie peres ei ole telekat, on meil ikkagi samamoodi probleeme selles mõttes, et me ei ole, ei ela mingisugusel saarekesel, mis on meediavaba, mis on nagu rämpsu vaba ja mingisugusel puht puhtas maailmas on ju, et me elame täpselt samamoodi selles meediamaailmas tarbimismaailmas, aga lihtsalt me oleme teinud selle valiku, et üks nendest allikatest või üks nendest, mis, mis sulle selle meedia koju toob sellest me oleme loobunud ja seetõttu meil on mõnes mõttes kergem, kuna me ei pea iga päev ei pea vaidlema selle üle, et kes midagi kui palju vaatab, kas me vaatame, meil see teema kodus puudub, et seetõttu meil jääb ainult see arvuti teema või ajakirjanduse. Milliseid ajakirju näiteks osta, milliseid mitte osta. Kui raamatuid on riiul täis? Ka ei häiriks. Või? Sõnajärg läheb nüüd Andresele. Räägin Annega, tahan teada, kas sul on kodus televiisor, on ikka, missugusel kohal see televiisor teie peres on? Meie peres televiisor ei ole just selline kõige tähtsam pereliige, pigem on ta selline ajaviite ja siis, kui juba saabuvad sellised pimedad õhtud ja selline aastaaeg, kui midagi muud eriti teha õhtul ei ole. Ja suvel vaatame televiisorit. Aga ilma televiisorite ilmselt ka elu enam ta ette ei kujuta. Miks ei kujuta, mis temast sisineerilistab? Noh, ta on ilmselt ikkagi kõige mugavam, vabam kaaslane, kui on vaja aega veeta ja võib-olla ka selles mõttes, et kui raamat on ju väga hea kaaslane, aga raamat nõuab nagu rohkem keskendumist ja ja kui sa oled väsinud, siis raamatu lugemine nagu mind isiklikult väsitab, võib-olla on see minu töö eripära. Aga televiisori ees ma saan ennast nagu lõdvaks lasta. Aga kas sellist tunnetel aeg-ajalt, et televiisor ongi selline aju lõdvestaja ja ta budistab nagu meie mõtlemisvõime ära aeg-ajalt, et nagu ei viitsigi enam. On küünitada mingisuguste taoliste asjade järele, mis noh, tihedat kaasamõtlemist nõuavad ja, ja ongi lihtsam, nagu seda seda pudivad. Jah, kindlasti ongi nii ja ma arvan, et paljude inimeste jaoks, eriti võib-olla nooremate inimeste jaoks see ongi nii et ongi hea ja mõnus ja ei peagi mõtlema ka mina isiklikult televiisorit ei vaata selle mõttega, et nüüd mitte kaasa mõelda, ma ikka valin, mida ma vaatan. Kindlasti on ta inimeste jaoks paljude jaoks lihtsalt see mugav. Vaatad ja midagi virvendab silmade ees, aga minule meeldib just vaadata siiski probleemsaateid ja väärtfilme ja ma vaatan põhiliselt Eesti televisiooni Historit, loodussaateid. Kui teie omad lapsed olid väiksemad, kuidas teil oli kodus reguleeritud, kas nad võisid iga hetk aparaadi sisse lülitada ja selle najale Naalduda või olid mingisugused piirangud seal käimas või kuidas seal? No tegelikult see oli ikka päris kauge minevik sest lapsed on 30 ringis juba mõlemad ja sellel ajal lapsed vaatasid lasteekraani ja ei olnud üldse mingisugust probleemegi, tähendab, neil oli ikkagi elu rohkem õues ja oma mängud ja ma ei mäleta, et oleks kunagi üldse mingit vaidlust teleka asjus und küll oli, kui nad olid noh, väiksemad siis ma mäletan. Ta on mõmmi aabits oli see, mida kindlasti tuli vaadata ja seda me vaatasime kõik koos, see oli nagu peresaade. Ja kui olid multikad ja sellise lastesaate aeg. Aga et lapsed oleks muul ajal hirmsasti tahtnud telekat vaadata, ma ei mäletagi seda. Tegelikult käis laste elu, käis kaaslastega ja kui oli ikka ilma, siis oldi õues. Et sellist toas telekas vahtimist nagu ei mäleta. Aga sa oled oma töö tõttu seotud praegugi lastega ja sa näed, kuidas nende mingisugused eelistused on kujunenud või nad toovad neid kindlasti ka sulle kätte. Et kuidas sa näed seda praegust olukorda? No kuna ma õpetan põhikoolis, siis ma püüan vahel lastega jah, rääkida sellel teemal, sest on teatud ikkagi asjad, mis tulevad õpikutes ette ja kõige kurvem on see, et lapsed tegelikult ei taha mitte midagi teada, kunstist ei taha mitte midagi teada, tõsisemalt, muusikast ei taha midagi teada, eriti ajaloost ei taha teada midagi kirjandusest. Ja kui on siis teema, kus on siis noh, küllalt lihtsad küsimused elementaarsete asjade kohta nimeta näiteks Eesti tuntud kunstnik või, või kirjanike või milline lemmik raamat sul on siis annab ikka vastuseid välja kangutada isegi selliste laste käest, keda nagu võiks eeldada, et ega midagi võiks teada, sest ka koolis on ju muusikatunnid ja kunstitunnid. Ja siis kui hakata nendega rääkima, äkki ma siis noh, kui sa nimetad ise neid nimesid ja teoseid, siis siis nagu noh, nagu oleks kuulnud mõni ikka midagi, aga üldiselt see suhtumine on väga selline noh, et meid ei huvitagi see ja milleks me üldse peame seda teadma. Et kuidagi väga, väga piiratud on see, see praeguste teismeliste maailm ja võib-olla ka sellepärast, et infot on nii palju, et, et neil on tükk maad, huvitavamaid asju ja teleka kohta ka, sest mina olen vahel. Kuna ma inglise keelt õpetan, siis inglise ajalooga vahel tuleb meil jutuks ühte kui teist ja kuna on televiisoris ju väga palju ka eesti televisioonis inglise ajalooga seotud filme väärtfilme ja kui ma hakkan mõnest siis seal rääkima või nagu püüan ka leida, et võib-olla mõni on näinud või teab midagi või siis nad vahivad niisuguste üsna nihukeste kohkunud nägudega vastu, et umbes et mis asjad need veel on need üldse need ajaloolised filmid ja ja siis, kui küsida nende käest, et mida te siis vaatate, siis ikkagi tulevad need reality sõude, Eesti televisiooni reality show'd ja siis igasugused action ja märulifilmid, et nende kangelasi, mida mina jälle eriti hästi ei tea, neid nad oskavad nimetada küll. Lapsed tarbivad kõike, mida neile pakutakse. Jätkame intervjuud kahe Mardi ja Kristaga. Ja kui on kodus väikesed lapsed, et kas peaks seda televiisori vaatamist kuidagi piirama või oleks parem kui televiisorit üldse ei oleks kodus. Et kas teleka mõju on lapse pealtnäha minu meelest küll, on mina igal juhul arvan, et kõige parem on see oleneb inimesest muidugi väga palju, kui järjekindel ta on, eks ole, ja ja neid reeglite kehtestama ja neid neid siis noh, nende järgimist nõudma. Aga mina arvan, et parem kui seda televiisorit üldse ei ole. Sest ikkagi, et sa võid ju mõelda, et vot nüüd ühestame reeglid, eks ole, ja aga väga raske on ja ma arvan, et see võib-olla isegi võib tekitada mingeid lisapingeid, et on televiisor ja sisi lubada seda käima panna ja laps tahab, et see mängiks, tahab midagi sealt vaadata ja vanemad ei luba ja ma arvan, et see on üks stressiallikas juures, et parem kui seda televiisorit ei ole, sest et lihtsalt väga vähe selliseid häid asju tuleb televiisorist, mis on sellised, mis, millel oleks lapsele selline noh, tõesti positiivne või hea mõju. Ja noh, ma arvan, et emotsionaalses mõttes ikkagi televiisor ei asenda noh, neid selliseid, sellist emotsionaalset arengut, emotsionaalseid asju, et neid ikkagi osalenud inimestevaheliste suhtlen suhtlemisega. Minu mulle tundub, et vot see telekas on nagu kujunenud väga, ma usun, päris paljudes perekondades selliseks ma arvan, inimestel isegi märkamatuks elu kaasosatset, et hommikul tõustes ta juba automaatselt käivitub ja et, et see müra, mis sealt tuleb, eks see kuulubki perekonna nagu elu juurde, et need nad ei teadvusta seda endale enam, et et see on nagu minu arust õudne. Eks. Ja tegelikult on meil ju see ka, et, et mõnes mõttes on väga mugav, eks ole, et vanemad tulevad töölt, nad on väsinud, siis on nagu noh, nii mugav on asendada enda suhtlemine lapse vahel hoopis suhtlemisega lapse televiisori vahel, et noh, panen ta teleka ette, siis on rahulik ja siis on hea olles oma asja ajada. Et see televiisor on muutunud tihti selliseks inimestevahelise suhtlemise nagu aseaineks, et suheldakse televiisoriga, mitte ei suhelda enam inimestega. Ja no ma tean, on ju ka selliseid peresid, kus telekas pannakse mängima hommikul juba sealt tulevad võib-olla mõned multifilmid, eks ole, ja laps istub seal teleka ees ja ta suhtleb selle televiisoriga, et võib-olla ta elabki nagu selles multifilmima maailmas ja suhtleb oma multifilmikangelastega rohkem kui oma vanematega ja see igal juhul minu meelest ei ole sellest mitte midagi head. Ja, ja näiteks mina nagu koolis tunde, mida ma siis laste pealt näen, et aasta-aastalt nagu selline laste fantaasiamaailm kahaneb kohutava kiirusega, muideks ma arvan, et üks põhjus on see, et ta saab kõike seda kätte valmis kujul. Ehk siis televiisorist, eks ole, et tal ei ole vaja enam iseenda jaoks välja mõelda mingisuguseid mänge, eks ole, mis tegelikult tema fantaasiat arendavad, et kui laps peab etüüdi koolist ega mingil teemal ei oska lihtsalt ta ei oska midagi välja mõelda, midagi, mis ta on televiisorist näinud, just ta matkib seda, mida ta on näinud, seda, seda elu televiisorist. Noorem, Mart kui sa lähed omaette elama, kas televiisori võtad, on, aga jah ma arvan küll, lõdvel, mis jaoks? No selles mõttes, et ma olen nagu ilma selleta andnud, et tahaks ikka. No mis te selle peale kostate, oli see üllatav vastus või nii, te arvasite? Ei noh, no igalühel on ju õigus valida ja noh, ega siis selles mõttes on ju palju selliseid inimesi noh, nagu suurmaalt. Et, et sa vaatadki väga konkreetseid asju ja sa oled võimeline selle televiisori välja lülitama, ta ei ole nagu mingisugune selline hädavajalik asi sinu elus ja, ja kui see niimoodi on, siis see televiisor, ma arvan, ei ole mingi probleem, ta võib täitsa vabalt olla. Probleem on siis, kui sa ilma televiisorit täna üldse ei saa, sa vaatad valimatult kõike, mis sealt tuleb. Andres ja Anne on vestlusringis jätkavad juttu lastest ja televiisorist. Aga huvitav kuskohal siis oleks see nii-öelda kokkupuutepunkt, kus kohal oleks võimalik siis nende lastega nagu dialoogi sattuda või kus on see ühisosa, et nad saaksid nagu osa sellest kultuursusest väärtuslikust asjast samas nagu oma huvidest loobumat. Huvitav, kas meil üldse on see selline selline osa olemas, ütleme eesti televisioonis? No ma arvan, et ikkagi on ja suuresti ikkagi see sõltub kodust, et kui vanemad nagu natukene võib-olla kaasa kutsuks neid lapsi endaga koos vaatama ka väärtuslikemaid asju, ma usun, et koos vanematega nad kindlasti vaataks nii ühte kui teist, aga aga tundub, et siin ongi puudu see just see kodu suunav osa. Et lastevanematele ilmselt on ikkagi üsna ükskõik, mida need lapsed vaatavad, tihti tundub see televiisor ongi see hea koht, kuhu lapse eest on lihtne lahti saada, ütleme istuja vaata, mida ta, mida ta seal vaatab, pole oluline ja et laps on vait ja vahib, eks Eisega ei tüüta vanemad küsimustega. Aga sellist koos vaatamist ja arutamist, nii nagu noh, nagu minu vanuses kui mina noor olin ja oma lastega, et me vaatasime, kui me filmi koos vaatasime, et me arutasime pärast võib-olla, mis me vaatasime. Et sellist asja nagu vist enam enamikus kodudes küll ei toimu teismelistega. Aga võib-olla põhjus ongi selles, et seda informatsiooni on nii palju ja lihtsalt Nemad ei suuda selle informatsiooniga enam kaasas käia, mida lapsed omavad ja informatsiooni paljusus, kasvatabki neid lahku sellepärast et mingisugune asi, mida vanemad hästi teavad, mis neile on oluline on jälle lastele väga oluline ja see, mida lapsed teavad ja mis on neile oluline, on niivõrd palju erinev sellest. Vanemad ei oskagi sellele nagu hinnangut anda või sellele kaasa rääkida ja vastupidi. Et lapsed nagu keelduvad tulemast selle ligi, mis on vanematel oluline, sellepärast et see asub niivõrd erinevas suunas, nendest. Nojah, siin on üks asi, kas üldse vanematel on oluline, eks, et mis on vanematele oluline. Aga kindlasti on tänapäeva lapsed niivõrd infoga üle küllatud ja teistpidi on ikkagi nende suhe, ütleme kõige arvutimaailmaga ja need suhtlustoad internetist, see on hoopis selline maailm, eks, mida võib-olla vanemad ei oskagi näha ega kontrollida ja arugi mitte saada. No mina kahtlemata ka sellest aru hästi ei saa. Aga, aga sellega loomulikult peab arvestama ja selle vastu võiks huvi tunda. Nad tegelikult vajaksid seda kindlasti, sest et seal on ikka palju sellist, mida nad ei oska võib-olla alati aru saada ja vanemaga koos võib-olla võib-olla oleks kasulikum jaga vanematele kasulikum, eks nad õpiks ka nii mõndagi, võib-olla sealt arvutist. Mina saan sellest jutust hästi aru ja, ja ma tean, et see ei ole tühi jutt, sest ma olen ise seda asja teinud oma oma väikse pojaga, tähendab, kui ta hakkas mängima erinevaid arvutimänge Online mänge, siis ma lihtsalt mängisin temaga kaasa, teinekord mängisin isegi üksinda läbi ja pärast seda olime me suhteliselt võrdsel tasemel. Ja kui ma ütlesin talle mõne asja kohta, et kuule, et seda pole mõtet, et see on jama siis ta uskus mind, sest ta teadis, et ta räägib ka spetsialistiga samasugusega nagu tema. Ja me saime väga hästi nendes asjades jutule. Mul oli väga lihtne teda veenda ühte või teist asja tegema või mitte tegema. Ma võin seda kinnitada, ma olen seda näinud. Kindlasti ja, ja tegelikult on, siit saab seesama algus, et kui, kui vanem on lapsega nõus asju jagama seal, siis, siis kui meelitada last endaga koos, võib-olla vaatame mõnda natuke tõsisemat ja väärtuslikumat filmi televiisorist, siis laps on nõus ka kindlasti vanemaga seda vaatama. Aga selleks tihti jääb vanematel aega ja tahet väheks, sest mina olen korra ärgitanud lapsi vaatama mõnda filmi televiisorist ja tegelikult on nad isegi vaadanud ja ma olen siis olnud päris meeldivalt üllatunud, et, et me oleme siis rääkinud ja kirjutanud. Päris asjalikku juttu tuleb nii et tegelikult ega neid ja suunata, see on päris selge, aga, aga kui jälle väga sellega suunamisega tegelema hakata, ega nad siis ka ilmselt sellega kaasa ei lähe, et seda ei tohi ka väga tihti teha. Nojah, sest kogu maailm põhineb meil praegu müümisel ja tegelikult on ju kõikidele nendele inimestele, kes tahavad meile midagi müüa, kasulik see kui meie ajud on piisavalt pehmed ja, ja me mõtleme väga sarnaselt, siis on neil võimalik teha lihtsal moel asju, mida meile kohe maitseb maha maha müüa ja, ja seal ei ole midagi keerukat. Sest üldiselt ikkagi see maailm tahab meid teha võimalikult sarnaste peadega inimesteks, et et me oleksime lihtsalt suunatavad, lihtsalt manipuleeritavad informatsiooni poolt igasuguse muu asja poolt. Jutt nagu kokku tõmmata, siis tahaks küsida veel niisugust asja, et mida sa soovitaksid nendele inimestele, kellele on antud meelevald suunata seda, mida me sellest Helendavast ruudust näeme. No ma julgeks soovitada või noh, see võib-olla natukene jah, idealistlik, et vähem siiski seda kommertsi ja see nii-öelda nagu ta nüüd Ameerikast on tulnud, see Vaitraš, eks see vägisi vägisi kipub väga siia Eesti tele ekraanidele. Et me suudaks ikka seda Eesti ühte kanalidki hoida sellisena, et sealt tuleks ikkagi väärtuslikku midagi. Ja need teised kanalid siis, mis on läinud selle kommertsi peale. Et nemad nagu seda võimu niimoodi enda kätte ei saaks, et meil lõpuks kõik ära kaob ja me peaksime eriti oma noori inimesi hoidma ja mitte mitte nende potentsiaali raiskama selle peale, et me tambime nad täis ainult seda kommerts meelelahutust. Et see on väga lihtne, on seda teha ja noored on väga aldis seda vastu võtma. Neid ei saa selles süüdistada ka selleks on meil ju olemas ülevalpool torkad, otsustajad. Nii et loodame siis üheskoos, et nende ajurakud on veel säilinud ja suudavad häid otsuseid vastu võtta. Aitäh. Eva-Maria ja Joonas räägivad Tiinale elust televiisorite. Ma saan aru, et teie peres on niimoodi, et natukene asendab seda televiisorit hoopiski arvuti, sealt saab ju ka filme vaadata ja meelt lahutada ja aega viita. Tarkust saab ka, kui väga ta reguleeriti seda arvuti kasutamist oma laste puhul. Ikka püüame reguleerida nagu ajaliselt esialgu nad on veel suhteliselt väikesed, öeldes seitse ja 10 praegu veel annab natukene sellel asjal silma peal hoida ja kuna meil on ka selline asi, et, et arvutame, esimene töövahend mõlemal, siis sel juhul noh, lastel ei ole omaenda arvutit, et ta ei ole ikkagi ainult meelelahutuse aparaat, et teda tuleb hoida, et kui nad nüüd üksinda näiteks läheksid arvutisse, kui meid kodus ei ole, tekivad probleemid siis mis, mis iganes ära rikkuda, nii et seda me ei ole lubanud või siis tuleb tõesti küsida ja minna ainult ainult sellele leheküljele, mis on kindel, kus ei ole karta viiruse näiteks või midagi sellist. Et me ikka üritame, et umbes nii, et tule poole tunni päevas, ei lapsed ei oleks seal. Aga õnneks on niimoodi kujunenud välja praegu hetkel on lihtsalt selline aeg, võib-olla et eks see puberteedi eas muutub, aga Marial on, on niimoodi, et klassikaaslased on ka suhteliselt vähe, näiteks MSN-is, et tihtipeale ta läheb vaatamisena MSN ja tuleb välja, et kedagi ei olegi. Et hoopis põnevam on mingi raamat kätte võtta ja lugeda, olgu ta siis esimest, teist või kolmandat korda raamat käes, et mõni raamat läheb mitu korda. Aga ta õnneks sellist suurt MSM-is rippumist ei ole, praegu veel veel ei ole olnud, ma kujutan ette muutuda, et eaga kus omandad võib-olla suurema tähtsuse ja siis teine võimalus on ka see, et muretseda koju mingisuguseid asjalikke arvutimänge, mis on siis plaadi peal, noh, meil on näiteks üks, kus saab õppida malet mängima. Et mis on päris raske mängija, kahjuks tan inglisekeelne, nii et keegi peab siis lapsega koos seda mängimata, nendest juhenditest aru saaks, aga järgult ühelt tasandilt teisele sa õpid male malemängu põhimõtteliselt. Et selliseid toredaid asju on juba olemas, et see lauskeelamine ilmselt ei vii mitte kuskile, et küll, aga soovitav. Sina hoida silma peal ja leida siis sellised arendavad ja, ja hea Heamad asjad, mis selle infotehnoloogiaga kaasas käivad ja meediaga. Vot sellepärast ongi tänapäeva elu raske, et on nii palju valida kogu aeg, et see progress nagu tähendab seda, et sul valikuvõimalused pidevalt suurenevad, et sul on valik, kas sa pesed ise nõusid, võib pesta, nõudepesumasin nõusid, kassa ostad poest seda teist või kolmandat ja siis ma mõtlesin selle televiisori peale enne enne tänast päeva siis mõtlesin, et võrdleks seda näiteks supermarketiga, selles mõttes, et supermarket on ka selline, on hästi suur ja seal on nagu tohutu valik ja suurem osa nendest asjadest on tegelikult need asjad, mida sa ei taha osta, mida sa taha isegi vaadata põhimõtteliselt letil. Et hea meelega ostaks ju oma toidukaubad sellisest väiksest poest, kus oleks hästi armas ja mõnus ja sulle sobiv valik, et sa ei peaks läbi käima kõiki neid reavahesid. Ja siis sealt valima, et televiisor on ka natuke selline, et seal on väga palju toredaid ja häid asju. Aga sealt selleks sa pead selle kadalipu läbima ja et olema nii tugev, et seal siis neid muid asju. Et tihtipeale onju pärast supermarketist tulekut, onju tohutu väsimus ja selline paha tunne millegipärast kotid on küll asju täis, et enam-vähem sa leidsid need asjad, mis sulle sobisid, aga, aga kuidagi ikka on paha tunne, et sama asja minust telekaga, kui sa oled niimoodi klõpsutanud kanalilt kanalile ja otsinud siis mingisugust asja, mis sind huvitab, et see lihtsalt väsitab ja nagu selline informatsioon, mida sul vaja ei ole. Proovige järele, vaadake õhtu otsa telekat ja siis katsuge hommikul meelde tuletada, milles te oma perega eelmisel päeval rääkisite. Hommikul autoga tööle sõites pange ka raadio mängima ja kui te tööle jõuate, siis tuletage meelde, mitu oma mõtet teil üldse viimase päeva jooksul on peast läbi käinud. Kui inimkonnal oleks olnud telekas koopanurgas juba aegade algusest peale. Kuna meid siin rääkimas enam ei oleks, siis võiksime koos lammastega heinamaal rohtu. Jämegiksime vaguralt nagu eelkõnelejad mainisid i ega kõik, mis televiisor meile pakub, pole vastuvõetamatu. Aga hea väljasõelumine on piisavalt vaevarikas. Tuleb teha kindlameelseid valikuid. Perepilt ootab teie kirju ja lugusid aadressile perepilt ät r t või posti teel aadressile perepilt vikerraadio Gonsiori 27 15, null 29, Tallinn. Tänase saatetegijate Tiina vilu, Andres Noormets ja Toomas Trass. Helipildi seadis ritta Maristamba. Järgmisel laupäeval tuleme teile külla. Saadet jäävad lõpetama lapsed Maria Joonas ja ema eema. Kuulmiseni. Kas te olete koolikaaslastega rääkinud, et teie kodus on, on midagi nagu teistmoodi, et kas te siis teete selle teleka vaatamise asemel midagi muud, kui teie klassikaaslased näiteks teevad? No just on see, et ma näiteks loen hästi, palju näiteks klassikaaslased ei loe. Mu sõbranna ütlesid siis, et ta ei viitsi lugeda, et kui ta telekat vaatab, et siis ta puhkab, aga mina nagu pigem nagu lugedes, siis puhkan, teen teisi asju nagu. Joonas, kuidas sina arvad, on teil olnud näiteks jutuks klassikaaslastega? Oh, mis ta eile õhtul tegi, toome, vaatasime terve õhtu telekat, aga sina tegid siin oma kodus oma perega hoopis midagi muud. Ja no näiteks, mis siis, mis siis sina teed hoopis selle asemel. Mängin lauamänge ja nihukseid asjade Eeva, kuidas sulle tundub, kas teleka puudumine teie kodust on andnud perele ja suhetele hoopis midagi muud juurde vastu? Selles mõttes on minul muidugi raske, mõnes mõttes ma suudan võrrelda, kuna kuna ma olen, mul on see telekavaatamise kogemus olemas, siis suvel mingil muul ajal, aga teisest küljest noh, ütleme meil siin kodus Tallinnas ei ole ju kunagi telekat olnud, et ma ei oska selles mõttes võrrelda, et kuidas oleks elu telekaga ja kuidas on elu ilma telekat, et mis seal vahet on, noh, ma, see on nagu natuke teoreetilisel tasandil, sest meil ei ole kunagi telekas ei ole meie nagu igapäevaellu kuulunud. Et seetõttu me oleme niivõrd harjunud, et me teeme siis neid muid asju. Ja noh, selge on see, et noh, kui on neli last, siis nagu eks see aeg nagunii kulub ära, et istub söögilauas ja Ma ei tea, loed raamatut ja lapsed mängivad omavahel või, või kaklevad omavahel, et kõige peale läheb ju aega. Nii et selles mõttes see väga loomulikult kulub see aeg ilma televiisorite, et aga kui ma nüüd hakkan ette kujutama, et kui meil oleks televiisor, et eks siis ilmselt ikkagi suhtleks ikkagi ikkagi palju vähem omavahel räägiksid kõige lastega, ma arvan vähem, sest lihtsalt füüsiliselt ei jääks ju aega rääkida. Telekas räägib üksinda kõigi eest, jah, ja siis, eks me siis istuksime ja vaataksime siis sisevaata üksteisele otsa või teistes reas ja siis vaatad, vaatad televiisorile otsa, et mis ma ütlen veel kord, et kust võib leida väga asjalikke mõnusaid huvitavaid asju, mis on arendavad kõigile, aga et lihtsalt see nõuab nii palju jõudu, nendeni jõudmine ja, ja selle asja trellide paikapanemine ja kõik see võtab ilmselt võtaks nii suure ajad. Meil ei ole praegu kavas seda elustiili muuta. No nii, selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi, tulge. Koguperefilm, mida kuulata? Teine kuulamiseks. Laborandi less palun kogunev kus ema oma väga selge tähelepanu