Kuressaare lähedal Roomassaares tegutseb juba üle viie aasta paadiehitusfirma luksusjaht. Selle omanikuks on rootslane Lennart poolsaar, kes annab tööd ligi 50-le. Saarlasele alustati aga kolme mehega. Aastatega on kasvanud toodangu maht ja inimesi on pidevalt juurde võetud. Luksusjahid põhitoodanguks on avamere purjejahid, neid on kokku valmistatud juba üle 100. Mullu suvel lasti vette 50. jah, tark, Ghana 400, mis on üks luksusjahifirmamärkidest. Mullu võeti tootmisse ka uue põlvkonna alu Sarkona 460. Arco juhid on edukad olnud mitmetel suurtel purjeregattide. Olema paadimeistrite tehtud luksusjahid vaat peamiselt ekspordiks Rootsi, Taani, Hollandisse, Inglismaale ja mujalegi. Möödunud aasta parimaks Kuressaare ehitiseks insenerimõtte poolest tunnistati jahtide tõsteseade Roomassaare jahisadamas, mille tellijaks on firma luksus, et pidevalt luksusjaht oma tootmist Saaremaal laiendanud. Uued angaarid ilmestavad praegu siin tootmistsehhi ümbrust. Firma omanik Lennart Tools. Ta on energiline juht, kes ise tootmisprotsessi juhendamas ja jälgimas. Oleme külaliseks tootmistsehhis tootmisjuhtmaid kummel. Kas on ka mingi vahe töötada eestlase või siinsamas oma kodusaarel rootslase firmas? No isiklikult ma suurt vahet ei näe inimestes, aga see oleneb juhi juhi oma Ma iseloomust, kuidas ta nüüd inimestesse suhtleb ja ja kuidas ta neid võtakasta võtab, teda lihttöölisena vaatab kui inimeste inimesena selles suhtes ma ei usu, et vahet oleks nüüd. No kuidas Lennart võtta? Lennad ikkagi suhtub töötledes kui inimestesse, et temaga meil selle koha pealt nagu probleeme ei ole olnud, et et hakkaks neid toodud nõudma või muutuks nagu liiga liiga pealetükkivad. Ilmselt need ongi positiivsed omadused, seda kindlasti, sest ma olen taga viis aastat koostööd teinud ja meil ei ole konflikt tekib alati töö juures ja probleeme tuleb lahendada. Aga me saame temaga väga hästi läbi, ma võin öelda. No tuleb siis välja, et te olete mitu puuda soola koos ära söönud. Kas Lennart ka vahel küsib siin Saaremaa või Eesti kohta, ta on küll siin päris kaua elanud, aga tudeta huvi nende asjade vastu, mida ta ei tea ja mida võib-olla alati ei saa ka raadiost, telest, ajalehtedest. Ei, no seda kindlasti, ta uurib meeste isikliku elu, kuidas neil kodus läheb, ta teab täpselt, kellel peret on juurde tulnud, see, see kõik teda huvitab, ta võtab seda täiesti isiklikult. Aga Eestimaa Saaremaa kohta Saaremaa kohta kindlasti Saaremaa, ma usun rohkem kohtigi läbi käinud, kus ma ise olen käinud, et Saaremaa kultuur ja see huvitab teda väga. Lennart, miks te Eesti valisite, miks te tulite elama Saaremaale? Asi on väga hea küsimus ja kui ma töötasin Rootsi, siis mul olid tuttavad, kui nende sugulasseda oli Eesti, siis nad läksid murret, et on päris huvitav. Huvitav paik? Jah, just nii võib öelda, ja siis ma seal umbes 10 aastat tagasi vieldokinud tegelikult peaaegu 12 12 aastat tagasi ja siis ma sõitsin eestlasi. Ma vaatasin ringi natuke, ma olin Pärnus ja oli väga huvitav ja kohv. Aga siis oli loomulikult kui alati, kui hakkab mingi uus Harry, et siis oli probleem ja võimalused. Aga ma mõtlesin, et ma tahan proovida veel rohkem, siis ma kohtusin mõnede teiste ärimäe, kui töötasin Saaremaal, siis nad lihtsalt tulles armavia proovi, kuidas on need Saaremaal. Siis ma sõitsin Saaremaale ja siis ma hakkasin tegema Kuuste teine paadifirmaga, Nasval Saare Paat ja nüüd on siis teil oma firma juba kuus aastat ligi kuus aastat. Vaat siin olnud ja kui me praegu siit, et teie töökabineti aknast välja vaatame, siis vaade merele siinsamas lähedal on jahisadam, kus teie oma jahiki kevadel sisselaset ja purjede all sõidad, ükskõik kuhu ka Rootsimaale siit üle mere annab ju purjede all sõita teie oma koroona 400 või 460, missis. Teie jaht on kõige uuem mudel on argoon, on 460. 400, see jaht me oleme ehitanud kõige rohkem siin Eestis, see on tehtud nüüd umbes kuus 60 jaht nüüd sel suvel malmi tanudi yks jaid tõste. Seda ma rääkisin ka, et see on tõsteseade, tunnistati nüüd parimaks ehituseks aga kui me räägime nüüd veel Eestist ja räägime Saaremaast, siis kas teil on siin Saaremaal kui oma lemmikpaik koht, kus teile meeldib lihtsalt viibida, olla kas oma abikaasa, komad perega või vahest ka lihtsalt? Üksinda minna ja lihtsalt olla, nautida, vaadata, puhata. Ma arvan siin nii palju ilusad kohad, et loomulikult minu lemmik on mere ääres suvel ja. Mulle meeldib loomulikult Sõrves ja mändjalas ja veeerrel ja igal pool on, mulle meeldib dollaja, maid kommel kolleeg. Siin tootmisjuht ütles, et küllap Lennart on vist Saaremaal rohkem ringi käinud ja ringi sõitnud ja ka merd sõitnud, kui mõni saarlane, nii et Saaremaa vist on läbi käidud või on mõni küla või mõni paik. Veel käimata ma arvan, et ma olen näinud praktiliselt kõik on võimalik teha siin Saaremaal. Aga Eesti, kas Eestis on veel avastamata piirkondi või paik, oli siin jutuks, et Pärnu oli see võib-olla esimene piirkond või paik, aga kas on käidud ka mujal Eestimaal? Ma olen käinud Lõuna-Eestis ja mulle meeldib ka, see on väga ilus suvel ja aga yks kokku ma ei käinud rohkem ida poole ja Narva ja seal ma ei käinud, ma loodan, et mul on võimalus varsti. Loomulikult. On aga imestavad paljud saarlased ja teie töökaaslased, et Lennart on ära õppinud väga kiiresti eesti keele ja kõik see suhtlemine käib ju eesti keeles, eesti keel on küllaltki raske keel õppida. Kuidas eesti keel siis suhu tuli? Selgeks sai? Seda ma arvan, et ei ole ridaski, kui alguses loomulis Marentsivi inglise keeles, aga. Aga mis te arvate, kas Eestis tuleb veel väga palju ära teha, et olla võrdne riik, näiteks Rootsiga, kus te olete sündinud ja kasvanud kas meil, eestlastel, väga palju tuleb tööd teha selleks, et saada sellisele tasemele, nagu on Rootsi? Ei, ma arvan, et ma pean ütlema, et iga aasta ma näen vähem ja vähene erinevus, ma võin öelda, et ma arvan, et peale viis taastamaine yldse mingi erinevus. Ma olen päris kindel. No siinsamas, Roomassaare sadamas algab varsti navigatsioonihooaeg, te näete peaaegu iga päev ja käite iga päev siin sadamas ja näete ka oma töökabineti aknast. Kui palju siin sadamas lehvib nüüd Rootsi riigilipp ja te saate seal kai peal kokku oma kaasmaalastega ja räägite oma emakeeles rootsi keeles, kas rootslased külastavad tihti oma jahtidega Saaremaad ja sealhulgas ka sõidavad sisse Roomassaare sadamasse? Seda ma pean ütlema, et eelmine aasta ma kohtasin iga päev viis roosi ja viis kuni 10 jaht oli juulikuus siin Rooma saalis või kesklinna sadamas. Sellepärast ma arvan, et selle aasta kindlasti Ogier'd rohkemat innovasse investor olnud. Keegi ütlevad, et nad tahavad tulla tagasi ja nad räägivad niimoodi, et on väga hea. No kas te saate ise ka kuidagi? Ehkki Saaremaad tutvustada või tuttavamaks teha oma kaasmaalastele, kui te käite kas või Rootsis või kui nemad käivad siin ja teie teata jo Saaremaast peaaegu nüüd kõik räägite oma kaasmaalastele emakeeles, Rootsi keeles kuskohalt või praegu elate ja, ja see informatsioon levib ka Rootsi ja tullakse ilmselt võib-olla ka just teie informatsiooni põhjal purjekatega Eestisse ja sealhulgas ka saarel. Maale jõudsin, ma arvan seda alati, kui ma kohtan inimestel, kui ma ostan teie asi nii hästi, siis loomulikult nad tulevad tagasi ja nad räägivad teistele ja see on üks asi, on kindel, et et rohkem ja rohkem tulevad. Kui nüüd natuke rääkida veel sellest tööst, mida teie siin teete, siis uued angaarid on siin kerkinud ja meie varasemates vestlustes on välja tulnud, et tahate seda tootmissiin veelgi laiendada. Kas on juba konkreetsed plaanid ja kavad tehtud, kui suureks paadiehitus peab siin Roomassaares minema? Et igal juhul on plaanid olemas, et see tootmine peab siin suurenema ja kasvama ja võib-olla leiavad saarlased veelgi tööd. Igatahes need saarlased, kes siin firmas töötavad, on teile väga tänulikud, et nad on tööd saanud ja meeldivat tööd. Paadiehitus on ju Saaremaal selline traditsiooniline ala ja tore, et saarlased saavad selle asjaga siin tegeleda. Aitäh, Lennarti üks küsimus veel. Kas Lennart olid Rootsi nimi või eesti nimi, sest Eesti president Lennart Meri on teie nimekaim. Kas olete seda asja uurinud? Seda ma ei oska öelda, aga ma arvan, et on rootsinime, aga kindel ma ei ole. Ma ei julge öelda, mis muud, kui purjetajad. Kombekohaselt tuult Burjades, et elu siin Eestis läheks edasi ja teie töö siin läheks edasi kõike head suhtlema.