Ja tere taas kuulama ikka jälle rahvateenrite saadet, nagu see juba aastaid laupäeviti kell 11 null viis kombeks on. Siis täna vikerraadio Seegold ovaalse laua taga. Heikki Talving, BNS, Mart Linnart ja mina saatejuht Aarne Rannamäe. Eesti televisiooni palgale. Hästi-hästi tihe nädal oli hästi palju sündmusi oli, millest rääkida, et ei olegi praegu veel lõplikult selge, kus me oma jutuga saate lõpuks siis kella 12-ks välja jõuame, aga aga alustame siis kõige kõige tähtsamast siis Eesti Eesti riigi ja ühiskonna jaoks. Ma loodan, et presidendi vastuvõttu ja kogu selle päevasündmusi vaatasid. Üleeile kolleegid, no kõigepealt head iseseisvuspäeva, kaks päeva tagantjärele ja noh, nii palju kui võimalik oli, vaatasin loomulikult ja kogu aeg tabasin ennast mõtte juurest, et 13 aasta pärast on ümmargune. Tahaks seda näha. Mina presidendi vastuvõttu ei jälginud, peatumist ta paraadil käisin küll kohal hommikul ja kuigi väga head kohta ei saanud vaatamiseks selle pärast päris paraad nägemata, aga mis mulle jättis, väga hea mulje oli see, kui rada oli juba läbi, siis tuli üks osa mööda Pärnu maanteed kosmosepoolt Vabaduse väljaku poole lipuga rivisammuga ja, ja lauluga, mis oli, oli väga meelde selles mõttes, et praad oli läbi, aga mehel ikkagi tulid rivisammul ja lauluga. No see on tegelikult väga vana asi ja kui nüüd natukene Küllisema nalja teha siis üks ükskord see ma ei mäleta aastat, marssisid nad ka niimoodi rivilauluga ja vaatasin, mingisugune seltskond marsib ilusasti, aga on vait. Küsis siis tee ääres nende käest, et miks teie laula, vastus. Paraad on vana ütleme, rutiinne traditsiooniline asi sel päeval ja presidendi vastuvõtt on ja hõikan meil seal midagi nagu tähele panna sest mitte ainult sellepärast, mis kellelgi seljas on, eks ole, nagu nagu kõik meie lehed praegu kajastavad veel ilmselt materjali mitmeks päevaks ette. Aga, aga eeskätt loomulikult presidendi kõne kõik seda, mis seal ümbritseb. Aga ka see väärib tegelikult omaette tähelepanu. Ja, ja tõepoolest ka poliitikaajakirjanikke, nagu me siin oleme tähelepanu, et kes siis ikkagi nagu kutsutakse ja, ja see on nagu mingisugune indikaator. Et keda, keda president peab vajalikuks kutsuda, millist, millist ühiskonna mudelit president peab nagu nagu õigeks. No mis mure muidugi sel aastal silma torkas ja mis on ka tänastes lehtedes ilusti ära märgatud, on muidugi see, et et ametikohajärgsete kutsutute arv oli, oli seekord väiksem, aga, aga mitte sellepärast väiksem, et, et neid oli vähem kutsutud vaid, vaid sellepärast väiksem, et nad ei viitsi tulla just just seda ma tahtsin, mis on muidugi ka mingisugune märke. Tänasest lehest võime ka lugeda kommentaare, et üks ütleb, et temal on see klounikostüümis kord aastas ilmumine nagu ei, ei paku midagi ja ja teine on haige ja teisel on, kolmandal on naine haige ja neljandale tuli vabariigi aastapäev suure üllatusena. Et see tekitab minus selliseid mõtteid, et et äkki peakski siis kutsuma nii-öelda ametikoha järgi, et, et, et president äkki võiks loobuda sellest, et riigikogu peab tingimata olema oma 101 liikmega kohal ja kõik maavanemad peavad olema kohal ja, ja, ja neid ametimehi, keda nii-öelda on jumal andnud mõistuse, siis annab ka küllakutse presidendi vastuvõtule. Et noh, et ei peakski enam selle järgi nagu talitama. Kuidas siis kutsuda, mille järgi tähestiku järjekorrale kutsuda nii nagu nagu see tagumine ots seal on kutsutud? Nii et kes on sel aastal millegagi silma paistnud? Kas kasvõi see president käib palju ringi? Ministrid, peaminister käib ringi ju igaüks omaettepaneku teha, keda keda sinna kutsuda? Ma arvan, et see on täiesti täiesti hea mõte ja nendele inimeste jaoks kindlasti tähendaks hoopis-hoopis midagi enamat kui kui selle seltskonna Jah, ainult, et mõte on hea, aga millegipärast mul esimene reaktsioon oli küll, kahtlen selle selle elluviimises, sellepärast et mulle meeldib see rohkem, kui tuur tuleb. Ei, ma ei ütle. Ei ütle, et see mulle rohkem meeldib, Ma ütlesin, ma kahtlen selles, et seda hakatakse ellu viima niimoodi. Pingviinide paraad Pingviini Maran palusime faktumil ka uurida, see on inimeste jaoks ikka super tähtis, 72 protsenti vaatab seda. Ja noh, parem parem osa inimkonnast seal. Selle hulgas oli vaatajate protsent veelgi suuremas 80 ringis, kui mu mälu mind peaaegu hüpita. See jah, ei kuule üldse vaidlustamisele, see on ka televisiooni jaoks aasta üks kõige kõrgema reitinguga ütleme, saateid või, või ülekandeid, et see, see jääb nagu reitingute tipu on alati olnud sinna ja tõenäoliselt ka edaspidi. Ja vaevalt, et see on siis presidendi kõne pärast vaid, vaid just nimelt selle ikkagi selle pingviinide paraadi pärast. Ainult et kui meie ühiskonna au, mõistus ja südametunnistus ehk riigikogu ei ei suvatsenud kohale tulla, kui siin oli tehtud statistika, et 101-st liikmest 43 olid kohal. Jah, see torkas silmas siis ja pluss veel palju teisi ametikohti, kes ei tulnud siin ütleme õiguskantsleril on ilmselt mingisugune hea põhjendus olemas, et äkki oli tõesti haige, aga ka Tallinna linnapea avalike suhete juht ütles selle kohta, et linna peal olid plaanid juba ammu ära tehtud. Ja, ja suusatamine Soomes oli, oli, oli tähtsana linnapea juurde me tänases saates ilmselt ka jõuame, sest tema on sel nädalal olnud väga häälekas sureks, kirjameistriks hakanud ja, ja tahab Tallinnas koalitsiooni muuta, aga, aga ütleme, selliseid põhjendusi oli tegelikult ju mitu. Kui ajakirjandus on küsinud, et miks ei läinud, siis no vot, meil olid niuksed plaanid juba ammu tehtud, aga vabariigi aastapäev teatavasti ei ole kalendris kirjas nendes kirjas jah, et selle, selle seda ei saa nagu pikka plaani panna. No olgu sellega kuidas on, aga, aga minule valmistas tõeliselt positiivse üllatuse Pree presidendi kõne sel aastal. Ja kui me räägime sellest natuke lähemalt, siis ma teeksin ettepaneku, et lahutakse öelda selle sisepoliitilise osa ja välispoliitilise osa, mis, mis oli seal selgelt lahutatavad. Ja, ja noh, ütleme kumb poolne või mis teile nagu seal kõige rohkem meelde jäi. Noh, võib-olla see rõhuasetus ikkagi ühiskonna ühelda võõrandamisele, erinevate osade võõrandamisele üksteisest, millest on muidugi president ka enne rääkinud, aga seekord tuli see ehk konkreetsemalt esile. Seda vist on rääkinud kõik meiega seda kui linna kaks eks ole. Minule jäi kõige rohkem meelde üsna kõne alguses kõlanud mõte sellest, et kui me sõlmime piirilepe ei, tähendab sugugi mitte loomus Tartu rahust nii nagu mõned väidavad. See oli, see oli minu jaoks nii välis- kui sisepoliitiliselt väga oluline sõnum. Me võime selle üle ka hiljem vaielda, kas see võib nii olla, aga vähemalt selles president Rüütel välja käis. Ja mina pidasin seda praeguses konkreetsel hetkel enne üheksandat maid ja kõike muud selliseid asju kõige olulisemaks, mis mis ta ütles. Jah, meiegi siin ehk siis ajakirjandus ja, ja mitte ainult siin saates oleme korduvalt rääkinud sellest võimu võõrandamisest ja, ja oleme avaldanud nagu hämmastust imestust selle üle, et et sellest nii palju räägitakse, seda, seda saab mõõta protsentides. Siis võimu populaarsust on, on ju kõik avaliku arvamuse uuringud ära näidanud. Parteide kõigi erakondade populaarsus tegelikult on, on alla käinud, poliitikute usaldusväärsus on, on, on väike ainult et mind mitte mingeid järeldusi nagu sellest ei, ei, ei tehta. Ja, ja siis, kui president rääkis sama asja ja siis ma õhtud oleksid nagu saate alguse juurde tagasi, et kui, kui kogu riigikogu kutsutud, eks ole ja ta ei suvatse tulla üle poole nendest ei suvatse 70 vastuvõtule tulla, siis siis see on ka üks märk, et ta minu jaoks märki ikkagi mingisugusest siukseid arrogantsusest, ülbusest, et ükskõik meie oleme nii kõvad mehed, et meie, meie peale ei hakka tegelikult mitte ükski hammas see ja see ei väljendu tõesti ainult selles osavõtus sealt selle, selle päeva üritustest vaid vaid, vaid ka kogu sellesse suhtuda. Põhiseadus ütleb, et riigikogu liige on oma mandaadist sõltumatu. Nojah, aga samas ikkagi vabariigi aastapäeva vastuvõtul osalemine hõbedaga riigikogu liikme tööülesannete hulka siiski. Vaba päev, aga jah, aga muidugi me teame ju ka kõik ühe suure erakonna esimeest, kes 10 aastat juba on sel päeval hundisilmal ja talumeestega koos. Jah, ütleme, tema puhul on tegu nagu poliitilise avaldusega, mis natuke teine asi, kui sa lihtsalt ei viitsi, Mil. Nojah, aga poliitiline avaldus poliitiliseks avalduseks, tähendab mis sellest peab välja lugema, siis on ta on ta nii-öelda eitab ta siis nagu meie meie riiki või, või mis, mis, mis selle, mis selle poliitilise avalduse nagu sügavam sisu. No see on iseküsimus, seda ta peab nagu ise seletama, mida ta sellega Aga meie võime seda kuidagi tõlkida. Ära ka siis, kui ta oli koalitsiooninõukogu esimesel Kallase valitsuse ajal, eks siis tekitas see küll üsna suure küsimärgi nüüd kuidagimoodi aru saada, et opositsioonis võimus ei ole võimul ei ole ja sellepärast olen eemal, aga 10 aastat järjest see on, tekitab üsna suuri küsimusi. Jajah no ja loomulikult siis Ando Keskküla, ütleme, selline ilmumine tekitas muidugi muidugi hämmastust, ma ei tea, kas kodanik Toots oli kutsutud, tema on ka alati meie niisugune lapilind olnud nendel üritustel koos kauni kaasaga. Aga see on teine mees, kes on nagu uurimise all, eks ole ja keda seekord ei olnud, aga, aga Ando Keskküla ütleb, et see on nagu kõrvakiil vabariigile või mida iganes, võib kõla kõlavaid sõnu leida. Kui inimene ise nagu ei taipa, et mitte tulla, siis tõsiselt ikkagi paneb imestama see, et miks teda kutsutakse. See ei ole ju eilne skandaal vaid vaid sandi. Siis tegelikult oli seal teisigi inimesi, kes on uurimise all, sellepärast et omavalitsusjuhte on üsna palju, on praegu, et tal on praegu niimoodi ära. Aga olin nii maavanemate kui ka linnapeade hulgas, kelle, kes on praegu kas päris lausa kohtukulli ees näete sattumas, nii et neid oli ka kohal. Sa tahtsid jaganud? Ei, ma lihtsalt tahtsin lisada, et eks võibki tuleneda sellest sõnast, mida sa siin enne rääkisin, et on. Ja ja siis seda ehk üksipulgi nii-öelda isiku kaupa läbi vaadatagi. Ja teine asi, mis muidugi Rüütli meie presidendi kõnes torkas silma, taastus selgelt vastu. Koalitsiooni koalitsiooni ütleme nii, kiirele vahetamisele ta nimetas seda probleemiks, kui, et kui mõned arvavad, et Mikke kiireks vahetamiseks mitte mingisugust probleemi, siis siis president president arvab, et, et muidugi nii see ei ole nüüd iseasi, küsimus on see, et kas, et kui koalitsioonid seal nagu päevapoliitiline küsimus et jällegi, kas, kas presidendil on nagu asja selliseid märkusi? Me peame arvestama sellega, et, et president on ka ühtlasi rahvaliidu auesimees. Ja kui praegu hakkas Toompeal uut koalitsiooni tegema, kas on kindel, et rahvaliit uude koalitsiooni saab? Et noh, see on, jah. Sina oled hoopis seda, seda nüanssi. See. Ja tegelikult ei tohiks ta muidugi päevapoliitikasse sekkuda, aga noh, ega president sekkunud Lennart Meri oma kõnedes ka üsna jõuliselt aeg-ajalt kasakusel sisepoliitikasse päevapoliitikasse, nii et rääki oodata, et president ainult filosofeeriks räägiks vaimu ja võimu vastuoludest ja ühiskonna võõrandamastamas, kus ta siis oled sa ilmselt naiivne. Siis oleks võib-olla magajad saalis rohkem, kui praegu näidati paari seal. Sõnumite vahendamise kohta. Minu arvates loomulikult ei ole midagi positiivset sellest, kui koalitsioonid kiiresti vahelduvad, aga, aga võib-olla veel halvem on see, kui koalitsioon püsib, aga samas. Ühes koalitsioonis on sellised suhted, et hädavaevu võib-olla tere, ollakse üksteisele koridoris kohastunud. Lohuta ennast sellega, et ükski koalitsioon ei ole taasiseseisvunud Eestis neli aastat võimul olnud. Nojah, nali ole, annaks jumal 30 aastat või kaks aastat, aga aga siin on on koalitsioone, mis püsivad ju vähem ja osalt nii-öelda asjaolude kokkulangemisel lihtsalt korralised valimised tulevad aga ikkagi. Koalitsioone ja ministrid on meil olnud tõesti kahetsusväärselt palju. Ega ega presidendi sõnu võib võtta nii ja teisiti, aga ega ega vaevalt et meie poliitikud sellest juhinduma hakkavad, eks ole, et see on nüüd teine asi, ma lihtsalt olen jälginud, nagu seda Tallinna võimutüli, mis üha uusi tuure võtab, president Tallinna linna kohta ei pidanud vajalikuks ühtegi märkust öelda. Üle kanda, aga me võime selle põhimõtteliselt jah üle kanda, et mis siis koalitsioonid muud on, kui, kui nad on ka omavalitsuste koalitsioonid ja ja needki on olulised, et nad püsiksid ja stabiilsus säiliks. No ma ei tea, kuidas teie sellest Tallinna asjast praegu aru saate? Minu meelest Tallinna koalitsiooni tüli on väga sarnane sellega, mis toimub Toompeal üldriiklikul tasemel. Nagu koalitsioon püsib, aga samas kogu aeg tahetakse vastastikku nagu üksteisele jalga taha panna ja, ja sealt nagu välja trügida. Mis võib arvata, et hea meelega otsitakse alternatiivsed võimalused uute koalitsioonide loomiseks ja siis kas tuleb välja või ei tule. No teine asi on see, kas otsimine tõsine on või on seal ainult ähvardus muidugi, aga ega see head muljet jätta ja hea küll, lugupeetud linna peab Alfred praegu hakata tahtma. Rohkem abilinnapäid oma erakonnale ja osa vanemad numbrid ütlevad, et võib-olla ta oleks nagu teoreetiline õigus, sellepärast et Res Publica Tallinna voli kuus, kaks peaaegu kaks korda rohkem kohti kui Reformierakonda farmil 10 Res Publica oli 19, aga noh, selle oleks pidanud mõtlema oktoobris, millest ei ole ju väga palju menetlus poolt aastat ei ole möödas. Aga ju siis tookord oli see niivõrd kiire, et et ei jõutud teatud seda numbrit või neid numbreid meeles pidada. Ja nüüd vaevalt pool aastat hiljem ja pool aastat enne kohalikke valimisi jätab see mu väga, väga, väga sihukese näru mulje. Skeem on siiski väga sarnane sellele, mis Toompeal toimub, ka seal hakati rääkima vajadusest koalitsioonileping läbi vaadata. Nüüd räägitakse seda Tallinnas. Stsenaarium. Jah, aga see, ütleme, see stiil või, või see viis, kuidas seda tehakse, et ma tuletan siin Paltsu avaldust Paltsi sõnu. Ta tahab, et patsu, muidugi me oleme vaielnud. Ja kirjakeele reeglitele midagi muud kääname Paltsiks kääname nagu, nagu õige on. Et, et kui, kui ülevalt alla veereda, siis ta peab silmas Toompealt alla veereda linna alllinna, siis ikka jääb mõni ette, kellega juttu rääkida või mingisugune taoline avaldus? Noh, kas, kas sellised sõnad nagu linnapea suhu kuidagi passivad või, või siis see arvamusartikkel, mis eile ilmus Postimehes või siis see viis, kuidas ta nüüd praegust koalitsiooni lammutab, et kõik see jätab niisuguse mulje, et, et kokkuvõttes ma arvan, et kui, kui oma erakonnakaaslased kodanik Paltsile kõige lähemal ajal suukorvi pähe ei pane siis juhtub midagi sellist, mida ammu karta, ehk siis kohalikel valimistel oktoobrikuus Res Publica Tallinna volikokku ei pääse, lihtsalt. Selliste selliste viisidega selliste meetoditega väga kaugele ei jõua. Tormata öelda, ähvardada tähendab koalitsioonist lahkumine nagu mingisugune malakas. Et neli kuud tagasi tegime keskerakonnal ära faktulinitega ja nüüd nüüd teeme ka Reformierakonnale ära ja lähen uuesti savisaarega ühte paati. Et see tuleb loomulikult kasuks. Keskerakonnale, aga vaevalt, et Res Publica. Muide, muidugi päris niimoodi tõe huvides ütleme, et ka seda oktoobris toimunud Ansip kahetsenud äripäevas oli Ansip pikk intervjuu, kus ta ütles umbes niimoodi, et ilmselt oli see viga, et oktoobris Savisaare Savisaare juurest maha oleme, nii et mõlemad, mõlemad on seda seda öelnud nii Res Publica kui reform, aga ega see asja paremaks muidugi tee. No see annab järjekordsed trumbid hundisilmale, kes saab endale pruut valida oma äranägemise järgi ja kes nagu rohkem lubab ja, ja küsimus on ainult selles, et valimisteni jääb järjest vähem aega. Ja see nii-öelda paadi vahetamine ja lõpmatu koalitsioonide muutmine kindlasti noh, ütleme valija poolt vaadates mingit mingit edu. See tähendab ainult jälle valimisaktiivsust, näiteks tõenäolisus. Noh, see on, see on päris selge jah, ja võimust võõrandumine ja kõik need muud kaunid sotsioloogilised sõnad, terminid, need, need nagunii takkaotsa veel. Siis siis ei aita see, et kas see säilitatakse 500 kroonine pensionäride toetus, pannakse sünnipäevatoetused esimeseks, esimese lapse koolimineja. Mine, ranitsatoetused seatakse sisse, mis on tegelikult väga hea asi, et valimiste aastal aasta eel, aga. Aga, aga jah, see süvendab seda vastuseisudest veelgi. Jah, aga samas ilmselt seda tehakse just kohalikke valimisi silmas pidades et kui valimised on niivõrd lähedal, siis väga mõtet oleksin enne seda hakata. Ei nojah. Kui nad muuta kavatsevad, siis praegu viimas järgmise kahe kuu jooksul on viimane aeg pärast pärast on absurd kuubis. Lapsele tegema hakata. Nojah, vaatame, vist saab. Selge on see, et tõesti, et, et Keskerakonnal on praegu kõik trumbid jällegi käes ja kui me tuletame kasvõi seda väikest ilusat fakti meelde, et kui siin oli vene riigiduuma välisasjade komitee delegatsioon eesotsas siis komitee esimehega ja et needki kohtusid kõigepealt Keskerakonna juhtidega ja alles siis läksid nii-öelda küllakutsete juurde siis miks seda tegid venelased, see on täiesti selge ja, ja vaieldamatult ma arvan, et võib seda nimetada ka Keskerakonna suureks võiduks, sest kogu see lehteldamine ühtse Venemaaga on on ju väga-väga kindla sihiga, et kohaliku venekeelse valijaskonna usaldust võitma. Ju hääli võita Gorbatšov, kes muuseas, kui Lennart Meri juures Jah, seda küll ja noh, ütleme et enne, enne kui noh, ütleme, nende nende kutsuvad, olid ikkagi Mihkelsoni komisjon riigikogu väliskomisjon ja enne enne seda said nad kokku vist, kui ma ei eksi kuskil söögilaua taga keskerakonna juhtidega ja, ja see annab kindlasti mingisugused trumbid ja mingisugused valimiseelistused keskerakonnale. Tegu on ikkagi partner parteiga, teine asi on see, et leping sõlmitakse ja et muidugi Keskerakond peab siin arvestama sellega, et see venelaste häälte taotlemine teiselt poolt võib anda tagasilöögi eestlaste häälte osas, nii et mingisugune selline tasakaal tuleks siin saavutada nende poolt. No eks ole, panusta küsimusega, siis on ju ammu tõestatud numbrite keeles, et Savisaare partei toetajad on, on vanemad inimesed madalama haridustasemega ja murdkriips või venelased. Seitse müüti, mida lükkas ümber ajalehes kesknädal, eks. Jah, kui te numbrit numbrit räägivad teist keelt, ega siis mitte ainult Juhan Kivirähk ei ole nende taga, vaid, vaid kõik meie need Turu-uuringute firmad on, on tegelikult ju seda ammu tõestanud. Et nii see paraku on. Aga selle selle, selles mõttes on, on Keskerakonnal õigused. Koerad võivad haukuda, aga karavan läheb edasi ja eesmärk saavutatakse. Ja eks tõenäoliselt nende häälte häältesaak sügisel, kui koalitsioon jätkab Tallinnas niimoodi omavahel Burlemistega riigi tasandil on, on sama suur kui mitte suurem kui eelmistel kohalikel valimistel. Samas venelasest häältest rääkides me võime muidugi küsida, kas see, kui nad annavad hääle keskerakonnale on halvem, kui nad annaks seda näiteks Rabostroovile. Ühendatud Rahvapartei. Ühendatud rahvaparteil praegu kolm kohta. Ma ei räägi halvem. Või mitte, ma arvan, et kui vene hääled killustuksid siis siis oleks see kindlasti eesti valijale parem. Aga kui vene hääled koonduvad ühe suure Eesti nii-öelda eesti erakonna taha, siis, siis on, on selle asjale loomulikult teine. No eks nad seda teevadki, teevad, teevad, teevad. Ütleme edukalt ja üsna aktiivselt on seda teinud ju Res Publica, kuigi tema vist on oma oma šansid juba suhteliselt maha mänginud. Nii eestlaste kui venelaste hulgas. Nonii, tuleme siis, meil on täna nagu presidendi kõne vabariigi aastapäeva üritusel niisuguseks heaks, raam, raam kõneks, kus me saame, mida me saame tsiteerida ja laenata mõtteid kogus meie saate vältel. Kui me tuleme nüüd selle kõne nii-öelda välispoliitilise osa või, või rahvusvahelise osa juurde, siis loomulikult Vene temaatika domineeris, seal. Ma siis teeksin väikese passaaži natukene kõrvale ja, ja kui siin enne oli juttu, et kas president peaks nagu päevapoliitikasse sekkuma või vaid tooma selliseid, kui siin koalitsiooni test oli, oli, oli juttu siis ma arvan, et president tegelikult sekkus väga jõuliselt ja meie välispoliitikas natuke aega varem mõni päev varem, kui, kui uue välisministri ametisse kinnitamine käis. Tuletame ikkagi meelde, et tänu sellele, et president mõtles öö otsa välisministrile sõitmata kohtumisele oma ametivendadega Brüsselisse Ja mõtlesid kõik, tegelikult mõtles Reformierakond ka jupp aega, mõtles peaminister, mõtles kaks päeva ja mees ka president. Ja tõele au andes tõesti see nii oli, ainult et seda viimase lihvi andis sellele vabariigi president, kes kes tavaliselt ei, ei, ei mõtle selliste asjade kinnitamisele, kellel on täis pastakaid küllalt, et kohe oma allkirja anda, paraku ta ei teinud seda. Ma olen kuulnud niisugust versiooni poliitikutega vesteldes, et et kui, kuna peaminister ei esitanud presidendile kinnitamiseks, kuigi ta oli nii-öelda oma oma jah-sõna tegelikult juba öeldud. Et Rein Langist saab välisminister, aga aga ei teinud seda ka kohe, ei viinud seda paberit nii-öelda koos vangiga Kadriorgu siis olla vähemalt niisugune linnalegend käib ringi, et olla Stenbocki majast Kadriorgu öeldud, et ei, me täna seda ei too. Et las ta praeb natukene. Nojah, see on, eks ju. See näitab ka muidugi tõelist riigimehelikku suhtumist. Kas uus välisminister natukene praad ja, või siis lõpuks Kadriorgu jõudis siis olla presidendi meeskond öelnud, ega me ka mingisugune tempel kuskil nurgas. President vajab ka natukene mõtlemist ja arupidamise aega ja, ja nii, nii see kogu kogu see segadus sündiski. Kusjuures noh seal öelda, et jah, et, et ah tühja sest, et ühele kohtumisele jäi, jäi minemata. Julgen väita vastupidist. Mina see ei ole nii tähendab aeg-ajalt jah, ei saa ei peaminister ega ega välisminister ega ka president olla kõikidel üritustel aga, aga praegu sellise antud juhul oleks saanud ja tehti lihtsalt niisugune niisugune tõsine välispoliitiline Fatah, et üritusel, kus oleks olnud suurepärane võimalus demonstreerida, näidata meie uut välisministrit ja kes oleks öelnud, et Kristiina Ojuland tervitati, aga nüüd esindan Eesti vabariiki välissuhteliselt, mina ja peaminister oleks ilusti isegi nagu välisministrid kõigile tema kolleegidele ja nii edasi. See kunagi olemas. Jah, kindlasti võib arutada ja kaaluda selle üle, et kui, kui suur see välispoliitiline kahjust sellest Eestil on, aga, aga täiesti kindel on see, et, et see oli täiesti mõttetu kahju selles mõttes, et ei olnud ühtegi objektiivset põhjust, miks me ei oleks võinud saata sinna välisministrit ainult ainult selline vastastikune jonni ajamine. Peaminister Partsil oli ju alguses väga kiire. Ta käis erakonnale peale, et tingimata selle nädala jooksul nimetaksid uue kandidaadi, sest et siis juba tulevad meedia teised ja kolmandad asjad. Ja siis kui Reformierakond selle nimetas, siis ikkagi pidamistel mõtles kala. Ja siis veel kaks päeva õilis seda paberit öelda enda enda käe sinna enne Kadriorgu viimist. Et jah, ma masinaid süüdistaks ainult. Ei kindlasti mitte kindlasti mitte, aga, aga lihtsalt. Kuna ütleme, see oli jonni ajamine igalt poolt See oli jah ja no see välisministri lugu, see on nüüd jah, üks üks üks kentsakas lugu kokkuvõttes ikkagi, sest ma olen siiamaani veendunud, et Rein Lang esitamine Reformierakonna poolt välisministri kohale, see oli paras šokk peaministrile. Ja, ja paljudele tähendab lang oli siiski suhteliselt ebatõenäoline kandidaat. Kuna ta ise oli, oli ju korduvalt päevi väita, et, et tema ei ole oma oma erakonna kandidaat välisministri postile ja, ja kui ta lõpuks ikkagi nii-öelda pinnale ujus ja selle koha sai, siis, siis seda oli väga raske, ma arvan, peaminister. No langu Lätis meile siis, kui ta asespiikriks sai nädal aega enne seda kah, et tema ei ole mitte mingisugune kandis, et ja ei hakkagi asespiikriks, aga nädal aega hiljem kinnitati nii, et ta ütleks sulle ka päev enne, kui, kui Reformierakond esitas nii, et. No eks ta tuligi, tähendab selline deus ex machina nagu, nagu lahendus, et et ma usun, et reformile praegu on, ta oli siiski üsna kindel selles, et keegi nii-öelda meie tipp-diplomaatidest õnnestub ära rääkida. Et, et mõnel neist, kes ei ole võib-olla rahul oma praeguse positsiooniga või ametipostiga kas välisministeeriumis või, või saadiku kohal, et jätkub piisavalt nagu ambitsiooni. Et ministeeriumi juhtimine. On ju teada, et see on ju ajutine, et noh, nii nagu omal ajal Raul Mälk, eks ole, ära käis Londonis alade ministriks, et lihtsalt huvides näiteks võib-olla on mõnel vaja No me algul oli lubatud, ta saab tagasi Londonisse, siis oleks pidanud praegu uuele saadikule ka uue, mõnele, Diplomaatia ma siiski parandaksin sind, Eiki tähendab, niisugust asja ei saa kunagi lubada, see ei ole ainult ühepoolne küsimus. See on ka partneri siis märgupuhul Suurbritannia küsimus. Ja ma tean tollest perioodist, et Eestil käisid väga tõsiseid läbirääkimisi brittidega, kes on teatavasti konservatiivse diplomaatia ajamise musternäidis ja ristiisa tegelikult maailmas ei käinud päris niisama, et kuule, Raul, tule, tule vahepeal ministriks ja siis, kui aeg saab otsa, siis. No kollane valesti meres võib-olla fakt on see, et ära käis. Ja see, et ei õnnestunud ühtegi karjääridiplomaati nõusse saada, see näitab ka seda, milline kuidas asjatundlikud inimesed hindavad praegust valitsust ja selle selle väljavaated, seda koalitsiooni, seda hinnatakse ikka väga savijalgadel olevaks, et keegi ei taha sellega ennast siduda ka ka selle au nimel, et saada välisministriks. See on jah, üks küsimusest, et kas, kes seda oskab praegu öelda, kas see koalitsioon, kes tahab maikuuni või, või kestab oktoobrini või, või tõepoolest kestab ta, kuidas öelda korraliste valimisteni välja? Sellist inimest ma kardan, praegu ei ole, kui isegi kui noh, võib võtta Tõnis Palts. Tema on nagu selle oma oma projekti suurrahastajad, temagi teab, millal ta oma raha sealt välja võtab ja millal see Res Publica nimeline moodustis kokku kukub, aga, aga, aga põhimõtteliselt ei, ei oska keegi asjaolusid ette öelda. Et millal üks ja teine ja kolmas Sambivad neljandani eksis koalitsioonis. Teeme niimoodi jah, et ei hakka ennustama, kas kohalikud kohalike valimisteni või pärast No igal juhul kokkuvõttes seda välisministriloolase on, oli üks üks näotu lugu ja kuidas välisminister hakkama saab ja mis ta, mis tema prioriteedid on, kuidas tema nagu tahab ajalukku minna oma oma tegevusega, see, see kõik seisab ees enne seda ennekõike seda, mida ma üles lugesin, seisab muidugi ees see kaduma ainult dokument. Hästi, isegi sinu saates vist ei saanud ju päris selgeks, millised on nagu välispoliitilised eesmärgid, kuna kõik meeleheitlikult jälgida ja aru saada. Ei noh, see selleks jah, aga, aga ütleme, et tõesti, seitsmes märts on, on, on see kuupäev, mis siis nagu on kapo andnud välisministeeriumile ja uuele ministrile aega nende kaduma läinud ma ei tea, palju neid praeguse seisuga on, kas 81 dokumenti või natuke vähem 91 oli? Jah, vahepeal nägid, kaheksa leiti üles. Nii või teisiti, Eesti välispoliitilist eelistust ootavad ees suhteliselt kehvad ajad, sest härrasmeeste sahtlites on ilmselt veel dokumente, mis, mis on sinna kunagi muu rämpsu hulka nii-öelda sattunud või, või on tõesti käivad läbinad paberihundist ja, ja nii-öelda piltlikult öeldes Exceli tabelis on väikene rist tegemata selle kohta, et paberhunti sattus. Kapo jaoks pole vahet, eks ole, ei ole nii et on, on kuulda olnud, et mõned Eesti juhtivad diplomaadid saavad endale väikese väärteomenetluse nagu hinge peale siis samuti ei ole. Ütleme, välissuhtluse jaoks eriti. Seitsmes märts teinegi ta oluline või kurb tähtpäev, kuidas nüüd võtta, kui riigikogu hakkab hääletama endist kaitseministrit. Saadikupuutumatuse äravõtmist ja nii et need kõik need skandaalid ja skandaalikesed mis poliitikutele kohati mulle tundub, on nagu ükskõik, aga eks mainet rahvusvahelises suhtluses kindlasti murendavad ja, ja sellest on äärmiselt kahju. Tuleme tagasi Rüütli kõne juurde. Tulen, püüdsime kolleegidega uurida, et kas selles kõnes sisaldub mingisugune väike vihje, pujukenegi. President annaks, annaksin väikse vihje, et kas, kas ta läheb siis Moskvasse või ei lähe. Kui oleks toimunud peatamine, siis pigem nähti seal sellist, sellist väikest tundemärki, et president on siiski nagu põhimõtteliselt otsustanud Moskvasse üheksandail mail minna, ma ei tea, kas teile jäi niisugune mulje. Kuulsite või lugesite, jäi sama mulje. Jäi sama mulje. Eks ta jah, sinnapoole kisub, etajate seal ikka ära käib. Kas nüüd selle kõne põhjal või, või üleüldse? Erinevate erinevate vihjati olukorra põhjal ja, ja ma arvan, et minu arust on, ma arvan, et see on ka õige. Sealt edasi võib küsida, et kas mingi leping siis tuleb nii-öelda selle visiidi kaasaandena. Nojah, tähendab veel korraks tagasi. Vaata selle üle, kas minna üheksandal või mitte, meil sisepoliitikasse diskuteeritakse sees, eks, aga need inimesed, kes rohkem nagu maailmaga suhtlevad, need on juba jupp aega tagasi öelnud, et võiks nagu minna nimeri. Ilves, kes nüüd seda nüüd jõuliselt eelmisel nädalal see tegi ka Ojuland, eelmine välisminister vihjas et pigem oleks nagu sõita, nii et need, kes maailmas ringi käivad, need kalduvad pigem arvama. Meri ja Ilves on need päris selgelt öelnud, Ojulandi puhul ma nii kindel ei ole. No ma ütlesin välisministrina veel mitu korda öelnud, et tema ei saa praeguses Eesti-Vene suhete seisus presidendile seda soovitada. Kuskil jaanuari alguses ta ütles seda. Ja ma tahan öelda, et piirilepingu võiks alla kirjutada kohe ja miks mitte aga 10. mail Moskvas, nii et sellest võib ka midagi järeldada. Kas ta soovis 10. mail ise Moskvas olla ja seda alla kirjutamas või kes seda enam teab. Aga, aga nii ta on, noh, ma arvan, et rahvusvaheliselt kui me siin nüüd mõne sõnaga meenutame ka, ütleme lõppeva nädala kõige kaalukamad rahvusvahelist sündmust ehk siis USA presidenditurneed mööda Euroopat siis rahvusvaheliselt tehti rüütlile suhteliselt lihtsamaks see minek. Ma arvan, et, et kuigi me täpselt ei tea, millest president Bush rääkis Slovakkias Venemaa presidendiga kohtudes aga see avaldus, mille Putin tegi järgmisel pära pärast kohtumist Slovakkia peaministriga presidendiga siis siis see avaldus on, on ilmselt selge märk, et selles selles lepiti kokku Vene-USA tippkohtumise ajal. Jah, nii võib arvata küll selles mõttes, et tegu oli siiski täiesti uues, uue, uue suhtumisega öelda vaid retoorikaga Venemaa poolt, kes alati on öelnud, et teise maailmasõja tulemusi ei saa ümber vaadata. On naeruvääristanud neid ajaloolasi, kes, Räägivad hoopis midagi muud. Nüüd ta ütles ikkagi, et ta tunnustab. Sügisel 44 toimus Eesti vabastamine Riigiduuma avaldus eelmise aasta novembrist, eks oli vist 25 24, ma ei mäleta täpselt. Ütleme nii, et, et loeme siit lausest ridade vahelt välja, mis me loeme, aga see oli pagana kenasti sõnastatud see lause, mille, mille Putin välja ütles. Jesuiitlikult, nagu, nagu nagu ikka tähendab kuule, võtame selle lause nii täpselt nagu, nagu Putin seda Bratislavas ütles, ehk siis me suhtume austusega nende Baltimaade inimeste arvamuse, kes leiavad, et teise maailmasõja lõpp on seotud riikliku iseseisvuse kaotamise tragöödiat. Et siin on nagu mingisugune tunnistus sellest, et teatud osa Baltimaade inimestest arvavad, et sõja lõpuni seotud mingisuguse Narva, eks. Ehk sellega võeti tegelikult selle lausega Putin on ära võtnud palju trumpe ka, ütleme Läti presidendi käest, kes, kes tõenäoliselt loodab ikka veel ja teeb seda väga hästi siiani. Et aga Moskvas õnnestub mingisugused avaldused teha, et üheksas mai ei ole läti rahva jaoks nii nagu ka Eesti Leedu rahva jaoks mitte mingisugune suur pidupäev ei tea, kas tal oli ühtlasi tõuke Adamkus Rüütli Moskvasse saabumist. Ei tea, kas Vaira Vike-Freiberga ikka loodab, et ta saab millegi esimesest, ma lugesin kuskilt kas eelmisel või üle-eelmisel nädalal tema pressiesindaja avaldust või mingisugust intervjuud ja seal oli juttu umbes niimoodi, et kuna tõenäoliselt üheksandal mail Moskvas Läti president sõna ei saa, siis ta peab enne seda kõvasti kõvasti oma seisukoht Euroopas selgitama, nii et nii et selles suhtes ma ei ole kindel, et tal läti ligi pääl loodab Moskvas sedasama saada. Selleks ei peagi tingimata Moskvas mausoleumi pealt sõna saama, võib, ta võib enne enne teha avalduse enne Moskvasse sõita. Kas agentuuridesse ja minu arvates seda tähendab ka praeguses? Ta teebki seda. Näiteks on nagu tehtud, mäletame siis, kui ta teatas oma sõidust juba siis tuli selline väga Moskva jaoks karmisõnaline soolane avaldus välja ja, ja samas kui, kui ta hakkab kordama seda nii-öelda kuust kuusse ühte sama avaldust ühte sama mõtet natuke erinevas vormis. Ega see ka nüüd vist päris õige lahendus ei ole, sest see nii-öelda russofoobia tiitel Balti poliitikutele on väga kerge nagu külge hakkama. Ja läänes on küllalt neid ringkondi, kes ütlevad meile juba praegu, et jätke siia oma Venemaa vihkamine, et tehke Venemaaga konstruktiivset koostööd. Jah, aga see ei pea tähendama Venemaa vihkamist selles mõttes, et. Ei küsimus ei ole selles. Tähendab see, mida neile öeldakse. Noh, ega kõike seda, mida öeldakse, peab tegema või, või selles mõttes, et tuleb esitada oma seisukohad sellele vastu ja muidugi oleks parem, kui seda teeksid Balti riigid ja võib-olla ka Poola Kesk-Euroopa riigid üheskoos. No tegelikult Poola president on oma väga jõulise avalduse juba teinud ja, ja see on samuti nii-öelda see kergendav asjaolu, miks miks kõik balti presidendid võiksid olla üheksandal vaimustunud. Mind huvitab ainult see, et kui oli jaanuaris, oli balangas, oli välisministrite kokkusaamine Eesti, Läti, Leedu, siis leppisid välisministrid kokku seal selles, et Eesti, Läti ja Leedu esinevad ka ühe ühisavaldusega. Püüdsin siin eelmisel nädalal jälgi ajada, kaugel, kaugel selle valmimine on? Keegi ei osanud praegu kahjuks öelda. Need. See toimus samuti meie eelmise välisministri ja tema oli selle sõnumi siiatoojad nad, et nad nagu väidetavalt viimistlesid seda neid sõnu, millega siis avaldus vastu võetakse. Aga kui ta tuleb, siis mõttekam oleks seda teha ikkagi kusagil üheksandale maile, lähemal vahetult üheksandat maid, sest nagu sa ütlesid, et kuust kuusse esimene ainult avaldustega tõesti ei ole mõtet. Nojah, ütleme see pinnas, kust need uued avaldused peaksid sündima ei ole enam nii viljakas. Ei, ma tuletame meelde, et vastava avalduse teinud Poola president üheksas mai on mitmemõtteline, nüüd on tunnistanud seda Venemaa president. Briti peaminister on saatnud Läti presidendile kirja, kus ta ütleb, et saab aru seda ja hindab just seepärast eriti seda, et Vaira Vike-Freiberga läheb üheksandal mail Moskvasse. Et, et ei ole enam nagu kuskilt midagi midagi muud tulema, sest et ega noh, asja enam ei muudaks see, kui, kui sama kordaks näiteks Prantsusmaa president või või Saksamaa kantsler või veel keegi Kui Euroopa parlament Euroopa parlament, enne seda hukka kommunismi näiteks kuriteos selleni ta muidugi ei jõua. Kui üldse kunagi jõuab kuigi see meie meie eesmärk võib-olla või võib ka mitte olla, sellepärast et ma juba ei usuelus eeskätt Euroopa parlament, läheb seda teed. Ja kas meil seda vaja teada. Kui me räägime konkreetselt stalinlikust kuritegudest, siis on teine asi. Tänases Euroopas ei, ma räägin ka ideoloogiast ja, ja nojah, see, see näiteks see avaldus, millega meie omad tahtsid välja Euroopa Parlamendis tulla selle teise maailmasõja alguse, kohtlase, põlu rõõmsalt läbi kogunud piisavalt toetusallkirju. See oli. Praktiliselt võib öelda, et läbi ei läinud ka eelnõu natsismi sümbolite keelustamise kohta, nii et noh, eks ole, ikka juhtub, et kui on näha, et konsensust ei tule, siis. Vaieldamatult Arnold Rüütli, Läti kolleeg on ära teeninud hiiglasliku töö ja ta on nii-öelda kogu aeg olnud pildi peal ühel üritusel ja teisel korda kingib Venemaa presidendile raamatu, kord talle tehakse, saadetakse kirju, ühesõnaga Läti on nagu selles mõttes muutunud Baltikumi keskuseks ja kui keegi ütleb, et Eesti pealinn on Riia, siis ärme sellest enam edaspidi salvume, vaid vaid võtamegi. Seda niimoodi, et välispoliitikas antud temaatikal ongi, ongi Riia, meie, meie, meie pealinn. Meil vastab irooniline. Aga neil on vastu panna ainult see ütles pärast kohtumist Putiniga, Putin olevat lubanud MRP taunima hakata ja muud ei ole veel tõesti vastu panna. Jah, Läti Läti on näidanud eesotsas presidendiga üles praegu tõsist initsiatiivi ja kahtlemata saanud nii-öelda Baltikumi juhtriigiks ja ilmselt mitte juhuslikult kasahh Tallinnas ei öelnud, et kui me Läheme nüüd välja jälle oma selle inimõiguste resolutsiooniprojektiga, siis Eestit ei maini, räägime Lätist, et noh Eesti ei ole nii halb, kui Läti. Sa mõtled seda OSCE siia? Muide, tulete meile vastu ja kirjutate alla ühisdeklaratsioonile, siis. Ta põhjendas küll seda teistmoodi, et meil on mittekodanikel kohalikel valimistel hääletamisõigus, et meie see haridusreform Kuidagi pandud samasse konteksti, et kui te tulete meile vastu nii nagu Putin ütles, et et, et meie suhtume austusega, et selles, et teil on õigus oma arvamusele, nagu ta ütles eile Bratislavas järgmine lause oli see, et, et meie sirutasime sõbrage ja meist ei sõltu enam, kas see võetakse vastu, kas seda surutakse või mitte, seal jällegi tsitaat. Nojah, eks see, see tähendab jah, piirileppe ootus piirileping alla kirjutada sealtpoolt, sealt poolset ootust. No ühesõnaga, paketis leppe üheksas mai presidendid Moskvasse ja võib-olla ma olen täitsa kindel selles Venemaa ei ole loobunud veel loomulikult deklaratsiooni moodi asjast või millestki taolisest. Nojah, deklaratsiooniküsimus on see, milline see sõnastus seal siis on, on selge, et ilmselt sellist sõnastust nagu Venemaa on pakkunud, ei kirjuta Balti riigid alla. Tähendab, Balti riigid, kaks tükki ainult? Läti, Leedu, leedulastel on ammu olemas. Tähele panite siis Läti tegi ka selle deklaratsiooniga hoopis teistsuguse käigu ja ju see, mida ka mõned Eesti eksperdid siin mõned endised suursaadikud ja, ja, ja teised on, on, on soovitanud, et kui Venemaa tuli välja oma deklaratsiooniga, siis panen omalt poolt ka deklaratsiooni projekti vastu ja hakkame siis neid arutama, hakkame neid üksteisele lähendama. Me oleme pimedale loomulikult. Venemaa ütles, et nagu ei ole aktuaalne, eks ole, noh ei ole nagu midagi arutada. Ei, me, me, meie loobusin üldsusele sellega tegelemist. Me loobusime sellest küll, aga kahetsusväärselt hilja, jah, me oleme, lasime liiga palju asjal nagu marineerida. Jah, meiepoolne seisukoht on, nagu, et sellest võib rääkida kunagi tulevikus, aga enam mitte koos piirileppega. Võib-olla initsiatiivikus oleks olnud panna oma oma projekt paberile. Nii nagu meie välisminister, siis uus välisminister on öelnud, et Venemaa välisminister andis selle paberi kuskil täiesti mitteametlikus õhkkonnas, pistis pihku ja ütles, et, et see on nüüd see, mida Venemaa sooviksite, et keegi nagu nagu ametlikult ei ole ei ole kunagi seda paberit esitanud. Ta tegelikult oli see vist siin Luksemburgis, anti üle kul Lavrovi Ojulandi kohtumisel. Jah, aga vist mitte nii-öelda ametliku dokumendina, mida, mida Venemaa sooviks alla kirjutada, noh ütleme nii, et, et on toimunud rida väga olulisi nii-öelda tankitõrjelahinguid viimaste nädalate jooksul ja ja kui me tuleme veel natukene selle Gorbatšovi visiidi juurde, siis ega seal palju väga palju rääkida ei ole, sest et kõik need põhjendused ja, ja kõik see ülbus mitte minna meie okupatsioonide muuseumi, kuigi see oli väidetavalt ametlikus programmis ja nii edasi. Kõik need avaldused ega selles midagi nagu uut ei ole. Kuigi Gorbatšovi intervjuudes Eesti pressile oli, oli siiski üks tähelepanu väärne mõte, mida ma ei ole kunagi varem kohanud, et seda avalikult välja öeldakse. Panite tähele, kui? Küsiti, et kuidas siis nagu ajaloos jõuda selgusele või kuidas siis nagu eesti vene probleemid peaksid nii-öelda hakkama paremini koos kooskõlla minema, siis ütles, ütles kui sa just väga-väga tähendusrikkalt, et et meie veel ei kirjuta kogu tõde ajaloost. Teie juba ei kirjuta, see juba ei kirjutanud, aga ta täiendas ka. Meil on rida asju, mida on raske ümber hinnata sest need puudutavad vanema põlvkonna inimesi. No ja see, see on selge vana lauset sõda kestab nii kaua, kuni Sulev viimane selles sõjas Kunagi varem kuulnud ega näinud, et ükski vene ametiisik oleks nagu tunnistanud seda, et, et vaadake, et me ei saa neid asju praegu teisiti teha, sellepärast et see on seotud meie vanema põlvkonnaga või võtame seda ka meie valijad, valijaskonna, aga mitte keegi kunagi ei mõista, kui hakatakse nii-öelda hukka mõistma avalikud stalinliku kuritegusid, sellepärast et need inimesed elasid siiras usus, et nad tegid kõike hästi. Paraku on ju vaadata minu bolševike võim nii-öelda natsionaalbolševike demonstratsioone Moskvas, kes ka tihtipeale kannal Stalini pilte ja on üsna üsna noores eas, siis ei ole loota, et see põlvkond nüüd jäägitult kaob. Samas sellega selle kassatsiooni mõtte juures, mis sa ütlesid, mis muidugi kõlab niimoodi hästi vastandatud. Mul tekkis küsimus, et kui ta ütleb, et eestlased juba ei kirjuta, kõik on ajaloost, siis millal Gorbatšovi arvates oli see hetk, kui nad kirjutasid kõike tõde on ajaloost. Hea küsimus. Oli see nõukogude ajal oli see vahetult peale iseseisvumist. Nojah, seda sellele. Olin ilmselt kõnekujund lihtsalt aga samas ikkagi jah, et see see väide, et me ülestunnistus pigem, et et me ta nagu ei varja seda enam Ja kui panen sinna juurde see Putin eelne Bratislava lause, siis võib-olla Ja et see kõik see nagu siin keegi ütles, et Gorbatšov tuli koos oma delegatsiooniga ja rääkis kõike nagu noodist, et see on, see on hästi, see siin ei ole midagi juhuslikku, tähendab see on seal väga hästi ette valmistatud, nii-öelda stsenaariumi järgi toimunud visiit. Ja seda, et, et näidata üles nii-öelda suurriiklikku ülbust taas see, see kuulub nagu, nagu selle asja juurde. Jah, aga ma lugesin mingisugustest vene lehtedest vahepeal ka seda, kus kosed soovist sõna otseses mõttes sõimati läbi liigse baltilembuse pärast küsiti, et miks ajast mikspärast ajab oma poliitikat, miks ta, miks ta, miks ta vene rahva huvitavaid vene rahva huvides olevat poliitikat ja kas, kas tal kõik, mida ta räägib, on ikka välisministeerium ka kooskõlastatud mütsiga tähendab Vene välisministeerium või see võib käia umbes samasuguste mõtete koht seal et ta päris mingisugused hallid toonid, hallimad toonid olid päris must-valge, see asi siiski olnud. Jah, aga see on niisugune kriitika nii-öelda marurahvuslaste poolelt. See võib ka mängida nagu sellel eesmärgil, et näitame, et taga Sotšov tegelikult ju tuli teile vastu ja ütles seda tähista seda, et oleks võinud palju halvemini esineda. Meil selja taga on surve Talle olemas, et meil on oma tagulikud jõudma, see on ju, see on ju väga vana ja läbiproovitud võte, vene poliitik. Ja, ja noh, see ei ole hea võmmi halva võmmi ja ma elu sees ei usu, et duuma väliskomisjon kuidagi läheb vastuollu, kus välisministeeriumiga või kremliga, et see on selgelt koordineeritud ja neid sõnumeid jagatakse, tilgutatakse nii-öelda ühes kohas ühte ja teises kohas teist. Noh, loomulikult kui eriti, kui arvestada, et kõige kõike seda kontrollib ju võimupartei Ühtne Venemaa Jah, noh, mis, mis ei ole tegelikult mingisugune suur partei, vaid vaid. Nii-öelda see, see ongi, see on nomenklatuur, eks ole, see ongi nomenklatuur. Nii, ja kus lõpuks Roon kyll leppeni ka õe jõua, mis sa tahad piirileppe kohta öelda? Ma ütlen, kordan sedasama rüüd Rüütli mõtted selle kohta, et piirileppe allakirjutamine eide tähendab ka loobumist Tartu lahus. Tartu rahu. Tartu rahu põhisõnum oli Eesti iseseisvuse tunnistamine. Ja samas ka rääkides Tartu rahust ja piirilepingust, ütles ka seda, et te võite küll piirilepingu alla kirjutada, aga samas teie konstitutsioonis on olemas punkt, mis ütlevad, et Eesti piir on Tartu rahu järgne piirajad. Tsiteerimine täpsemalt, seal on natukene teistmoodi põhised nimed. Niimoodi öeldud seda järgmist lause jätku ei pane tähele ja teiste lepingute teie rahvusvahelisele. Just just Eesti maismaapiir on määratud Tartu rahu ja teiste rahvusvaheliste lepingutega. No ühesõnaga see, mis parasjagu sobib, seda, seda. No seda samade lausetest jätkunnustad ju meil sisepoliitikas ju ka väga paljud. Tänasest osaliselt Tartu rahu piir jääb ju alles kasvõi mis läheb mööda, Peipsid. Ja, ja osaliselt ja, ja no mis puudutab seda ühisdeklaratsiooni, selle kohta nüüd Eesti väga selgelt öelnud ja et seda ei tule, see ei ole nagu arutlusobjekt, kuigi kui venelased teevad nagu praegu veel viimaseid jõupingutusi, et Eesti selle mingil mingil kujul nagu heaks kiidaks. Aga mis puutub piirilepingusse, siis väga jõulise avalduse tegelikult tegi parts Tartu kõnes, ehk siis vaata siis Siim Kallasest on need peaministrit? 23. veebruaril Tartu kõned läinud ka väga niukseks jõulisteks ja seal ütles seal ütles ka parts väga-väga-väga kujundlikult ja, ja tegelikult väga hästi, et kas te oskate nimetada ühtegi mõistlikku inimest ja nii edasi, eks ole, Karjala Königsbergi, Karjala Königsbergi ja kas, kas on lootust tagasi hakkas sakslastel on lootust tagasi saada Königsbergi ja soomlastel, Karjalat ja nii edasi ja Poolal pinnu piirkonda ja, ja nii, et noh see asi tundub olevat nagu Eesti poole pealt küll lahendatud ja paigas, ootame siis ära, millal, millal ta siis lõpuks alla kirjutatakse. Kuigi probleemide puntra sellega ei lähe. Ei, seda loomulikult mitte, siis jääb ülesanne on tõesti see, kuidas hoolitseda nende eest, kes jäävad teised, pole piir. Noh, ilmselt nende eest hoolitsemine ja võimalus on ainult see, et luua neile võimalused soovijatele Eestisse ümberkolimiseks. Ja teine võimalus on siis see, et kaitsta neid kui nende huve, kui oma Eesti kodanike huve Nii nagu eelmisel aastal tuli tuli vist alla 40 inimese tagasi. No ei tea, kedagi jõuga ei saa tuua, ei olegi võla. Aga, aga need, kes tahavad tulla nüüd? Nojah, ja tegelikult on seal suur osa juba ära tulnud ka sellepärast, et eelmise aasta riigikogu või eelmistel riigikogu valimistel hääletas Pihkva. Konsulaadis valis kolm inimest. See on vabariigi valimiskomisjon, ametlikud andmed. Nonii igal juhul, kui oli lõppev nädal sündmusterohke, siis võib arvata, et sama sündmusterohked on ka eesseisvat nädalat ja, ja kuud kuni kuni maikuuni välja ja, ja pole mingit põhjust arvata, et pärast maikuud see asi kuidagi muutuma hakkaks. Aitäh täna saates osalejatele Mart Linnart, Heikki Talving, saatejuht Aarne Rannamäe, kuulata meie saate kordust õhtul kell üheksa. Ja järgmine kord järgmine rahvateenrite saade Mart Ummelas juhtimisel juba nädala pärast.