Algab tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Kell on saanud 12 13 ja tudengi kolmveerand alustab, sel nädalal on Tartus tudengipäevad ja just selleks puhuks on raadio kaks. Tartu stuudiost läheb eetrisse ja meie teeme saadet tudengi kolmveerand, minu nimi on Sandra Saar ja mina olen Heleri all. Tõepoolest, eile hommikul juba said avatud selleaastased tudengipäevad traditsioonilise pannkoogihommikuga. Õhtul toimus ka legend Mälumäng mälukas ja selleks, et see tudengipäevade elu ja melu ja see päris emotsioon Tartus teieni tuua, selleks oleme me terve nädal siin kohapeal ja teeme siit ka otsesaadet. Aga mis meil täna saates tulekul on? Kõigepealt tuleb meile külla üks Tartu Ülikooli õppejõud Signe Ivask, kes räägib siis täpsemalt sellest, millised näevad tudengipäevad väljaõppejõu silme läbi tema. Ühel ootame endale külla hambaarstitudengit Karl Hendrik haavandid täna hommikul nimelt siis õpetati kõigile Tartu tudengitele seda, kuidas õigesti hambaid pesta. Ja Karl Hendrik teeb siin meile ka lühikese pisikese kiirkursuse selle kohta, kuidas siis see igapäevane tegevus tegelikult päriselt õigesti käib. Ja lõpetuseks ütles Sandra mulle, et tal on mulle üllatus, ma ootan seda samasuguse huviga, nagu ma loodan, et ka teie kuulajad ja ma ei kujutagi ette, mis saama hakkab. Äkki sa natuke valgustad veel see? No see ei ole midagi väga rasket, ma arvan, et sulle meeldib see, sest ma tunnen sind natuke ja me oleme sellest rääkinud, seega ma arvan, et tasub oodata ja ütleme nii, et raadiokuulajad saavad ka kaasa mõelda selle nii-öelda üllatuse ajal. Nii et tasub, mida on, mida oodata, ütleme siis niimoodi. No hea küll, igatahes mul väikene närv juba tuli, siis ei ole üldse vaja pabistada. Ei ole midagi hullu, igatahes saate lõpus siis saame täpselt kuulda, mis, millesse üllatus seisneb, aga selleks, et meie tänane saade siin ikka kõva pauguga käima läheb, alustame muusikaga ja mängib kodumaine funk'i, ansambel Lexsoul, Dancemachine ja lugu on kauka nats. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Just nii tudengi kolmveerand jätkub ja meil on siin stuudios koha sisse võtnud meie esimene saatekülaline ja kui me tudengipäevade raames muidu räägime pidevalt tudengites, siis me mõtlesime sel korral nii-öelda laiendada seda pilti ja kutsuda stuudiosse. Ta ju, ja minu vastas siin istubki Signe Ivask, kes on praktilise ajakirjanduse õppejõud. Tere päevast kõigile. Signe, ütle mulle, kui öelda tudengipäevad, siis mis on see asi, mis sulle esimesena meenub? Tudengipäevad? Ma arvan, et üks asi, mis mulle võib-olla silme ette tuleb on Tartu ja Tartu need sellised suuremad tänavad, mis on täis rõõmsaid ja joviaalseid tudengeid. Ma arvan, et see on võib-olla selline pilt, mis mulle kohe silme ette tuleb, kui me tudengipäevadest räägime. Ja loomulikult siis seda voorimist mööda. Linn on ju ka hästi palju. Kas seda muia ajal siis ei ole nii palju? Ma ütleks, et ei ole, võib-olla see on võrreldav siis sellise kooli algusega või semestri algusega. Aga vot tudengi päevade ajal on näha ja tõesti, et tudengid on väljas ja hommikul vara, mis on minu arvates selline veel erakordne pilt, näha hommikul vara tudengeid rõõmsameelselt mööda tänavaid jalutamas. Sa oled ise üsna noor õppejõud, see tähendab, et ka sinu tudengiajast ei ole eriti palju aega möödas. Kui palju sa ise tudengipäevadel käisid, üritustest osa võtsid, kui sa olid veel tudeng. Nii, ja nüüd on siis see õige aeg, kus ma pean üles tunnistama, et mina ei olnud see kõige agaramad osavõtja nendest tudengipäevadest. Iga kord, kui tuli siis teadaanne, et nüüd hakkavad need tudengipäevad taas jälle peale, siis ma võtsin alati selle kava ette, märkisin ära teatud siis üritused, millest. Ma tahtsin kindlasti osa võtta mingisugused üritused, millest ma võib-olla nii väga osa võtta ei tahtnud, aga märkisin sellegipoolest ära. Mis aga juhtus, oli see, et. Ma arvan, et ma käisin kokku selle aja jooksul või võib-olla mingil neljal viiel üritusel. Ja ma pean tunnistama, et ma väga ei ole neist osa võtnud, kuigi ma arvan, et see idee ise on väga kihvt. Kus sa käinud oled? Eks spordiüritustel ikka rohkem mäletan, et esimene üritus oli Tartu Ülikoolis spordihoones, käisin koos enda kursakaaslastega, seal saime joosta ja kuuli tõugata ja igasuguseid selliseid asju teha, aga mul on lihtsalt see häda, et minu kaaslased olid niivõrd loovad inimesed, ega nendega kuskile mälumängule minna ei saanud, sest nad hakkasid seal joonistama nende paberite peale. Ma olen ikka selline võitlushimuline inimene, ma tahan ikka rohkem nagu võita, aga nad on sellised jah, loovamad inimesed, väga intelligentsed inimesed, aga väga loovad ka. Nii, siis ma saan aru, et võib öelda, et väga suur tudengipäevade fänn sa just ei ole. Vot fänniga on selline asi, et ma arvan, et see idee ise on, on väga kihvt ja, ja väga lahe. Probleem on pigem selles, et ma ise ei, ei ole selline väljas käia ega ole kunagi olnud. See on ka siis see põhjus, miks ma neist osa ei võtnud, fänn, kas ma olen või ei ole, ma ei oska seda seisukohta istet võtta, sest ma ei ole neist osa võtnud. Kas nüüd, kui sa enam ei ole tudeng, kas sa ikkagi jälgid, mis tudengipäevade kavas on? Ja ikka jälgin, sest et mõningad sellised üritused ikka on, millest ma väga olen huvitunud näiteks minu meelest kevaditi peaks olema tudengibänd siis selline, siis minu meelest see on, see on midagi, millest ma olen ikka püüdnud osa võtta. Kas ja kui palju jällegi küsitav, eks ole. Aga ma olen üritanud seal näiteks kindlasti kohal käia ja ma mäletan, kunagi oli senine kihvt üritus, ma ei tea, kas, kas sellega oli see probleem, et see nüüd lõppes ära? Karsum? Vist seal ma ikka enamasti käin ka oma kursakaaslastega koha peal. Aga osalemas, tead ma iga kord, kui ma seda vaatasin, siis mõtlesin, et tegelikult ju võiks, millised lennukad, ideed minu kursakaaslastel ja mul endal olid. Ja iga kord Ta jõudis, siis tuli see vend külla, kes ütles, et ega ei viitsi seda teha midagi, lähme lihtsalt vaatama, siis okei, lähme lihtsalt aasta nii et laiskus sai võitudest. Noh jah, ei tahaks nii-öelda siin tudengitel, aga jah, sai küll, laiskus sai võitu. Kas sa selleaastasest kavast oled ka juba midagi ära märkinud, kuhu minna? Ma vaatasin küll näiteks mälukat mis oli eile ja, aga nagu ikka, siis ma sinna ei jõudnud. Ja muusikaviktoriini vaatasin ka välja, see peaks nüüd homme vist olema kolmapäeval äkki jah. Ja midagi ma just vaatasin veel, aga nüüd on see küsimus, kui paljudel mõnest reaalselt ka kohale joon, eks. Nii et peamiselt sulle meeldivad sellised teadmistega seotud sündmused peamiselt ja muidu ma läheksin nende spordiüritustele ka, aga kellega ma sinna lähen ja nii edasi, et ma olen selline sotsiaalne inimene, mulle meeldib grupiga minna kuhugi kohale, siis on selline põnevam ja toredam tegevuseks. Aga mis seal ikka, et mul jäid seekord need spordiüritused kõrvale. Kas ülikoolist ei annaks teisi õppejõude kaasa meelitada? Ma arvan, et sellega on nii ja naa, sest et vähemalt meie enda instituudis, milleks on siis ühiskonnateaduste instituut, siis seal on lihtsalt aeg-ajalt see probleem, et inimestel on nii palju teha, et sellist vaba aega, mille arvelt tulla ja teha natuke ikka napib. Ja teine asi on see, et pärast sellist ikkagi kurnavalt päeva tahaks puhata, mitte minna välja kuskile tantsima või mis iganes tegema, kuigi mul on plaanis juba, et järgmine järgmisel tudengipäevadel, siis ma kavatsen kokku panna grupi entusiastide instituudi pealt, kui see teiste õppejõududega oled suhelnud, millised need meeleolud on, mis seal valitsevat tudengipäevadega seoses? Ma arvan, et enamasti on meeleolud ikkagi positiivsed, sest kui mis sul saab sellise vahva võtmise vastuollu ja kuigi noh, võib-olla küsimus, et kuidas see tudengipäevad mõjutavad siis tudengeid ja nende kohalkäimist loengus siis ma pean tunnistama, et mina sellist erilist muud just ei ole näinud, sest et minu jaoks tudengid olete väsinud, loengusse tulevad loengud algavad liiga vara lihtsalt. No see võib olla ka üks, üks selline nüanss selle asja juures, aga noh, kes reedel kell kaheksa tahab loengusse tulla, noh, aga peab tulema. Nii et tudengi, ma arvan, tudeng on täiskasvanud inimene, kes teeb oma otsused oma elus ise ja kui ta tahab tulla ülikooli õppima, siis ta piibiast suudab sealjuures ka midagi vahvat teha. Ma ei näe siin tegelikult mingisugust probleemi või sellist asja. Siis ütleme, et kui sa ei teaks, et praegu on käimas tudengipäevad, siis sa ei saaks instituudi peal aru kuidagi tudengite ilmest, et nad käivad rohkem õhtul väljas, midagi sellist. Ma arvan, et instituudi peal ma ei tunneks ära, jah, neid inimesi, kes on just veetnud pika õhtu kuskil väljas küll, aga linna peal on päris hästi näha, kaugelt näen ära, et seal on minu tudeng saanud minu tudeng. Nii et ma selles mõttes, et nad seda väsimust ikka tegelikult nii naljalt koolis välja ei näita. Kas sinul õppejõuna on võib-olla mingisugused sellised soovitused, et kuidas jagada ennast kooli ja tudengipäevade vahel niimoodi, et mõlemad saaksid võrdselt osaletud, siis? Nojah, minu esimene soovitus on see, et võtke osa, et ärge olge nagu mina, kes märkis lihtsalt ära mingid asjad, kuhu ta kohale ei läinud. Ja ma arvan, et selline ajaplaneerimine on võib-olla kõige mõistlikum, kumb lahendus, võtad lihtsalt ette selle kava, märgid ära, kuhu sa minna tahad. Ja siis vaata tunniplaani, et mina olen terve oma elu elanud printsiibi järgi, et enne töö siis lõbu näen, et kui tegelikult kooligan kõik fantastilisest korras, siis ma ei näe põhjust, miks ei peaks saama mingisuguseid vahvaid üritusi, mis, mis selle tudenginädala siin raames on tudenginädala jooksul ma ei näe, miks ei peaks või saaks sinna minna. Meile, Heleriga arutasime seda, et tudengid saavad hästi palju tähelepanu, neil on oma tudengipäevad, aga kas õppejõududel võiksid ka olla õppejõudude päevas nii-öelda, kus on siis ka näiteks veini orienteerumine või mõned muud mälumäng, kui on öölaulupidu õppejõududele? Fantastiline ettepanek isenesest? Ma arvan, et see mõte iseenesest on jällegi hästi positiivne, mida ma kardan, on see, et keegi tule sinna miks nii? Ma olen sellisel arusaamal, et tegelikult ikkagi see ülikoolitöö on mingitel perioodidel üpris kurnav. Ja nagu ma enne ütlesin, et see, et sa ennast pärast sellist töönädalat välja veaks toast see on kohati ikkagi üpris keeruline asi, aga ma ütlen, et jällegi teisalt lihtsalt peab olema neid entusiaste, kes hakkavad neid asju võib-olla eest vedama. Äkki siis tullakse järgi. Kui tudeng lõõgastab ilmselt enamasti õhtul Rüütli tänaval, siis kuidas üks õppejõud ennast välja elab, peale õnnestub? See on hea küsimus. Ma tean, mida mina teen, aga ma ei tea, mida teised teevad, mida sina vat ja mina olen üritanud, nüüd võtame näiteks neli aastat tagasi, siis tegelikult mina väga väljas ei käinudki üldse. Mida ma olen nüüd hakanud tegema, on see, et ma käin iga neljapäeval igal neljapäeval nairis muusikaviktoriinil, hästi äge üritus, hästi toredad inimesed. Ja see on kuidagi mu nädalas nüüd niimoodi sisse kodeeritud, et ma kujutage enda nädalat ilma selleta ette, see aitab mul natuke sellest igapäevaelurütmist välja tulla, puhata, mängida, olla toredate inimestega koos, et see on midagi, mida mina teen ja mis aitab mul lõõgastuda. Ja teine asi on see, et ma armastan sporti teha. See aitab ka ikkagi päris korralikult. Mis on parim koht, mis ta naiivi muusikaviktoriinil saanud, olete oma tiimiga mõtlema minu meelest, ühel suvel me saime neljanda koha. See oli selline suvine viktoriin, seal ei olnud väga palju osavõtjaid, oligi neli osa. Rohkem oli, rohkem, oli, rohkem oli. Ma arvan, et seal oli kuskil 10 või 11 osavõtjat, aga, aga palju sügisel või talvisel hooajal käib seal osavõtjaid, seal käib ikka päris korralikult, tegelikult seal käed üle 20 meeskonna kohal. Ja ma arvan, et selles arvestuses on meie kõige parem koht siis äkki kuues olnud siis kui raadio kaks tegigi selle muusikaviktoriini seal eelmine kevad, jah, täpselt. Aga aitäh sulle, Signe, loodame, et sel neljapäeval läheb siis paremini kui kuues koht meiega, jätkame siit muusikaga ja kõlab lugu pealkirjaga Chast seis. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Kell on saanud nüüd 12 35 ja meie jätkame omas saatega. Täna said kõik huvilised Tartu kesklinnas õppida, kuidas õigesti hambaid pesta. Heleri, kas sina tead, kuidas õigesti hambaid pesta? Ma arvan, et ma tean, sest et ma olen seda viimased 20 aastaselt iga hommik ja õhtu teinud ja tegelikult mul on ka. Kas ma ei mäleta, kas kolmandas või neljandas klassis olin ma sunnitud pähe õppima ühe luuletuse, kuidas hambaid õigesti pesta? Ma esitaksin selle hea meelega, palun tee seda suurepärane. Nii. Purihambaid, kõigepealt küürija, puhasta sa, et pealtpoolt ja külgedelt ilusti puhtad puhtaks saaks, siis esihammaste kord, kui sulle meeldib naerda ilusa naeratuse eest, tuleb ju hoolt kanda. Ma tean, et sellel luuletusel oli vähemalt kaks salmi veel, aga ma päris täpselt ei ole kindel, kuidas nüüd edasi läksid, nii et võib-olla ma ikkagi olen valesti teinud kogu oma elu. Aga meil on nüüd hea võimalus küsida, sest meie vastas istub Karl Hendrik haavandi, kes on hambaarstitudeng teisel kursusel. Karla, kuidas sulle see luuletus tundus? Väga ilus ulatus oli ja tegelikult isegi täitsa õige, et kui sugune luuletus on ees ja mõelda sellele, siis alustada hambapesu ja pidada meeles just kõiki hambaid mitte ära unustada ühtegi hambaliiki, siis see on väga õige käitumine, et alustamiseks purihammastest külgedel, et see tähendab ka eest ja tagantpoolt, aga ka pealt, et mälumis piitsaks puhtaks. Ja siis liikudes esihammastele. Aga noh, tänapäeval ollaksegi täpsemad, et lihtsalt ei piisa harjamisest, vaid mis tehnika peaks olema õige ehk siis hambahari tuleks hoida käes nagu pliiatsit, et mitte tugevasti ja mitte hõõruda samuti õrnalt tuleb õrnalt hõõruda hambaid ja hambaArduks hoida kerge nurga all, et hambaajasid ulataks igemevakku, sest sinna on jälle see on üks, üks koht, kuhu bakterid kogunevad ja seetõttu tekib sinna kaarjas. Mõtlen, minul on nüüd see luuletus jäänud pähe, et eks ole purihambad siis esihambad. Kas see on mingisugune lihtsam muuseas ka, kuidas seda meeles pidada? No arvatavasti tuleks hammaste pesemisel just keskenduda hammaste pesemisel, et on ka inimesi, kes ütlevad hambale ja samal ajal teevad midagi muud, näiteks käivad toas ringi ja siis võib täiesti meelest ära minna, et mis ma nüüd tegin, mida ma ei teinud ja kas ma nüüd pesin korralikult, et selles mõttes kui sa arvates tuleb peegli ees, siis arvatavasti pisikut kõik sul meeles ja sa ütlesid kõik puhtaks? Jah, esimene kord või noh, kui kaheldakse oma hambaharja kasutamise tehnikast, siis minu soovitus on näiteks pesta kord ilma hamba pastata, sest siis on ilusti näha, millise nurga all need harjased on ja kuidas nad nüüd hamba pinnal on, et kas nad on laen, on neid liiga palju ja kas nad ilusti jõuavad sinnasamasse hambapakkuja teevad selle. Aga seda me saame nüüd väga hästi proovida, peeglit meil küll siin ei ole, aga hambahari ilma hambapastad on täiesti olemas, Sandral kaasas? Jah, võtsin kaasa siin ja nüüd ma saan mina tegelikult juba teadnud, jutust tuli välja, mina vist pesen hambaid natukene valesti, aga nüüd Heleri saab samal ajal, kui mina pesen seletada ja siis Karl saab öelda, kas ma teen siis väga valesti kõike, aga mina hoian, mina ei hoia nagu pliiatsit käes hambaharja, vaid mina võtan ta kuidagi rusikas, pigem niiviisi. Ja mina alustati esimestest, nii see. Ja Sandra peseb neid esimesi hambaid ringjate liigutusega, siis ta liigub sinna tahapoole, peseb tagumisi hambaid külgede pealt siis plaadid väete tagada, enam ei tee siukseid liigutusi, seal ta juba nühib rohkem nagu klaasi. Ja siis ülevalt uuesti. Ja siis veel teiselt poolt. Ühesõnaga väga korralikult, ma ei tea, Karli, sina ilmselt oskad nüüd paremini kommenteerida, mis siin nüüd valesti oli ja mida ta õigesti tegi? Jah, et esimese hambaid ilusti näha, et tõesti oldi ringel liigutused, aga kui liiguti tagumiste hammaste juurde, siis arvatavasti see liigutus natuke hajus ja hakkas rohkem nagu edasi-tagasi olema, et ringes, liigutus, see aitab just seda just igemevoost bakterit välja tuua. Et kui sa nüüd hambaharinurgale panna, siis sa tulevad ilusti need bakterid välja ja heli ärge ütleks, et võib-olla isegi hambahari võib-olla liiga kõva, et kõige parem on pehme hambahari, et sest muidu võibki hamba ära hõõruda ja siis M8. Aga kuidas ma poest tean, kas on pehme või tugev hambahari? Mõni tihtipeale on kirjutatud pakendi peale näiteks Soft ja selle järgi teadki, et tegemist on pehme hambaharjaga ja tavast. Kõige targem ongi valida just need pehmed Soft hambaharjad, aga kellele need kõvad siis mõeldud on? Arvatavasti inimestele, kes leiavad, et hambad vajavad seda kõva, et tegelikult ei vaja. Et pluss muidugi ka tootja, kes võib-olla on tal on odavam toota kõvas hambaharju, et tegelikult pehme on kõige parem. Poesse hambaharja valik on nii suur, et mina kunagi ei tea, kuidas valida hambahari ja ma lihtsalt võtan, mis on ilus ja millel on ilus värv, mis mulle meeldiks, aga peale selle, et oleks pehmete harjastega, mida veel peaks tähele panema? Tegelikult kõige tähtsam ongi pehmed harjased. On öeldud ka, et võiks olla võimalikult palju neid harjased ehk nende pisikeste haaraste tihedus, et et mõni tootja ja näiteks, kui palju need harjased on selle hambaharja kohta, et mida suurem, seda parem. Ja samuti noh tihtipeale pannakse igasuguseid vidinaid sinna külge, mingisugused igeme, masseeriad ja värki, särki on ka siin, et noh, need rohkem siuksed iluasjad, et noh, võib-olla kui inimene meeldib kindlasti ta võib seda kasutada ja võib-olla see motiveerib teda hamba pese. Amet tunneb, et sihuke äge tegevus. Et sel juhul on tõesti funktsioon olemas, aga tegelikult mida lihtsam, seda parem, et lihtne, pehme, hästi palju harjaseid, siis on kõige parem. Sinu jutust tuli nüüd välja, et see hambahari ei tohi liiga tugev olla. Mina vestlesin eile ühe oma sõbraga, kes ütles, et tema käis just hambaarsti juurest ja hambaarst ütles talle, ta harjab ise oma hambaid liiga tugevasti. Et kuidas ma aru saan, et nüüd nüüd on liiga kõvasti. Üks võimalus on näiteks jälgida sedasama hambaharja, et kui võtta nüüd uus hambahari ja võrrelda seda vanaga, siis tegelikult hambahari võiks kolm kuud mis on mõeldud hambaharja elu jaoks vastu pidada ja olla põhimõtteliselt uuele, sarnaneks need harjased peaksid jääma sirgeks, ei tohiks ära murduda, nende võiks ära tulla, ehk siis, kui on näha, et hambahari on muutunud väga koledaks harjased on täiesti nurga all, siis arvatavasti harjunud liiga tugevasti. Ja teine mees on lihtsalt ongi peegli ees ja soovituslikult siis siin ma hambapastat vaatad ja oledki nii kergelt puudutud hambaid, sellest piisab, et hammast puhtaks teha. Et ei pea nühkima nagu põrandat. Et hammas on ikkagi õrn ja saab kahjustatud kududa, hõõruda liiga tugevasti. Mis konkreetselt kõige hullem asi on, mis võib juhtuda, kui ma valesti harjan? See on hambu hambaarsti juurde minnes hambast kohe märkab seda tavalist toobki välja, et sa hõõrud emaili maha ja siis paljastub dentiin, mille tagajärjel arvatavasti hammas muud dub tundlikuks, ehk siis hakatud külma, kuuma ja ka kõik magusat tunda. Ja sinu jaoks on see väga ebameeldiv. Ehk siis tavaliselt hambast soovitab sisse mingit hambapastat, mis seda tundlikkust vähendab. Aga tõesti, sel juhul ongi nüüd hambapealmine kude kahjustunud ja seetõttu On hambas vastuvõtlikum ka kahjustustele rohkem ehk kaarisele. Peale hambaharja on ju igasuguseid muid asju, veel ka suuveed, hambaniidid kui tähtsad need on. Hambaniit kindlasti tähtis ja veel parem, kui on olemas hambavahehari et hambavahehari kui osta endale, siis nendega on nüüd kõige parem teha hamba vahesi sest nad suudavad nüüd täpselt kõikides hambavahes paiknevates hurt urgastesse minna, sealt bakterid välja tuua. Kas seda peaks kasutama samamoodi nagu hambaharja? Teistmoodi tegelikult, et piisab ühe korrast, kui torkad selle hambavaheharja oma kahe hamba vahele, et see on nüüd see igemepiir. Ja kui sealt nüüd läbi lükata välja tõmmata, siis see hammas puhas, et rohkem pole vaja seda rohkem nühkida. Ja esimene kord, kui kasutada võimendaks, tekkida peldsema see, see on täiesti normaalne, et sul on tegelikult juba eelnevalt olemas kerge tiks seal ja seetõttu on ta ka nõrgemise veidi veritsus tuleb kergesti. Et aga peale mitu nädalat tegemist on, veritsus kaob, igem muutub palju tervemaks ja seejärel on. Kõik korras ja sul ei ole enam nii valus ja tasub jätkata ja selles suhtes hambavahe harjad on kõik erinevate suurustega ja alustada tuleks teksti ostmisega, ehk siis artlastes kõige väiksemad noorel inimesel. Ja siis proovida, nad on kõik erineva suurusega, eks siis proovin kas esihammaste vahel, et milline läheb mugavalt siis mitte liiga raskesti, aga mitte liiga kergesti saaks selle hammaste vahe puhtaks tagumist hammast, nendest tihtipeale hammaste vahele laiem suuremad hammaste Vahar ja, ja mis meie täna jagasimegi väljaseks pisikesed lipikut, kus oli peal kõik hambad, inimestel märki, näiteks millise hamba vahele tal minihambavahehari läks. Aga pärast vardasse kulub juba pähe, mäletad peast? Okei, need hambad on selle harjaga, need on selle ajaga ja siis on, see käib juba palju kiiremini. Igatahes suur aitäh sulle, Karl Hendrik, mina sain küll neid targemaks selle kohta, et mina lähen kohe hangin endale selle hambahari ja vaheasja ja proovin kodus järgi sellega ja loodame, et teised proovivad ka, aga meie jätkame jälle muusikaga ja paun, männi siumen kõlab. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tudengipäevadel on väga palju mitmekesiseid üritusi, Heleri, kas sinul on mingisugune kindel sündmus, kuhu sa tahad kohale minna sel aastal? Kindlasti see on tegelikult väga hea, et küsin, ma just eile mõtlesin selle peale, ma olen tegelikult juba kolm aastat üritanud registreerida enda tiimi sellisele üritusele nägu mälukas, mis eile õhtul toimus, ma olin sel aastal ka valmis õigel ajal, aga mu telefon jooksis kokku ja 10 minutit hiljem, kui ma ja jälle käima sain, siis oli juba limiit täis ja mul jälle ei õnnestunud sinna minna. Mina hea sõbrana teadsin, et sa tahtsid sinna minna, sest sa kurtsid mulle seda, kui see regamine lahti läks. Ja mina eile võtsin ühendust mäluka korraldajatega ja ma küsisin nende käest küsimusi, mida nad siis eilses saates küsisid või mitte saates, vaid seal üritusel. Ja ma mõtlesin, et lihtsalt sulle neid küsimusi anda on kuidagi igav, et paneme sind hoopis siinsamas otse-eetris proovile. Küsimusi tegelikult oli 30, aga ma valisin välja mõned sellised huvitavamad või loogilisemad, nii et head raadiokuulajad, Teie nüüd saate Heleriga võistelda, et vaadake, kes, kellel on suuremad teadmised iseenda vabanduseks, ütle memmed, mälukel ikkagi võistlevad neljaliikmelised tiimid ja ma olen siin üksi, nii et palun vabandust, kui ma hästi loll neid välja paistab looma, valiksin lihtsamad küsimused ka välja, et ei oleks väga raske, sest seal ma vaatasin neid küsimusi ikka oli, ma ei oleks osanud midagi osade küsimuste puhul pakkuda, aga oled sa valmis esimeseks küsimuseks? Proovin olla, see küsimus on hästi pikk, me, ma ei tea, kas ma loen selle kõik ette või tähendab, kui sa hakkad nagu, kus aimad vastust siis nooguta ja siis ma nii pikalt Ta ei loe. Aga nii, esimene küsimus, küsitav eesti proosakirjanik ja luuletaja sündis 1864. aastal ja suri 1913. Tal oli kokku kuus õde-venda. Tema vanem vend Jakob oli samuti luuletaja. Ja tema esimene luule tuss oli maikuu öö ja see ilmus aastal 1885 Ajalehes pirulane, kui ma valesti pakun, midagi juhtub ka. No ei juhtunudki taeva pakkuda või ma tahaks igaks juhuks edasi, hea küll. Oma luules muretses too kirjanik kõige enam Isama pärast, mis oli mitte romantilistest kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa Sedalaadi tekstide näited on sinuga ja sinuta ja mitte igaühele Vihjeks tema kohta veel nii palju, et mitmes Eesti linnas on temanimelised tänavad näiteks Viljandis, Elvas ja ka siinsamas heade mõtete linnas Tartus. Tema sünnilinna kool kannab alates 1964.-st aastast tema nime ja tal on laiem seotus do maakonnas asuva ala vallaga. Kellega on tegu? Õige vastus on, kes on Juhan Liiv? Õige oli lihtne küsimus. Noh jah, mis oli see, mis sulle reetis, et see on just Juhan Liiv, sest see küsimus oli tegelikult hästi pikk või mis ta oli hästi palju, hakkasin mõtlema tegelikult juba nende aastate peale siis öeldi, et on vend Jakob, siis ma olin juba peaaegu kindel. Ja siis, kui sa Alatskivi ja värk tuli, siis panin juba täitsa kindel. Päris hea, küsi, väga tubli üks punkt on sul juba olemas, hurra üks null minu kasuks. Nii, aga nüüd läheme välismaale, oi seda või no tead ikka, ma arvan, selle märtsis sai 20 aastaseks üks ka Eestis väga populaarne telesari ja 26. mail sel kevadel siis aastal 2016 oli tehtud kokku 298 osa. Siin hunnik näitlejate nimesid, aga need ei ole nii-öelda tuntud, et ma arvan, et mul ei ole mõtet neid ette lugeda. Sellest sarjast on tehtud ka mitmeid arvutimänge ja vihjeks võin lugeda ette sulle näiteks mõnede osade nimed. Kuigi noh, ma ei tea, kas need midagi ütlevad, aga ma loen. Punased roosid, must surm, üksik võit, mineviku varjud, noorem õde, armastatud vaenlane, kättemaks, lubadus, pime armastus, must lesk. Seega on tegu sarja nime tahad teada ja ma võin seda öelda, et kunagi jooksis TV3s, aga nüüd TV6-s t ja maani käib? Ma ei tea, kas on uued osad vanad 20 aastaseks, 20 96 algas, ma võin vihjeks veel öelda seda, et saksa saksa seriaali Cobra 11 ja kamba 11 no minu jaoks tuli üllatusena, et sellel 298 osa, sest minu meelest see üks meestegelane, kes seal on seal kogu aeg olnud see sari, kus on hästi palju plahvatusi kogu aeg ja niisugune kiirteedel sõidetakse jätta väga tubli kahest, kaks. Emane läkski koba peale pihta. No oli loogiline tegelikult, aga võib-olla üllatav fakt ka ja nii vana ja nii palju osi tõesti, aga kolmas küsimus. 2013. aastal lasid jahimehed Matsalu rahvuspargis maha ühe looma mis tekitas elavat vastukaja. Ma tean, ma loen, küsimus on ikkagi. Raadiokuulajad ei pea, sest selle looma kõige põhjapoolsemad looduslikud asulad olid Kaukaasias, Ungaris, Austrias, Tšehhis ja Ida-Ukrainas. Mis loom see oli? Šaakal. Ja sinuga on nii lihtne, sa pead nii kähku neid vastus. Noh, see juba kolmest kolm väga tubli oleks kindlasti pidanud minema sinna mälusaatesse ja et sa valisid need, jäävad lihtsalt küsimus, et ma arvan, et seal oli, nüüd ma võtan, mis võib olla ei ole nii. Vaatame. Selleaastastel Rio olümpiamängudel püstitati kergejõustikus kolm uut maailmarekordit, mis spordialadel Need püstitati. Ma pean tunnistama, mul on väga piinlik, aga ma vahetasin enamuses ainult neid alasid, kus eestlased osalesid. Ja kas ujumine võis olla, eks? Ei. Siis ma ei tea smannist, spordikaugeeriminiga, kergejõustikualad oh jumal küll. Ma tõesti ei tea, jah, ma ei hakka, isegi, kui ei tea, siis ei Diana on 400 meetrit, naiste 1000 meetrit ja naiste vasaraheide, nii et naised tegid ilma. Ma küsin ühe küsimuse veel kähku siia saate lõppu, millal toimuvad Tartu tudengipäevad kevadel aastal 2017? Appi, kui piinlik, aga ma tean, et need toimuvad kevadel ja need toimuvad loodetavasti aprillikuus. Ja selle ma ütlesin juba kevadel toimub, aga oli küsitud täpseid kuupäev, kuupäevi, mina ei tea. No siis ei ole midagi teha, ma ütlen ise, need kuupäevad, 24 aprill kuni 30 aprill 2017, nii et võite juba märkmikusse kirja panna. Väga hea tulemus oli ikkagi viiest kolm ja üle poole väga-väga hea, aga tudengipäevad meie saade lõpeb täna ära, aga tudengipäevad lähevad edasi. Täna õhtul on näiteks selline tore asi nagu luulevabadust tulemas ja kellel mälumängust veel küllalt ei saanud, eilsest siis korporatsioon indla korraldab ka täna õhtul oma mälumängu, kus samuti osaleda tasub ja kindlasti on neid üritusi veel ja veel ja veel nii täna õhtul kui homme hommikul ja kogu nädala vältel. Jah, internetis on kogu kava olemas ka, nii et võtke see lahti ja valige endale sobivad üritused välja. Aga meie siit täna lõpetame ja saadet jääb lõpetama. Florence Sheen, laulge uistiatjever, hiir.