Algab tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Kell on saanud 12 13 ja Tartu stuudio on taas kord vallutanud ajakirjandustudengid. Mina olen saatejuht, Madledim ja mina olen Heleri all. Heleri tutvusta lühidalt, mis meil selles saates saama hakkab? Selles saates on meil väga-väga palju huvitavat tulemas, et tegemist on ju ikkagi tudengi kolmveerandi viimase saatega sel nädalal, sest et tudengipäevad ei kesta enam väga kaua. Kahjuks. Aga tänases saates tuleb meile kõigepealt külla Eva Nõmme, kes on üks väga tubli tudeng ja järgib väga hoolsalt seda Tartu tudengite viimase aja. Lemmikprintsiip ei ole rohkem. Peale teda tuleb meile külla selline inimene nagu madis vasser, kes räägib meile lähemalt selle kohta, mis asi on Psycho buss ja lubas meid ka siin otse-eetris meie psühholoogia peal tehtavate katsetega natukene üllatada. Eks me, kas me tuleme siit eluga välja või mitte. Ja lõpetuseks improviseerimine natukene teeme natukene raadioteatrit tuleb meile külla improteater koosen, kellele me siis anname ette sellised olukorrad, millest nemad täpselt teadlikud ei ole ja nad saavad siin kohapeal siis välja mõelda ühe toreda sketši, mida teiega kõik kuulda saate. Ühesõnaga on mida oodata, aga kõigepealt kuulame muusikat ja palakson keisri chiss. Haulin my soul. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tudengikolmveerand taas eetris siit Tartu stuudiost ja meil on külas Eeva nõmme roosa jalgpallikorraldaja treiva. Tere. Eva, minu yks kursavend ütles just hiljuti sellise lause, mis mind näiteks hästi mõtlema pani, et kui sa käid ülikoolis, ei käida ainult loengutes ja teed kenasti kõik oma kodutööd ära, siis see ei ole ülikoolis käimine, see on ülikooli ära tegemine. No sina oled kümneid, perfektne näide sellest, et seda ülikooli sa lihtsalt ära tegema ei tulnud. Sa mängid jalgpalli, korraldad sellist toredat heategevuslikku üritust nagu roosa jalgpall. Sul on koolis väga palju tegemist, ma tean, et isegi täna oli natukene raske leida seda aega, et sa siia saaksid tulla. Kuidas sa seda kõike jõuad, kas sul ikka magamiseks jääb aega? No ikka jääb, et eks see ole selline prioriteetide paikapanemine ja hea ajaplaneerimine, et väga hea meel on kuulda selliseid kommentaare, aga noh, eks ise lihtsalt ongi nii, et päevad lähevad ja tegevused tulevad, et et kuidagi on nii läinud. Kuidas on sinu suhe muidu tudengipäevadega, kas sa sel aastal oled mõnele üritusele jõudnud ka? Ma olen hästi palju kuulnud just nagu sel aastal kuidagi rohkem kui varem. Et kutsutakse küll, et lähme hommikuid hommikul näiteks koos pannkooke sööma või, või lähme õhtul kuskile pubirallile. Aga, aga ma ise kahjuks ei ole veel jõudnud see see sügisosa võtta küll, aga mulle väga meeldivad need asjad tehakse ja noh, varasemalt olen küll osa võtnud, et näiteks kevadel öölaulupidu ja sellised asjad, et minu arust väga lahe ettevõtmine. Õnneks kaks päeva tudengipäevi on veel ees, niiet äkki jõuad ka. Kui sa nüüd nii mitme asjaga korraga tegeled, kas kvaliteet ei kannata? Jällegi endal nii raske seda hinnata, et ma väga loodan, et ei kannatanud, aga eks ikka ole vahel neid hetki, kui mõni asi ei saa päris nii hästi, kui tahaks või selleks ajaks kui, kui nagu tahaks, tegelikult aga tuleb nii hästi teha, kui suudad ja see ongi juba hea. Nüüd mõne nädala pärast juba on siin tulemus üks suurem asi, millega sa praegu tegeled, roosa jalgpall? Räägi sellest natuke, mis asi see on? Roosa jalgpall on siis selline heategevusüritus, nimelt siis Tartu jalgpallikool Tammeka naiskond on juba praeguseks siis neljandat aastat korraldamas seda heategevusmängu, mis siis aitab võidelda rinnavähi vastu, ehk siis seal kogutakse toetusi. Me see aasta kogume seda siis vähiravifondile kingitud elu. Ja mis on nagu äge on see, et iga aastaga on need toetussummad siis kasvanud, ehk siis meie teeme ürituse, aga tegelikult head teevad kõik need, kes kohale tulevad mis seal üritusel toimub. Üritus on siis selline mõte on tegelikult pärit, et USA-st, et ongi selline jalgpallimatš, aga enne seda on meil ka muusikaline etteaste ja, ja erinevad mängu fännidele, et kes on siis kohale tulnud ja lõpuks siis mängib Eesti naiste meistriliiga jalgpalli võistkond Tammeka siis sel aastal näiteks Nõmme Kalju naiskonnaga, et on võimalik naiste jalgpalli tulla vaatama. Kui naiste meistriliiga siis ilmselt tuleb põnev mängija? No mina arvan, et tuleb, aga kuna see ei ole võib-olla ka selline kõige populaarsem asi või spordiala, siis ma arvan, et see on ka väga põnev asi, mida vaatama tulla, ehk siis tutvuda natuke, kuidas naised üldse mängivad jalgpalli. Aga neid asju, mida toetada heategevusega, on ju tegelikult nii palju, kodutud koerad, kassid, Lastefond, miks te just selle rinnavähi olete välja valinud enda jaoks? See on saanud kuidagi südamelähedaseks teemaks, et on ka enda tutvusringkonnas noori inimesi, kes on seda haig selle haigusega pidanud võitlema. Ja noh kuidagi naised ja see teema sai meile armsaks ja nüüd ongi see jäänud, niiet et oleme oma rida hoidnud ja seda üritust järjest korraldanud, aga tegelikult Tammeka naiskond teeb koostööd ka lastefondiga, et oleme erinevaid heategevusprojekti teinud, sest et mis on meie põhimõte, on see, et koostegemisel on nagu suurem jõud, et üksinda midagi mõelda ära teha on kõvasti raskem, aga üheskoos on, on seda kaugemale näha. Sa ütlesid, et, et te olete seda varem korraldanud, kuidas siis seni läinud on? Esimene roosa jalgpall toimus meil aastal 2013 ja tookord tegime me kõva publikurekordi naiste jalgpallis, meil oli pealtvaatajaid üle 250 ja raha kogusime üle 500 euro ühe väikse paaritunnise üritusega, mis on noh, minu hinnangul väga lahe ja hea tulemus. Et nüüd on need summad järjest kasvanud ja praegu kolme aastaga oleme me vähiliidule kogunud pea 2000 eurot. Et see summa on küll võib-olla sellega päris kõike ära teha ei saa ka kindlasti. Sen seemneks neile ikka, et ma ise arvan, et see on väga-väga vajalik ja ja hea ettevõtmine. Aga kui te seal mängite, eks ole, jalgpalli, seal mängud, ma saan aru, et see üritus on osavõtjatele tasuta. Kust see heategevus siis tuleb? Ja heategevustegelikult tuleb sellest, et päris tasuta see ikkagi pole, et meil on ka pilet sellele üritusele sisse saamiseks, aga see on väga väike, et kolm eurot. Ja, ja siis see kogu raha lähebki siis annetuskasti ja samuti jään kogu ürituse vältel võimalik igal inimesel ise otsustada, kui suure summaga toetada soovib ja siis tulla ja tuua see ka sinna annetuskasti. Ja on ka erinevad poolaja mäng, näiteks on meil, kus siis saab osaleda ja, ja õnneloos mille, mille ostmise siis nii-öelda tulu läheb ka samuti siin annetuskasti, et oleme sihukeseid erinevaid käike mõelnud välja küll, et kuidas seda väikest raha küsida, et igaüks ikkagi enda enesetunde järgi. See ürituse korraldamine ma tean, omast käest ei ole kõige lihtsam asi, et sa käid koolis ja siis lähed õhtul koju, kirjutad paar meili, ongi tehtud. Mis sinu jaoks see kõige raskem hetk on olnud, seni on kindlasti ma pean seda ka veel ütlema juurde, et et kui ma seda päris üksi peaks tegema, oleks see kindlasti veel raskem, et kuna meil on selline ühtehoidev punt, siis on mul ka palju abilisi. Et päris üksi ja, ja mis on kõige raskem olnud, ilmselt ongi see hea planeerimisoskus, et iga üritust tehes ikka õpid jälle uusi asju juurde, et selgi aastal ei ole päris kõik läinud, nagu ma võib-olla oleks oodanud, mis need suuremad tagasilöögid on olnud siin? Näiteks kui ootad, et keegi tuleks esinema ja siis ja proovid leida enda arvates kõige paremat lahendust ja siis lihtsalt need kuupäevad ei sobi sellised asjad, et noh, sellega tuleb arvestada ja peab olema kohe mitu-mitu varianti. Kas sinul on mingisugused nipid ka, et kuidas sa seda aega planeerida, et kõik hästi välja tuleks, lõpuks? On ikka, ma olen proovinud niimoodi teha endale selliseid nagu tegevus liste, et siis saan kohe maha tõmmata, kui tehtud. Aga noh, eks ta vahel läheb ka lihtsalt nii, et mis tundub endal kõige pakilisem olevat, et selle siis teen kõigepealt mitmendat korda siis neid 2013 oli esimest korda, seekord on siis neljandat, neljandat korda, mis sind hoiab selle juures? Miks sa teed seda ikka ja jälle? Ma arvan, et see on ma arvan, et see emotsioon, mis sa sealt tagasi saad ja ikkagi see missioonitunne, et võib-olla ma iga päev ei jõua igale pool head teha, aga siis ma ikkagi tagasi järgi või tagasi mõeldes saan aru, et ikka midagi head on tehtud, et tahaks ikka tagasi kanda. Miks te seda heategevust. Niimoodi naiste jalgpalli kaudu teete, sa ütlesid ise ka, et see ei ole kõige populaarsem ala, Tamme staadioni tribüünid ilmselt ei ole täis iga mängu peal. Seal. Jah, aga see võiks olla nii, et tegelikult on see üks väga äge ala ja ma tõesti nagu noh, olen ise sellest vaimustuses, mina ise usun sellesse, et see on äge koht, kus heategevust teha ja ma arvan, et see on aja küsimus, millal ka teised seda märkavad, et see ongi meie, meie Meie ülesanne nagu 500 inimesteni, et tulge ikka. Ja sel aastal ongi see mitte Tamme staadionil, vaid esmakordselt vastvalminud sepa staadionil, et Tammeka Klubi siis tegi, sai valmis väga laheda projektiga ja ehitati Tartusse uus kunstmuruväljak, et sel aastal siis korraldamegi oma roosat jalgpalli hoopiski sepa staadionil. Jalgpalli mängid ise ka? Mina mängin ise ka, kui kaua? Hetkel on vist kokku tulnud seitse aastat lausa, et alustasin juba juba põhikooli ajal. Aga jah, on vahelduva eduga läinud, et on mõni aastaga vahele jäänud. Nii et lisaks ürituse korraldamisele kooliskäimisele tuleb veel trennis ka käia. Jah, aga, aga see on selline väljaelamise koht, et et tegelikult see annabki vahel hoopiski jaksu juurde. Kust sa võtad selle energia, sest et ma tean, et oled kolmandal kursusel praegu? See ei ole kõige lihtsam osta just ülikoolis? Jah, tõsi, ta on lõpuaasta ja, ja tuleb ka hakata nüüd lõputööd kirjutama, et ma arvan, et et eks ta ole nii, et et kui sulle endale on tuju hea, saad sa tead, et sa tahad neid asju teha ja see tahe tuleb sulle enda seest, mitte see ei ole pealesurutud siis kyll tuleb see jaks ka, et ma tean endalegi sõprusringkonnas väga palju tublisid noori inimesi ja kas meie naiskond on üsna noor noore koosseisuga, et seal on ikka, seal on väga tublid inimesed, et on meil naiskonnas arstitudengeid kui ajalootudengeid ja me kõik me hakkama saanud selle aja leidnud, et see on niisugune. Eks Me motiveeri 11 ka ja kogu see Tartu linna tudenkond ilmselt üksteisele ka näitab seda, et, et küll me hakkama saame ja tuleb see aeg leida. Aitäh sulle, Eeva korda siis korraks lõpuks veel üle, kus ja mis, ja kes roosa jalgpall siis toimub meil 28. septembril, see on kolmapäev ja toimumiskohaks siis väga uus ja äge, sepa staadion, nii et loodan teid kõiki seal näha. Täiesti minge kõik kohale vaatama naiste jalgpalli, aga Eywa Meil on sulle veel viimane ülesanne või küsimus. Nimelt saate lõpus tulevad meile külla inimesed improteatrist, kellele me anname ette kaks märksõna, millega nad siis stuudios peavad hakkama saama. Ja sinul on see au öelda nüüd praegu esimene sõna, mis sulle pähe tuleb. Ahhaa. No aga äkki siis võtaks sellise sõna nagu naisjalgpallur. Suurepärane aitäh, Iva Nõmmela, nüüd kuulame muusikat ja kõlab The Chainsmokers lugu. Kloussur. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tudengi 45 saatesse nüüd külla jõudnud Madis vasser psühhobussist ised ütles meile enne demodiitliks võiks olla universaaltööriist. Tere, Madis. Tere. Küsiks kohe, et mis asi on psühhobuss? Psühhobuss üllatuslikult ei ole buss. Aid on sihuke grupeering kui tudengid, kes käivad mööda Eestit ja teevad inimeste ajudega huvitavaid asju. Sihukesi teaduslikke katseid, eksperimente ja läbi selle näitavad siis, et kui äge meie aju on. Ja sina kui universaaltööriist, mis on sinu ülesandeks? Vahetada rehv, pesta aknaid tankida tegelikult jah, varem oleme olnud bussijuht, siis psühhokui, siis kui nüüd olen läinud teistele jahimaadele ja teen kõike muud peale bussijuhtimise, ehk siis leiutan. Mõtlen mida veel teha, aga ei saa, enam väga aktiivselt ei tee, aga siis kuna tudengipäevade raames on meil siin üks üritus toimumas, siis sellega ma olen mitme külje pealt jälle seotud. Aga sina ise ei ole ju psühholoogiatudeng praegu sa oled informaatikatudeng, kuidas sina sinna sattusid? Vaat see on sihuke kliente, et. Tundus ka vaja ikkagi psühholoogia kompetentsi mõnes vallas ja et ta oli niisugune ilus kombinatsioon, mis praegu tekkis. Et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis oli niisugune uurimisteema üleval, mis nõudis just ühte psühholoogi, kes tegelikult tahaks olla kindral Matic. Ja, ja niimoodi ta hetkel on kujunenud, et siis mina seda positsiooni täidan seal ja uurin siis aju. Aga nüüd juba väga krik tehnoloogiliste digivahenditega. Nii et psühholoogia ja informaatika on ka omavahel tihedalt seotud, võib vist nii öelda. Ja et see ongi niisugune, üks. Mõte, mida me tahame edasi anda ka selle üritusega, millest sa kohe rääkima hakkame, mis on väga põnev kõik, mis üritusel teadusharud tegelikult ei käi niimoodi väga lahus üksteisest, et toimub suur koostöö ja kokkupuutepunkte, on igal pool. Ja ilmselt ägedamate kõige ägedamat avastusteni me jõuamegi siis, kui tuleb üks suvaline, näiteks maastikugeneetik ja kokku. Ühe arvuti tehnikuga leiavad koos, et kuule, et me tegelikult äkki uurima hoopis täpselt sama asjaga. Igalt täiendame nüüd üksteise teadmisi, räägi siis see suur saladus välja, mis üritas seal. Meie leiame kõige parim viis ühendada erinevaid valdkondi läbi huumori ja seda on tudengipäevade raames juba mitu aastat tehtud sellise ürituse raames nagu stand-up, teadus ja nii ka see aasta. Et oleme leidnud üle Eesti lausa erinevaid inimesi, kes hetkel tegelevad kas õpingutega ülikoolis või teevad teadust või teevad praktikat. Aga kasutatud selleks teaduslikke meetodeid, seejuures ka väga muhedad inimesed. Nii et oleme kutsunud nad kokku andnud igaühele 10 15 minutit ehkki tõsised, et kuidas nende igapäevaelukogemus on niisugune läbi läbi siukse akadeemilise silma võib olla. No sa ütlesid, et teete erinevaid katseid ja eksperimente inimeste peal ja kohe varsti sa oled lubanud ka meie peal, lasin otse-eetris mõned katsed läbi viia, aga küsin sinu käest, et oled sa selle aja jooksul, mis saab psühhobuss siis nüüd tegema. Oled olnud ka enda kohta midagi õppinud. No nii no iga päev iga päev ikkagi, et et see on üks hea asi, mida, mida üldse soovitada inimestele, kui nad mingit vahvat teadusuudist kuulevad või mingi katse kohta, et siis kui vähegi võimalik proovida mingil kujul see enda peal ka läbi teha, et vastuvõtt tõesti mingid asjad tõesti töötavad. Ja sa ei usu ja proovid siis tõesti nii on, või vastupidi, et tundub mingi kahtlane uuring. Proovi enda peal ei tule välja, Frovid sõbra veel ka ei tule välja 100 sõbradel, no ikka ei tule välja, et siis on jällegi kahtlus momente, et mis toimub, et ja, ja iga päev avastad uut informatsiooni, et ma tahtsin, mõtlesin, et tulen siia ka, et alustan naljaga, et räägin, et oh, et et meie seas tähendab teadusel, me räägime niimoodi raputavatest, teaduses, vastustest näiteks kujutame ette, et on olemas niisugune uus ja väga kuum teooriat näiteks lapiku ajuteooria. Et meie aju ei olegi ümmargune lapik. Aga enne tulekut Ma natuke guugeldasin ja tuleb välja, et siuke teoorial olemas. Täitsa täitsa juba aastaid ja isegi Eesti fännileht on olemas. Nii et et noh, et kuidas kõige vandenõu ei aimanud, et lapik. Ma loodan, et sa nüüd kohe varsti ei tõesta, et meie ajud ka lapikud on, aga sõna sulle ootame huviga, mis katseid sa meie päev tahad läbi viia. Nii väga hea, mõtlesin, et ikkagi oleks ilus näidata seda, et kuidas iga kogemus, mis me ja aju saab, mõjutab seda aju ja, ja Vorjemja siis tulevasi kogemusi. Ja üks hea näide ongi psühhobussis arvamust on üks niisugune vahva heliklipp, mis kohe varsti läheb peale ja siis instruktaaž ka raadiokuulajatele on see, et et kuulake seda klipis on niisugune, võiks öelda, et niisugune kummaline tehnolaul kus mingi mingi asi kordub ja kordub ja kordub ja küsimus on, et kas mõni sõna peidus ja mis sõna see võiks olla. Ja kuulame. Nii ja nüüd kõik võivad mõelda, võib-olla, mis teie siis kuulsite? Mulle alguses tundus, et ta ütles seadus ja siis ma mingi hetk hakkasin kuulma jaakjaakjaak Eestis ma ei saanudki aru, mina kuulsin, üldse seob, Seob seob hea. Aga see iga täiesti kõik. Nii, ja muidugi kõik vastused on õiged, sest ma küsisin, et mida te kuulsite ja inimesed, kes siis raatide taga midagi pakkusid, ka nende vastused on õiged, sest see on see, mida nemad tajusid. Ja siis me teeme siin nalja, et noh, et aju töötab niimoodi, et, et mis, millest mõtled seda võib-olla siis kuuled, et kindlasti, kes, kes sinna hoolikalt kuulanud seda lõiku, teadjad jutlused tähendab teadusest kuuliski sealt teadus, teadus, teadus, samal ajal, kes kuulas raadios ja võib-olla kihutas just punase tule alt läbi, kuhu lihtsalt seadus, seadus, seadus. Ja kindlasti võib-olla see, et püüan mõni kuulaja Narvas, siis oleme seda katset teinud Narvas esimene asi, mis sealt kuuldi välja. Jumala puhtalt. Et võib ühe korra seda klippi veel kuulata, et äkki nüüd on siin natuke rohkem asja sees. Aitäh selle vihje eest, me mõlemad kuulsime, näitsioon nelge täiesti mingit trikki vahel, aga psühhedeelne tekitas natukene siukse kummalise tunde transiseisund. Pärast tasubki kaastähendab teadvusele tulla, et et selle lõpuks tead maailmast natuke rohkem ja väga erinevate nurkade alt, et meil on õigusteadlasi, arvutitehnikuid, psühholooge, seal esinemas ka kommunikatsiooni, inimesi, jäiks, maastiku, geneetikat. Kas sina mäletad, mis sõna sina kuulsid, kui sa kõige esimest korda kuulasid seda? Kuna mina selle klipi tegin siis mai alguses täiesti veendunud, et see ei tööta üldse, sest tegelikult, mis sõna seal all niimoodi kordub ja kordub, on psühhobuss. Niimoodi hästi turtsutades, aga eks seda peab siis igaüks nüüd mälust kuulama, kas oli või ei olnud. Kas ongi keeruline, aga see on seal all ja, ja see on see, mida mina alati kuulen sealt ei ole veendunud, et, et ikka tegi halva klippi, et see ei tööta üldse. Aga ühe katse, sa tahtsid meie peal veel läbi viia. Saan aru jah, et et võib-olla see ongi siis minu Autro lugu, aga enne siis ütleski, et toimub üritus toimub homme õhtul kell kuus Tartus Näituse kaks, see on siis uus anatoomikum sotsioloogia instituut ja üritasin inglise keeles. Ja sellega seostub teine klipp, et eellugu on, et et isegi kui te mingil põhjusel inglise keelt ei oska, pole hullu. Kuna te nägite aju igalt poolt otsinud mustreid selle eelmise katse põhjal, et siis kui on inglisekeelne lugu, et siis sealt on võimalik välja kuulda väga toredaid eestikeelseid asju, näiteks peale läheb, see on üks tuntud loo kool on nii algus kus, mis esimene, osaliselt kordad, seda kool on, riigikool on, vii seal kuulda igasuguseid sõnu, aga umbes poole minuti peal on täiesti selges eesti keeles. Sihuke Koit Toomelik hääl ütleb, aga see ei ole kitsepiim. Kuuleme. Oli küll täitsa kitsebi aga see ei olnud. Aga kuidas sa seda seletad, lühidalt, miks meie ajutee, nii nagu ta teeb? Jääte, et kui mina esindan, siis on seal üritusele neuroteadusi siis uurivad, et mis ajus toimub kui sihukesi, kui siukse sisend tuleb ja, ja me tajume mingisugust asja seal. Et Ta ei otsinud mustreid ja ta leiab sealt seda, mida ta oskab sealt leida. Et nüüd, kui ta järgmine kord seda laulu kuulata, siis üsna kindlalt ei kuulata ka, et seal ei ole seda kitsepiima oodata, mitte kuskilt. Aga kui ta seda ei tea enne, siis ta kõlab nagu mingisugune ingliskeelne lause, et teadmised mõjutavad väga tugevalt seda, mida me tajume, mida me kuuleme, näeme ja sellepärast tasubki käia igal pool ennast harida. Suur aitäh sulle, Madis, loodame, et siis homme on näitusesaali publikut täis, aga üks ülesanne on meil sulle veel. Nimelt järgmine külaline on meil siin üks improteater ja me palume, et sina ütleksid ühe sõna, millega nemad siis saavad pärast sketši välja mõelda. Mis sul esimesena pähe tuleb, muidugi kitsepiim, kitsepiim, teeme nyyd naisjalgpallur ja kitsepiim jäävad siis improteatrit ootama, aga meie jätkame muusikaga ja lugu, mis kõlab, on tantsinud stuudios Wild. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tere tagasi tudengi-kolmveerandis, nüüd on meile saatesse tulnud külalised improteatritest ruutu 10-st Silver laius ja koosenist ott Mattiisen. Tere. Tere. Minu esimene küsimus taas kord. Mida kujutab endast improteater, mis improviseerimine siis kokkuvõttes on? Improviseerimine on põhimõtteliselt sama, mis me siin praegu mõtleme kohapeal asja välja, lihtsalt improteater on otseselt nagu väikeste teatri elementidega ka, et meil on niisugune stseen ja me paneme paika, kus me oleme, kes me oleme ja mis meie vahel toimub ja lihtsalt improviseerimine nendes väikestes raamides nagu lihtsasti öeldes. Kui välja ei tule see, et kus on, kes on, siis võib alati ka ju ilmasele improviseerida, täpselt nagu selle otseselt mingeid piire, selles mõttes impro on alati vahva, kuna kui sa õpid improviseerima lava peal nagu mingeid erinevaid lahedaid karaktereid, siis see peegeldub ka edasi sinu pärisellu, nagu kuna sa improviseerid oma tööna, siis sa improviseerid ka paratamatult oma nagu päriselus. Ehk siis ma saan aru, et iga teie etendus on täiesti omanäoline. Ja sama etendust ei ole tegelikult isegi võimalik teha ja see ei ole nagu endal ka huvitav, kui me oleme saanud nagu sama sõna kaks korda järjest näiteks siis endal toimuka peast niisugune protsessid, okei, ma olen selle sõnagi teinud neid asju, mis ma saan veel teha, et mul oleks nagu endal, huvitav, kuhu me saame veel minna sellega? Aga see improviseerimine vist nõuab päris kõva fantaasialendu, sest kui näiteks mulle öelda sõna improvisatsioon, siis mul tõmbab nagu peast täiesti kokku, mul ei tule mitte midagi pähe. Esimese hooga võiks arvata, küljelt läheb vaja palju fantaasiat. Aga kui tegelikult, kui aus olla, siis isegi on lihtsam kohati ilma fantaasiata, siis sa saad minna omaenda loomuliku, just sedasama emotsionaalse tasand taseme pealt täitsa keerid loomulikult, nii nagu sina ise reageeriksid näiteks või noh, väikse klahviga siis kui sul on väga palju fantaasiat, siis sa kipud mõtlema, missuguse ägedaid ideid võiks sellest kõike teha ja see tuleb. See ei tule realistlik, see ei tule seda viga tegelikult täpselt ja impro ongi väga tugevasti niimoodi kuulamise niisugune kunst, et kui ott alustab stseeni näiteks mingi kuule, mu purkisin auto ära just siis minu ülesanne nokkide parkis auto ära, just mis keskkonnas me oleme, ma olen ilmselt ta mingi töökaaslane, naine, laps, sest ta parkis auto ära, just jõudis kuhugi. Ja siis, mis ma saan edasi teha site nagu impron. Vahvalt seletades sõidad autoga, kas sa näed ainult tahavaatepeeglisse ehk siis sa nagu näed, mis on toimunud, aga sa ei tea, kuhu see läheb kunagi. Ega me teid siia ilmaasjata ei kutsunud, eelmised saatekülalised ütlesid meile kaks märksõna või ütleme teile nüüd siin kohe otse-eetris Hedda ja palume paari minuti jooksul teha siis üks skets. Kas te olete valmis? Kas me teeme ühe sketšid, mitme sõna põhjal võime, teeme kaks sketši nagu iga sõna. Üks kahe kahe sõna põhjal. Ja nendeks sõnadeks on naisjalgpallur ja kitsepiim. Naisjalgpalluri kitsepiim laselge. Muidu oleks sinna väga. No aga mina tahan minna selles mõttes sa võid minna ülikooli, sa võid minna kutsekooli, aga nagu Nuisulk põlv. Jah. Aga oskan seda, ütleme hästi välja. See meeldib kõigile, see meeldib mulle. Nagu. Okei, kui sa võtad praegu nüüd poliokalkulaatori, eks ju, oletame, et lops butab Kuusalu 500 eurot, eks ju. Üürideks ilmselt saad omale kahetoalise korteri, mis maksab mingi 300 eurot 6806. Söök on 200000 eurot kuus, palju see, palju see annaks isa? Rahast räeglas mõelda, las ma toon ühe sellise võimaliku lahenduse välja siit, eks ju. Minu kitsepiimafirma hakkab toitma sinu elatiskulusid, eks. Sest sa saad teha, mida sa tahad. Issi maksab kõik kinni, eks, isa, seal. Anis seegi. Kuulan, ma kuulan sind. Kuidas sa plaanid, Ants situatsiooni ära lahendatud, meil käis trennis, käis skaut, käis vaatamas mängijaid. Ta käis selles tennis, kus mina pidin sinu reklaamid tegema. Nii, ta ei näinud mind. Jah, isa, ma piinlesin kitsepiimaga tegelema. Nii et sellepärast ma tahangi, et sa tuleksid, ei saa, tule palun kitsepiimafirmasse tööle. Isa, sul on juba Kalle töötab seal ja väike ei ole reklaaminägu, sina oled ilus reklaaminägu aisa, kujuta ette, kitsepiim on tervise hea, on ju nii. Mõtle kui äge oleks, kui tervisliku eluviisiga inimene näiteks tippjalgpallur reklaamiks tasime kitsepiima. Et see on mulle hea kui sportlasele ja siis me saame seda koos kasutada. Nii et sa tood siis ikkagi teha jalgpalli? Seal ma tahan teha jalgpalli, sa oled seal oma viimases mängus, oli mina olin parim mängija, ma olin kaks väravat, mõtlesin neli söötu. Modelgi, selge nende ütleme siis niimoodi, sa saad oma jalgpalliga hakkama, transa reklaamik täpselt. Mul on reklaamnägu, kes näeb kõige rohkem kitsamoodi väljas, oled ainuke hea kandidaat. Aitäh sulle, issi. Aitäh teile, väga tore. Meie nüüd andsime teile siit sellised üsna üsna seinast seina sõna, et millised on kõige sellised imelikumad sõnad teie jaoks, millega te olete pidanud improviseerima. Tegelikult minu jaoks ei olegi nagu imelikke sõnumeid, on niisugused sõnad, mis korduvad hästi palju imelikud sõnad on nagu alati head sõnad, sest need tekitavad nagu sihukseid uusi kogemusi, uusi ideid. Aga mis me kõige tihedamini saame, kui me mängime näiteks mängu samal ajal, kus me käisime, asukohtasid, siis on. Ja mingi presidendi asi on nagu need, mida alati tulevad. Ebatsensuurset sõna saab alati leida, eriti koodis esinemisega. Koolides on ja nagu alati vahva sellega aga jah, tegelikult kõige raskemast saadan Kristen, mis on lihtsalt ebaloogilised, näiteks kui ma seletada kellelegi, miks ta tööle hiljaks jäi ja siis põhjuseks on 15 on suurem kui 16. Aga sa pead end liigutustega seletama, seda vahepeal raske. Enamasti teevad seda teised improviseerivad kest, teisisõnu annavad. Igal juhul suur aitäh teile ja oti ja Silver ja loodame, et teid ka tudengipäevadel veel näha saab. Ikka saab ja meil oli etendus ka kolmapäeval, mis läks väga hästi. Pärane, igatahes meie saade hakkab siit vaikselt otsi kokku tõmbama, aga tudengipäevade ei tõmba veel otsi kokku. Nimed on tulemas veel näiteks täna õhtul, Suht okei pidu. Lisaks käruralli ja pühapäeval tudengiekstreem ja võib ka öelda niipalju, et kes Tartus tudengipäevadel ei jõudnud, siis järgmisel nädalal on tudengipäevad juba Tallinnas, nii et minge kohale ja nautige üliõpilaste korraldatud melu. Võtame ette tudengi kolmveerandit läbi selle nädala kuulasite ja saadet jääb lõpetama Petit Milleri lugu, Milk paat.