No nagu ma aru saan, meid sinuga Andrus oktoobris ootab üks hästi tore õhtu ees. Me veedame selle sinuga saalis, kus kontserdi ajal ei kustutada tulesid. Sa pead selleks valmis olema, see natuke häirib mind, sest ma olen harjunud noh, teatrisaalis tehakse pimedaks ja siis ma teen igast asju. Saagim, nina, näitleja pimedas midagi teha, vaiku välja võtta. Katsu katsu enne enne seda õhtut säilitada, siin värskus, sellepärast et kui sul on näiteks komme kontserdi ajal uinuda, siis valges saalis, kus põlevad tule tuled, siis siis need, kes ärkvel näevad, et ka sina, sina võib-olla võib-olla magan, usun muidugi keegi, aga sellepärast tegelikult valges saalis, kui toimub üritus selles mõttes valges, et mitte mitte valget värvisaalis, kust tuled põlevad, eks ole, seal on jällegi teised mõnud, et seal sa saad näidata ennast. Vanasti mindigi ooperis, selleks, et ennast näidata, istuti loosis, näidata ennast ja vaadake, mis teistel seljal kavatsengi vaadata, näiteks mis sul seljas on? Mul on, vaatan huviga. Vaatan kui abikaasad, mis seljas on siis kiikan üldse rõdul, ma saan aru, Ma kiikan ülevalt alla ja vaatan ülalt alla This istuvate daamide dekolteed ja mina muidugi sihuke plaan lavale, lavale, ringi, mina lavale, vaat mina ringi vahtida igavale, lavale vaatad kavatsusega tähelepanu. Ma ei kavatse magada, me kavatseme pöörata tähelepanu sellele, mis sul seljas on. Lavale vaatamegi, sellepärast et laval on Uppsala kammermuusika. Mart hõljub kõikjal Sumberg jälgima. Viiuldaja Andrus muusika hõljub sinu ümber, külmad kinni panna, aga võidki panna kinni on ka mingil hetkel, kui sa võidki sinna ei pane panna. Sest siis sa võid magama jääda taga. Aga väga tähtis on tegelikult kogeda seda füüsik muusikal, olemas füüsiline pool ja väga huvitav tegelikult vaadata mängivat orkestrit, seda, kuidas orkestriga töötab. Dirigent Need, need elamused ootavad, et kõiki sinuga teiste ees, sest et Eesti Kontsert kuulasime eelmist saadet, saatis meile sellise kirja noodipaberil. Noodipaber on Joseph Maradona šviili. Siis sellise psalmi paberile kirjutatud, teisele poole kirjutatud siis niimoodi, et head Andruse, Mart, meie lausa südantlõhestav oli kuulda eelmise nädala saates, et te pole tükk aega jõudnud klassikalise muusika kontserdile, püüame seda lünka täita parimate soovidega, Eesti Kontsert väga täname Eesti kontsertidel enam ega selle suurepärase õhtulehest, kus esineb Uppsala kammerorkester, kes mängib sarjas kuldne klassika, Beethoveni helitöid, mis võib kaunim olla, mitte miski, ainult Haydni või Mozart. Kas selliseid viisi Eesti kontserdile sooviks ka sinna? Et miks mitte, käime ühe korra ära ja tegelikult lausa südantlõhestav. Kui on mingid inimesed, kes käivad ainult ühel kontserdil, et ta peab olema millegagi võrrelda, seda küll, et me jääksime konteksti, sest muidu meil meie uksele orkester on üldse hea, sest võib-olla need inimesed, kes ei oska tegelikult mängida, no nagu see provotšenkis oligi. Aga proual Jenkinsi kontsert oli omamoodi kaunis ja kindlasti tahaksime ka sinna pileteid, aga mulle tegelikult meeldib see, et meie saata tõsiseltvõetavuse on tõusnud. Vanasti saadeti välja ainult kastide kaupa viina. Arvati, et noh, mis neile klounidele ikka vaja saadav ei jällegi viinaga väga teretulnud. Kui kuulge, ühtegi väravat ei tee, vanasse kaevu ei maksnud veel sünnitada, ei ole üldse kindel, kas seda kontserdile tuleb juurde? Ei mina ka teretulnud, muidugi mina arvan, et me jõuame luua, jõuame kontserdi nii keha kui vaim vajavad, suudame tina panna ja suudame käia ka klassikalise muusika kontserdil, et klassikalise muusika kontserdil, jällegi, kui sa ütled tulesid ära, ei kustutata siis nagu juua. Kontserdi tead mulle väga, mul on tegelikult üks, üks ilusamaid mälestusi, mul on Estonia saalist see Hennessy uusaasta show, kus esimesel jaanuari õhtul, kes on kõik eelmisel vana aasta ära saadud uue aasta vastu võtnud mõnusa pohmelliga, kogunevad sinna, ma olen seal korra käinud seal väga vahva pidu on see, et saalis voolab konjakilõhn, orkester mängib ja publiku mõnusalt tungis ja pidu läheb. Pidu läheb väga hoogsas, ütleme need, kes on eelmisest õhtust pisut putud, need lasevad ka silmad kinni, kuulavad muusikat, suletud Silva sõnul oli muidugi väike pettumus NS-i pidu selles mõttes, et ma mõtlesin, et mind kutsuti kunagi aastaid tagasi ja mõtlesin Hennessy pidu, et siis tõesti see konjak, voolake, kõike seda tuli osta. Sealt hakkas tuli osta nii või minu arust küll, mina mäletan, et minule oleme sellised. Mina aitasin seal kolmandal rõdul pööbli hulgas, et mul oli praetud kana, ma sõin seda ja laulsin kaasa, mina istusin siin Siim Kallase kõrval ja, ja mul oli kõik hästi. Sina, sina muidugi, kas oli mingi VEB fondi, Ridala reserveeriti, VEB fondi lihtsalt oli, oli kutse, et armas muusikasõber oled oodatud esimesena ja loomulikult mina olin üleval kolmandal rõdul ühe. Hästi vahva lihtsa punapoisiks vene prouaga val selle proua kaljurand. Mesel jõime odavate Sangry veini ja laulsime kaasa, meil oli väga tore, et ongi see sakste pidusale valged haisesid konjak järgi see meid seal ei olnud vahet, et selles mõttes jällegi selle asja dominant oli muusika ja tegelikult pole ju tähtis, kas jõuad Shangri abil sinna muusikalätete juurde või oled sa oled sa pannud konjakijooki, sest tegelikult mõjuvad nad kõik ühtemoodi. Aga miks üldse klassikalise muusika kontserdi ajal tulesid ära ei kustutata, et mis see muudab, et võiks ju olla lava valgustatud viiuldaja näeksama viiulite trummar Reiljakstrummist, möödaga publiki, miks ta peab istuma valges? Väga õige, väga õige küsimus ja väga õieti saga enne sellele vastasele, sest et klassikalise muusika kontserdile ei minda nii nagu näiteks Von Krahli Ennu rattale või kuskile mujale. Klassikalised muusikat kuulame pannaksegi selga kleit kellel on, see paneb smoking, tähendab, mitte korraga nendes ainetes leidja smoking, vaid mehed panevad smokingu. Ja naised, palun, kloun paneb mõlemad põlevad ja kellel on briljantne ja noh, paljudel on briljantne Eestis seda raha ikka natuke liigub, sädeleva nagu lihtsalt, kui sa kustutad kogu selle ilu ära, paljud on käinud ennem professionaalse meikari juures, et jällegi sageli naised, mõnikord ka mehed lasevad omale sellise professori banaalse meigi teha jumestuse õhtuse jumestuse ja kui sa teed kogu selle ilu peale tule ära, siis siis ei ole midagi. Samas on ka see, et, et orkester noh, ütleme, et sina istud saalis, aga orkestri peab olema ka ju midagi vaadata. Orkester, vaata, kes seal saalis on, kes, kelle kõrval istub. Orkess orkestrantide. Sellepärast et orkestris on ka selliseid pille, mis kõlavad väga harva, näiteks harf harfimängijana kohutavalt igav, kui ta tahab, ütleme, tõmbama kogu selle Beethoven ajal paar korda. Samal ajal sõuab oma harfi liigutusega Mayfloweri. Nojah, aga samal ajal on tore publikut vaadata, vaadata seal siukseid. Just nimelt, mis kellelgi seljas on kenamaid, härrasid Arci mängida tavaliselt naise osa tähendavad kes mõni üksik miljonär on tulla, aga tavaliselt on ka see, et, et sümfooniaorkestrite koosseisus on sage, on ka, on ka, nii, on ka mehi kui ka naisi, näiteks sageli viiuldajad, naisterahvad ja sageli väga kenad naisterahvad, et jällegi et nii lava kui ka publik peavad olema valguse selles mõttes kõik on väga targasti. Beethoven siia puutub, siis, siis kui oleks Beethovenit, poleks meil põhjust kokku tulla, seda ka muidugi jälle õigus, aga no igal juhul, igal juhul täname Eesti Kontsert, et see on niisugune. Jällegi Mulle tundub, et Eesti on nagu üks pere. Et meie räägime, kurdame oma muret, et meil pole ammu pääsenud klassikalise muusika kontserdile ja otsekohe aidatakse meid saadetakse pileteid, see ongi kodanikuühiskond. Andrus, siin on väga sellisena ma näengi, Eesti tulevik, sind aitavad teil siin tuleb olla muidugi, aga sa peaksid olema ette, kui sa hakkad tajuma väga tugevat rahva toetust. Kui sul hakkab tunduma, et sa saad neis lugejatelt või inimestelt kirju ja telefonikõnesid, mis mõeldud presidendiks kandideerimisel. Tahtsingi just öelda, et ma tahaks olla must hobune.