Nüüd siis läheme igavikuliste küsimuste-vastuste juurde ja pirakas küsimus tuli Madiselt ja oleme helistanud ilmaennustaja Marko gaasikule, tere hommikust. Tere. Ja Madis küsis meie käest nõnda, et kui eks ole, päike paistab, siis on soe ilm, aga talvel on sageli nii, et kui läheb, eks ole väljas selgeks tuleb päike välja, nii-öelda ilus ilm, siis tegelikult kraadid langevad ja väljas läheb külmemaks. Et kus on siin loogika? No maa saab soojust päikesekiirgusest ja soojendab see seetõttu atmosfääri. Ja siis, kui päike on suvel kõrgel päev on pikk siis seda päikesekiirgust on palju, mis maapinnani jõuab, kui pilvi ei ole? Maailm selle tõttu aga teiselt poolt ja annab ka ära tunduvalt pikemalainelist kiirgust, nõndanimetatud soojuskiirgust ja selle tõttu jahtub. Ja kui, kui meil on talvel päikesekiirgust on palju vähem, noh, kordades vähem meie laiuskraadil. Ja siis äraantav soojuskiirguse ülekaalus, kui meil pilvi ei ole, noh, pilved on nagu tekk maa peal, mis mis hoiab ära ka seda soojuskiirguse osa neelab osa soojuskiirgusest, eks ole, ja siis selle tõttu on, kuna maa annab ära rohkem, palju soojust saab vähe, siis ta lihtsalt toimub jahtumine. Ah soo, et ühesõnaga, kui suvel oleks või talvel oleks väga pikk päikeseline periood siis see tähendaks seda, et läks ikka väga külmaks ja järjest külmemaks, kuna maa annaks üha rohkem soojust ära. Jah, teatud aga muidugi saabub teatud tasakaal selle selle äraantava ja saadava soojuse vahel, nii et noh, seda, sellist tasakaalu võib vaadata, noh, niukseid väga kontinentaalset kliimat kohtades nagu nagu Ida-Siber näiteks, kus vahel langeb miinus 60 miinus seitsme kindel kraadini. Temperatuur. Aga kas see nagu kindel asi, et niimoodi saab ennustada, et vaatad aknast välja talvel ja tuli päike välja, ilm on selge, järelikult on külmem või läheb külmemaks. Väga suure tõenäosusega võib olla üksikuid juhtumeid, kus samal ajal näiteks saabuv soe soe õhumass kuidagi siis võib-olla väga külmaks ei lähe, aga, aga jah, see on väga suure tõenäosusega niimoodi. Aga Marko Kaasik, teie olete ilmaennustaja, et nüüd, kui ta meil juba liinil olete, siis lubage üks väike ilmaennustus, et mis meil siis nüüd sel talvel ees on ootamas, teie arvutuste kohaselt? No mina neid arvutusi otseselt ei tee, ma, ma vaatan internetist. Aga nüüd lähemal ajal on, on oodata nisuke ikkagi nulli ümber kõikumist ja. Lähen lähen mäda siiski rohkem miinuskraadides. Nii et noh, võib-olla veidi veidi külmem, kui, kui see veebruari esimene pool on olnud Aga kas see tali taeva, see tali, mida, mida, mida me oleme näinud näiteks vanadelt piltidelt? No vaevalt et nüüd nii hilja väga-väga karmi talve enam tuleb, seda noh, on olnud väga palju varasematel aastatel. On olnud üksikuid aatomeid, kui, kui täiesti märts on olnud talve kõige külmem kuu. Aga seda nüüd ei ole vist oma pool sajandit olnud enam. Aga noh, on olnud niisuguseid juhtumeid, kes külmikus külma talve või sooja talve järele tulnud külm, märg. Ahah, nojah, ühesõnaga, tegelikult me võiksime hakata nüüd, ma saan aru, ikkagi ostma juba bikiine ja valmistuma ikkagi suveks. Noh see see talv on pehme olnud veel, ei tähenda, et kevadel väga varakult tulema, nii et et selle kohta ei oska praegu midagi kindlat öelda, aga võib, võib nii, võib naa olla, eks ole, võib ka pikalt venitada kevadet. Aga mis ikkagi võtame siis veel kõige suurem küsimus ka, et mis teie kui kliimateadlase selline enda hinnang on, et kas Eestis tuleb nüüd suuskadele rattad alla kruvida et selles mõttes, et ongi talvedega lõpp vä? Ma arvan, et lõpp ei ole ta globaalne soojenemine, toimub küll aga, ja see tempo siiski nii kiire nüüd vaevalt et ta on, et et noh, nüüd enam üldse ei tule talvesid. Sest noh, kui me mäletame siin 70.-te aastate algul, kes mäletab ja ilmselt enamik inimesi mäletab 90.-te aastate algus siis nendel mõlemal ajal olid noh, niisugused ridamisi mitu talve, kus kus õiget talve ei olnud ja peale seda tuli ikkagi jälle selle tuletus, talvesid. See oli nii, et ühesõnaga suusad ikkagi igaks juhuks jätta alles? Jah, aitäh, Marko Kaasik. Ilmaennustaja ilusat hommiku jätku.