Täna jätkame meie rahvamuusikakonverentsi külalisesinejate tutvustamist. Keile esineb mari rahvamuusikaansambel paskyiri ANSV miskina rajooni tõmbajevo külast. Organiseeritud taidlus kollektiivina tegutsevad tõmbajevlased alles kolmandat aastat. See ei ole pikk aeg, aga kohe kuulete, et meie külalistel on meile pakkuda ehtsat tsivilisatsioonist rikkumata rahvakunsti. Ansambli koosseisu kuulub kõrvuti noorte inimestega ka vanemaid ning tundub, et sealkandis ei ole rahvatraditsioon katkenud vaid seda kantakse edasi põlvest põlve. Rahvalaule, tantse ja kombeid ei ole vaja restaureerida arhiivi üleskirjutuste põhjal vaid nad elavad täisverelist elu rahva seas. Muidugi käib tänapäeva kultuurieluga kaasa ka rahvamuusika muutumine, arenemine, jättena, päevastumine. Kuid tänu järjekestvus ele on see protsess loogiline. Kuulete laulu sellest, kui raske oli elu kauges kolkakülas enne revolutsiooni. Eriti raske oli naiste elu. Nad pidid päevast päeva tegema rasket põllutööd. Kõik eluks vajaminev tuli käsitsi valmis teha. Kallas on kõrge ja jões vähe vett. Kuidas küll saaks joota hobust? Elu on raske ja elu on pikk. Kuidas suudan ma ära elada oma elu? Sellistest poeetilistest võrdluspiltidest koosnevad mari rahvalaulud. Loodusest lohutust otsides loodust ja elu kõrvutades laulsid neil ammustel aegadel rahvalaulikud oma elu ilusamaks. Meie kauge sugulasrahva maride ajalugu ulatub üsna kaugetesse aegadesse. Esimesed kirjalikud andmed maride kohta on leitud jordaanlase kroonikas gootide ajalugu, oriidine, akti, Buscue keta aru. Ajaloolased on kindlaks teinud, et see kuuenda sajandi kroonik kasutas andmeid mitmetest varem kirjutatud kroonika. Seetõttu võib arvata, et Lääne-Euroopas ka varem teati nii mõndagi idapoolsetest rahvastest ja muidugi rahvast, keda Jordanis nimetab saarmas. Rahvas, kelle nimi kuuendal sajandil kroonika lehekülgedele jõudis ei saanud tekkida üle. Kindlasti oli juba siis maridel selja taga sajanditepikkune kujunemistee. Seda kinnitavad ka arheoloogia andmed. Nende andmete põhjal kinnitavad teadlased, et marid on kujunenud mitmete kohalike arheoloogiliste kultuuride segunemise tulemusena millest osa saab kindlasti ühendada Volga-äärsete, soomeugrilaste ega teiste puhul aga peab rääkima türgi-tatari slaavi ja veel muudestki rändhõimudest. Kaheteistkümnenda sajandi kroonik Nestor kirjutas oma teoses poobest Vremjat Fliet juba mitmetest soome-ugri rahvastest Volga lähistel Vessi, Merja Moore oma Tšeremisi ja Mordva rahvastest ning keeltest. Marid ise ei ole end kunagi Tšeremissideks nimetanud. Selle nime on neile pannud naabrid. Mõnede filoloogide arvates tähendavat selle nime esimene pool madalat soistmetsa. Teine pool miis aga seostuvad kõigis soome-ugri keeltes esineva sõnaga mees. Sedasama tähendab ka maride enda nimetus mari meesinimene. Hilisemal ajal on maride keele ja etnograafiauurijad eraldanud kahte või isegi kolme erinevat mari keelt mis üksteisest rohkem erinevad kui ühe keele murded. Akadeemik Wiedemanni ja Mihkel Veske on andnud oma panuse mari keele kujunemise ja jagunemise uurimisse ja seletamisse. Küllalt tähtsaks peavad oma rahva ajaloo ja kultuuri uurimisel mari materjali tundmist ka Ungari teadlased. Oma rännuteedel läbi lõuna vene steppide elasid ungarlased üle neid samu kontakte ja segunemisi, türgi-tatari ja teistegi rändhõimudega, mis marid. Ka Volga pulgary, riigi lagunemine ja sealsete hõimude rändamine Musta meremaile käis üle nende paikade, kus praegu elavad marid. Kõik see kajastub maride keeles, etnograafias aga veel selgemini rahvamuusikas. Küllap juba märkasite mari rahvaviiside Pentatoonilisust. Just Pentatoonikat peab ungari rahvamuusika uurija Pence saaboltzi Ungari ja mari muusikat ühendavaks elemendiks. Naljalaul kosilastest isamees ja kosjamoor. Nii oskan nimetada neid tegelasi meie etnograafiaterminitega. Niisiis isamees koos kosja Moriga lähevad kosjakaupa tegema. Nad on käinud ära pikkadee ja tahavad puhata. Istuvad, puhkavad, peagi hakkavad laulma ja tantsima. Iga rahvas tahab end külalislahkeks kiita. Nii kama, riid, kui tulevad külalised, võetakse neid vastulauluga. Külaliste auks kaetud laual on kena laudlinalaudlinaääri kaunistavad hõbenarmad. Peolauda aga kaunistavad kuldsed külalised. Nüüd kuulete katkendit mari pulmast. Pulmad tähendavad rõõmu ja pidu kõigile külaelanikele. Siin ei ole ükskõik seid pealt täijaid, nii vanad kui noored, kõik tantsivad ja lõbutsevad. Tegelikult kestab pulm mari külas terve nädala. Lavavariant ei saa kahjuks olla üle 10 minuti, aga selle ajaga püütakse näidata pulmapõhietappe. Kõik algab käsitööõhtutega, kus sõbratarid, sugulased aitavad pruudil veimevakka valmistada. Siin õmmeldakse, tikitakse, keedratakse ja kootakse kangast. Ja isegi viisugunoyale jätkub tööd. Vanemad kontrollivad, kas kõik ka hästi tehtud. Ühel õhtul, kui kõik on valmis, tulevad kosilased. Mõistagi, kui juba korraldatakse selliseid käsitööõhtuid, peab kõik olema varem kokku lepitud. Kosjad ja sinna juurde kuuluva tseremoonia on vaid mäng. Kuid siiski on pruudil veel võimalik taganeda. Kui ta aga on murdnud tükikese kosilast pakutud leivast ja seda maitsnud, on ta kosjad vastu võtnud. Nüüd pole tal enam pähe. Nüüd algab kõige tähtsam ulmise mari pulm käib suurte teatraalsete tseremooniat ega millest võtavad osa kõik külaelanikud. Pulmapõhietapid on peaaegu samasugused nagu meiegi, pulmades. Alustatakse pruudi kodus, kus neiu nutab taga lõppevat vabadust ja head elu oma vanemate kaitsva tiiva all. Siis tulevad lauluga peiupoolsed. Kingad on, aga sukki pole, sõidame siis laadale ja toome sukad. Peigmees on, aga pruuti pole. Sõidame siis lauluga pruuti tooma. Must kass istub ahju peal ja karjub, uni au. Tiinaga istub pruut ja karjub mehele mehele. Mis sa siin istud ja igavlen pruudikke. Sõidame ruttu peigmehe majja. Me juba ammu ootame sult kingitusi. Selliste lauludega viiakse pruutpuudega koduse, kus alles õige lõbutsemine algab. Mari pulmades lauldakse ja tantsitakse palju. Marid oskavad ja armastavad tantsida. Neil on omad rütmiliselt trumpi, mis sammud? Iga tantsija püüab teisi oma rütmidega üle trumbata. On kujunenud omamoodi piirkondlikud trumpimis rütmid, mille järgi saab määrata tantsija kodupaika. Et trumpi mine paremini kosta, oleks, kinnitatakse piiskudele alla erilised tantsuklotsid. Saatemuusikat tehakse lõõtspilli, talianca ja trummiga. Sekka lauldakse lõbusaid, asjakohaseid vemmalvärssi. Varem on meil külas olnud mari rahvamuusikaansamblid maride põhiterritooriumilt mari ANSV-st. Seekordsed külalised on pärit niinimetatud ida Mariide rühmastik. Neid elab üsna laial territooriumil tatari. Udmurdi ja baski Irja ENSV-s ja veelgi ida pool kui mari ANSV televisioon korraldas saatesarja erinevate murdepiirkondade rahvamuusikast korraldati asi nii, et kõik saated transleriti ka naabervabariikide neisse piirkondadesse, kus Ann Marii külasid. Saatesari leidis ootamatult laia vastukaja ja ka naabrid on selle eeskujul oma rahvakunsti televiisori raadio kaudu propageerima asunud. Volgamaad on väga kireva rahvusliku koostisega juba ajaloolistest aegadest. Kireb on ka selle piirkonna rahvamuusika, millest killukese emmedena teie ette tõime.