Eestlane on ikka käsitööst lugu pidanud, kuigi odav ja tühine kommerts tungib uksest ja aknast sisse. Leidub toredaid käsitööõpetajaid, kes oskavad, lastes ilumeelt kasvatada neid käsitöö juurde tuua. Tallinna kalamaja põhikooli õpetaja Tiina puust ja on üks sellistest millega teie käealused siis tegelevad? Meil on hulga käsitööringe nii oma maja õpetajat kui väljastpoolt transiidimaalija, klaasimaali ja ja igasugust käsitööd tehakse ja meil on olnud läbi aastate ühisprojektid rootsi koolidega ja meil on seintel pildid kooslusest maalitud Rootsi ja Eesti laste maalitud pildid, nii et meil on ka suuremaid projekte. Läbi aastate on Rocca al Mares muuseumiga koostööd ja projektides osaletud ja pilti tehtud ja kõike muud käsikiviga jahvatatud ja kevadel ja sügisel vabadel igasugustel tööpäevadel ja et mängitud, kus teie oma käsi Tarvasse kaasas olid lapsepõlves ikka ema, ema tegi käsitööd enne koolis juba kudume kõik õppida tegema. Aga täiskasvanuna ütleme 22, siis õppisin lammast niitma ja, ja kõike selliseid töid tegema, talutöid. Ja vist ongi kõige suurem tõde see, kui suudate lapsele selgeks teha, et see sinu tehtud asi on maailmas kõige ilusam. See on ainulaadne. Ka vajadus oskad ilusat näha ja tahad ise teha. Ei anta aega inimesele oma sisemust ja ilu näha, et kogu aeg on kiire ja tegeletakse millegi muuga, ka mitte selle kõige tähtsam. Aga ja millal siis mitte alustada, kui lapseeast? See jääb ikka terveks eluks. Aino Pajupuu on üks meie maa emadest energiline, tragi, töökas. Ta teab, et tänases päevas on nii eilset kui ka homset meie esivanemate oskused. Tarkused on väärtused, mida tuleb edasi anda. Aino Pajupuu eestvedamisel on käivitunud projekt, kus Tallinna koolide käsitööhuvilised õpilased viiakse maale, et talumiljöös tarkusi omandada. Sillaotsa talumuuseum Märjamaa lähedal on just selline koht. Siin saavad lapsed oma silmaga uudistada, sepikoda, vaadata põllutööriistu, nautida ree või vankrisõitu ning loomulikult ise oma kätega midagi valmis teha. Ning selle saatelõigu jutuajamised Ongi tehtud sillaotsa talumuuseumi töötoas nõnda öelda õppeklassis. Paarike kui kaua teil see pilli tegema? Ma ei tea. Mulle hälli pool tundi, umbes 20 minutit. Rääkige nüüd natuke lähemalt, kuidas töö käis, ta pidi Tennane, joonistan nette ainetega, tuli nagu üle teha. Mis materjalid siin selle papi peale pandud on? Ei, mina ei oska ka midagi muud. Mis sinul selle pildi siis mõte on, mis selle allkirja ei tea? Lihtsalt fantaasia? No nüüd on asi selge, nüüd hakata kodus ka tegema kõik need maha kukkunud kohvipuru, kakaopuru ja tangud ja terad, ainult ema imestab, kuhu need tangud kaovad? Nööripunumise õppisite ära. Nii et tulete teinekordki tagasi, kui oleks võimalik? Sul tuli päris paks rasvane see kompositsioon, mis sul siin peale pandud on lehti? Ko jaa, jaa. Ka tähtis on siin midagi muud. No siis on ka täht muidugi õige, kuivatad ära, paned kodus seina peale või kingid ära kellelegi kingi elamist. Sillaotsa talumuuseumi käsitöötoas valitses mõnus meeleolu. Kõik tundsid isetegemisest, õppimisest rõõmu. Noorte meremeeste klubi liikmed Madis, Artur ja Joosep näitasid head fantaasiat hampelmanni riidesse panemisel. Samas jõuti õpetada noorematele sõlmede tegemist. Ilumeel valitses üle kõige. Kuidas tundub selline nöörist tõmmatav hampelmann, kas on põnevam kui arvutimängud? Oleneb asjaoludest, kõik olete koos ja ma käin loomudelismisega, loen ja mängin arvutit. Eriti aega ei jää. Need laevamudelit siis töötavad ka täiesti sõidavad, on täiesti võistlused ja põnev ettevõtmine, eks ole? Põnevamad polarist ollagi minu jaoks. Meretõmme pole ainult poistes. Mari-Liis tunneb end hästi nii maal kui merel. Ja õpitu pole tal mööda külgi maha jooksnud. Vanaemal oli vokk ja Temaselli villa ketras ja õpetas mind vist kunagi isegi korrutama. Aga muidu noorte mereklubis see käsitöö on hoopis teise suunaga. Et väga aktiivne on just laeva modelistide ring. Üks, mis ühendab maad ja merd, on kahtlematult köis ja sõlmed, eks ole, laev on vaja kinnitada, merel on vaja osata häid vastupidavaid sõlminud, nagu mujalgi. Ja sõlmed on üks esimesi asju, mis klubis üldse selgeks õpetatakse. Purjekatel on neli põhilist sõlme. Eks soodisõlm kaheksa palsteik, võib-olla merega seotud inimesele need midagi ütlevad. Aga eks see praktilisus on vajalik nii maal kui ka merel ja kui seal, millest rääkida, siis merel mõõdetakse kiirustamas. Jah, ja see kiirusemõõtmine sõlmedes on tulnud vanasti kasutatavast käsi logist, mis koosnes puitsektorist, mille külge oli kinnitatud nöör, kuhu peale olid teatud vahemaade tagant tehtud sõlmed ja see kiiruseks sõlm tähendab kiirust üks meremiil tunnis. Ja siis, kui madruste logi üle parda viskas, liivakellaga mõõdeti aega, siis nii mitu sõlmedal teatud aja jooksul peast läbi jooksis, see oli laeva kiirust. Kui te nüüd mõtlete tänasele päevasele tagasi, mis siin kõige enam meelde jäi? Eks ikka see nööri punumine ja sõlmede tegemine ja ega sõlmed ei ole ju ainult üksikult kasutamiseks nööride peal, nendest saab igasuguseid muidki palakesi teha. Nagu öeldud, on selliste käsitöö õppepäevade eestvedajaks Aino Pajupuu. Ma pean tänama kõiki neid inimesi, kes on samal lainel ja et meie projektilahendus leiti looduse omnibussiga tänu Jaan riisile, kes selle süsteemi nagu käivitas, sisse töötas. Küsimus on selles, et me sõidame linnast välja, on väga huvitavaid kohti, kus vanad asjad on veel säilinud, tublid inimesed, olles hoidnud, korrastanud, juurde, ehitanud ja üks niisugune koht on nüüd Rapla maakonnas sillaotsa talumuuseum. Ma olen seal käinud juba kahel korral õppusi läbi viimas ja ma leidsin, et seal on kõik olemas, mis õpilastega looduse omnibussiga kohale minna. Seal on vanad köietegemise võimalused, seal on ketramine, kraazimine, askeldamine, seal on kõik talu tööriistad näha. Seal on näitus väljas käsitöödest, bla maakonna käsitöö, õpetajate suvised nukute tööd. Ja on suurepärane võimalus saada ka veel Tarvutuid. See on ehtne talu ja ehtne talu ja lapsed peaksid seda kõik nägema, aga kuna see ei ole võimalik, siis me oleme mõelnud niiviisi, et need teeme Tallinna linnaga kõikide linnaosadega kaks reisi. See on kaheksa linnaosa ja neli teemat, et pärast saaksime näitustel vaadelda, mis me oleme teinud ja saks valida tööd õppematerjalide jaoks. On tore, et linnaelu eestvedajad, edendajad haakusid sinu. Ja nüüd tulebki järjekord tänada neid. Neid tublisid Tallinna juhtivaid töötajaid, kes on meid aidanud ja eesotsas just Põhja-Tallinna linnaosa eesotsas Malle Gerretz siga. Eriti on mul hea meel Tallinna spordi- ja noorsooametiga, et me oleme saavutanud nende niisugusse järjeprojekti tänu nende abivalmiduse ja vastutulekule. Ja tänu neile me leidsime ka meile väga vajaliku õppekeskusena kond Tallinna noorte meremeeste klubi. Me olime kogu aeg omaneeri teedega hädas, et me ei osanud lõpetada nööri, ei osanud sõlmi teha, on jumalike sõlm ja nende nende info järgi on sõlmed ja võimalusi 200. Kui me õpiksime ära 10, millised uhked ehted saaks nööridest, käekotid, dekoratiivesemed, see on täiesti avastamata maailm. Suur tänu Aino Pajupuu ja tõdegem, et Ilumäelt saab igas inimeses kasvatada. Igal inimesel on loomingu vajadusi, tunnustuse vajadus ja meie pakume niisuguse võimaluse, et kõiki neid vanu, häid käsitöövõtteid õpime nuku kaudu ja hampelmanni kaudu, et siis me saame lahendada kõik oma loomingu vajaduse ja tunnustuse saamise ja saame ka võib-olla äkki huvitava meene.