Ja tere hommikust ilusast vikerraadio päikselise stuudiost. Nagu ikka laupäeva hommikuti pakuvad rahvateenrite üle tunni aja jooksul ainest kaasamõtlemiseks ja, ja kõige selle üle mõtisklemiseks, mis siis meie oma väikses riigis ja, ja sealt natuke kaugemal ka toimub. Täna on siis siin vikerraadio seekord ovaalse laua ümber kogunenud. Heikki Talving, Baltic News Service, Ainar Ruussaar ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe, Eesti Televisioon. Äsja uudistest kuulsime, seal on palju ümmargusi tähtpäevi meid tabanud järjekordselt. Eesti kongress tähistab täna oma viieteistkümnendat aastapäeva. Eesti Kongressi küll enam ei ole. Eile oli meil suur ja ümmargune tähtpäev, 20 aastat võiks öelda tinglikult perestroika algusest, küll küll siis sel päeval 20 aastat tagasi ei teadnud keegi, mis hakkab toimuma, aga aga Mihhail Gorbatšov sai siis NLKP Keskkomitee peasekretäriks ja veidi hiljem ka Nõukogude Liidu esimeseks ja ainsaks viimaseks presidendiks. Mõlemad väga-väga tähtsad päevad kahtlemata. Just eeskätt meie, meie inimestele, meie riigile. Aga mitte sellest ei taha täna rääkida, sellepärast et istume siin kolmekesi laupäeva hommikul vikerraadio kauni stuudios ja ei tea, kas esmaspäeval meil valitsusel on või ei ole. Mis teie arvate, kolleegid on meil esmaspäeval valitsus või või, või algab meil järjekordne tramburai peale? Meil on tramburai klombolai juba käib, aga valitsus, esmaspäeval peaks veel olema. Sellepärast. Teie lugupeetud Aktuaalse kaamera teleinimesed ETV uudistesaates eelise TV3s kusagil Reformierakonna peasekretäril Andrus Ansip, kes oli küll paar tundi varem saatnud sellise väga terava juhatus avalduse välja ütles niimoodi, et arutame seda asja esmaspäeval, koalitsiooni koostöökojas hakkab kell üks vist ja et vähemalt esmaspäeval kella üheni peaks valitsus ikka veel püsti olema. Minul on üks üks saladus et Eesti televisiooni programmijuhina otsustasin ma hakata rakendama tulemuspalgasüsteemi. Ja ma leppisin uudistetoimetusejuhiga kokku, et selleks, et tulemuspalka saada, peavad olema mõõdetavad kriteeriumid armide praegu üllatunud nägu. Ja me leppisime kokku, et aktuaalne kaamera sellel aastal aiman paljastama vähemalt kuue riigikogu liikme hämarad teod sundima tagasi astuma vähemalt nelja vabariigi valitsuse ministrit ja tooma päevavalgele vähemalt 12 kohaliku omavalitsuse kõrge ametniku eraelu. Leppisin kokku saatega pealtnägija, et Pealtnägija peab paljastama tooma päevavalgele vähemalt neli ufojuhtumit. Vähemalt kaks juhtumit, kui kummik lendab silma, et seda keegi viskaks ja tooma esile vähemalt 13 maksupettuse juhtumit. Ja ma olen nüüd väga üllatunud, et miks ringhäälingu nõukogu hooldab Ilmar raagile ETV juhatuse esimehele survet, et ma peaksin ametist lahkuma, sest et minu, minu ainus eesmärk on ju see, et ajakirjandus töötas kuni neljas võim. Et Eesti Televisioon oleks ajakirjandusajakirjanduse lipulaev ühiskonna valve- ja vahikoer, kes uriseks ja hammustaks, mitte ei oleks labrador, kes rõõmust varga surnuks lakub. Mittepuudel kuudel on isegi kuurid mitte kellelegi Fixi ja mis peamine, kas see muutub, siis on ilmselt vähe keerulisem ülesanne, aga, aga, aga, aga inimesena võin ma öelda, et teen ära. Sellepärast et kui me peaksime nagu vastutama, seina, jooksma peaga, siis oleks nagu kergem, aga kuna poliitikud kõigilt ise kaasa aitavad, siis ma arvan, et see ei ole väga-väga raske ülesanne. See on fiktsioon, sellepärast et kui poliitikud üldse midagi on halba endale teinud, seal on teinud seda ainult ise ja mulle tundub, et kuigi meil ajakirjandus töötab kohati päris hästi, siis ajakirjanduse roll nende nii-öelda lahtilaskmisel on, on suhteliselt tühine. Nad teevad ise kõik praegu selleks, et valitsused kukuksid, kohalikud omavalitsused ei püsiks ja, ja nii edasi. Kõik need, mis meie riigis on toimunud. Nüüd aga tõsiselt, mis siis ikkagi toimub, kui kui reform nii-öelda võtab juhtohjad ja ütleb, et Ken-Marti Vaher pärast pärast selliseid mehetegusid ei saa kohe mitte ametis jätkata või, või kui see ka ei ole ka reform, vaid keegi teine näiteks opositsiooniline sotsiaaldemokraadid või Isamaaliit võttis eile kõvasti julgelt sõna. Ja ja reform neid näiteks mingisuguseid umbusaldushääletusel toetab, kas siis tõesti veel peaminister, võtab jälle sammud ette ja läheb Kadriorgu olid lauale ja ütleb, et selle valitsuse juhina ma ei saa enam töötada. Sõnana teile jõudsid kõvasti, ma püüdsin eile pärastlõunal õhtupoolikul ja veel ka üsna hilja õhtul teada saada, et kas siis on ka kusagil valmis valmis või valmimas. Et meie, allakirjutanud ja nii edasi, nii edasi meil ei meeldi, Ken-Marti Vaher ja kas sellel paberil on juba noh, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse kuni 21 on vaja, eks allkiri all. Aga, aga eile vähemalt ei olnud, ma ei oska öelda, kas esmaspäeva hommikuks vaime või vaimne. Sellepärast, et noh, eks ole ennegi nähtud selliseid asju, et. Juttu on palju, aga mis edasi, see jääb ära. No igal juhul see avaldus, mida sa ütlesid, et Andrus Ansip laskis nii-öelda juhatuse avaldusena välja, tõenäoliselt oligi tegu ikkagi juhatuse ja nii oli äärmiselt karmisõnaline ja, ja mulle tundub, et siin on ratsu käiku nagu ette mõeldud mõlemalt poolt. Ja kui me räägime nüüd Ken-Marti Vaheri sellisest soolost, mis siis eile toimus, kui, kui minister jättis Pärnusse sõitmata ja andis koos kõigi oma alluvate kapo ja grippo ja muude juhtidega Väljapaistva pressikonverentsi, mis kestis tervelt poolteist tundi siis tähendab nähti ikkagi selles asjas nagu nagu väga suurt tähtsust, et, et see ei olnud niisama. Kuigi mulle tundub, et see kogu see need numbrid, mis, mis välja käidi, palju neid korruptant omavalitsustes riigiametitest peab nagu aasta jooksul tabama, et see oli mõeldud ilmselt sise siseametkondlikuks kasutamiseks, et, et väga-väga halb oli nende jaoks, et see välja tuli. Aga kuskilt ometi jällegi lekkis, nii et lekkimine, nagu nagu meie ühiskonnas on muutunud niisuguseks tavaliseks. Lekitamine lekki lekitamine pigem jah, aga noh, muidugi on Eesti Eesti natuke väike ka, eks ole, et kõik on nagu kõik nagu tuttavad, aga aga eesmärk on õilis, kui me numbrid kõrvale jätame. Eesmärk on ju ju tõepoolest õilis, võidelda narkokuritegevuse korruptsiooniost. No mida üllamat saaks üks, üks jõuministeerium veel soovida. Ja, ja see, et need numbrid nüüd välja tulid või lekkisid, jah, loomulikult keegi keegi Res Publicast ei, ei soovinud, et asjad võtaksid taolise pöörde, aga aga piinlik situatsioon oli küll, aga kui ma vaatasin eile sinu väga head intervjuud justiitsministriga aktuaalses kaameras ja see ei ole kompliment ma arvangi, et see oli väga hea intervjuu, siis siis ma pean tunnistama, et mulle meenus see vana kujund, millega Res Publicat on võrreldud, et klassiõhtu poisid. Et Ken-Marti tuli otse klassiõhtult sulle stuudiosse ja läks siis pärast tagasi. No ma ei tea, sa pead täpsustama, mida sa selle klassiõhtuga silmas pead, aga, aga kui ma mõtlen selle kogu selle teema peale, siis see ujus välja ajakirjandusse tegelikult üle pärast seda, kui see oli Sakalas ilmavalgust näinud ja see, see tundus niivõrd uskumatuna. Sellise süsteemi kehtestamine, et seda mulle tundus, vähemalt pool ajakirjandust ei võtnud üldse tõsiselt. Tähendab ma ei ole jõudnud täna tänast Sakalat lugeda ka hommikul raadioülevaate järgi kuulsin, et seal Vabarton, Thobusak politseijuht ütleb, et sa lihtsalt numbrid on juba jupp aega olemas, mitte esimest aastat ei ole, niiet ei, see ei ole nüüd nagu õigustus, aga minu jaoks on see asi noh, te võite vaielda või mitte, et selles kuulsas lauses, mida tavaliselt ida poliitikute kohta öeldakse, et tahtsime paremat, aga tuli välja nagu alati. Küsimus on ainult selles, minu jaoks on see, et kuidas seda üritatakse ära kasutada. Kui need numbrid kui need numbrid on olemas, siis need oleks küll. On aeg küsida, kuidas siis nende selgelt püstitatud eesmärkide täitmine eelmistele oli. Aastatel on nagu kulgenud, et kui ka näiteks eelmisel aastal oli mingi mingisugused numbrid, palju tuleb korruptiivseid ametnikke vahele võtta, et kas siis tegelikkus ja püstitatud eesmärgid vastavad või või kas on ka numbrid, näiteks, kas, kas, kas liikluspolitseil on näiteks püstitatud eesmärk vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu 50 inimese võrra? No see on, see on olemas mingisuguseks liiklusohutuse strateegias on küll olemas selline number sees. No aga ei, tundub ikka niimoodi, et noh, statistikat ja tehakse kõikvõimalikku, statistiliselt tehakse ja võeti lihtsalt siis tundub, et kas 2004. või 2003. aasta numbrit, kui, kui nagu 2000. Ma arvan, et aasta oli juba seda koalitsiooni valitsenud ja võeti selle selle aasta numbrit, leiti, et see on nüüd niisugune stardipositsioon. Avastatud on nii nii palju juhtumeid, mis puudutavad, siis lähevad nagu korruptsiooni krohvi alla ja narkokuritegude alla ja võtame selle nagu stardiplatvormiks ja, ja anname siis vastavalt jõustruktuuridele käsu, et ükski aasta Ta ei tohi enam see number kukkuda. Ja, ja eesmärk oli tõepoolest üllas, et, et sedakaudu, kui, kui kõik Teeaa annavad oma oma tõelise ja hea panuse number enam ei kuku. Ja nagu ütleb siin riigi peaprokurör, et koos mõõduka tõusuga on kavandatud, et need numbrid, eks ole, et siis siis sedakaudu õnnestub korruptsioonile nagu nagu piir panna või hakata teda jõuliselt No aga kui numbrid ei kuku aasta-aastalt ja korruptsioon väheneb, siis siis nagu lihtne arvutustehe näitab, et 25 aasta pärast on kolm neljandikku Eesti elanikest vähemalt kohtulikult karistada. No siin see on, siinse siin see asi ongi, et kuidas ta neid korruptsioon, korruptsioon on, kui nähtus on likvideeritud, kolm neljandikku on korra kohtulikult karistatud. Ja, ja elu ilus tegelikult. Just arutasime eile, et, et see samuti siis seemnetegelikult toimib näiteks meie liiklustrahvide puhul, mis arvutatakse ja pannakse sisse juba reedel, eks ole, tähendab, riik eeldab, et meil on kogu haiglas trahvid, teised jah, et meil on olemas teatud hulk selliseid kurjategijaid, olgu siis noh, kas kõvemaid või väiksemaid kurjategijaid, siis roolijoodikuid või lihtsalt liiklusmärkide eirajaid või kiiruseületajaid. Ja, ja kui meil täna tänavu aasta tase on selline. Ma täitsa utreerin, ma ei tea peast need numbrid, aga et me saime noh, ütleme 700 miljonit kätte nende käest, siis paneme selle riigieelarvesse ja panen väikse tõusuga äkki. No samamoodi ju riigieelarve eeldab, et meil joodikute hulk ei vähene ja suitsetajate arv ei kahane. Rääkigu siis, tähendab parem käsi, ei, ei nagu ei tea, mida vasak teeb, et ühtepidi me räägime suitsetamise piiramisest. Ei no vaata, seal on lihtsam, seal on lihtsalt sellepärast, et kui tõesti inimesed hakkavad vähem jooma ja vähem suitsu tegema, tõstetakse aktsiisi ja see summa on ikka nii-öelda konstantne hästi teatud piirini, sest et arenguruumi on küll. Kui me vaatame näiteks viinapudeli hinda meil ja mujal Euroopa Liidus, Norras või Islandil, eks ole, siis on see arenguruumi, oleme kõvasti ja täpselt samuti ka sigarettidega, aga inimesel esile kutsuda. Liiklusseaduserikkumist on pisut keerulisem. Tähendab, saab saab mängida tee peal siga jah, et kui lubatud on kiirus 90 kilomeetrit, ei võta seda siis juba 95-ga kinni ja väänata talle need nii-öelda väikseid Ei ei no kui, kui põõsas ja nii edasi ja kui hakkab hulluks minema, ehk siis kui rikkujaid on vähe, siis tuleb suvel korralikult remonditud teel kehtestada piirkiiruseks 50. Liiklejaid on küll ja veel. Ja kui me mõtleme vanadele headele aegadele, kui nõukogude miilits passis põõsas ja tegi võttis julmalt altkäemaksu ja tegi trahve, eks ole, siis teemal on ja me võime jäädagi rääkima, see, neid näiteid on nii palju, mis, mis tegelikult praegu toimuvad. Nüüd aga leida kohalikust omavalitsusest korruptant ja on, on tõesti noh, numbrite järgi pisut pisut kentsakas idee. See viib mind, et mõtlen, et et see on kellelegi kellelegi niisugune kuritahtlik või pahatahtlik väljamõeldis. Mille eesmärki me täna siin laupäeval. Mis kuupäeval täna on 12. märtsi hommikul, eks ole, ei, ei tea veel, ma arvan, et asi on lihtsalt, ma arvan, et mis, mis ta siis on, kõik asjad? Loll mulle siiski vastupidine mulje, et minister praegu kaitseb kellegi kellegi teise ideed kes on tema oma ametkonnas ja kes on tal võib-olla mõnes mõttes kas pähe istunud või, või temast üle kasvanud. Ma loen seda paberit siin justiitsministeerium saatis, kooskõlastasid võiks selle astuv mõõdikute projektid, praeguses variandis on neil kirjas Külli eelmise aasta reaalsuse saavutused. Tähendab, et numbrid ei olnud kasvunumbreid, meie ülesanne on aga see kood, kus mõõdukate mõõduka tõusuga prokuratuuri peale ära jagada, noh, see on see väga paljud, mida sina tsiteerisin ja see tekitab minus küsimus, et kas muutu saab osta ja müüa ka, et Jõgeval vähem korrutante ja müüvad näiteks roplaneede Rapla rabas, aga ma ei arva, et neid rohkem on, aga lihtsalt ma teen neid. Ei, minu mõte oli see, et kui sa ütlesid kedagi, kaitstakse et sina, politsei. Siin on ju väga moodne. Loomulikult on organisatsiooni toime kaasaegse toime üheks aluseks püstitada mingisugused eesmärgid ja nendeni jõuda. Ajalehetoimetused leiavad, et kui on 50000 lugejat, siis tuleb jõuda 55000 lugejani ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis see on tegelikult sellise kaasaegse Organisatsiooni toime nagu üks põhialuseid. Iseasi, millise eesmärke ja, ja milliste mõõdetavate kriteeriumidega püstitada, et see, see ongi see mis minule teeb nalja, et justkui nagu levinud juhtimisõpikust on lõik tõstetud valdkonda ja panud ja täidetud lüngad aru saamata mida see lünkade täitmine tegelikult nagu tähendab, et see on nonsens. Nojah, aga vaatame seda rida, kes eile istus pressikonverentsil, eks ole, vaene minister, kes on nagu poliitiline persoon ja kõik need teised tema ümber ju ei ole ju. Ja kõik oli kiskunud nii-öelda Matrossovi kombel ambra suurele ja kinnitasid, kui, kui hea see süsteem on ja, ja et noh, et ärge seda kartke, et ega me olime kohtutega, kedagi maha ei lasta siis vot vot see on, on pisut kummaline, et mitte öelda, et, et sa teed natukene ettevaatlikuks. Et kui nemad viskavad praegu nii-öelda poliitilise idee nimel Andrasuurile, siis mida siis hakkab tegema see, see vaene tänavapolitseinik, eks ole, kellele öeldakse, et on vaja leida või majanduskuritegusid, avastab politseinik, kellele öeldakse, et korruptant lauale ja kohe aasta lõpuni on ainult kaks nädalat ja, ja meil on, näed siin üks või kaks tükki puudu. Et mis siis saab. Ja isegi kui see politseile on mõistus peas ja ta ei, ei võta selleks mitte midagi ette, ei liiguta lillegi, et korruptant välja all, mis on väga halb, mis on halb, aga, aga mismoodi ikkagi nagu politsei maine ja usaldusväärsus saab ikkagi nagu nüüd siis millise hoobi? Nojah, minul kordan veel, minu arvamus on see, et taheti paremat, tuli välja nii nagu alalt. Räägiks hoopis sellest, mis nüüd edasi. Räägime edasi tegelikult ju poliitiline mäng, nagu alles sellest saanud uut hoogu tiibadesse. Ja siis algab teemialast. Aldab tähendab ma kusagil eelmise aasta lõpul küsiti korrasid. Ma ei mäleta, kes see siin stuudios olid, küsiti, et kas koalitsioon veab välja lõpuni. Siis ma olin kuidagi optimistlik, arvasin, et järsku õnnestub, lõpuni on jube palju, lõpuni ei ole palju aega. Pool aga kui ma mõtlen sellele, et kolme kuud ei ole läbi sellest aastast kolm suurt skandaali on juba olnud Ojuland, eks Tallinn. Ja siis nüüd see siis sunnitud paratamatult ütlema, et eelmine kord ma vist eksisin. Nojah, no kui me vaatame sellele asjale nagu nüüd otsa niimoodi, et et minister eksis ja nüüd ei ole eksimust nagu omaks võtnud ei ole siis asja ennast ehk siis kvoote ja, ja poliitilist lahendust tuleks muidugi lahus hoida tegelikult interiga asja pärast, minister võib-olla ei pea tagasi astuma, kui ta muidu hea minister ja, ja kui noh aga praeguses situatsioonis ei nähta üldse mitte mingit muud teed. Tähendab, midagi on ikkagi jällegi teoksil. No no ega, ega siis ega siis poliitikud on ka inimesed ja oma oma inimlike tunnete ja emotsioonidega ja ega siis jumala pärast Reformierakonna solvumus ei ole ju kuhugi nagu kadunud. Kristiina meeles, vorm tegi praegu Res Publica Ojulandi. Miks? Aga loomulikult loomulikult. Täiesti täiesti mõistetav. Ja ja parts tegi Ansipit Ojulandi skandaalis vastas kohe jõuliselt. Just just. Väga-väga lihtne. Sa arvad väga vähe? Nad on seda, et ma olen oma riigi tõeline patrioot. Sa arvad väga vähe meie riigi tipp-poliitikutest? Kohad on need kaks asja ei ole kattuvad. No aga ikkagi, tähendab situatsioon on ikkagi niisugune, et, et esialgu lumepallid lendavad ja, ja ei tea, millal teineteisele jää kurikaga pähe kirjutatakse, et mis siis ikkagi edasi saab sellises situatsioonis, kus tõesti märtsis on pool ometi aega sellel valitsusel nagu nagu selja taga ja pool on. Jah, kui kuuest viis nõuavad siis on Res Publical ja osa Res Publicat ka nõuab. Siis on, Res Publical tõstis üsna raske esmaspäeval koolis osaleda. Hakkad nõuab, ma olen kuulnud ainult Jaanus Rahumäest, kes on nii-öelda Res Publica haukuv valvekoer kõikides nendes küsimustes. No hea küll, ma ei öelnud, et suur osa Res Publica, neljas võim okei siis on, siis on esmaspäevasel koalitsiooni koostöökojal Partsil üsna üsna raske. Kuidas sealt välja rabeleb, ma ei oska öelda. Ülemöödunud aastal, kui oli seal rahvaliit? Ta hakkas tulumaksureformile vastu, siis suts Parts välja rabeleda. Aga kas ta nüüd nüüd õnnestub, vot seda, ma ei tea. Äkki nad peavad ikka kohalike valimisteni vastu. Sest et noh, loogikareegleid järgides on kõigile nendele erakondadele praeguses olukorras siiski võimul olemine nagu olulisem, kui opositsioonil. No mine, mine tea, Indrek Raudne raiub nagu raudteehoiu Tallinna volikogus, et kui vaja, siis me võime ka opositsiooni, meil on muidugi, ma ei ole sugugi kindel, et tema lugupeetud erakonnakaaslane Tõnis Palts seal samamoodi mõtlema. See on umbes, see on umbes sama jutt, et kui vaja, ma võin ilma palgata töötaja. Või nagu 20 aastat tagasi räägiti, et iseseisvuse nimel sööme kas või kartulikoori täpselt nii. On olemas Keskerakonna juhi Edgar Savisaare kiri oma erakonnakaaslastele, oli see nüüd paberkandjal või oli see elektrooniline kirjaga, aga selline kiri või eksisteerib ja, ja Keskerakonna juht otsib ju ütleme, sondeerib praegu pinda selleks, et erakorralisi valimisi võib-olla korraldada ja, ja on teada, et mõni väike pisierakond on, on täpselt sama meelt. Tähendab see kiri on kaasas siin jah? Sai seal, põhjendab pikalt ja laialt, aga rasvaseks on selles meiliga saadetud kirjas tehtud see, et mul oleks hea meel, kui avaldaksid oma arvamust selles küsimuses lähima kuu Aja jooksul mõned tõlkinud märtsikuu jooksul ja mõned on tõlgendanud seda umbes niimoodi, et sellega antin näiteks Res Publical mingi tähtaeg kuu aega. Et kui midagi ei juhtu, siis lähme korraliste valimiste korraldamise peale, see on väga lihtne, meil lähevad lihtsalt kombel sotsdemmid fraktsiooni uksest sisse, võtavad selle paberi, mis seal on. Kus on praegu kuus allkirju, kirjutatakse veel 19 allkirja juurde ja läheb käiku. Nojah, selle kinnituseks räägib nüüd ka see, et üks juhtivaid Keskerakonna poliitikuid ütles alles eile ühes eravestluses, et tõepoolest märtsi viimase kuupäeva ja antakse nagu aega. Ja kui me vaatame seda liikumist, mis toimub linnavalitsuses, et Res Publica nii-öelda kõvemad tegijad naasevad volikogusse siis, siis mida, mida, nagu see peaks endast, tähendab kõvemad esindajad tulevad alati siis, kui läheb kõvemaks, hääletab. Lamp oli ka eelmise aasta sügisel, siis kui Tallinna Ülikooli toetada. Ja see see ongi, vastusin. Aga siiski, mis, mis on, mis teeb nagu sellest märtsi ja aprillivahetusest. Peale selle kevad saabub nihukese termini, et see sealt Eda, sinnani on mõtet pingutada. Sinnani on mõtet loota, midagi liikuda mingis suunas, aga sealt edasi nagu, nagu muutub. Masises kohalikeks valimisteks liiga vähe aega, just siis nad lahti seal olulist vahet, kas asi toimub 31, märts, teine aprill, no ei. Seal oli umbes kuu aega. Umbes. Ei, kui Tallinnas toimub võimupööre, siis on jah, seda tõesti mõttekas teha nüüd ainult kevadel ära ja selles suhtes on sul muidugi õigus, kus 31 või teine aprill ja seal ei ole mingisugust vahet, aga lätlasega näiteks maikuus on juba natukene naljakas, sellepärast et seal valimisteni ikka liiga vähe. Kes seda võimu peaks pöörama, tähendab, Res Publica peaks pärast kogu seda ei oska rütmis, on toimunud viimase kuu jooksul uuesti ümber mõtlema ja, ja ikkagi Keskerakonnaga leivad ühte kappi panema. No selline soov sellest kirjast on välja loetud. Siis miks ta seda nagu ei teinud, siis kui oli nagu läbirääkimiste lõpuni viis minutit aega Keskerakonnaga alles äsja ja otsustas naasta uuesti Reformierakonna sooja armsaks saanud rüppe. Just nimelt sooja armsaks saanud rüppe selles mõttes, et ma arvan, et mingisugused kõhklused ja kahtlused siiski viimasel hetkel tulid esile. Ja muidugi midagi ei ole parata, aga Res Publica teab täpselt sama hästi nagu meie siin laua ümber, et et eelmine valimiskampaania, mis oli üles ehitatud, mis oli vastandatud Keskerakonnal. Et seda ei ole unustatud ja juba ainuüksi see teadmine, et, et seda tuletatakse neile ajakirjanduses ja eravestlustes lakkamatult. Ta võis sundida anda seda, seda tagasikäiku. Kirjanduses tuletab meelde küll jah, aga ma ei usu, et poliitikute kampaanias öeldud sõnu väga tõsiselt mõtlevad, sellepärast et sellepärast, et sa ju tead, suurepäraselt kampaaniate ajal ütleb üksteise kohta. Pärast ma ütleks hääled kokku ja selgub, et ainult see üks ja kaks saatke omavahel koalitsiooni teha, siis unustatakse täielikult ära ja tehakse koalitsioon ära, seda nii riigi kui kohalikul tasandil. Ma pean silmas, ma pean pigem silmas seda, et kui, kui kohalike valimiste kampaania ei, ei ei rajata mitte mitteelu edendavatele loosungitele. Remondime, teeme v jõust teeme, teeme koolimaja korda, vaid rajatakse sellele, et et kui mina, Juhan, tulen võimule, siis, siis sellepärast, et Jaak ei saaks. Siis on see poliitilise kultuuri küsimus, et ma, ma pigem pidasin seda, aga nii on see kaua aega olnud. Kahjuks jah, ja, ja, ja see on väga halb. Et see see on ja kui see ka nii jääb ja kui ütleme, tingimused selle aja jooksul aasta kahe-kolme jooksul ei ole muutunud ja kui siis pööratakse nii-öelda paati öeldakse, et siis ma rääkisin ühte juttu, aga nüüd nüüd ma räägin hoopis teist juttu seepärast, et nüüd on Igasugune juust ja sellepärast mulle meeldikski, kui kohalike omavalitsuste valimistel oleksid taolised lubadused, et mina paljastan võimule saades oma vallas vähemalt. 10. Ja vallas on natukene raske. Oleneb vallast, oleneb vallas. Ma ma jätaksin selle numbri väiksemaks, kui keegi sealt sellest korruptant, seda hulgas näiteks Tallinna tee terava ära parandaks. Kergendav asjaolu, see oleks tublisti kergendav asjaolu, aga see, mis praegu Tallinna tänavatel on, on selle suure võimu kakluse ajal toimunud. See on ikka kohutav, tähendab kohati ei aita meil enam isegi džiibist, vaid vaid täiesti tanki. Muide, ma, ma pean tunnistama, et mina, kes ma olen uudistegurmaan ja jälgin ka Venemaa telekanaleid, kus väga palju näidatakse pilti Tšetšeenias siis mulle tundub, et Groznõi tänavad on tunduvalt paremini ära remonditud pärast 10 aastat kestnud tapatalguid, kui Tallinna tänavad. Praegu teemasse, mul tuli praegu meelde üks pilapiltnik pikris olin poisikene, see oli kuskil Romanoff, lauk on võimalik, ma ei mäleta, seal sai, sõidab, sõidab auto ilusasti mööda kõrbe, sõidab auto mööda mägesid, sõidab rahulikult mööda sood siis sõidab mööda Tallinna tänavaid ja kõmakkisi seisma, sellepärast pääse läbi. Siis me peaksime olema sellega harjunud. Kahtlema ma olin viimati käisin Palestiina valimistel aasta alguses ja seal vot seal on üks niisugune väike väiketsoon, kus nagu Iisraeli riik läheb üle Palestiina, noh ütleme tulevaseks riigiks. See, see oli kohutav, tähendab, see, see oli seal, ei ole ühtegi omavalitsust, kes seda põrandaks ja see oli tõesti nii, et isegi tankiga on kohati raske. Aga sealt edasi ehk siis läänekalda suuremates linnades nagu Tallinn peaks Tallinna linnapea peaks minema näiteks Ramolla linnapea juurde ja küsima, et kuidas oma tänavad korda sai. Tallinna olukord on, on ikka tõesti kohutav. No aga siis on ju, siis on ju väga lihtne näide, et kui, kui, kui seda Helsingist autoga praami peale ja sõita Tallinnas ma maha, siis saad aru, et sa oled nagu jõudnud omavalitsus territooriumil eikellegimaal. Et Helsingist helistuled singi, neli protsenti, jõuli ometi tulevane Talsingeks. No kui aga nüüd lähme tõsisemalt, ikka me oleme kogu aeg olnud, aga tõsised, aga kohati on mul, te olete, ajakirjanikud, on tunne, et, et kui, kui see jama ei lõppe, siis kui mingi võimukriis jälle terendab kuskil silmapiiril, siis tahaks, tahaks kohe kiiresti esitada Ruusteral avalduse puhkuse saamise sinu kui ajakirjaniku pidupäev, kui omavahel lülitada, kui pidu on liiga palju olnud, siis tekib nii sügav Obama. Et enam nagu ei, ei taha seda. Et see on kohutav, et hakata mõtlema, et esmaspäeval jobu jumala abiga läheb jälle lahti. Lähebki lähebki selles mõttes, et, et esmaspäeval Aarne pidutseme jälle. Aga Aarne juttudega on sügav mõte, seda näitasid sedasama Faktumi küsitlusest. Tellisime, et pärast kõik need kaklusi, mis Tallinnas on kuskil kolmandiku, isegi rohkem valijaid absoluutselt täielikult segaduses. Kes, kellega, miks, millega ei saa aru? Ei salu, keda toetada, miks toetada, mille pagana pärast seda toetavad, milleks seda kõike vaja on, sellepärast et. Nojah, ma olen väga palju kuulnud seisvuslased, ah, nad on kõik. Vaata, see on nagu see, mida sa Eiki ütlesid, on tegelikult tõsine asi. Et on teatav protsent ehk siis selgelt mõõdetav kriteerium, mõõdik, mõõdik, millest allapoole minnes satub ühiskond kriisi. Ja kui teatud protsent ei käi valimas, kui see protsent on näiteks 80 või 75, siis, siis on ühiskond sügavas kriisis. Ja, ja, ja selles, et ühiskond on sügavas kriisis, võivad siis poliitikud meid süüdistada, kes me siin nende tegude üle arutleme. Aga tegelikult on, on see küll oht ohumärk ja, ja kuna ta aeguse protsent, kes on segaduses, kes ei tea kelle lubadusi uskuda, kelle poolt hääletada. Valides ühte, saavad nad hoopis teise. Käib mingisugune lakkamatu lakkamatu jant, mida meie siin paratamatult võimendamisest, sest see on meie töö. Ei ait või käia, aga tal peab olema mingisugune ratsionaalne iva, eks ole, ja see on täiesti ära kadunud. Praegu. Ja, ja kui me jõuame, jõuame 2007. aasta märtsis selle tulemuseni, et valima valimisaktiivsus on alla 30 protsendi või 30 protsenti siis on see Eesti riigi jaoks tõsine huumor. No ja isegi kui kui see on 40 protsenti ehk kuhu Eesti valimised ei ole veel ka kukkunud, millal me oleme ikka seal noh, 50 ja rohkema peale siis kujutage ette näiteks sellist situatsiooni, need laieneb ju kõikjale, tähendab, ei vorsti rahvas ei tee enam vahet, mis on nagu riigi asi ja mis on kohaliku omavalitsuse asi, kas, kas me valime parlamenti Tallinna linnavalitsust või presidenti presidenti näiteks ja kui see presidendivalimiste osavõtt näiteks see võib ju vabalt nii olla, see ei ole mingisugune õhust võetud, suur fiktsioon on näiteks 40 või 38 35 protsenti. Ja ja just nagu oleks kõik korras, et rahvas on endale saanud presidendi, eks ole, aga kui sellele Kadriorgu minevale presidendi toetus on olnud näiteks 12 või 13 protsenti siis milline on tema tegelik mandaat või milline on tegelik mõte? Erakonnad on nüüd juba 12. aasta jooksul kisklenud kisenenud selle selle asja ümber, kas valida presidenti otse või, või jätta nii-öelda vana süsteem? Asi muutub täiesti täielikuks farsiks. No mul siin vahepeal, kui ma kuulasin, siukene uitmõte, huvitav, kui oleks meil kaheparteisüsteem, kas selliseid kikkisklemisi kaklemisi oleks vähem, kas siis oleks valijatel suurem, selgus? Laias laastus ei antud laias laastus ja isegi ka läänesakslased laias laastus anglosaksid laias laastus seda kasutad. Mul ei ole küll numbrit, sakslased ütlesid laias laastus. Mis seal siis ema, sakslased nii Saaremaa maleva eesti kongressi sünnipäeva puhul anname andeks. Sa oskad Aarnest paremini paremini öelda, kuidas seal valimisprotsendid. No kõrged on, kõrged on, aga kas olite, ega, ega väsimus poliitikas on, on igal pool märgatav kui ei ole mingisugune kriisisituatsioon, ega, ega see nagu eriti ei määra, kas kakras on võistlemas kaks parteid või, või kuus, ega see, see ei ole. Nii aga Sossid on, on vähem aktiivsemad kui. Ei, tavalisel tavaliselt ikka need on ikka aktiivsem pool plaseerunud nii-öelda lääne ühiskond on alati vähem aktiivsem kui, kui ei ole tõesti mingisugust olulist küsimust, mis, mis rahvast liidab ka seda paljunäinud plaseerunud lääne, Lääne sakslastest, Briti võib võib ju mingi asi noh, sedavõrd erutada, et nad tulevad massiliselt valimiskastide juurde. C see on alati suhteliselt erinev, aga osalusprotsendid on, on ikkagi ütleme normaalselt kõrge, mingi mõõdik on mingi kirja ja euro, europarlamendi valimised on alati hästi-hästi madalad, selle europarlamendi nähta suurt mõtet ka seal ei ole püstitatud kindlate mõõdetavat eesmärki. Kvooti, presidenti mainisime, tuleme siis selle selle asja juurde ikkagi, et lõppeval nädalal ütleme Eesti kui riigi jaoks kõige olulisem asi oli ikkagi see, et president oma otsese ära langetas. Ja tegi ta seda siis kolmele riigi juhtivale tipp persoonile. Pühapäeval ja esmaspäeval ta siis ühel ajal Leedu riigipeaga tegi teatavaks mulle tundus, et nad olid segamini ajanud need paberid isegi, et need olid niivõrd identsed. Adamkus, Rüütli avaldused, samad vormelit käisid ühes ja teises. Ma olen kuulnud, et Rüütel pidi olema faktsia tankusel põli olema fakt, tänapäeval on niisugused asjad tänapäeval sellised aparaadid olemas ja nad saavad nad said vahetada, tähendab, nende assistendid vahetasid faksi teel paber. Ma olen kuulnud, et see nii muidugi. No selle otsese kõige suurem voorus muidugi, et see lõpuks ära tehti. Sest selle tilgutamine muutus juba tüütuks ja ma ütleksin mitte ainult tüütuks, vaid ka Eesti riigi jaoks ohtlikuks. Sest et kired selle ümber, kas president sõidab, ei sõida, sõidab ei sõida. See muutus juba noh, ka suhteliselt naeruväärseks. Märts oli kuupäeva või aja ajaloo välja käidud vist juba novembris, niimoodi ta siis isaketi märtsi lõpust tage nüüd see toimus varem sellepärast tõesti nähtud asi läheb natukene liiga liiga teravaks. President oli ikka väga murelik, tegelikult väga pikka aega, noh eelmise aasta novembrist alates ta pidas lakkamatult konsultatsioone, kusjuures presidendi kantselei konsulteeris mitte ainult poliitikute ühiskonnateadlaste politoloogide, vaid ka väga selgelt ajakirjandusega. Jah. Eesti ühiskonnale suhteliselt tüüpiliselt ütleme, kui mõõdikud näitasid, et, et eesti rahvas on valdavas osas selle visiidiga ehk seal tribüünil üheksandal mail levitamise vastu, siis kui see otsus langes ja see otsus langes, nii nagu enamus eesti rahvast tahtis siis eesti rahvas oma väljundi ehk ajakirjanduse näol mõistis presidendi karmite Luka Ja see siin siin on, kõigepealt ma tahaksin ühte asja öelda, et ma ei oska öelda, kuiv, millist, millised metoodiliselt erinevused olid Faktumi ja siis Saar Polli vahel. Kui Saar Poll näitas nüüd lõpus 60 risk millegagi, eks toetas presidendi otsust, siis fakto factum jaanuaris ütles niimoodi võis lugeda et ta ainult 20 protsenti eestlastest on kindlalt vastu, nii et siin on mingisugune nihe toimunud. Kui palju selles on jälle ajakirjandus ja kui palju selles sama venitamine on, seda arvamust ma ei oska praegu öelda, seda, seda peab veel eraldi uurima. Sinuga muid asju, mis võivad olla seda suhtumist muutnud, sellepärast et jaanuari küsitluse vahel on Venemaalt lähtunud päris palju taolist teavet, mis, mis näiteks mind on eestlasena isiklikult. Ma. Ma kuulan ikka hämmastusega, kuidas president Putin esineb suurel Euroopa foorumil ja ütleb, et Molotov-Ribbentropi pakt oli, oli nõukogude liidule hädavajalik. Järelikult hädavajalik lisaprotokoll. Poola sündmused, maailmasõda Jalta Helsingi 75, et kõik see oli nagu hädavajalik, et pärast sellist sellist avaldust ma küll leian, et meil ei ole nagu üheksandal mail nagu Moskvas mõtet kaasa rääkida inimesena eestlasena teine asi on, kui, kui mõelda nüüd inimese eestlasega kodanikuna meie välispoliitika peale siis ja siis, siis on küsimus. Ja sa mainisid siin ka seda rahvas ühtemoodi ajakirjandust teistmoodi. Leedus oli muidugi, mis täpselt samamoodi seal seal korraldati küsitlus ka sellel nädala vist oli teisipäeval, nii et igatahes pärast seda, kui aga kus on oma otsuse teinud seal seal siis kuskil üle poole rahvast arvas üle 50 protsendi küsitletuist, ütleme siis niimoodi korrektselt. Arvas, et Adamkus oleks pidanud minema. Aga Leedu ajakirjandusele kiitis stamp Atlankuse taevani. Tähendab masohhism iseloomustab mõlemat rahvast, kuigi me oleme väidetavalt väga, väga erinevad. Mitte ei ole väidetavalt väga erinevad. Me olemegi äärmiselt erinevad rahvad kultuuriliselt, ajalooliselt, keeleliselt ja praeguses situatsioonis. Leedu jaoks on suur naaber mitte Venemaa, vaid Poola. Leedul on nii positiivse kui negatiivse märgiga Kaliningradi enklaav. Leedus ei ole vene vähemust. Leedus on piirileping, Leedus oli kuningas. Me olemegi erinevad, ainult see vahe on, et Leedu poliitiline eliit, vähemalt see, kes nagu välispoliitikat kujundab, oli kõik üksmeelsed pikka aega selle vastu, et, et president sinna läheks ja president langetas sellise otsuse. Nii nagu sest leelispoliitika kujundajad seda. Mis oli hiljuti tõsine skandaal presidendi ja, ja Venemaa vahel, mis võis seda asja mõjutada? Võis pagulase lugu. Ja ükspuha, mis ei oleks ka motiiv, aga, aga nüüd küsimus jääb ikkagi selle selline õhku, et milleks siis meie president nagu konsulteeris kõigi nendega, kellega ta pidigi tegelikult konsulteerima ja kes andsid talle ühte nõu ja president võttis kuulda? Ma ei tea, kelle, aga teist nõu? See, see on kindlasti üks üks üks mõtlemise kohta. Kelle nõude kuulda võttis, oli neljapäeval Urmas Oti saates. Petrovskaja. No küllap tal oli neid nõuandjaid veel ja, ja noh, kui on kaks ise asja, tähendab, mis, mis oli nagu, kuidas sa ütlesid president kui, kui inimene ja kui eestlane ja president kui president, president kui institutsioon, kas oli mingisugused vastuolud, kas üks arvas ühte ja teine arvas teist ja kumb, kumb pool presidendist nagu peale tähendab, seda, seda ei oska, meie visii. Oma eilses eestikeelses intervjuus samale kuulsas intervjuus hammasvööle küsiti temalt ka umbes. Üks küsimus oli, et kas te inimesena oleksite tulnud, siis ta teatas, tegelikult president teatas, et tegelikult ma ei ole ammu enam lihtne inimene, vaid ma olen presidendiks. Aga selle vastuse lõpus ütles niimoodi, et aga kalist inimesena oleksin ma tõenäoliselt teinud samasuguse otsuse, nagu praegu tegin. Nojaa, aga vaatame, et Moskva pole ainult moskva moskva, pole ainult üheksas mai ja paraad ja, ja kõik need riigipead, kes seal tribüünil seisavad. Moskva oleks tõenäoliselt meie jaoks tähendanud ka kümnendat maid päeva, kui meie president saab 77 aastaseks ja kui talle ette pannakse, tõenäoliselt oleksid pandud riigileping. Piirileping ja president teatavasti juba eelmise Moskvas-käigu ajal. Mis toimus siis kuuesilmal? Vestlus patriarh ja Venemaa presidendiga ütles üsna selgelt välja, et, et tema ei kirjutaks sellele alla, tema laseks alla kirjutada valitsuse esindajale. Millest ma olen teinud järelduse, et presidendil on sügavalt ebameeldiv sellise piirilepingu allagi. Ma arvan, et, et ma arvan, et sellele lepingule võikski alla kirjutada valitsuse esindaja sest lõppkokkuvõttes 1996.-le aastal jõudsid selle piirilepingu põhimõtetes kokkuleppele välisministrid lite riided, see on toimunud välisministeeriumide välisministrite tasemel, need konsultatsioonid, pritsioomseteis, president, mis puutuvad siia presidendid? Endise volikogu? See on just, et Suurus, jaapani Klenskit näiteks käib Šussakovi Klenski, et, et see võikski olla välisministeeriumide või siis valitsuste tasandil. Ja, ja teiseks kõik need jutud sellest, et Venemaa ja hakkab nüüd piirilepinguga jälle jonnima ja venitama ei kõla mulle eriti usutavalt, sellepärast et Venemaal on seda piirilepingut praegu tegelikult vaja täpselt sama palju kui Eestile, võib-olla isegi rohkem Venemaale on seda vaja. Arvestades seda, milliseid avaldusi ja sooviavaldusi on Venemaa teinud Euroopa suunale alates viisavabadusest Venemaa kodanikele, lõpetades teiste taolist avaldust. Ma ei usu, et siin tekib mingi venitamistaktika, aga näotu kuulata küll nüüd neid Eesti üksikuid siiski poliitikuid, kes kes väidavad, et Eesti peaks hakkama nüüd piirilepinguga jonnima ja piirilepingud venitama ja rääkige Petserimaa-aladest, et et noh, see on selles mõttes näotu ja, ja see on nagu nagu madalatel tunnetel mängimine. Et ega ei pea numbreid meile ka ju piirilepingut vaja, see loomulikult me tahame Schengenisse saada, tahame seda, et Iklas ja Helsingis meil passi kontrolliti seal noh, kõigil kõigil lihtlabasem näide, siis ilma piirilepinguta. Täpselt ei, see on selge, tähendab Eesti ei saa mängida inetut mängu ja hakata midagi tagasi võtma. Küsimus on praegu selles, et piirileping on ikkagi mitte piirileping, vaid eeskätt piiri muutmise leping. Ehk teisiti öeldes Eesti kaotab lõplikult, noh, kui siin elus üldse midagi lõplik on ja, ja me teame, et ajaloost lõplikke asju on vähe, aga, aga ütleme, mõneks ajaks kaotab, kaotab ikkagi mingi osa oma territooriumist, mis on kunagi talle kuulunud. Tähendab see on see foon minu jaoks, et Eesti ei peaks mitte mitte siis kiirustama, ka Eesti peaks looma niisugust mooni Venemaaga suhtlemisel, et palun võtke see 3000 ruutkilomeetrit, no palun, tulge ja võtke ta meie käest ära. Meil ei ole tõepoolest, ütleme sellist tulistamist karjuvat, kiiret selle asjaga. On vaja piirilepingut. Loomulikult on meie piir peab olema fikseeritud lepingutega. Armee Me ei põle praegusele 2007 Shanginisse elada. 27 natukene aega. Näeme aga praegu, Venemaa on üdini solvunud sellest, et kahe balti riigi presidendid ei tule Moskvasse, räägitakse vene hingel trumpimisest ja ja kõik, me saame aru, mis tähendab, üheksas mai vene inimese jaoks. Aga see Moskvas tuleb jutt, et piirileping on, on siiski vaja sõlmida? Ei katkenud, tähendab, tähendab, Moskva on nüüd sellises olukorras, et pall on tema ees ja tal on seda lepingut vaja. Talongi vaja tähendab, selles mõttes me oleme, me oleme selles mõttes mitte mitte väga hädised olukorras, et meie suurel naabril on vaja lepingut. Ja, ja see on meie käest teatud trump, mis ma tooks sisse hoopis kolmanda dimensiooni sellesse Moskvasse sõitmise või mitte sõitmise vahel. Et ma hakkasin mõtlema sellele, et kuidas saavad sellest aru meie lääne partnerid ja Ameerika ühendriigid ja, ja hakkasin mõtlema, et tegelikult Meie suurte lääne partnerite ja Ameerika Ühendriikide jaoks on 50 aastat olnud üleval Balti küsimus kolm pisikest balti riiki, neid mul ei ole maailmakaardil nähagi, aga mingisugune müstiline Balti küsimus on kogu aeg tekitanud teatavat jama. Väga piinlik, piinlik küsimus, teatavaid pingeid. Ja nüüd, kui eelmisel aastal Balti riigid said NATO-sse Euroopa Liitu siis võis tekkida tunne, et see Balti küsimus on nüüd maas, aga ei ole. Kolm pisikest kääbust, keda maailmakaardil näha üle, aga Balti küsimus on endiselt päevaga. Et on piinlik, Ma ei tea, kas, kas on siin mingit piinlikkust, on kasutatud, kas nad tunnevad mingit piinlikkustunne, tähendab, ameeriklased on üleval hoidnud sellepärast et nad on kaugele merele suhteliselt? Ei, ma pidasin silmas hoopis teistesse pilt, näiteks Jalta pärast. Ei, ma saan aru. Rootslastel küll, kas Lontonil ja Pariisil on piinlik, sellepärast et Nad 1916 jagasid ära täpselt sama samasuguste lepingutega kogu Lähis-Ida ehk kogu nafta. Kas neil on piinlik selle pärast, mida nad tegid Münchenis, kas neil on piinlik sellepärast et mida nad tegid Jaltas Moskva sügavalt kahtlen. Lihtsalt selline maailm oli nii, nagu ütles president Putingi. Meil oli tol ajal niisugune maailm. Me pidime kaitsma oma oma läänepiiri ja selleks oli kõik õigustatud. Nõustajad. Suurte lääne suurte lääne partnerite jaoks on balti küsimuse päevakorda tõusmine üheksanda mai kontekstis suhteliselt ebameeldiv, vastik, nagu mõnele meeldib nõusid pesta, mõnelei plokka tagumikust. Jah, just nimelt see peaks selgeks saama siis, kui näiteks Jostav lõbus võtab vastu rüütlikutse ja tuleb siia 10 pärast kümnendat maid. Siis siis, siis, siis on sellel üks tähendas väga selge, tähendab siis on sellel üks väga selge tähendus. Varsti aga meie saade lõppema, võtame selle selle kokku ikkagi niimoodi, et et jumal tänatud, et see otsus lõpuks langes, et selle ümber see, see, see meeletu sõnasõda, kuigi ma toon nagu ise räägid, ise endale vastu on, ma loen täna jälle lehtedest ja eile ja üleeile kuidas presidendi otsust kritiseeritakse, kusjuures kritiseerijad on jällegi Need inimesed, kes oleksid võinud oma seisukoha võtta enne seda selle otsuse langemist ja et nüüd on nagu see otsus langenud. Selles mõttes mulle väga meeldis meie uue välisministri niisugune positsioon, et, et on see otsus, missugune ta on, nüüd on ta langenud ja nüüd me elame selle üle, ei vaidle, vaid hakkame tööle selle nimel, et sellest otsusest parim välja pigistada. Ja mulle mulle meeldis üks fraas. Ega sa ometi ta seda fraas Marju Lauristini tänasest kirjutisest seal oli ka palju sellist, mis mulle minus tekitas nagu õlakehitused, aga aga mulle meeldis fraas, et võib-olla me oleme liiga kinni oma ajaloost ehk siis võib-olla me seome oma tegevusi ja oma oma käsi tänapäeval liiga palju meie ajalooga. Peaksime seda, seda emotsionaalsust, ajaloolist emotsionaalsust natuke vähem rakendama ka teistpidi. Kui rahval ei ole mälu ja ei ole ajaloolist mälu, siis ei ole ka seda rahvast. See on väga raske asi ja sellepärast ma kordan veel kord, et kõik suur osa nendest, kes välispoliitikaga tegelevad trotsisid tihti otsast sellist otsust, mis ei tulnud. Aga vahepeal, no sul siin aalne sugune jutt sellest kolmest 1000-st äraga Alt laust kilomeetrist ja, ja muudest siukest ruutkilomeeter, tähendab, ma ei saanud aru, mida sellega silmas tähendab peavad tagasi. Küsimus mitte mina ei taha midagi tagasi, vaid küsimus on selles, et Eesti ju annab praegu piirilepingu muutmise kontekst on ju see, et Eesti annab ju midagi ära. Ja 96.-st aastast me me teame seda otsust, me oleme sellega harjunud, me oleme seda aktsepteerinud. Jah, ainult et praegu on nagu, nagu meil see eelis, et, et meil ei ole sellega nii tulist kiiret kui, kui võib-olla Moskvale mitte, ma ei taha Petseri raudteejaama tagasi, see on, see on nüüd juba läinud läinud. Petseri raudtee lugesin Helsingin Sanomate, seda siin kuskil eelmisel või üle-eelmisel nädalal. Seal on ka mõned on rääkinud karjalastaks, Helsingin Sanomat oli sõitnud viibulisse ja küsitlemisel tänabelini tänava peal inimesi. Noh kaks kolmandikku loomulikult tagus rusikatega vastu rindu, aga lihtsalt mitte mingil juhul. Hollandit, kes ütles, et jaa No nii või teisiti huvitav saame, asjad paigaldas, Ainar mainisid enne, et, Samal ajal kui Moskvas on tulnud igasuguseid avaldusi, eks ole, räsitasin Putini ühes konkreetses tavalises lõppemas nädalasse jääb ka see, see tegu, et tšetšeenide suur väepealik lasti maha lihtsalt hävitati, füüsiliselt. Mindigi tehti erioperatsioon, vaata vaata juhuslikud loetaja netikommentaatorid. Ma tean, et paljud neid ei, ei loe ja, ja jumal sellega. Aga antud juhul, kui paljud sidusid näiteks selle konkreetse sündmuse, mis toimus seal kauges Tsetseenias 15 kilomeetri kaugusel pealinnast kroosnist meie presidendi visiidiga Moskvasse. Paljud ütlesid, et, et ja massadovi tapmine, eks ole, oli, oli pärast Rüütli otsust, et jumal tänatud, et Rüütel sellise otsuse langetas, et me jumala pärast ei peaks minema sellisesse riiki, kus, kes, kes hävitab sellisel kombel inimesi. Aga me teame, et selline riik meie kõrval eksisteerib juba juba väga pikki aastaid. Kes hävitab mitte ainult massaadovi taolisi taolisi inimesi, kes, kes erinevalt allumatutest välikomandöridest oli siiski inimene, kellel oli piisavalt tarkust ja piisavalt jõudu piisavalt oskusi pidada mingisuguseidki läbirääkimisi. Erinevalt välikomandöridest, kes tegutsevad täiesti iseseisvalt, ei lähtu mitte mingisugusest poliitikast. Ja just nende välikomandöride ja, ja nii-öelda tšetšeeni mõjuvõimsate perekondade vastuolude tõttu jõudsid seni riiki siiamaani ei ole, sest võimalus riigi tekkimiseks oli neil vähemalt kahel korral. Ja me võime Venemaale ette heita lisaks massaadovi tapmisele veel miljonit miljonit asja. Aga see, et me oleme nende naabrid, on, on nagu reaalsus ja ja fakt on see, et et Me ei peaks nagu väga-väga musti stsenaariumeid minu meelest Venemaa poolt praegu kartma. Venemaal on Gruusia, Venemaa, Ukraina, Venemaale miljon raskelt ja tõsist asja. Mingit Berliini müüri Eesti ja nii-öelda tingliku Berliini müüri Eesti ja Venemaa vahel ehitama ei hakata, Venemaa ei saa seda teha. No kui te uudisvoogu lappasid viimastel päevadel, siis te kindlasti nägite, kuivõrd, Ütleme sellist hinnanguliselt informatsiooni või hinnanguid anti antimas Soodovi tapmisele lääneriikides. Haritlased keeldusid kõigepealt ja ei ole siiamaani öelnud ühtegi sellist noh, kas nad mõistavad hukka või, või, või vastupidi. Ütlesid, et neil ei ole piisavalt viivad informatsioon, et kas ikka leitud laip kuulus massaadovile. No hea ettekäände leiab alati Jah, ja noh, teiseks, ameeriklased on ise piisavalt palju tsiviilelanikke nagu, nagu mättasse löönud, et et ega see olekski veidi piinlik. Ja Venemaal on hea panna terroristiselt külge ja. Ja ei hakanud ka Lääne-Euroopas silma, tähendab kui te siin nüüd räägite just sellest, et see jagamine peaks kellelegi nagu mingit piinlikkustunnet tekitama siis vaadake, kui ühtselt töötab tegelikult nii Lääne-Euroopa, Moskva kui Ameerika ühendriigid, teatavatest küsimus. Teatavates küsimustes teatavates küsimustes jah, ehk siis mas hadowi tapmise varjutas Madriidi terrorirünnaku aastapäev. Ja ja ongi nii lihtne. Ühesõnaga, tegelikult oli hea või mida ka humanitaarabi organisatsioonid, mida ka mingid suured kõrged komisjonid ei, ei räägiks Tšetšeenia ja Venemaa seoses siis tegelikult on neil suhteliselt ükskõik mida, mida Venemaa Tsetseenias ette võtab. Paraku seda ma pean, nii ei toimu nüüd tõesti sellist murrangut, nagu on USA uus administratsioon, ehk siis täpsemalt välisminister lubanud, et ta hoiab selle nii-öelda selle Tsetseenia küsimuse kuuma. Päris nii skeptiline ma nüüd ka ei ole, sellepärast et sellepärast, et seesama lets OSCE ja Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee, hea küll, me võime öelda, et on rohkem nagu jututoad, aga see teema pidevalt üleval. ENPA juht oli asja Moskvas, tõstis jälle Tšetšeenia teema ülesse. Lavrov ütles küll meid sisse tuua, aga, aga ikka oleks rohkem nagu Tšetšeenia peale, nii et ma ei tahaks öelda, et päris vait lääs olla. Nonii me oleme siinkohal sunnitud oma keskustelu panema ühe särava päikselise punkti. Ja täna olid siis siin vikerraadio stuudiosse Eiki Talving, Ainar Ruussaar, Aarne Rannamäe. Kuulake, meie saate kordust, kui miski jäi arusaamatuks või tahate uuesti kuulata ja nautige päikeselist ilma ja küll lõpuks läheb soojemaks ka kõike ilusat teile.