Täna räägime natuke Eesti eepiliste rahvalaulude sisust sellest, mis peitub nendes lauludes, millised rahvamälestused, teadmised loodusest, inimestest, oma ajaloost, nendes lauludes võivad peituda. Praegu kuulsime lõulu, harja otsimine. Lindistus on Kihnust. Lauljaks oli Liis Alas. Seda laulu on Eestis üles kirjutatud üle 100 teisendi. Ja ta on omal ajal üsna populaarne olnud viimase aja laulikutesse töötlastes seda laulu enam ei ole. Raske on talle leida tänapäeval mõtet. Ometigi omal ajal on selle laulu kohta päris palju kirjutatud ja arvamusi avaldatud. Juttu on siin täikese loojumisest ja päikese viimase kiirtevihu Merre kadumisest silmapiiri taga. Tekkinud seos kammiga või siis harjaga mis oleks nagu päikesel käes ja millega ta kammib karjalaste ja vaeslaste täid. Sama motiiv on tuntud ka Lätis. Huvitav on, et ka lätlased nimetavad harja sõnaga suga nagu Eestiski. Samal laulul võime tihti leida kokkupuudet ühe teise jutustava lauluga nimelt lauluga mõõk merest. Seal täike peale merre oma harja järele laskumist ei too merest välja enam mitte harja või suga vaid leiab merest mõõga. Ja siis tootedele mõõga välja. Enamasti viiakse mõõk mõisasse, kus kõik imestavad ja küsivad, kus koheldakse, mõõk on toodud. Vastuseks on, et mõõk on toodud merest sõjameeste sõrme luist vainu meeste varba luist. Selle laulu üheks tekke ajendiks on olnud omaaegne ajaarvamine kus paralleelselt sirvilaudadega ja riimidega tähendab siis kirja pandud kalendriga või algoritmid tuttkalendriga. Pidevalt oli ka käibel ajaarvamine vaatluste kaudu kus olulisteks aegadeks olid päikesetõusud ja loojangud. Täiskuude ajal ja eriti jälgiti päikese esimest ja viimast kiirtevihku tähendab päikese viimase kiirtevihku loojumisel. Samuti siis hommikul tõusvat esimest kiirtevihku. Ja see päikese merre kadumine. Ning seejärel uuesti taas tõusmine andis luua enda ümber terve hulga jutte. Jaga laule, mõtteid. Sest tihti on samas laulutüübis asendunud päike minategelasega laulikuga kes ise nagu päike lähed puude latvadele seal kammitika aega, sulaste päid, mõnikord võib-olla ka iseenda pead siis kukub hari merre ja siis ta sukeldub päikese kombel samuti merre. Ja tuleb uuesti koostis oma harjaga taas välja. Ja seesama pilt ilmselt on aidanud sisendada inimestele optimismi, usku sellesse, et ka huupi teadmatusse sukeldumisele järgneb uus tõus. Uus hommik, uus puhkemine. Umbes samasugune on laulu sisuga Ingeris. Seal algab laul sellega, kuidas tüdruk istub mere ääres kivil kammib oma juukseid ja siis hari kukutel käest merre. Ning hiljem lähete ise sellele harjale järgi ja hommikuks on ta selle uuesti kätte saanud. Joogu lindi Haadule ma ja nii. Ma jooksin, joostes käisin kiuste astu siin sammu ta le ta sammu uva valge ma sammu, ta tõi maad tõingu nagu ka see kamm eri vele läksingul kuuske ei kalli ka. Ma ei arma saava ksi, ei arma saava tsi, ei suuga kulla tooge ess. Tai Ta ei ja lauda seal soo su laste päida ka siin orjalast päida, aarin päida, arme, tuumi, Laariin päida, arm toomil suuga sulg saati. Ta ei lauda, lai täi, mina tripalve hella hoidja, Trib Haasu laane Andre härmas käsku jalga, papa Vello ja palguline. Mine toosu k Me resta täilauda lai Testa. Eymen DiaTerboysi anud sarmas käsku jalga papa Vello ja valguliine läxini noorukeid nooru käine adru. Läksin nii. Läksin, nii ka, nii ka lagu, tuul, mis helka selmi, ei mis puutus põlvi, täi, kulda, Elka selmi ei. Ka puutus põlv täi, võtsin ka põlvi, ta kul ta helki, mees Ta on vein, mina, ma, ega ma ei saa-ai, paaniin saaks laua pääle sääl saksa kats siidi, sandaadi hotell, siis ta ta del proua pooli naera siis, kust ma ka siia toodud, kus ka asi ja saadud see ka aasta toodud kaasaasta toodud meeste sõrme, Luis ta vainu meeste varva luista. Kui nüüd uuesti tulla selle variandi juurde, kus merest leitakse mõõt siis tekib paralleel kujutlusega sõjamehest. Sest eks lähe ju sõjamees samamoodi teadmatusse. Kodused ei tea, kas ta tuleb tagasi ja ta isegi ei tea seda. Ta sukeldub lahingusse võitlusse nii nagu päike lähed silmapiiri taha. Ja muidugi tuleta sealt sõjast tagasi hoopis tugevamana karastatumana, kui ta üldse tuleb. Ja huvitav ongi, et lauludes sõjamehest võrreldakse sõjameest tihti päikesega. Nii kordub tihti värsside põimik sõjamehesõidust. Mees oli peale, kui see päeva hobu alla, kui see ahju teademal paistis pealt metsa jalad alt harva metsa. Ja sama värsipaar tea, paistab tealta metsa jalad alt harva metsa. Võib-olla ka mõistatuseks päikese kohta, mille üheks vastuseks on päike. Nüüd, kui tüüde jälgida seda paralleeli edasi nimelt sõjameest nagu päikest siis tekib seos tuntud muinasjutumotiiviga. Sõjamees läheb lahingusse ja käseb kodustel vaadata harja ning ütleb, et kui harjast hakkab verd nõrguma siis on temaga midagi halba juhtunud, siis ta enam tagasi ei tule. Sama motiiv on ka Kalevalas ja seda on päris oluliseks seal peetud. Kui lemming, käinen, lähed põhjalasse vaatamata oma emakeelule. Siis minekul võtate oma harja ja lööb selle seina. Ning ütled emale, vaata õhtuti suga hommikuti harja, Varta. Kui Soasta verda jooksed, siis on Su pojake hukas. Ja läheb hulk aega mööda ning korra, kui ema vaatab suga märkabki, sellest niriseb verd ja siis lähete oma poega otsima. Järgneb tik lugu ema seiklustest, kuidas ta lõpuks oma poja kätte saab. Siit võiks viidata teisele lähedasele loole, Eestis nimelt hari kadunud looga võib tihti liituda laulu motiiv uppunud vend mis tuleb samasugune venna otsimine nagu lemming jäise emagi puhul. Mul oli kolm nikesta kolme kui juua iva kaks kui r Kaurakestagaks kui r Kaunakesta panin mina venna karjamaale teise venna marjamaale, kolm on ta kala jää-äärele kolm anda, aga la ja vend tuli kuu karjamaalt. Ta teine vend tuli marjamaal. Ta ei tulnud kala jäärelt, ta ei tulnud kalaäärelt. Panin soole Sauda way. Lai, aga enda nai solgisohu keed jääda, tükid jääda paljuma, ta tuli vastupäeva Nuaaridered Lin päeva vaari päevanuaarimie Sid päeva Nuaarimie. Ki minu vennikest taavi päält ääre mazda ju pääl ta ju mazda, joo päälda jõuda. Mazda. Ei mina ega räägi, ei mina näinud ega räägi. Läxine kuu kurva hääle kurvam jääle leinagi jääle ei olnud, venda ta koduna ei uue suu Ivada ei olnud venda koduna, ei Ovee suu. Ivada. Panin mina soole Sauda vai lai ja lenda, May, saua solgi länna lehti saua solgi länna lehti. Solgi so lase tükid, jäätükid, jää paljumada. Tuuli vastu. Nuaari tooli vastu kuu Nuaari regu noaarin jäädi näegi, meenu vennikest. Vii pääldav jääre Mazda. Häälda jõude Mazda ei mina näinud ega räägi, läksin Kuue kurvam jääle, kurva jääle jälle ei näegi jääle. Ei olnud venda, kooruna ei olnud vändaa. Koduna ei Ovee suu. Ivada paanine Sauda. Lai jagalendavai. Saua solgi länna lehti saua solgilen lehti, solgisohu tase, tükid, jäätekid, jää paljuma, ta tuuli vastu tähte Nuaariteered, lin tähtenuaari, reede Eluaariminesi näegi, meenu vennikest, Vii päält ääre mazda ju päält ta jõude mazda. Küll mina ei näe küll mina räägin veesi, teise vennike see veesi teise kalla skaut aas meeri hullu puuteli. Folkloristid on väitnud, et need kruti laulud on tekkinud ajal mil hakati tsaari sõjaväkke võtma nekroteid. Ometi kui jälgida negru laulude sisu ja teksti, siis võib sealt leida väga vanu vihjeid uskumustele sellest, mis märgid näitavad, kuidas sõduril sõjaväljal läheb. Ja sellised uskumused ei ole saanud tekkida Kaheksateistkümnendal sajandil, mil hakkas nekrotiks võtmine. Kui nüüd hakata jälgima Negrutii saatmise kombestikku udmurdimaal siis leiame sealtki väga palju elemente, mis on seotud nihkrutii saatuse ennustamisega ja samuti nekrutisaatuse ära aimamisega kodus. Kui noormees on kaugel sõjaväljal oli ju sõduriks olemise aeg küllalt pikk ja enamasti kirjaoskamatud noormehed ei saanud koju teatada, kuidas neil läheb. Ja muidugi ka, kuidas see post käis. Ja nüüd on udmurdi neegruti kombestikus väga tähtis koht. Ühel tribuudil nimega Chuck, see on väike riideribade kimbuke, mis lüüakse seina või õigemini tare ematala külge. See on see palk, mis kannab lagi. See tutike lüüakse sinna palgi külge enamasti hõberahaga ja selle võtab negrud maha siis, kui ta on õnnelikult koju tulnud. Ja kui nüüd hakata võrdlema seda kombestikku alles kirjeldatud Kalevala sõduri saatmise kombestik kuuga siis näeme kohe, et vaatamata sellele, kas noormees läks tsaari sõjaväkke või lihtsalt kaugele teele või sõdima oma hõimuvaenlaste vastu juba ürgsamal ajal ikka oli vaja teada kodustel, kuidas sõduril läheb, kuidas kaugele olnud noormehe saatus kujuneb. Ja üks selline võimalus vanades rahvauskumustes oli see, et jäeti kas seinale või väravale mingisugune märk. Mille järgi siis ennustati sõduri saatust. Ja on ju meiegi nekruti lauludes. Värsid sellest, kui sõdur läheb ära pikaks pikaks ajaks, siis ütleb ta emale, et ära mind enne koju oota, kui vares on läinud valgeks ja kaaren teise karvaliseks. Nii et see ennustamise ootamise uskumise komme on kõigil rahvastel olnud, kui üks perekonnaliikmetest on kodust kaugel. Ja see udmurdi Negruti kombestikus tähtis ese, Chuck. Selle etümoloogiline tähenduslik seos Meie Soaga võib-olla ka üsna seletatav. Sõnal Chuck on udmurdi keeles veel paralleel tähendusi. Ta tähendab hommikut, Chuck, pall tähendab ida, ida poolt Komi keeles, Chuck tähendab mäeharja. Seega siis kulminatsiooni võib kõige kõrgemat kohta. Ja nüüd, kui vaadata sõnasuga tähendusi Karjalas ja siis tuleb välja, et ka sellel sõnal on mitmeid paralleel tähendusi. Peale meile tuntud harja võib selle sõna paralleelkujud tähistada päikesekiirt samuti sõnast tuletatud tegusõnad võivad tähendada midagi äkki tegema Shuga issa või siis sädemeid pilduda suvass toa ja ka meie eesti keeles murretes võib sugeda tähendada ka löömist, peksmist, leiliandmist, siis veel on mõned paralleel tähendused Karjalas suvas vaid suvainen võib-olla rukki või heintaime õis ja samuti ka mustikaõis. Ja siit tulenevalt siis verb suvasta võib tähendada õitsemist, rukki tolmlemist. Kõik need paralleel, tähendused viitavad mingile piir hetkel piirolukorrale, nagu on seda õitsemine, mis on taimeelus kulminatsiooniks, nagu on seda sädemete pildumine, mis on samuti hetkeline korraks toimuv. Ja nagu on hommikul esimeste päikesekiirte silmapiiri tagant väljailmumine hommiku algus, seega siis on laul On laul, mis kirjeldab tilti looduse pidevast muutumisest ja sellest, et ükski lõpp ei ole lõplik. Sellele järgneb uus tõus ja uus hommik, kuus leidmine. Ükski minek ei ole samuti lõplik. Sellele järgneb alati tagasi tulemine. Ja siit saab selgemaks, mis pärast oli see laul hästi populaarne karja laste hulgas. Praegu tihti räägitakse karjasepõlvest kui ega raskesti masendavast põlvest. Siis ometigi on selle kõrval ka mälestusi karjasepõlvest kui kõige helgemast kõige ilusamasse ajast. Karjased noored poisid ja tüdrukud olid kõige rohkem seotud ja sõltuvad päikesest. Päikesetõusuga läksid nad tööle, päikese loojumisega võisid nad koju minna. Ja päeval, kui päike välja tuli, siis oli nii neil kui karjal hea ja soe. Ja sellepärast ongi kõige rohkem pöördumisi päikese poole ja laule päikesest hüst, karjase lauludes. Siin on otsepalveid, taevakene, Bäckene, tule välja. Otsisin oraga, kae karjavitsaga. On palveid, kus kohal karjalaps pakub päikesele kaasa võetud toidupala. Ta lubab päikesele sõira, lubab talle käkki anda, päike pilve tagant välja tuleks ja üks samuti populaarsemaid eesti karjase laulude hulgas. Laule on veere veere taevakene, mida siis kuuleme ansambel leegahjuse esituses. On aga nüüd ta Siidi.