Rudolf Tobias, vaata. See on juubelilaulupeo järel meie muusikaelus teine suursündmus, mida võime märkida nii ümmarguse arvuga. Juubelit tähistati kogu vabariigis. Anti välja Rudolf Tobiase teoseid, müügile tulid heliplaadid, tema loominguga. Juubelit jääb meenutama kauni kujundusega mälestusmedal ja kõige tähtsam muusika kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, möödunud nädalavahetusel helilooja noorpõlvepaikades, Kullamaal, Haapsalus, Hiiumaal. Viimastest annamegi tänasest saates põgusa läbilõike. Laupäev, 26. mai. Kullamaa kiriku kõrval asuvale platsile, mida teepoolsest servast piirab kõrge kuusehekk teistest külgedest noores roheluses puud ja õitsevad toomingad on kogunenud lauljad, pillimehed, kohalik rahvas külalised lähedalt ja kaugelt. Nende poole pöördub Haapsalu rajooni täitevkomitee aseesimees Jaan telling. Lugupeetav laulurahvas, lugupeetavad külalised, nii, siis on voolanud palju aega tagasipöördumatult lõpmatusse ajamerre ja me oleme jõudnud Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva künnisel. Teda võib täie õigusega pidada Eesti helikunsti esimeseks seletaks tuletorniks. Ta tuli siis, kui teda kõige rohkem vajati, kui muusikas puhas, veel väike väiklane asjaarmastajalik vaim, kui uusi sihte rajavad nooreestlased otsisid endale liitlasi muusikas. Tobias oli kodumaal ainuke helilooja, kes loomingulise ja interpretatsioonilise tegevuse kõrval kirjasõna kaudu kunstilise peost suhu elamise ideelise vaesuse vastu välja astus. Tema mõtted ulatusid alati kaugele üle tavaks saanud harjumuste mitte väite koorilaul, vaid sisult ja vormilt suuremõõduline oratoorium, sümfooniline teos, jooper, mitte oja, mulina ja linnulaulu romantika vait Sekspirist Götest Bachist lähtuvad üldinimlikud tõed ja filosoofiline sügavus. Mitte kitsalt natsionaalne, vaid selle kaudu kõiki rahvaid haarav interratsionaalsus. Suure muusiku, Rudolf Tobiase austamiseks ja tulevastele põlvedele jäädvustamiseks. Avan Eestimaa Kommunistliku partei Haapsalu rajoonikomitee Haapsalu rajooni töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee ja rajooni laulupäeva komisjoni nimel. Selle mälestus kivitahvli siin Kullamaal. Koosolijad. Tõenäosuses teooria järgi oleneb erakordselt andekate inimeste tekkimine rahvastiku arvust. Väikerahvale on see ka erakordselt kallis iga poeg või tütar, kellesse andekus ühel või teisel kujul on koondunud. Melon Tammsaare ja Vilde. Meil on Wiiralt ja Rudolf Tobias, kelle loomingulised võimed küündisid sügavamale kõigi tema eelkäijate ja kaasaegsete eesti heliloojate andekulest. Teatavasti tema elutee katkes kõige paremas loomingulises eas. Ning eelnev elujärk oli täidetud majandusliku muredega ja olustikuliste raskustega, mida meil praegu on raske reaalselt hinnata. Kolmveerand sajandit tagasi valitsesid meie aladel sootuks teised kultuurilised ja olustikulised tingimused mille objektiivne hindamine aitab meid mõista, miks Vias elas ja tegutses just nii, nagu ta seda tegi ja miks tema loominguline kärsitus helitööde puhul sageli kavandamisest kaugemale ei jõudnud. Nii jäi tal 10-st oreliteosest kolm lõpetamata viiest vokaalsümfooniline teos jäi lõpetamata, tervenisti kolm lõpetamata ning visandlike materjalide esines ka teistes žanrites. Sellest hoolimata, et tema elukäik oli väga rahutu ning ta tulid kohati tõsiselt võidelda majanduslike raskustega on ta suutnud jätta Eesti muusika varasalve umbes kolmveerandsada helitööd nii suur kui ka väikevormides nii ulatuselt kui ka sisuliselt mahukamaks tööks on tema oratoorium Joonas. See on teos, milles Tobiase loomingulised võimed kõige eredamalt esile tungisid ning tõid temale väärilise hinnangu ja tunnustuse rahvusvahelises ulatuses. Rudolf Tobias avaldas omaloomingulisi mõtteid peaaegu kõigis muusikažanrites nii vokaal kui ka instrumentaalmuusikas. Need on hindamatud leheküljeline rahvuslikus muusikas, mille väärtus kunagi ei kahane. Eesti NSV rahvakunstnik professor Jüri variste kõneles kokku tulnuile Rudolf Tobiase loomingust tema osast eesti muusikas suurt nukilist rändrahnu, mis toodi siia paari kilomeetri kauguselt. Sillalt ehib kunstnik Aime kuulbussi valmistatud plaat. Helilooja profiil, reljees ja kiri. Kullamaal möödusid helilooja Rudolf Tobiase 1873 kuni 1918 noorusaastad. Mälestuskivi jalamile asetatakse üha rohkem lilli. Tulbid, nartsissid, nurmenukud, pääsusilmad, meelespead. Külalistel on aega käia kalmistul Rudolf Tobiase vanemate haual minna vaatama läheduses asuvat vana köstrimaja helilooja lapsepõlvekodu. Lauljad ja pillimehed kogunevad rongkäiguks, et ühiselt minna kantsi mäele ehk rahumäele, kus peatselt algab kontsert. Rohumäe veer tõuseb nii paraja kaldega, et siin pole vaja mingeid astmeid ega poodiumi koori jaoks. Lauljad ja orkestrid on kohad sisse võtnud. Kuulajad kõik pingid väljakul täitnud. Rajooni kultuurikomisjoni esimees Viktor Docter rääkis kokkutulnutele kullamaa laulupäevade traditsioonist, mis sai alguse 1911. aastal tänast koorijuhte, kes neist osa võtnud ja pöördus käesoleva kaheksanda laulupäeva juurde. Me tähistame Rudolf Tobiase sajandat sünniaastapäeva iidsel kantsi mäel, mis oli helilooja armastatumaks paigaks Kullamaal, kust avanes oivaline vaade koluvere iidsele lossile. Ühel pool muistne Eesti kindlus, muld, kivid, vaprad esivanemad, vastaspool, lossikindluse kõrged müürid oma mineviku varjudega. Siin mõlgutas noor tobias oma kalevipojavõtteid. Kullamaa rahva ja Haapsalu rajooni töörahva saadikute nõukogu, hariduse ja kultuurikomisjoni nimel soovin tänase laulupäeva edukat kordaminekut. Lõbusat laululusti ja peotuju, seltsimehed. Haapsalu rajooni kooride kõrval võtavad laulupeo päevast osa ka mitmed külaliskoorid Tallinnast. Ühendkooride esituses kõlanud hümn suurele linnale on selle kontserdi avapalaks sümboolne sest Rudolf Tobias, nagu meie teisedki vanema põlve helimeistrid sai oma hariduse Neeva linnas. Seda rõhutas oma teokõnes Artururitam. Minge Kate'i Peterburgi, kust võrsunud on kõik need suurvaimud ja saage ka ise suurvaimuks. Need sõnad ütles kord luulele Rudolf Tobiase ele, siin Kullamaal, meie esimene suur naishelikunstnik, Miina Härma, kui ta oma kontsertreisidega oli jõudnud kullamaale ja siin Tobiase vanematekodus peatus. Need julgustavad sõnad osutasid otsekui prohvetlik, eks sääraseid Rudolf Tobiase edasise elutee. Sest nii ta toimuski, ta siirdus siit vaikselt kullamaalt. Kuulutan Elva linna Peterburgi, kus asus julgelt võitlusesse nende lugematute raskustega, mida te seal eel ootasid? Kodunt kaasa võtta, polnud tal ju muud toetust kui oma suur andekus sest vanematekodus tuli köstri kehva palgaga toita ja katta veel kümneliikmeline pere. Kuid Molotmatu enesekindlus ja kõige selle alus, suur andekus aitasid võita kõik raskused. Ja lõpuks sai tõeks Miina Härma prohvetlik suu. Saage ka ise suurvaimuks. Öelge mulle, kuidas tobias, kui välismaalane võis saada Saksamaa esimese muusikaülikooli keiserliku akadeemia õppejõuks. Nii küsis kord Berliinis ühelt meie minevikku tuntud muusikamehelt Leenal nõiman heli salult tema selleaegne lauluõpetaja Georg Adalberg Waltan keda Saksamaal peeti üheks paremaks Bachi lauljaks doonorite seas. Kogu haritud maailmaarvustus oli temast kiitvalt rääkinud. Kuid ikka veel polnud tema nimi küllalt kuulus, et saada Saksamaa kõrgema muusikaülikooli õpetajaks. Kuhu oli pääsenud välismaalane, Rudolf Tobias? Vastuse sellele Kadetsevale küsimusele saame, kui tuletame meelde sellesama muusikaakadeemia direktori, kuulsa saksa dirigendi ja muusikateadlase Hermann Gretsch mari sõnu mis ta ütles Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase kohta, mille nootidele ka ta oli eelnevalt tutvunud. On see aga vägev muusika? Teie siin olete loonud Bachi ajast, kuni meie ajani pole loodud nii võimsat oratooriumi, kui seda on Jonas. Meie saate piiratud aeg lubab andavaid kilde, kõnedest ja kontsertidest, sest pidustused ise kestsid tunde. Artur uuritam lõpetas oma kõne, helilooja tütre Silvia Tobiase mälestustest võetud lõiguga. Palju aastaid hiljem viis elutee mind kokku Läti suure helilooja Alfred kaldentšiga, kes oli olnud minu isa kaasõpilane Peterburi konservatooriumis. Ta jutustas mulle, et kord ühel kargel talveõhtul olevat nad kolmekesi Artur Kapp, minu isa ja Alfred kaldens jalutanud Neeva kaldal ja arutanud, et kas keegi neist kolmest peaks jõudma omas elus nii kaugele, et temale peale surma mälestussammas püstitatakse. Möödunud enam kui kolmveerand sajandit võime me tagasi vaadates nende kolme suure tõeotsija eluteele öelda, et nad kõik on oma orjapõlve unelmat suutnud teostada. Nende looming elab rahva seas edasi ja see on suurimaks mälestussambaks igale loovale kunstnikule. Vahelduvad kooride dirigendid kõlavad üha uued laulud sealhulgas ka niisugune nõudlik pala nagu Largo. Piirkondliku laulupäeva esimees Valdek toomingas annab kollektiividele üle tänukirjad ja ütleb laulupäeva lõppsõnad. Nagu lõkketuli heidab enda ümber valgust ja soojust, nii tõi ka tänane siin rohumel Loitnud lauluke kuulajate ja lauljate südametesse soojust, mis aitas valgust heita terve aastasaja taha meie muusikaelus. Ja kui igaüks meist lahkudes viib sädemekese sellega endaga kaasa, on täna laupäev oma ülesande täitnud. Arvan, et võime rahuldustundega öelda, et oli ikka üks tore päev see kullamaa laulupäev. Nagu laulupäevade ja pidude puhul ikka, ei raatsi lauljad veel lavalt lahkuda. Lisalaule juhatama kutsutakse välja kohalik dirigent Jüri algma. Tuudur Vettik, Gustav Ernesaks, Jüri variste uuesti, Gustav Ernesaks. Selle laulu järel hakatakse tõesti minema kuid mitte koju eemal puude all ootavad supikatlad, sest selle päeva pidustused pole veel lõppenud. Haapsalu samal õhtul kogunevad inimesed mere äärde Rudolf Tobiase mälestussamba juurde. Lühike kõne juubelikomisjoni esimehelt, helilooja Boriss kõrverilt Neenia riiklikult akadeemiliselt meeskoorist. Väikene mälestushetk. Haapsalu lossikirik on rahvast tulvil. Suurepärase akustikaga saalis annab kontserdi riiklik akadeemiline meeskoor. Juhatab Nõukogude Liidu rahvakunstnik Lenini preemia laureaat Gustav Ernesaks. Kavas on Rudolf Tobiase loomingut ja meie nooremate ning vanema põlve heliloojate teoseid. Oli ju tobias eelkäijaks neile kõigile. Pühapäev, 27. mai. Hiiumaa Käina tee veeres suurte pärnade all maja, kus Rudolf Tobias sündis. Käina kandi rahva elus on sellel majal veel muudki tähtsat osa tulnud täita. Hiiumaa koduloomuuseumi direktor Volli mäe umbaed räägib maja ajaloost. Päris kindlad andmed puuduvad, millal see hoone ehitati, kuid oletatavasti möödunud sajandi 30.-te aastate lõpul lõi 40.-te aastate algul spetsiaalselt käino köstrimajale. 1864. aastal asus sellesse majja elama Rudolf Tobiase vanaisa Peeter Tobias, kes töötas neli aastat Käina köstrile. Alates 1868.-st aastast elas selles majas Johannes. Isa. 1870. aastal asutati Käinas niinimetatud laste varjupaik. Käina kihelkonna territooriumil olevad orvud toodi sellesse majja varjupaika, kus neid kasvatati ja õpetati varjupaigajuhatajaks, oli Johannes tobias. Võib arvata, et varjupaik suleti 1880. aastal, mil koolide juhtimine läks ära kiriku alt. Kindlasti paljud teist on kuulnud kuulsast Käina valla toost mis on saanud nii kuulsaks ühe humoorika loo tõttu. Ja Meie arvates hiidlaste arvates, kui see kohus ei olnud oma kuulsuse poolest esimesel, siis vähemalt teisel kohal rakvere äkilise kohtu järgi. Peale Tobiase perekonna siit lahkumist kullamaale kahe aasta vältel TTK selles majas vallakohtuistungeid ja praegu ühes ruumis ongi välja pandud vastav ekspositsioon. Maja künnisele astub Eesti NSV kultuuriminister Albert laus. Kallid seltsimehed, lähedalt ja kaugelt. Kallid Hiiu saarerahvast. Vladimiri lits leevellile kuulub mõtte et ajaloolise teene suurust määrab see, mida üks või teine ajalooline isik on andnud juurde, võrreldes oma eelkäijatega. Selles majas 1000 873. aastal sündinud helilooja Rudolf Tobias. On palju andnud eesti muusika arenguks. Meil sellepärast austame teda kui suurt heliloojat. Meile lähedast heliloojat. Rahvas armastab teda. Ma olen sügavalt veendunud, et see maja, mida me täna avame majamuuseum Solstobjasele leiab elavat külastust. Et siit võtavad kaasa noored ja vanad innustust ilujõuks muusika jaoks laulujõuks rõõmu jaoks. Lubage mul Rudolf Tobiase majamuuseum kuulutada avatuks. Seltsimees laus annab direktorile üle külalisraamatu uue muuseumi jaoks ning lõikab läbi lindi. Külastajate vool suundub majja, mis on sisustatud Tobiase perekonnale kuulunud mööbliesemetega. Välja on pandud ka rohkesti pildimaterjali. Suures saalis on vallakohtu sisustus kes on ekspositsiooni läbi vaadanud kiirustavat sõpruse, kolhoosi klubi poole, kus on algamas kontsert. Sõpruse kolhoosi klubi suur saal on täis kohalikku rahvast ja külalisi. Kuulajate poole pöördub juubelikomisjoni esimees, helilooja Boris Kõrver. Lugupeetud seltsimehed tänasel pidupäeval, eks sobiv meenutada Mihhail Kalinini mõtteavaldust raamatust kommunistlikust kasvatusest, kus ta kirjeldab kujukalt entusiasmi, millega pärast suurt oktoobrirevolutsiooni vabanenud Nõukogude maa väike rahvat täieõiguslike liikmetena sotsialistlikku rahvaste vennalikku perre astusid. Ta ütleb, millise vaimustusega taaselustavad vabanenud rahvad oma eepiliste ja ajalooliste kangelaste kujusid võtavad neid oma parimates kunstiteostes, kus igaüks teist otsekui tahaks öelda Nõukogude Liidu kõikidele rahvastele. Vaadake, Ma pole mitte teiste armust rahvaste suure liidu liige. Ma pole tundmata päritoluga inimene. Siin on mu sugupuu, millel olen uhke ja tahan, et ka teie, kes te olete mu vennad töös ja inimkonna parimate ideaal kaitsmises mõnuga vaatleksite minu sugupuud. Eesti muusikakunstile ja rahvale on üheks selliseks viljakaks sugupuu oksaks olnud Rudolf Tobias kelle sajandat sünniaastapäeva me täna tähistame. Soovime, et Rudolf Tobiase looming jääks kõlama meie kontsertsaalidesse. Et ta leiaks laialdast populariseerimist meie interpreetide poolt. Ja meilegi on püha tema kunstnikukreedo milles ta ütleb, meie armastame oma mitte sellepärast, et ta on meie, oman vaid, et ta on täiesti isesuguseid keeli meiega uues helisema paneb. Meie armastaksime ka võõrast aru saades, et suuri üleüldiseid, kunsti ideaal esid olemas on, mille palmide pärast kõik kultuurrahvad võitlevad. Kontserti Rudolf Tobiase loomingust alustas Kärdla laste muusikakooli õpetaja Ene Imre. Esinesid veel selle kooli õpilased, Käina segakoor ja rajooni kultuurimaja puhkpilliorkester. Külalised Tallinnast Mare Jõgeva ja keelpillikvartett koosseisus lemma erendi jazzi Šagal Ants toomingas ja Ivo Juul. Esmaspäev, 28. mai Kärdla väikeses majas suurte puude all saavad Hiiumaa lapsed muusikalist haridust. Nüüd on siia kogunenud selle kooli õpilased, õpetajad, linnarahvas. Nende poole pöördub Eesti NSV kultuuriminister Albert laus. Lugupeetud seltsimehed. Lubage mul ette lugeda Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi Ministrite nõukogu määrus 22.-st märtsist 1973.-st aastast number 121 Tallinn Toompeal Rudolf Tobiase nime andmise kohta Kärdla laste muusikakoolile. Helilooja Rudolf Tobiase mälestuse jäädvustamiseks. Eesti NSV Ministrite nõukogu määrab anda Kärdla laste muusikakoolile Rudolf Tobiase nimi ja nimetada seda kooli edaspidi Rudolf Tobiase nimelisele Kärdla laste muusikakool. Eesti NSV Ministrite nõukogu esimees Valter Klauson, Eesti NSV Ministrite nõukogu asjadevalitsuse asetäitja Elmar. Seltsimehed kallid Kärdla, Rudolf Tobiase nimelise laste muusikakooli pedagoogide pere õpilased, lubage teid õnnitleda Eesti NSV Kultuuriministeeriumi nimel selle nimetuse omistamise puhul ja soovida teile väsimatult tööindu otsinguid, nagu tegi seda Rudolf Tobias. Et õigustada selle nime kandmist. Lubage mul veel ette kanda teile Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi otsus 25.-st maist 1973.-st aastast. Helilooja Rudolf Tobiase mälestuse jäädvustamiseks. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kolleegium otsustab. Esiteks igal aastal helilooja Rudolf Tobiase sünniaastapäeval 29. mail autasustada Rudolf Tobiase nimelise Kärdla laste muusikakooli õppeaasta parimat õpilast Rudolf Tobiase mälestusmedaliga. Teiseks vestlusmedali saaja õpilase kindlaksmääramine ja medali üleandmine, teha ülesandeks Rudolf Tobiase nimelise Kärdla laste muusikakooli õppenõukogule ja direktsioonile. Kolmandaks tellida skulptor Olav Männi üleandmiseks Rudolf Tobiase nimelise Kärdla laste muusikakoolile. Helilooja Rudolf Tobiase püstpronksist. Kõigile veelkord õnnitlused ja head edu teile, kallid noored muusika kauni ja kõlava omandamisel, selleni meisterlikkuse õppimisel. Kontsert Kärdla kultuurimajas Lõpetas juubelipidustused, helilooja kodusaarel. Sellest võtsid osa nüüd juba Rudolf Tobiase nimelise Kärdla laste muusikakooli õpilased. Hiiumaa isetegevuslased ja Tallinna külalised. Mitmed mälestusmärgid on paika pandud, mille juures möödujale seisatada ja mõelda mehest, kes rajas teid meie heliloomingus. Kuid peamine on see, et tema muusika jääb kõlama. Et looming elab.