Täna oleme kogunenud siia Käinasse väikese madala maja juurde väga pidulikule sündmusele. Hiidlased on uhked selle üle, et nende väikeselt toorelt on võrsunud eesti muusika ja eesti kultuuri elu niisugune väljapaistev kuju nagu Rudolf Tobias. Meil on hea meel selle üle, et täna saab teoks see mõte jäädvustada Tobiase mälestus, tema sünnikodus. Peab ütlema seda, et see mõte ei ole uus. See mõte on mõlkunud, palju aastaid on vilksatanud siin ja seal selle mõtte üle on vahetatud arvamusi nii heliloojate liidus, kultuuriministeeriumis, rajooni täitevkomitees, rajooninõukogu istungjärgul ja paljudes muudes kohtades. Täna tahaks tänada kõiki neid, kes on aidanud kaasa sellele, et olest Käinas Tobiase muuseum saab avatud. Eelkõige tuleb meil tänada kommunistliku partei poliitikat, kes tahab kõike seda, mis on olnud progressiivne, väärtuslik säilitada. Tahaks tänada meie valitsust, kes on aidanud leida võimalusi majamuuseum põhjalikult ette valmistada, remontida, tahaks tänada Kultuuriministeeriumit ja tema muuseumite, valitsust, kes on leidnud võimalusi ja vahendeid. Et see mõte saaks täna teoks. Lubage mul see väikene koosolek, mis on pühendatud täna Rudolf Tobiase majamuuseumi avamisele lugeda SIIN avatuks. Sõnal kohaliku koduloomuuseumi direktoril Vallimäe umbaial. Kallid külalised ja kohalikud elanikud. Ma annaksin lühikese ülevaate Rudolf Tobiase sünnimaja ajaloost. Kuid enne lubad nagu mul palun üle anda Hiiumaa koduloomuuseumi nimel tähtpäevakohased mälestusviiv viidad. Millised on valmistanud Hiiumaa? Põllu esiteks õnnaksin mälestus, mida üle Eesti NSV kultuuriministrile seltsimees lausile kes homme kaheksa aastat tagasi toetas Hiiumaakodu-uurimise toimkonna ettepanekut taastada helilooja Rudolf Tobiase sünnimaja ehitada sellele ühiskondlikus korras katus ja toestada üks sein, teises kohalikul entusiastide seltsimees Johann Kallasel kelle eestvõttel ehitate poole põhjapoolsele küljele uus katus, mis päästes hoone esialgsest hävinud rahus edasi Hiiumaa rajooni täitevkomitee esimehele ja Rudolf Tobiase 100. juubeliaastapäeva tähistamise rajoonikomisjoni esimehe seltsimees kauberile. Seal ta juubeliaastapäeva künnisel. Kutsus kokku kohalikud elanikud ja tõstatas üles küsimuse, kas taastale Rudolf Tobiase sünnimaja nüüd või siis mitte kunagi. Restaureerimisvalitsus, kes teostas, restaureerib Ehitustööd. Paluks selle esindajat üle anda restaureerimisvalitsusele tähtpäevakohane mälestus viit. Rudolf Tobiase sajandat sünniaastapäeva tähistamise vabariikliku komisjoni esimene helilooja Boriss kõrverile. Kultuuriministeerium, muuseumide ja kultuuri, sest inspektsiooni juhatajale seltsimees Rosenbergi. Teatri- ja muusikamuuseumi direktorile seltsimees saare perele kelle organiseerimisel pandi sellesse majja välja Rudolf Tobiase pühendatud ekspositsioon, on, millega võib tutvuda. Ja nagu juba rajooni täitevkomitee esimees tänas, nii, ma ütleksin täpselt samad sõnad palju tänu kõigile kes üht või teist viisi kaasa aidanud selle maja restaureerimisel ja selle sisustamisele. Edasi lühidalt. Selle maja ajaloost päris kindlad andmed puuduvad, millal see hoone ehitati, kuid oletatavasti möödunud sajandi 30.-te aastate lõpul lõi 40.-te aastate algul spetsi algselt Käina köstrimajale. Oma aja kohta oli see vardumise suur hoone. Erines ehitusviisil talupoegade elamutest kas või võtame juba väliskujud. Sellel majal on poolkelpkatus, mida me Hiiumaa talu hoonetel haruharva võime. Arhitektuurile mulle. 1864. aastal asus sellesse majja elama Tobiase vanaisa Peeter Tobias võttes neli aastat Käina kaestrina. Alates 1000 800 868.-st aastast. Elas selle edasi selles majas ka elada. Laske Johannes. Rudolf Tobiase isa 1870. aastal. Asutati Käinas niinimetatud laste varjupaik, mis kandis ametlikku nimetust. Reigi Käina Emmaste laste varjupaik, mis on praegu nii meie laste päevakodu Tauljast tähendab endise Käina kihelkonna konna territooriumil olevad orvud toodi sellesse majja varjupaika, kus neid kasvatati ja õpetati varjupaigajuhatajaks, oli Johannes Objas. Viimased andmed varjupaiga kohta on neljandast augustist 1878.-st lasteaiast. Võib arvata, et varjupaik suleti 1880. aastal, mil koolide juhtimine läks ära kiriku alt. See maja on täitnud veel teist korda geni kooli ülesandeid nimel peale Käina. Tolleaegse Kolga koolimaja põlemist kuuendal jaanuaril 1920 aastal. Kuni siis 1120. 21. õppeaasta lõpuni õppisid selles majas osa Kolga koolis õppinud tütarlapsi. Kindlasti paljud teist on kuulnud kuulsast Käina valla kohtust mis on saanud Nii kuulsaks ühe humoorika loo tõttu. Selles mõttes, kui mitte see kohus ei olnud oma kuulsuse poolest esimesel vähemalt teisel kohal rakvere äkilise kohtu järgi. Ja nimed selles majas on peetud kuulse Käina vallakohtuistungeid. Nimelt 1000 peale juba Rudolf Tobiase ja üldiselt Objate perekonna siit lahkumist kullamaale. Aastal 1893. aastal väikesed mõisavallad, kihelkonna mõisavallad ühinesid üheks suureks Käina vallaks. Ja muidugi samal aastal tähendab, 93. aastal moodustati ka siis ühine vallakohus. Aga Käina vallamaja valmis uus vallamaja valmis alles 1894. või viiendal aastal ja nii, et siis kahe aasta vältel TTK selles majas vallakohtuistungeid ja praegu ühes ruumis ongi välja pandud vastav ekspositsioon. Edasi milleks need ruumid olid kasutanud, kui siseneda siit väikesest esikust minnes paremale, jääb suur Köök peretuba, mida Rudolf Tobias, isa Johannes kasutas ka töötoana, valmistades siin oreleid. Edasi on üks väikene maakene, mida tobias pääl kasutatud magamistoana järgneb märksa suurem tuba. Vabandust, teine oli, magame söögituba, järgmine magamistuba, kus on ka Rudolf Tobias sündinud siis väikene, nelja ruudulise aknaga nurga toakene, selle põrandal palju kõrgem teistest seitse ruumi põrandatelt, kuna see on kahekordne esimene all on kivipõrand seal üleval veel puu päralt. Ja siis veel siin kõige suurem tuba, 32 ruutmeetri suurune saal. Anname sõna Eesti NSV kultuuriministrile Albert Klausile. Kallid seltsimehed lähedalt ja kaugelt. Hiiu saare rahvast. Vladimir Iljitš Lenin lille kuulub mõtte et ajaloolise teene suurust määrab see, mida üks või teine ajalooline isik on andnud juurde võrreldes oma eelkäijatega. Selles majas 1000 873. aastal sündinud helilooja Rudolf Tobias. On palju andnud eesti muusika arenguks. Aga kui üks esimesi professionaalseid ettevalmistatud heliloojaid tõi jaapani aluse meie muusika sümfoonilise arengule, vokk, tema vokaalsümfoonilised teosed, instrumentaal, sümfoonilised teosed, kammerteosed dema, kuripalad, mis on kirjutatud suure meisterlikkuse ka mõeldes inimesele, mõeldes ilule, mõeldes tulevikule on jäänud, püsib väärtusena meie kultuurile väärtuste hulka. Tänaseni. Meil sellepärast austame teda. Kui suurt heliloojad meile lähedast heliloojad ja kes siinolijatest ei teaks nii mõndagi tema koorilaulu? Aage taga, võtke kinni varas. Või ekst ei tea Largo ja paljud teised. Rahvas armastab teda. Ma olen sügavalt veendunud, et see maja, mida me täna avame ajamuuseum Solstobjasele leiab elavat külastust. Et siit võtavad kaasa noored ja vanad innustust ilujõuks muusika jaoks laulu jaoks rõõmu jaoks. Lubage mul Rudolf Tobiase majamuuseum kuulutada avatuks. Ma paluksin muuseumi direktorit vastu võtta tagasihoidlik külalisraamat. Kui puudu tuleb, anname paar tükki juurde. Ja nüüd palun, astume suutma muuseumi ekspositsioonist. Lugupeetud seltsimehed tänasel pidupäeval sobiv meenutada Mihhail Kalinini mõtteavaldust raamatust kommunistlikust kasvatusest, kus ta kirjeldab kujukalt entusiasmi, millega pärast suurt oktoobrirevolutsiooni vabanenud Nõukogude maa väike rahvat täieõiguslike liikmetena sotsialistlikku rahvaste vennalikku perre astusid. Ta ütleb, millise vaimustusega taaselustavad vabanenud rahvad oma eepiliste ja ajalooliste kangelaste kujusid. Nad kujutavad neid oma parimates kunstiteostes, kus igaüks teist otsekui tahaks öelda Nõukogude Liidu kõikidele rahvastele. Vaadake, ma pole mitte teiste armust rahvaste suure liidu liige, ma pole tundmata päritoluga inimesi. Näe, siin on mu sugupuu, millele olen uhke ja tahan, et ka teie, kes te olete mu vennad töös ja inimkonna parimate ideaalne kaitsemises mõnuga vaatleksite, minu sugupuud, Eesti muusikakunstile ja rahvale on üheks selliseks viljakaks sugupuu osaks ja oksaks olnud Rudolf Tobias kelle sajandat sünniaastapäeva me täna tähistame. Sünni lastepäeva on seekord tähistatud väga ulatuslikult paljude filharmoonia poolt korraldatud kontsertidega Tallinnas, Pärnus, Tartus see kontsertsari veel jätkub. Me oleme püüdnud jäädvustada Tobiase loomingut uute kirjastuse väljaannetega. Käesoleval aastal peaksid. Muusikahuviliste lauale jõudma kõigepealt kirjastuse poolt välja antud raamat Rudolf Tobias sõnas ja pildis ilmunud juba valimik Rudolf Tobiase segakoorilaule. On ilmunud mas Rudolf Tobiase klaverikontserdi partituur ning sama kontserdiseade kahele klaverile. Mõni päev klaasi jõudsid müügilauale ka esimesed kaks heliplaati Rudolf Tobiase loominguga. Kõige lähemal ajal ilmunud ka kolmas. Me oleme tänulikud veel parteile ja valitsusele vähkele hoolitsusel on jäädvustatud tobias mälestuskivina, tema orjapõlve email, Kullamaal, samuti ka homme avatava laste muusikakooli nime omistamise puhul püstitataval mälestustahvel. Rõõmu teeb ka niisugusi pidupäeva puhul Kultuuriministeeriumi poolt välja antud mälestusmedal. Siinjuures tahaksin kõigile südamele panna ja kellel võimalik. 29. kuupäeval toimub pidulik kontsertaktus Estonia kontserdisaalis. Mida me tahaksime? Et jälgiksid, kes raadio ja televisiooni vahendusel ja kontsertsaalis kõik meie inimesed Soovime, et Rudolf Tobiase looming jääks kõlama meie kontsertsaalidesse. Et ta leiaks laialdast populariseerimist meie interpreetide poolt. Ja neilegi on püha tema kunstnikukreedo milles ta ütleb, meie armastame oma mitte sellepärast, et ta on meie oma vaid et ta on täiesti isesuguseid keeli meie põues, helisema paneb. Armastasime ka võõrast arusaamades, et suuri üleüldiseid kunsti avalesid olemas on, mille palmide pärast kõik kultuurrahvad võitlevad.