Eelmisel nädalal kirjutas Virumaa teataja sellest, kuidas Käsmu poolsaare tipus luiged nälgivad ja inimesed on neid üritanud päästa. Et asja kohta natukene rohkem teada saada. Oleme helistanud ornitoloog Leho Luigu jõele tere päevast. Kui ränkade tagajärgedega võib nüüd olla see hästi külmaks keeranud märtsikuu just luikedele, kes on jäänud siia meie vetesse talvituma. Nagu teada, on märtsikuud niuksed. Kui võtta nüüd päevased temperatuurid, siis on need suhteliselt soojad juba ja võib tekkida näiteks jää peal vesi ja kui luiged siis jää peal puhkavad ja magama jäävad õhtul, siis, siis võib juhtuda, et vot külmuvad jalgupidi kinni. Ja see on nüüd kõige halvem asi üldiselt, mis võib lindudega juhtuda. Tavaliselt. Tavaliselt leiavad nad ikkagi mingi toitumiseks mingi väikse vaba vee ala ja saavad hakkama, aga kui, kui toimub jää külge kinnikülmumine, siis on asi ikka juba päris hull. Ja see tavaliselt tekibki just märtsikuus. Kevadkuudega võivad niuksed asjad juhtuda. Kuidas on juhtunud nii, et kühmnokk luiged, keda loetakse Lääne-Virumaa rannikul kokku võib-olla üle 100, et nad ei ole meilt ära läinud soojematele maadele? Et tegelikult on Eestis uustulnuk, nimetatakse niukesi linde, kes on suhteliselt hiljuti Eestisse tulnud ja kes nad kõik on põhiliselt tema kodumaa või, või ta on pärit palju palju soojematelt maadelt Kaspia mere ümbert ja sealtkandist ja Lääne-Euroopast levikkonna alganud tegelikult pihta just nimelt põgenenud Luikades, kes põgenesid siis eelmise sajandi alguses. Ei lasknud linnu tiikidelt ja mõisa tiikidelt ja nüüd nad on väga-väga jõudsalt enda enda reaali laiendanud ja on juba jõudnud välja teinud põhja jäämereni juba sinna täitsa võõra delta-alal on juba esimesed pesitsejad. Ja kuna Selle selle meie karmi talvega, et kui võtame teised luiged, nendeks laululuiged, kes on siin juba aastatuhandeid elanud ja, ja kohanenud selle kliimaga, nendega juhtunud niuksed asjad, tavaliselt nad liiguvad, liiguvad ja seal, kus on vaba vett, aga just nimelt kühmnokk luiged on need, kes tihtipeale jäävad jäävad lõksu. Mida inimene saaks teha, et neid linde aidata ja kas iga Lynnid, kes jää peal loiult lamab, vajab inimese abi? Võib-olla kõige kõige õigem asi on noh, millest kõik kõik võiks nagu alati on see, et inimene on ise ka natukene süüd, ta on alustanud lindude toitmisest talvel ja see tähendab seda, et et see meelitab väga-väga suurel arvul talviti part ühte kohta kokku ja, ja siis, kui seal mingi toimub, mingi tuleb mingi suurem külm ja toimub mingi jäätumine, siis, siis on sajad linnud hädas. Noh, see ei ole muidugi praegu seotud nendel mereoleva merel olevate luikedega näiteks sinikaelpartide ka samasugune probleem. Et eelkõige nagu ikka ei tohiks neid meelitada siia talvituma. Aga kui see juba on juhtunud, siis peab loomulikult eetiline on neid aidata ja ja anda neile juba siis lisasööt, luike talle kõige paremini. Sobib vili. Eriti eriti meeldib neile kaev. Loomulikult võib ka sai anda niisugust asja, aga aga kui nad on juba kinni jäätunud kuhugi, siis noh, ma arvan, et teda päris tavakodanik võib-olla ei tohikski päästmeteid, et sellega peaks tegelema spetsialist, päästeamet või midagi nihukest, et ma kuulsin, et seal Virumaal oli keegi Luige käest ja ise läbi jää vajunud suhteliselt suhteliselt ohtlik olla. Luiged on ikkagi koondunud niisugustes kohtades, kus on ikka mingi vaba veeloike, tavaliselt vaba vee ala tavaliselt ja seal nii tugev ei ole. Inimest kannaks, et selleks peaks ikka võtma ühendust päästeametiga, kes on spetsialiseerunud ohtlikele, operatsioonidele ja loomulikult siis, kui need haiged või tähendab hätta sattunud linnud. Kui ta on nii nõrgad on, et nad enam ei suuda iseseisvalt hakkama saada, siis loomulikult peab ühendust võtma, siis neil on Eestis kaks loomade turva. Turvakodu üks on Nigulas ja teine asi on Jõgevamaal võtma ühendust nende spetsialistidega, kes oskavad edaspidi selle linnuga midagi ette võtta. Nüüd nädalavahetusel inimesed tõenäoliselt liiguvad rohkem looduses mitte ainult mererannal, aga võib olla ka linnas, kus on tiikidele neid sinikaelparte talvituma jäänud. Mida soovitate taskusse pista, mis neid oleks meelepärane? Ööd on üsna külmad, hästi pakaselised ja talvised, veel siin pooles märtsiski. Kui kaua peab metslind nüüd vastu pidama, enne, kui ta saab tavalisel moel omale söögi kätte? Tegelikult noh, asi vist ikka praegu nii hull ei ole, kui see oleks juhtunud detsembris või jaanuaris, siis oleks ikka väga pikka aega oodata olnud, aga praegu on tegelikult ikka juba kevad käega katsuda ja esimesed rändlinnud juba Tartus juba künnivaresed askeldavad pesade juures ja juba luht linnulaul on, on pardid, pardid täis pargid ja aiad, et et ega see kevad, kui need tulemata ja et eks need pakased ikka nüüd selle talve viimased pakased on ja, ja eks eks ta mingil ajal nüüd järgi järgi kannab, et et ma loodan küll, et kevad suhteliselt kiiresti nüüd tuleb. Et linnud väga pikalt kannatama ei pea. Just täna hommikul kuulsin, et Pärnu lahes on jää paksus 40 sentimeetrit, et eks ikka võtab oma aja, enne kui see kõik ära sulab. Noh, seda küll jah, ja noh, sel aastal on võib-olla see halb lugu ka, et terve tall ju tegelikult praktiliselt oli kogu läänemüüri kaasa arvatud ka Soome lahe, kõik Botnia laht oli täielikult jäävaba ja, ja tegelikult noh, see jää ju tekkis olles nüüd veebruaris ja ja noh, niukene jäävaba meri meelitab ikka väga, väga suurel arvul ka talvituvad siia jääma, kes ei olegi liikunud nende õigetele talvitusaladele, mis tavaliselt asuvad lõuna pool ikka ikka lõuna tol Läänemereosades ja näiteks Taani väinadest. Ja kui nüüd mingil hetkel suured külmad peale tulid, siis lihtsalt linnud ei liikunud ära piisavalt kiiresti eest ja jäidki kotti, nagu nagu nüüd siis seal Tallinna ümbruses on kuulda Laulasmaal ja Viimsis. Nii et pangem loodust tähele ja kui on võimalik, siis aidake metsloomi ja linde.