Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Viiendal septembril tutvustasid kaks Euroopa komisjoni ametniku ühise digitaalse turu arendamise eest vastutav asepresident, meie Andrus Ansip ja digitaalmajanduse ja digitaalse ühiskonna sektsiooni juhtiv sakslane Ottinger. Uut kava digiseadmetega reisivate eurooplaste kulude vähendamiseks. Lühidalt ümberöelduna tutvustati, põhjendati roaming tasude muutmise ettepanekut. Euroopa Komisjoni poliitiline juht Jean-Claude Juncker viibis samal ajal Hiinas. Aga tänu sellele seigale saime osaliseks väikesele draamale, mis võib-olla jäänuks olemata. Juncker käskis tsiviilteenustajatel oma ettepanek tagasi võtta ning ümber teha, mis juhtus? Üheks oodatud lubaduseks on olnud nutiseadmetega reisivate inimeste jaoks piiri ületamisel. USB raatori möödub andmeside eest küsitavate hindade ühtlustamine olulise vähenemise suunas, kuni üleüldse taolise kunstliku teenuse eest tasu küsimise lõpetamine, sest internet on piirideta nähtus ja sellega ühinemise kasud peaksid ületama lisaks paratamatult teleühendamiskuludele kiusatust velt täiendavat kasumit. Koorimiseks Ansipi Ingeri juhitud ametnikud püüdsid luua kõiki rahuldava lahenduse ettepaneku mis iseenesest pole sugugi lihtne ülesanne. Huvipooled on tugevad ja huvid ristuvad. Ühel pool on siis valijad, kes tahavad kulusid kokku hoida teisel pool aga suure mõjuga sideettevõtjad, kelle seaduslikuks kohustuseks on maksimeerida omaniku kasumit. Järelikult, kui pakkuda tasudest loobumist, tõstetud valu, lobi kisa. Samas on kodanike valulävi tasumäärade suhtes alati küllaltki madal ja ka nemad suudavad teha kõva häält. Seekord paistab, et liiga tehti just viimastele, millele viitab ka Junckeri büroost kostunud seletus. Et president oli saanud arvukaid etteheiteid mitmetelt tarbijaorganisatsioonidelt, poliitikutelt ning veel teistelt isikutelt, mistõttu kujunes presidendil arusaam. Ettepanekud puudulikkusest ja seetõttu palustasember teha. Ansipi ütlengi ettepaneku järgi saanuks kõik eurooplased 90 päeva jooksul välismaal viibides kasutada andmesidet ilma täiendavate roamingtasudeta. Komisjoni hinnangul katab see 99 protsenti isikute vajadustest. Keskmise Piiriülese reisi kestvuseks on kõigest 12 päeva. Pärast üheksakümnepäevase perioodi täitumist hakkaks võõral maal asujaside kuludele lisanduma täiendav tariif. Realise piiris edendamist põhjendatakse vajadusest omada kontrolli kuritarvitamise ja muude halbade tagajärgede üle. Nendeks võib mõni isik jäädagi kasutama võõramaa sideteenust, sest omal maal on baastasu kõrgem või puudub piisavalt hea kvaliteet 500-ga kogu teenuse raha välismaale ja vot kohalikud ettevõtted kahjumisse ning neil pole teenust parandamiseks vajalikeks investeeringuteks raha. Kahjumit. Ütleme, see vajadus võib ka riigiti suurendada survet sideteenuste hindade tõusule. Pädevana tunduvatel põhjendustel on raske. Läbida emotsionaalset ning poliitilist koorikut, mille sünnitas valimiste aegu väljendatud eesmärk kaotada roaming-tasud sellest kasvavaid kriitilisi hääli. Komisjoni president Juncker pidigi need Hiinast saabudes kuulma kuni kannatuse katkemiseni ja selle asemele. Omi kaitsta lasi juht neil ettepanekud tagasi võtta. Juhul kui statistika on korrektne, siis 99 protsendi reisijate jaoks algupärasel kaval kahjulik efekt puuduks hoolides aga samal ajal ka teenusepakkujate eest. Mistõttu vahest polegi probleem kavas endas, vaid hoopiski poliitika teostamises. Kui kõrgem ametnik töötab tuulelipuna sõltuvalt valjuhäälselt? Rõhulainete saabumise suunast jättes aga mulje nagu poleks ettepaneku teinud ekspertgruppidel üleüldse erilist väärtust. Aga ootame, sest teisipäeval. Peaks Juncker esitama ülevaate asjade seisust Euroopa liidus ja võimalik, et juba siis tutvustatakse uut, parandatud roaming tasude kaotamise strateegiat.