Plaani põgenik. Plaaniline. Tere päevast, head sõbrad, mina olen Jansa ja minu kõrval on üks plaadipõgenik. Kõigepealt siis sellest, kuidas plaadi põgenik tiit siia stuudiosse sai, nimelt omas internetikeskkonnas selline koduleheküljel nagu ENE, ehk siis Eesti raadio kodulehekülg. Ja seal on olemas siis saatel, mis vikerraadios toimub, ja loomulikult ka siis raadio kahes ja klassikasõidus selline foorumi koht, kus inimesed saavad rääkida selle saate teemadel kiita, laita ahah, teha ettepanekuid ja nii edasi ja lähen mina siis üks päev sinna plaadi põgeniku foorumile ja vaatan, kirjutab keegi Tiit Jürgenson, 20. jaanuaril 2005. aastal kell 13 37 32. Tere, jõudu teile, Jaak ja Jaan. Ja et niisugune sari teile mõttesse tuli, hea, kui profitsiin oma muusikavalikuid teevad, aga eks oleks tavakuulaja ülimalt suure muusikahuvilisena arvamus ka teistele võib-olla huvipakkuv, tervitades Tiit ja ilusti, Tiidu oma emaili aadress oli selle ratta küljes, tavaliselt nad need kommenteerijad ja kommijad nagu tänapäeval kutsutakse, tavaliselt keegi ei julge oma nime panna ja julgeb oma emaili aadressi panna. Tahad teha ilmselt seda eriti kui kedagi sarjata, aga Tiidu oli täpselt link oli sinine ja tuli välja ka emaili aadressi, saatsin mina siis Tiidule sellise vastu kirjakese, et ole hea Tiitule siis ise. Ja siit ongi siis kes Tiit on, Tiit on meil siis ütleme tavaline vikerraadio kuulaja. Tere, Tiit. Tere. Tiit Jürgenson ajatele. Tere, Tiit Jürgenson, kus sa oled pärit, räägime siis hakkame otsast pihta, ütlesime, räägime sina, siis on nagu lihtsamaks. Lepime kokku. Ma olen pärit Pärnumaalt Halinga vallast pärnauge kandist. See on seal, kus sõidetakse Pärnu poole Tallinnas, siis oli vahepeal UFO, oli seal kuskil ohust kilomeeter, pole just maamees. Ja kus te olete, olete mingi pillimees? Muusikamees olnud? Ei ole olnud, ainult Doviline isad, Nood, keegia, naabri kõlamehed mängisid kitarri, mandoliini, need on alles, aga mul ei ole selle peale oskust. Mis töö või mis, mis tööd te olete teinud ja mis tööd te teete praegu? Praegu olen maa mees, metsamees saemees natuke, aga olen olnud oma 25 aastat seda telefonialal sidesõlmede hästi telefoni ja heli on ostnud uut tehnikat, et las need vanad head töömehed lahti ja enam-vähem nii on ja see on väga kurb muda. Ja noh, neid on palju, neid on palju jah, üle Eesti, nii et siitpoolt tervitus ka kõikidele endistele ja praegustele sidemeestele ja neile, kes on siis meie kodudesse väes telefone sisse toonud, olete ka paljud pered õnnelikust hildumal. No ei ole jah kokku lugenud, aga päris päris ikka võib-olla kümneid sadu. Minu vanemad ehitasid Tartusse maja, siis me olime kohe maja ehituse algusest kuskil 60. 65.-st aastast, neljandast aastast olime telefonijärjekorras ja lõpuks enne imet, 93. aastal me saimegi telefoni nimeliselt ja isegi kohanud sellises, et mitmekümne aasta pärast avaneb mingi võimalus, oli, olid ajad jah, aga me täna ei räägi telefoniside, sest me räägime täna muusikast. Kuskohast on tulnud selline muusikahuvi ja ma vaatan siin päris huvitavad igasuguseid maanteelaua peal ja kasseti isegi ja et kuskohast on see huvi muusikahuvi pärit? Tänu kadunud ei saa, võib-olla ärgitas käis, kuulas, ta oli omal ajal. Sa ei saa enam midagi küsida, käis näiteks isegi Pärnus operetietendusi kuulamas Endlas. Võib-olla ma ei tea, kas ooperit tähti ja mängisid kõlamistega belli kuulas nonii, oma lõbuks kindlasti kuulas raadiot, tundis huvi seal meeskvartett ja meeskoor ja ja muidugi Georg Ots ja kes sellel olid särtsakas ja ja need ja siis ise juhused olid, käis näiteks Pärnu-Jaagupis häid häid esinejaid. Ja, ja põhiinnustuse nii-öelda võib-olla sain, kui esines Emil Laansoo, legendaarne ansambel, no seal on räägitud üks üks kui teine ja järgmine mees edasi olid niisugused legendid? Jah, jaa, nägija siis terasmaa ja Varik ja Tennosaar. Nende nende laul, Hans Järvet kes seal olid jämedat häält ja bass, Pärnu-Jaagupis on sinus laululava isegi seal käinud ja seal vist on enamus eesti artistile käinud, seal on palju käinud ja päris omal ajal laine mitmetel kordadel äärmiselt äärmiselt nauditavad kõik ja, ja noh, palju köster täna sellest, et ega igasugusest eks sealt ja raadio kuulamist, kui oli kuuekümnendat kooliaeg, no ega midagi ju väga vähe, mis oli, saadab plaate kusagil meil seal neid polnudki näinud, esimest nägin Tallinnas koolis 71. aastal tõelist plaati ja, ja siis kellelegi mingid salvestused x kvaliteediga. Poistel olid juba makid ja nemad siis huvi äratasid, rokid, värgid, lilled olid sellel biitlid ja, ja nii edasi, Rollingud Rollingud ja, ja Doors ja Kings ja ja no juba karmasid ja, ja siis no Hendrixit või, või seal pleini kuulda oli, see oli siis juba ei tea kust kõrvust või kost tõstetud tunne. No mis seal, mis seal esimene selline helikandja oli, kas seal oli siis mingit grammofon riivama, Need on magiga oli ikka tegu, ei, ei saanutest lubada ennem peale sõjaväeteenistust. Aga siis natuke enne seda jah, mingi grammofoni kaks oli raadiukene ja selle selle läbi lasta siis mingeid vene isegi nende lastik, need plaadid ja siis väikeplastika jahtik ja ja mingid noh, nagu singli formaati ja siis tulid juba suuremad ja mingit oli ka Lewis biitleid ja ja, ja Tom sounds ma teen, käisime Riias, ostsin Riia kusagilt poest, selle lastik Tomsound, tohutu pop. Seitse 10.-le. Võimalik saada seal või selle pealse köin, kriin Krasnov mäki või selle plaadi peal on seal jah, seal oli, praegu ei mäleta ja need sarnaselt Layla stiil ja midagi veel. Oli ka üks selline lugu, mida aga oli kuskil omal ajal, ma mäletan Tomtšounci just lugudest plaadi peale sattunud meloodia firma ka ja aga meil on siin nüüd kaasas igasuguseid toredaid vahvaid plaate, hakkame siis kuulama Tiiduga nagu sissejuhatus, kuidas ära tehtud, välja uuritud, mis ajast pärit on ja mis muusikat on kuulanud ja diisel on ta siin palju plaate kaasas ja mis siis oleks esimene, mida me Tiiduga Tiidu plaadikollektsioonist kuulaksin ja just mille pärast alustaks kodumaisest häid lemmikuid, on palju siin noh, tegin oma sellise peaaegu absoluutse ühe valiku absoluutsetest lemmikutest ja praegu noh, küllalt kuuendast Hedvig Hanson kohe ja afro Ruvaid sellele, miks, miks just Hedvig Hanson? No meil on olemas Helgi Sallo, Heidy Tamme ja jah, noh kindlasti Vello, tead lemmikut ja olen ka kuulnud omalen lainega Jaano raadiost muidugi tea Nathanit uutest äratab tõesti, on, on kiidetud agana, ise kuuled, et et on tõepoolest ja muusikud siin peal on küll küll ma ei tea, eriti see, sellepärast see lugu, et nii kui nendest aafrika ja, ja see lödi mängisin, see läti Baskeevits, suvel oli teda näha kuulda Pärnus ammende villa kontserdil ja ikka mees niisugust saaks inimest, päris iga päev, meil neid käivad, on siin omal ja, ja kõike, aga iga päev ka ei jaluta sisse-välja. Nii et kuulame siis esimest lugu. Heligansoni afro vait. Hedvig Hanson natukene maailmamuusikat meie pühapäevasesse pärastlõunasse ja Tiit Jürgensoni lisan plaadi põgeniku saatus ja sa uurivad välja, miks just need plaadid ja need muusikapalad Tiit Jürgensoni kes on siis tavaline vikerraadio kuulaja tema kotist Kaasas olid. Niisiis läheme siis edasi, sul on suur nimekiri ees ega tohigi siin pikalt lobiseda, muidu üldse muusikat kuulata üldse ja sinu lemmiklugusid välja olide piirpauke, ma näen, on siin sul kirjas ja siin on 89.-st aastast plaat ferenaade alt. Noh, kõik on head lood, maailma muusikavalik, tal on ikka ikka väga põnevad, põnevad seaded ja siin on raditsionaal türgi ja Ranseeritud sagari Kuko poolt tuntud tuntud voltinud võttalist, praktiliselt soomlane väga kontserdil kaks korda kohatud ja autogrammigi küsitud ja ja loo nimi on lagitana sulgudes hevi veel küll. Siin midagi tõlkida ei oska muidugi jah, selge, et seal seda nagu, nagu selline, selline maailma muusika nagu meeldib ja ja Tony saateid nad vist kuulad ikka kui võimalus ja aga just, et selles mõttes mina eile, no natuke jutust eemale eile vaatasin. Sain sõbraga Steveidi, vaatasin üle selle. Swinging Bach sellise kontserdi. Mis siis toimus seal Saksamaal aastaid tagasi ja siis just vaatasin küll oli suurepärane mees, küll ma tean, küll on suuremad mees. Bobinaxerrin. Kas sul õnnestus ka teda? Rahaline värk oli üsna nigel ja, ja ka siis nägin seal kuulda, oli vallikäärus ja nägin ühte peaaegu väikse soenguga bassimees, seal mängis, liikus aga Obimekarinud ennast ei näinud, jah, veidi veidi, siis kuulasin, neli oli hästi kuulda. Ma olin muusikat, tema toob ka siis igasugust huvitavat muusikat ja see on tõesti ammendamatu, ammendamatu kullaauk see maailma muusika ikka kuulama siis piiri pauget ja lagitana. See on siis piirpauke Soomest ja kitarril möllas mees, keda ma isiklikult näinud Juka Tolonen. Ja selline mõnus maailma muusika, rokkrokiversioon, maailma muusika sunniidid ja leida seda palju saadaval ja raadios kui ka elusast peast kontserdil, nii et ma vaatan, et selle on ühte kui teist ja neid aafrika muusikuid ja on ka nähtud, kuuldud ja ja Soomestki, väga häid. Selliseid. Ma vaatan, et sul on hästi tore see piirpauke kohta on selline kohe leht, mis seal tänapäeval harva näeb. Vanades dokumentides kuskil koostades lehekene trükitud päris kirjamasinaga peale ilusti kõik eksju, autorid pikkused loo pealkirjas ja kasutatud isegi vahepeal punast trükivärvi, hästi ilus. Oma on selline masin olemas jah, kunagi seal peres osteti jah, meil ja, ja siis kasutasin ära, et elus näha kuskile. On sul sellest, tähendab, mille kohta sai üldse andmeid, nii et salvestusega midagi suurt ei tea. Et on sul neid selliseid lehekese palju, neid on ikka ikka paks patakas hammas päästa igasuguseid niisama käekirjaga ja ja, ja trükitud on ka märkmikud ja on täis päris mitmed igasugust embot ja plaadi plaadi sisuseid just, ja. Muusikute kohta diskograafiat ja siis kättesaadava ligi kusagilt selle saatis. No mis oli, et 850 plaadi hulgast palju sul muusikat on? Ütleme siis, palju on siin vinüülplaate? Kindlasti on, neid seal on, neid on palju, kokku pole lugenud, jah, mõned mitu meetrit, mõnisada meetrit päris ei tee, aga üle poole meetri kõvastik kui näiteks otsa panna ja siis suuri, vanasti oli neid algul neljarajalise linte ja siis 19 kiirusega suuri linte ja neid on ikka ka ikka paarsada või. Kolme-neljasaja plaadi jagu. Ja igasugust raadiost salvestatud saateid ja ja siis hiljem juba kassettide peale ja need on ka ikka ikka sadakond või ma usun rohkem jälle kusagilt olid need teenindused, salvestati ja head sõbrad valgustatud ja, ja tõid Kaukisid välja ja. Aga, aga CD plaate hiljem CD, noh neid neid palju ei ole ja ma need mõnedkümned, mõned kümned, mis ma paremaks on pidanud ja kättesaadavad olid ja palju on tulnud välja põimida, ega lihtsalt. Vot ei võimalda kõike näha, mis näed, aga Ta ei saa just just teab, mis lemmikud enne nähtud või kuuldud või või juhtub midagi, mis on hiljem ennan oma suuri lemmikuid on siin käinud? Olen, olen näinud elusas esituses, nüüd läheb kuidagi siis hästi kokku meenutada või lindil pärast kontserdikarbist välja. Ja tekib side küll side tekib ja kohe nagu tuleb see õhkkond või see, see fluidum meelde, mis seal kontserdil või mis seal rahvas tundis, kuidas, kui suur aplaus oli veel mitu korda tagasi kutsuti või just täitsa tore neid maailma muusikaga läheme edasi siis veel. Ja siis jõuame teisega Andrese Brasiilia tuttav plaat ja võidetud ja siin välja välja nõiad, tot ja siin omal vikerraadio muusikamängudes ja härra Jaani käest niisugune võrratu kahest Brasiilia plaadist kogumik, poiss, koostanud, kes käis siin jätskaarel eelmise aastal igasugust uuemat glovi muusikat ja vanu bosonauasid ja head huvitav lugu, parem kui teine huvitaval kombel eestlasele on kuidagi bossonova, hästi meeldib ja juba omal ajal, kui loob teda nägija just jäädon ja siiani Nonii tore kuulata ka kullatud koolipoisist peast ja oli neid tulija kuidagi see, see brasiilia ja ladina Ameerika rütmid oli kuidagi väga nagu kuidagi levisid. Ei oska öelda, millest see on tulnud, eestlasele meeldib tõesti bossa väga hea, aga, aga omastele jällegi tango eksinud ja me siin kunagi ühe tuttavaga filosofeerisime, kus tango on nagu soome tulnud. Ma täpselt ei mäleta seda mõttekäiku, aga igal juhul Odessas on ka väga väga levinud tango muuseas Odessas. Isi täitsa skendi ei oska selle kohta midagi öelda, aga niimoodi väitis, et äkki kuidagi siis need sadamalinnad Helsingi jäänud essa kuidagi kuidagi, aga miks just vot ei oska öelda, sinna. Aga just jah, bossanovon, väga kihvt ja seda on alati ükskõik, mis kyll päeval ükskõik, mis ajal aastasena eriti hea ja soe kuulutada on soojem, õhusoe ja mahe ja niisugune väga. Ja pulsiga ja. Ei oska öelda, nagu väga meeldib. Ja siin siis Marcos valelt lugu Vatuku. Nüüd kuulame siis pasunad. Kuumi ladina rütme, Ladina-Ameerika veeta ja nii edasi mõelda siia jahedasse Eestimaa märtsikuus, aga tahtsin Tiidu käest küsida. Kui sul on palju, eksju plaate ja vinüülplaat, CD-plaat, dekasseid, linte. Kuna sa jõuad neid kuulata, saadi metsatööd teed ja ja, ja, ja kuna on see aeg päevas, kui sul on veel aega muusikat nautida. Vahel läheb päris mitu nädalat mööda, kui midagi peale raadioni, taustaks need põhisaade, mis kuuland, saated ja, ja ära, aga siis jälle vahele duelia, harva paned midagi kui raadiost olulist jälle mõne vana vana hea või kui saab ka uue, uue plaadi või lindi või peale või siis kui näiteks esines, oli midagi kuulda või käis ta meil siin silmas või või paha, noh millegipärast vahel tahaks kuulata, näiteks kuulata ja latiinod. Või nii, ongi või, või mingit rasket rokki või, või tuleb jälle Santana või kitarrikangelased meelde, tikid tekitab sellise tunde, et nüüd oleks vaja kuut ja aga seal on see suur maja, näiteks mina olen täitsa hädas, kui ma tahaksin kuulata mingisugust muusikapala õhtul siis ma pean tegema seda klappidega pärast, eks, eks ka, põhiline on klappidega kuulamine varasema aastatel ja suurt marki ja paned võimsad kõlarid ja igast mürtsu, kui kedagi toas ei ole, aga, ja talu taluvahe on. Ja, ja siis sai samas kuskil oma nurk kohe selline noh, muusika kuulamise jaoks, noh, mitte päris, aga ikka ikka ruumi natuke on jah, et siis seal nagu kodakondsed ei, ei viibi või ei maga seal lähedal, siis saad ikka rahulikult kuulata korraga. Jah, kui magabki keegi klappidega ja vaiksemad ei sega siis isaga et mõnikord on pärast rasket päevatööd päris lõõgastav kuulata, mingit rokiialdama kitarriandmist on veel mehi käia. No me rääkisime siin Juko talusest piir, pooge, hetkekitarristist ma vaatan, et sul on nimekirjas siin veel kitarristide päris järjestikku ja siin on neid minu absoluutne lemmik ja kunagi ammu õnneks ka nähtud ja kuuldud mul ja eesti rahval Pärnu rannas seene all John McLaughlin ja oli senine tal seitsmenda aastate koosseis maha üsna okastraat. Ja no see fluidum, mis seal kontserdil oli muusikud ja kuulajad ja kes seal olid, mäletavad ta oli kellelegi siis küll väiksemat nisust naturaalkitarrimuusikat agana väle välenäpp, lihtsalt seda ei oskagi ära imestada. Aga siin siis näide tema elektrikitarri läheb ikka mäluks Väi Belgrim, ehk siis palveränduri tee või teekond. Just selline lugu seitsme kuuendast aastast. Kui sa klaverit kuulad, kas tuleb alatise seeni alune kontsert Nende ja siis peab kuulama tema neid neid väikseid või teisi lugusid, aga see jah. See on nii elektriline. Varasem Ma tahan järjest ja sul on siin järjest reas kõik vinged kitarristid. Johnny Winter ja Jimi Hendrix ja Santana ja Eesti. Kas Eestis on ka mõni hea kitarrist olemas ojja? Neid rõõmuks meie rõõmuks on palju, keda sinnas austatud räägidki, kes seal on eesti muusikat, mis sa kuulad eesti muusikat? Ja Hedvig Hansoni? Noh, eks, eks Riho Sibul ja kui oli Fex, käis Viktor Vassiljev, kitarrist jõud on muidugi, aga sa juba ütlesid ära vinge Pärnus kunagi kuulsin ka Rosenvaldi koos teiega. Sti Wyotamendiga mängis siis siis paljugi. Agu Tammeorg Pärnust pärit mees. Pärast on ju palju kuulsaid Philly, meenutame papa Valter. Soovime talle õnne tagantjärele, tal oli paar päeva tagasi tahes, siin sünnipäev nii palju on, niipalju kui tema on jõudnud valgustada või seda ainult pöia vastu võtta, just sõitki. Erakordne, no tema saadet mööda lasta siis nii suurt, nii suurt viga siis hing ei anna kuidagi rahu ja seda peab, papa peab alati kuulama. Tal on suurepärane ja siis kes veel Pärnust pärit Pärnust Vello Toomemets pärit mõttes ja häid laule teinud ja väga ilusaid laule, semester terve, suur, suur ports laule ja siis noh, viimasel ajal Jaak Sooäär Jürjendal Lin Reimets Leemets, Ain Agan. Me juba lugesime terve Weekend Guitar Trio ette ja need kitarride kitarr, kitarr on seal nagu selline üks lemmikuid igatahes ja olen ise proovinud, näppidelena sellest midagi välja ei tule. No mis endale teistele närvidele käia, aga lihtsalt, aga, ja miks ta on peas? Et mõnikord on küll jah, selline tunne, et kui näiteks kuulnud Albert Liis, et, et kuidas küll on võimalik nende kuue, kuue keele peal nii palju korraga ära mängida nüüd ja ka neid mehi kuulad? Jah, nagu ei tea, mitu meest nüüd siis mängin. Ja üks selline vahva bluusikitarrist on siis Jonne Hunter. Me teame ju täpselt jah, ehk siis. Jon taosson, Venter, kolmas hiljuti tal 61. sünnipäev. Nii et Texase me, sest jah jaa, bluusimees selline albiino vend Edgar Venter oli ka, on kolm aastat noorem bänd, kuulus muusik omal ajal meie raadioskunud, mitte ei ole plaati, Kund. Ja siin on andnud välja, et kuueaastane paus oli, tegutses, tegutseb iga aastakümneid. Kuueaastast pausi 2004 on andnud välja plaadi väga sümboolse nimega pluusman. Aga siit siis hästi käre hoogne rokilugu. Reisist on rock tõusnud, tõusnud roki peal või kasvanud Okidena tracki peal ja ja see on siis albiino kitarrist, mängib väga hästi, Johnny, hunte Winter sobib meie muuseas meie tänase ilmaga väga hästi. Nathaniel Hunter keevitas ära oma keevitusega. Meil nüüd raadiokuulajad meile veel vingimaskeevitamiseks kohelnud ja meil saab kohe sõna. Vaatan nagu kõige legendaarse me kõige-kõigem ja kitarrist 70.-test. Vasakukäeline, no kes see on? Henrik sa jah, 70 aasta numbrinägija kahjuks eriti noorelt minema ära ja taevasse bändi põletas ja vaim oli tal vaba ja. Vaatasin hiljuti just tohutult muusikat, tegi. Kusjuures vaatasin hiljuti just Uustoki festivali salvestisi ja küll siis seda suurem on. Endiksin mitu korda seal esines. Nii et selles mõttes ta on nagu oli eriti eriti buum sellel ajal. Ja 67 kaheksa-üheksa oli ka täiesti huvitav külland, sina selline rahulik mees, rahulik Meie rahuliku häälega selliseid tagasihoidlikke ja järsku läheb väljas selline rock n roll'i hing kust see on tulnud siis milleks üles siis on tulnud, et sulle näiteks Francis Goya ei meeldinud. Noh, ei saldade meelde, aga jah, ega jääb, jääb kõrvale, jätame lemmikutest tegelemaks, aga nad on nii. Nii, niisugune keskmine mahe, ei ole midagi. Kelle kohta öelda ta nüüd kõvasti mängib, see oleks päris. Aga noh, ta lekita niisugust, jah, piise kuulad ära surema, savisid meloodiad tuntud aastaid juba juba laulule nagu noh, võib võib kuulata, taustaks, aga aga Janisust rongivärgid ja džässiasjad see kuidagi võib-olla siis tasakaaluks rahulikule loo selle siis midagi hästi käredat või väiksest kohast miljonilinnarahva sekka jumala rahva sekka või? No siis suurem, siis on selge? Ei kuula praegu kuulan hoopis Jimi Hendrixit ja Free Spirit. Ladavaim. No siin oli tuld ja sädemeid, kärsahaisu ja kes iganes ja lasime vaimul vabalt lennata koos legendaarse Jimi Hendrix siga. Ega jah, nagu keegi kunagi öelnud, et kell on aja halastamatult tunnimees, meil hakkab see pisike saate Tõllike otsa saama ja siin on veel, ma näen täna plaati veel sisenenud Niiliangi plaatidega. Kahjuks ei jõua neist rääkida ja neid kuulata. Aga vähemalt informatsioonilise Jürgensoni lemmikute hulka kuuluvad nii Santana kui aniiliang kogu oma loominguga. Midagi siis teistsugust natukene ja siis jõuda kuidagi nagu Tšassini ja niuke kergem kergem mahedamises ongi niisugune. Cruzeydars legendaarne ansambel ja õnn oli oma lemmikut meil rahval näha Pärnus. Kuursaali laval üheksa tuleb tagasi ja siin igatahes mõnusad mustad mehed tulid sisse meie Veski ja saksa pill mängis, need olid, et me ütleme ei ole mingit tohutut maailmaässad viisakalt lävitasid, läksid lahedalt sisse ja ootasid ja, ja tulid lavale ja ikka võimas mustad mehed, mustad kui valged, kolm olid või kaks endist bändimeest, teised uued noored nagu pojad. Kõik olid, kõik oli hea, kõlasid mõnedki noorema põlve lemmiklood ja ka uudsemat üks erakordselt ja saksi mees mängib kõiki Sakse välton, Felder, spek korvpalluriga. Perfektne mäng. Lemmik pillasin, saksofon on küll eriti eriti sopransaksofon ja ja, ja muudki siin ja eks niisugune mahedam logutsein, rääkisin siis ahelreaktsioon või seisvus, käsklus sõidassoni. Meenutame siis seda üheksa aasta tagust kontserdiga. Tervitame seda publikut, kes oli seal kuus, oli kontserdil. Et kuulamiseks krosseerite siia saate lõppu. Meil on veel kaks lugu kuulata, nii et aega ei ole. See oli krusseeders ja hästi lühidalt, saame rääkida veel järgmise jutu skepsija ansambli juurde, mille nimi ma näen renessanss ja sellega tiit tervitada, Aarne Vahurit kindlasti, kuigi te omavahel ju ei tunnelist? Ei, sugugi mitte ja. Aga ja kunagi tema oli esimene, esimene valgustaja, kes olid selline rütmi kontsert, ma ei teagi, mis mis programmist, aga laupäeviti ta vist käis ja siis ma olin alati oma varalise makiga. Raadio taga oli selline vene vene treener ja ja, ja sealt neid neid läbi paraja kahinat Neid plaate salvestada ja kui renessanss esimene kõlas, ma ei mäleta plaadinimena, see, siis oli vaimustus ja jahmatus ja rõõm nii suured, et ma ei osanud, ei osanud olla. Ja jäljend veelda, Metut, mitut sellist plaati väga asjatundlikult siiani ja nii et sellest sain, sain midagi jälle muud teada, kujunes mul väga suureks lemmikuks kuks rokkbändidest jazzi ja, ja võib-olla pink Floydi ja ja progulaaruma ja mõnede kõrval. Renessanss on ikka ikka väga, väga mul on niisugune elus muusika, inglisepärane, see vana, vana klassikalise ja, ja erakordne naisal. Selles koosluses Ani, Häslam ja siit siis 73. aasta plaadilt plaadi nimi, assist, pööning, took põleb. Neljas lugu kapitaalse san, päikesevaip või ise sa rääkisid selle renessansi kohta, et et seal noored on selle plaadi ära kuulanud, oleks ta vinüülplaat üks ees juba heal juhul ja kui peavad olevat jälle vahepeal, nii et 30 ja rohkem aastat tagasi ei tehtud halba muusikat, ei tehtud sugugi halba. Jah, vahel ütlevad, et kaheksakümnendatel ei tehtud midagi, võideti igavest jama ja 70.-st, noh see on nendele neile eelajalooline aeg küllaltki vastavuses. Mina olen, mul on see noh, nii kui nii kui minu aeg ja nagu ei oleks täna täna eile alles olnud. Ja nii, et neil nendega ja väga-väga läheb peale, nagu öeldakse peale ja kuulame nutu renessansi natukene siis me jõuame veel ühe ilusa ilusa helge lõpusele saatele teha. Renessanss külvab tänagi kuulata väga kenasti ja nagu ma siis Tiidu jutust saime, siis nooremad generatsioonid kuulavad seda plaat alati, sellega on probleeme, et teda pärast seda tagasi saada, et tütarlapse tagasi anda ei kao kuhugi, ei taha kuhugi ja no ega midagi vähe, aitäh Tiidule Tiit oli siis mees, kes lihtsalt mainin internetileheküljel seal, kus on foorum, vikerraadiofoorum ja foorumi teema on siis plaadipõgenik tiitalise mees. Sealse Marii Meeli, leppisime kokku eliitri külla, üldse ei olnud pahaks ja võttis oma plaadid kaasame kuulsimisest. Ilu. Muusikavalikud täna aitäh veelkord, et leidsid selle aja kaugelt sealt Jaagupis siia tulla ja rõõmuga mis meil on, siis? Saate lõpp. Selline helge, ma vaatasin juba esinejanimi on juba helge, ta on ka käinud siin esinemas üldiselt meil on täna nad enam-vähem peale vist. Selle vasakukäelise Jimi Hendrix kõik enam enam-vähem siin Eestis. Nüüd jah, ikka päris mitmed jah, et vähemus vist ei ole, käid. Ja Saara Friedman, tema kontsert oli ka võimas ja ise kohal, aga mina ka ei olnud, ma olin kuskil ärasusi tjah, kusagilt kogumikplaadilt avastasin üldse meloodia, skaar, broša kunagi esitasid, saime ka Fankel. Nii et hästi hästi, elu selline kaks kaunist naishäält siis siia lõppu kahes viimases loos. Ega midagi, kuulame, siis haarab Laipmani ja aitäh veel kord tulemast ja järgmisel järgmisel pühapäeval Jaak Ojakäär juba oma külalisega.