Tere, head raadiokuulajad on käes, pühapäeva õhtu, kell on viis ja sai ka, alustab kinovärgiga. Mandariinisaade Meil on endiselt saadet juhtimas. Emilie Toomela. Tere, Ralph. Tere, Andrei Liimets. Tere ja mina Maarja hinda alla. Tänases saates vaatame lähemalt neljafilme, mis parasjagu kinodes jooksmas. Nendeks on Eesti film Ameerika suvi ja välismaistest filmidest Sally Morgan ja Suburra. Ja alustame kronoloogilises järjekorras ehk filmidest, mis on varem kinodesse jõudnud ja esimeseks on Ameerikas. Aastaid tagasi, kui ma olin veel uje bakalaureuseõpilane, tuli mulle tul telefonikõne ühelt noormehelt, kes kutsus mind Ameerikasse raamatuid müüma, nagu ma juba tegelikult varem teadsin, olin ma üks võib vist öelda tuhandetest noortest, kes selliseid kõnesid said, vist tänase päevani saavad ja ma mäletan, et selle noormehe, kes mulle helistas, konkreetseks müügiks taktikaks, oli kasutada võimalikult palju minu nime. Ta tegi seda põhimõtteliselt igas lauses, nii et tema jutus oli rohkem lõpuks minu nime kui muid sõnu. Ja kui ta niimoodi rääkis, Andrei, kuule, kas sa oled Andrei, tead, kas me võiksime koht, Andrei, mis sa mõtled, Andrei? Siis mul lõpuks tekkis juba selline teater, nilbe tunne, et ma ei saanudki aru, kas ta tahab mind nüüd kutsuda raamatuid müüma või endaga välja. Igal juhul ütlesin ma talle tol õhtul, ei, aga väga paljud eestlased on siiski jõudnud ookeani taha raamatuid müüma ja nendega on seal juhtunud üksjagu rohkem ja vähem naljakaid lugusid, millest siis on kokku pandud selline värske film nagu Ameerika suvi mille autoriks on siis muidu ettevõtjana tuntud Rain Rannu. Kui sa tead, et filmi autor on ettevõtja, siis kindlasti filmikriitikuna lähete kinno küllalt madalate ootustega ja ma pean tunnistama, et asi ei olegi sugugi nii hull, et tundub, et ettevõtja Rain Rannu oskab räppida küll. Mulle jäi mulje, et võib-olla on soovitud teha sellist disko ja tuumasõda. Aga võib-olla välja tuli selline madalama eelarvega Vasaku jala reede. Ja ma arvan, et see film oli kohati täitsa naljakas ja arvestades, et mis tingimustel see tehtud on. Peab ütlema, et kärab küll. No filmi vaatama suundudes peab märkima, tuleks kindlasti arvesse võtta, et tegemist on madalaeelarvelise filmiga ja ta opereerib veidi madalamal tasemel kui isegi siin kodumaal Eestis tänapäeval ollakse harjunud nägema. Ma kokkuvõttes ütleksin, et tegemist on enam-vähem nii hea filmiga, kui saab teha suhteliselt väikese raha eest USAs filmida, kes siis teemal nagu raamatumüük, millased. Kas siin ei ole mitte küsimus ainult selles rahas, vaid ka tegelikult, et et filmid lähevad järjest paremaks, mida rohkem sa oled neid loonud et siin on ka võib-olla see küsimus, et see on esimene film ja ka näitlejad ise on selliseid, kes kellest mitmetel oli see esimene filmiroll. Film on tehtud hooandja abiga. Kuulge, äkki selles mõttes vaadata, et tegemist on madalaeelarvelise filmiga ja režissöör saab mingit tuult tiibadesse ja me hakkame nägema Ena paremaid filme, siis? Loomulikult see on alati lahe ja ma absoluutselt toetan sellist madalaeelarvelist filmi tegemist nii-öelda, et lihtsalt hindamist väärt on see, et keegi lihtsalt võtab Ma vahendid ja oma võttegrupi ja siis oma idee ja realiseerib selle ja tulemus on minu meelest täiesti adekvaatne, selles mõttes taust. Süsteemi mõttes on muidugi tore, et kui keegi ütleme siis nagu väljastpoolt seda filmiringkondades kätte ja filmi, et see on igati tervitatav ja, aga sellel puhul sellest nagu eelarvest nagu liiga palju, seda ei rõhutaks, sellepärast et filmi see lugu või stsenaarium muidugi mingis osas oleneb rahalistest võimalustest, aga mitte lõplikult. Ja, ja praeguse selle filmiga ka, et režissöörilt ma siiski peamiselt ootaks lavastamist, mitte räppimist. Et selle filmi probleem minu meelest on see, et ta kuidagi karikeerib seda olukorda ja USA USA-s raamatute müümise, siis seda protsessi, kuidas toimub, et nende tegelastega minuni ei jõudnud mingeid selliseid sügavamaid kihte, kusjuures kui eelmises saates Einar Kuusk ütles, et filmis on üks lause, mille ta on ise juurde mõelnud, et sellele tegelasele sügavust anda enda tegelasele, siis ma pean, ütleme ausalt, et minust läks lause mööda, ma ei pannud seda tähele. Mis lause see võis olla? Mina otsisin ka seda sealt loost ja päris kindel ei ole, et peame ikka einerilt endalt küsima, milliseid lausete siis täpsemalt mõtles. Aga jah, see võib olla nii sügavamõtteline, kui sa ise tahad sealt leida ja ma usun, et kõik tiimid ilmselt ei peagi olema. Et noh, kui öelda filmimaailmas või filmi tegemisel räppimise sõna, et siis ma arvan, et ühed parimad režissöörid on just need, kes oskavad, et panna kokku väga huvitavaid uusi asju, leida uusi riime. Et see ongi nagu, mis teeb filmitegemisest midagi erilist ja midagi teistmoodi, kui ütleme näiteks see, mis meile pakub iganädalaselt Hollywoodi filmitoodang. Ja siinkohal ma tooksingi välja, ta toob veidi uudsust ja värskust Eesti kinomaastikul, aga see juba selle poolest, et on filmitud Ameerikas, kusjuures päris sellises pilku püüdes kohas põnevas kohas ehk siis siin on selline väikelinn keset kõrbe ja mis puudutab narratiive erilises, siis ees siin tõesti rääkida ei saa. Ta kujutab järjest selliseid koomilisi, kentsakaid, olukordi, mis siis raamatumüügiga kaasnevad, mis pärinevad päris elust mingist hetkest võib-olla see muutub väsitavaks, aga eks ma olen ise muidugi müügiga tegelenud aastaid ja ma tean, et see on selline pidev kordamine. Film annab väga hästi edasi seda, kuidas müügiga tegelevate inimeste emotsioonid tulenevad, ütleme sellest, et kui suur edu siin saadab ja mis hästi välja tuleb, et müügiga paratamatult on, nii et sellega ta on vaimselt raske, kuna mõnedel päevadel, kui läheb tõesti väga hästi, et siis tekib mingi hasart, et ja lööb selline külmaverelised välja, need hakkad inimeses otsima mingeid nõrki kohti, mida ära kasutada, just kuja pigistad teda, kui nii tuleb selline kindel jah. Samas teistel päevadel on jälle nii, et öeldakse järjest muudkui ei. Ja siis tuleb nutt lausa kurku, et ma ütlen, et justkui ma teiega pingutane. Millegipärast ei tule välja, et, et minu arust film annab seda emotsiooni eest väga hästi edasi ja mingil määral trapsidki on mingisugune selline iva välja, et. Ma olen sellega nõus, et loomulikult see nagu filmimaastiku või kinokunst Eestis rikastab, aga lõppkokkuvõttes minu jaoks ikkagi jäi see küsimus, et kellele ta mida peaks pakkuma, et võib-olla nendele inimestele jah, kes on seal kohapeal käinud, et on mingit äratundmisrõõmu nendele inimestele, kes keda on kutsutud, aga kes ei ole läinud, näitab ta mingit sellist. Sellist piss sellel teemal, et mis seal siis nagu võib toimuda, aga, aga mida nagu peaks sellest lõpuks kaasa võtma või kellele ta peaks mida ütlema minu juures siin kajastuses on läbi käinud lauset film annab vastuse küsimusele, et miks peaks keegi minema järgmisel suvel tagasi raamatuid müüma ja mina ei saanud sellele küsimusele. No see on ilmselgelt reklaamitrikk, ma arvan ka kogu see osa Rõude filmi road, movie sugemetega film. Ma võin ka eksida, ma võin eksida, aga ma arvan, et see vist oli õhtulehe arvustuses. Reklaamist oleks pidanud natukene eemale. Aga kas sellele küsimusele peaks vastama või ma ei tea? Rain Rannu on minu meelest ise intervjuudes öelnud, et tal ei ole endal ka sellist nagu 100 protsentides seisukohta selle osas. Tahaks, et see on nagu hea kogemus ja seal on oma sellised väga rasked küljed. Ja noh, minu jaoks ka see film pigem jättis sellest tööst siukse negatiivse mulje, eks ole, aga ega mina ka ei saanud selles mõttes minu jaoks kindlasti ma ei mõelnud, et oo, millest kõigest ma olen ilma jäänud, eks ole. Aga kui üldiselt sellele filmile mingit hinnangut anda, siis mulle ta meeldis. Ja huvitav, et siit on käinud läbi mitu korda räpp, sellepärast et muusikažanr, mis mulle vaadates ennekõike meelde tuli, oli punk ja mitte ainult sellepärast, et seal mitmel korral mängis minu kas põlve absoluutne lemmikansambel vennaskond, vaid vaid ka sellepärast, et et kui siin on mitu korda mainitud ka eelarvet, siis minu meelest seal oli väga selline, see on selline huvitav self ise maik oli juures, mis justkui kohati väljendus sellises mõningaseks võib-olla madalamas kvaliteedis, kui mõnes mõnel stuudio filmil oleks, aga see ei seganud mind absoluutselt, vaid minu meelest sellel filmil just mingi selline nagu lahe põlve otsas tehtud vaib nagu, et mingid kutid läksidki, tegid nagu kõigest hoolimata sellise kihvti hea energiaga tiheda filmi ja hea võrdlus oli minu meelest Vasaku jala reede, mis on ainus sarnane ainult mulle hetkel meenovatest täispikkadest filmidest ainus sarnane film, mis Eestis tehtud on ja minu jaoks Ameerika suve suvi oli parem sellepärast et kui Vasaku jala reede imiteerida väga selgelt mingit sellist lääneliku lugu ja lääneliku storitaksist siukest Tarantino maailma siis Rain Rannu film ikkagi räägib eestlastele kihvti loo, mida ei ole varem räägitud ja minu meelest see oli selles mõttes mul ei tekkinud üldse seda sihtrühma küsimus, sellepärast et minu meelest oli see isegi ikkagi igati huvitav vaadata, kuidas need inimesed, kuidas neil inimestel läheb seal kauges Ameerikas. Ja siingi väga kihvt vaadata, et tegelikult Vasaku jala reede oli ikkagi nagu midagi kuidagi oluliselt kommertslikum, kuigi samas raamatu müümise teema süžee poolest on, on ja Ameerika suvi kindlasti nagu sellise ilmalikuma sisuga, et aga kokkuvõttes ei jäänud nagu sellist kommertsvaipi, et see oli nagu hea tunne ja ja ma ei teagi, millal viimati selline selline film tehti just inimese poolt, kes ei ole seotud muidu filmi asjadega, nii palju, kui ma tean, et ta mingil määral ikka nagu on filmiringkonnas liikunud, aga, aga ta ei ole nagu igapäevaselt sellega seotud, et mul hetkel kohe ei meenugi. Mis viimane selline film mõnid. No ma ise ütleks, et ma pigem hindasin seda filmi, kui nautisin seda, aga vaatamise käigus mulle meenus, eks mu lemmikfilmitegijaid haamine Kroriin, kes ütleme, Ameerika suvi ei ole kuidagi kreeni elik, aga teinud väga odavalt, mitmeid Silmedama 2009. aastal Trashampers oli üles võetud videokassettide peale ta Monteeriskasele videomakiga ja sarnaselt Carolinil siin Ameerika suvi tegelikult võtad mingi Ameerika väikelinna ja siis tutvustab erinevaid näiliselt juhuslikke karaktereid ja tõesti noh, juhuslikke karaktereid, kes mõjuvad päris inimestena ja siis kindlalt narratiivi, nagu ei ole, et et siin ongi erinevad lihtsalt situatsioonid ja ja kõik, see on minu arust väga huvitavat. Ja mõjus mees nagu vaheldust pakkuvalt siin ja ma üldse paneks pahaks, et kui selliseid oma raha eest tehtud autorifilmi tuleks rohkem, nii et lihtsalt kui see film kannustab teisi hea ideega inimesi midagi sama püüdma, siis see on kõige positiivsem antud filmi juures. Ja kui mitte kinni jääda sellesse, et mis ametit keegi peab, siis peab ütlema, et kui Rain, Rannu meil siin eelmisel korral stuudios käisid, siis ma hiljem filmi vaadates tabasin väga tugevalt ära seda tema nooruslikku hinge ja sära silmades, et see oli nagu et oli näha, et ta on väga palju ka ennast ikkagi sinna panustanud, lihtsalt võib-olla veel autorinomen teda ei tunne ja kõik ei osanudki otsida, aga aga see tuumik, see nooruslikus ja mõnus vaip oli olemas. Aga Andrei mainis ka filmimuusikat, see on tõsi, minu meelest üks päris huvitav plusspunkt selle filmi juures, et kui tõesti vaadata seda ameerika keskkonda loodustausta ja siis kuulata seal eesti muusikat, et see hoidis kuidagi mingi selline väike pinge nagu oli sees, sest kõlas nagu kummaliselt, et see pilte heli ei tohiks kokku minna, et see oli selline hästi hea võtta, selle juures. Kihvt lavastis, eelmine kord ütles, et ei. Et miks Ameerika muusikat ei kasutatud, oli puhtalt sellepärast, et neil ei ole piisavalt vahendeid selleks samas. Kas andis kihvt tulemuse? Maalisin, aga märkasin. Siin helilisi poole pealt ma pean küll ütlema, et mind natuke häiris osatäitjate selline lonkav, inglise keel, et siinkohal ma pean Einar Kuuse kaitseks ütlema, et tema inglise keeles selline ilusat ühest küljest sa saad aru, et ta emakeel ei ole inglise keel, aga ta rääkis seda suhteliselt puhtalt. Samas teiste osatäitjate kohta ei saa seda nagu öelda, mulle jätab selgusetuks, miks sinna sihilikult eesti keelt ikkagi nii vähe kasutatakse. Filmi õigustanud seda ära ja see oleks okei olnud, kui näitlejad oleksid okeilt inglise keelt rääkinud. Aga paraku see oli kohati vildakas. Ja kas seal on see põhjendused? Jäägeri esimene lause filmis põhimõtteliselt küll, jah, ma saan aru, aga noh, see on ikkagi. Raamatumüüjate koha peal rääkisidki kasuta inglise keelt, et sulanduda sisse. Aklimatiseerud. Ja seal oli kas üks võti, mis aitab nagu kogu aeg meeles pidada, et kes need inimesed seal on, kust nad pärit on, et kuidagi see hoida seda sidet nagu selle teemaga minu meelest. Aga muusika osas siis siinkohal ongi aeg teha üks muusikapaus. Lugu tuleb samast filmist Ameerika suvi ja selleks on vennaskonna lugu. Tere tulemast Ameerikasse. Jumal loonud kaardil olevat Ameerika. Londoni linna toel autopeadega oreli, maagia kraav, tere tulemast laveerida. Ja. Tere tulemast Vastasin puhus pilve tagant välja läiget. Samas oli kõik Telega poed tulevast Ameerika. Strateegiast. Ning läinud aja Püha Graali leiti kalal. Häda liiga kiirelt täis tulevad Ameerika. Ja. Tere tulemast 2009. aasta alguses tuli US Airwaysi lennule 1549 sooritada riskantne hädamaandumine Hatsoni jõkke New Yorg'is kuna tingituna kokkupõrkest lindudega hävis laenudki kaks mootorit ning kapten Jerzy salenbergeril tuli langetada kiire otsus. Õnneks õnnestus tal kõik pardal olijad päästa ja temast sai selline kangelane rahva silmis. Nüüd aastal 2016 on klient istuvad teinud sellest loost parajalt 90 minutit pika draama, kus siis salenbergerina lina astub, elas tuntud Tom Hanks. Salli on siis vähemalt sealt Hollywoodi selliselt levi kinotiivalt üks esimesi filme sel aastal, millest on hakatud rääkima kui tõelisest Oscari pretendent vist ja on üsna kerge näha, miks siin on esiteks ju väga tuntud lavastaja klint instituut, kes oli väga pikki aastaid üks mu absoluutseid lemmik, nii näitlejaid kui lavastajaid. Siin on. On ka selline väga ameerikalik kangelase lugu. Seega kõiki neid aspekte arvestades pean nentima, et kinno minnes olid ootused üsna kõrged, aga Filmneid, aga kas ei õigustanud? Ennekõike on probleem minu jaoks vähemalt oli oli selles, et, et, et mul ei hakanud, mul ei olnud seda filmi vaadates kordagi päriselt põnev. Ma ei taha öelda, et igas filmis peab olema Ma mingisugune lihtsasti määratletav konflikt, aga siin filmis see sellist nagu pinget minu jaoks ei tekkinud, mis tavaliselt tekib filmides mingisugusest moraalsest konfliktist, sellepärast et selle jaoks oli see salli natukene liiga selline üheplaaniliselt hea tegelane ja see filmei ei seadnud seda kordagi tegelikult kahtluse alla. Minu jaoks oleks natuke huvitavam olnud see, kui oleks avatud natuke sügavamalt just seda aspekti, et mis siis, kui ta eksiski siin küll paar üksikut seeni, kus salli, siis kahtles oma oma otsuses lennukest jõkke maandada, selle asemel, et üritada jõuda lennujaama. Aga ega sellega väga kaugele ei mindud, et üsna algusest peale olid selle filmi lõpplahendused kenasti ette näha. No esiteks, ma tahaks kindlasti mainida seda, paratamatult on võrdlused Robertson äkki 102012. aasta filmiga lend, mis räägib siis alkohoolikust piloodist, kes samamoodi sooritab hulljulge hädamaandumise ja päästab peaaegu kõik reisijad lennukil, mida ta piloteerib ja siis sellele järgneb muidugi selline uurimine, nagu ka sallis täpselt. Lendan isiklikult viimase, ütleme viie aasta jooksul ilmunud filmide seast üks minu lemmikuid, alustades sellest meeletult hingelisest lennuki maandamise stseenist kuni hiilgavast draamast kuni välja, täiesti sügavalt kiindunud sellesse filmi muidugi mingil määral isiklikel põhjustel, sest ma ise olen alkohoolik ja ma mõistan seda psühholoogiat ja lugu on selle võrra raskem, aga isegi võrdlused kõrvale jätta, siis kahjuks ma tõesti ei näe, miks Salist nii kergelt räägitakse, et esiteks, võttes arvesse, et režissööriks on Clint Eastwood, kes oli aastakümnete, on ikka väga palju filme teinud ja väga palju kvaliteetseid filme teinud. Peab ütlema, et sallil on mingi selline kerge telefilmilik maik juures, et et justkui 90 protsenti tervest filmist oleks võinud valmida kuskil stuudios ja isegi mulle tundus pärast, et võib-olla ühe nädalavahetuse jooksul ütleme nii. Ja siinkohal pean märkima ka, et istuvad on teinud mõned emotsionaalselt mõjuva malt. Raamat, mida ma kunagi näinud olen, ma ikka kompa nimetab kaks filmi, mis on kõige rohkem nutma näen, et siis nad ennast eesti moodi käe all valminud täiuslik maailm ja Madisoni maakonna sillad. Nii et ma oleks võib-olla tahtnud, et natukenegi tunneks midagi, ütleme solid vaadates, et et kogu see lugu on hästi selline pealiskaudne, et nagu ma mainisin, filmi kestus on ainult 90 minutit. See puudutab selliseid probleeme nagu ütleme psühholoogiline mõju, mida selline hädamaandumine avaldab ja näiteks see, kuidas meedia seda hädamaandumist kajastab, siis kogu New York'ile. Aga jah, see film nagu ei tungi väga sügavale nendes probleemides, et see on minu arust kõige kurvem siin ja Tom Hanks on siin oma tüüpilises, tahan pensionäridele meeldida režiimis, mis ei ole halb, aga tegemist lihtsalt ei ole, uue kapten Philipp siga nagu mõned võib-olla ootaksid, paneb muidugi küll välja, nagu tal läks jahukott pähe maandunud. Ja muidugi, kõige veidram oli see, et mul tekkis naljakas tunne, et see film peab mind vägisi endalt küsima panna, et miks ma seda üldse vaatan, sest alguses kui salli algapan, hädamaandumine juba toimunud ja nüüd meile öeldakse iga viie minuti tagant, et oi, sa oled kangelane, saab hästi, et kõik need inimesed, jah, kohe ma küsin endalt, et okei, kõik inimesed on päästetud, kõik on nagu enam-vähem okei, et miks ma seda vaatan. Ja siis hiljem kui filmi jaoks öelda manissoteni ehk siis nii-öelda lennuki häda maandumiseni, mis muuseas ei ole pooltki niipalju kui mainitud lennus siis jällegi ma juba tean, et inimesed kõik päästetakse, ma tean, kuhu lennuk maandub. Jällegi miks ma seda vaatan ja ausalt öeldes seen kuni lõpuni välja ei andnudki sellist kindlat põhjust, ta on pisut standardne, vaadatav mitte mingist küljest sügavalt köitev linateos, siis pigem eakamatele, ütleks nii. Kuulan pikalt siin teie juttu ja no ei taha üldse nõus olla, aga selles mõttes, et ma ei, ma ei saa ka nagu sellele otseselt kuidagi vastu vaielda, sellepärast et mul ei ole kuidagi argumenteerida. Ma küll arvan, et see lugu. Ta pidi olema selline või noh, selles mõttes, et see on baiti foolt, me juba teame, mis on juhtunud, et see kuidagi nagu ei häiri mind ja, ja ma ei oota, et selle kaudu mingit sellist nagu põnevust peaks üles kruttima, et me nüüd lõpuks mingil hetkel näeme seda seda maandumist stseeni ja, ja vastupidi, mul oli jällegi nagu minu jaoks ta avas mingeid sügavamaid kihte, et mul oli väga lihtne emotsionaalselt kaasa minna salli tegelasega, kui ta oli tegelikult noh, see oli mingi mõned päevad, kui tallisel enda hotellitoas kinni teadmata täpselt, mis nagu väljas toimub. Et minu meelest ta vaatas küll sellest pealiskihist sügavamale ja kusjuures me Andreiga varem arutasime seda, Andrei tõi välja, et need tagasivaatestseenid siis Sally varasemale elule olid sellised ebavajalikud siis. Mina olen kusjuures siinkohal minest vaidlen vastu, et mulle just see meeldis kõige rohkem tegelikult, sest see film suuresti räägib sellest ühest hetkest, kes oli, peab langetama mingi otsuse ja tegelikult need tagasivaatelised seened üritavad põhjendada, kuidas ütleme, aastakümnete tagused asjad, mida ta on kuulnud, mõjutavad seda otsust. Ja kuigi ma olen filmi suhtes negatiivselt meelestatud, ma tooksin küll välja, et paar asja, mis on meil siit, eks see ülesehitus, et sündmusi näidata tegelikult kronoloogilises järjestuses, ehk siis film juba teab, et vaataja omakorda teab, mis juhtub. Mis on ka põhjus, miks meil alguses, kui öeldakse, et kõik inimest päästetakse ja siin tekib mingisugune vähemalt huvitav siis ei kulge, et vähemalt silma jalgadele lennuhädamaandumisega vaid näitab pärast isi sündmus ja siis vaatab jälle tagasi sellele õnnetusele, nii et kogu see Loogia õige kronoloogia puudumine minu meelest annab filmile palju juurde ja samuti mulle meeldis see, et lennuõnnetus, mis gei, pole need võib-olla hiilgavalt tehtud. Seda näidatakse väga erinevatest perspektiividest, et kasvõi visuaalne büroohoone mingi keegi istub seal, vaatab aknast välja, näeb lennukit läbi linna sööstmas Hatsoni, jää Poolat, et see, kuidas seda sündmust näidatakse Est erinevate inimeste pilgu läbi, et see on väga hästi tehtud, näiteks. Jah, selle kronoloogia juures ma just tahtsin öelda, et mulle meeldis ka, kuidas see film on üles ehitatud. Aga tulles tagasi Andrei selle väite juurde, et Sally selle peategelane peategelasena oli nagu liiga hea. Ma ei tea, kas siis olla tõsi või, et uskuda. Minu meelest just see oli huvitav, kuidas inimene kes täiesti võimalik, et ongi eetiline, korralik kodanik teeb midagi, mille puhul ta teab, et tal on õigus. Kohati küll kahtleb selles, aga selles mõttes, et see pinge tekib just selles, et kui sa tead, et sul on milleski õigus siis kuidas, kuidas sa seda nagu välja näitad või kuidas sa selles, mis positsiooni sa selles protsessis võtad, sellepärast et sellise eetilise inimesena sa ei lähe ka karjuma, et jah, ma tegin õigesti, ma olen kangelane. Kiitke mind, et see pinge on just nagu selles, et kuidas sellele kõigele väljas toimuvale reageerida, isegi juhul, kui sa tead, et sa oled õigesti. Minu arust see küsimus oli siin huvitav Est, vähemalt mina lugesin seda nii et ta käitub küll õigesti, aga kas oleks saanud käituda veel õigemini, et justkui ise on see vist ka eetiline küsimus, mida siin tõstatatakse ja üleüldse siin pani meid väga palju mõtlema selle peale, kui paljud pilootidele tegelikult keeratakse nägu ja ma arvan, et film võib-olla võimendab seda natuke isegi. Väga hea, et sa siia jõudsid, sellepärast et mis mulle üldse selle salli Salanbergeriga esimese asjana seostus, on tegelikult tema katkend temast ühes teises filmis, milleks on Maicel Moore'i 2009. aasta dokument tal käpitalisemalawsdaarjovi kapitalism, armastus, lugeja, Maikel, Moore lähtus sellest, et mitmed Ameerika piloodid väidetavalt on olnud ühel või teisel hetkel siis toidutalongide peal, sest nad saavad nii vähe palka ja maskil moori väide oli see, et noh, piloot on peaaegu sama oluline sulle kui inimene, kes sind, kes sulle operatsioonide või arst. Sellepärast, et su elu on lihtsalt selle inimese kätes ja sa tahad, et see inimene oleks hästi makstud, puhanud, aga nad ei ole sellest, nad on ületöötanud ja alamakstud ja salli sale, märg, kellel oli tegelikult üks neist, kes kongressi ees tunnistusi andis, sellest, kui halvasti piloote lennufirmad kohtlevad ja ütles, et ei, et ta ei tea ühtegi pilooti, kes tahaks, et nende lapsed saaksid pilootide, eks, ja minu meelest siin selles on palju nagu olulisem, traagika, palju huvitavam lugu peidus, aga see antud juhul film, noh, me räägimegi natuke sellistest marginaalsetest, moraalsetest positsioonidest kas see või too, kas ta oleks nüüd nii pidanud tegema või naa tegema, need on sellised keskpärased, mõõdukalt huvitava filmi teemad ja küsimused, aga need ei ole sellise väga hea filmiküsimused ja minu jaoks film jäigi sellisesse korralikult tehtud keskpärasuse. Aga mitte selline film, millest peaks rääkima Oscarite tasandil. Ja, ja kui film läbi sai, siis mees, kui tundsin saalis sellist aurat, et inimesed kratsisid kergelt kukalt Ongi kõik või nii, aga teeme taaskord ühe väikese muusika pausi, seekord sallist muusikat ei kuula, kuigi seal seda kaunist klaverimeloodiat oli tervelt 90 minutit peaaegu lugu hoopis filmist draiv, aga seda seetõttu. Sallenberger on tõesti popultuuris kajastust saanud päris mitmel juhul ja draivis kõlanud lugu Aril hirov kollejanud elektri kiuste esituses on siis 2010. aastal kirjutatud just nimelt sallanbergerist. Tänases saates võtame etega ühe ulmefilmi, mis kannab nime Morgan ning mille režissööriks on ei kellegi muu kui maailmakuulsa režissööri Ridley Scott Teie poeg lõks kat tegemist on tema esimese täispika mängufilmiga ja filmi tegevus toimub siis tervenisti isoleeritud laboris sellises nii-öelda kompleksis metsa vahel, kus on loodud tehisinimene, keda mängib õudusfilmist nimega neid tuntud Anya Taylor-Joy ja näeme siis rühma teadlasi, kes püüavad seda ülimalt intelligentset ja potentsiaalselt väga ohtlik, kui nii-öelda katseklaasis loodud inimeste ohjes hoida. Ning kohale kutsutaksegi üks riskianalüütik, keda mängib Keit maavara ja siis tema ülesandeks saab kogu asjal silma peal hoida. Selles teemas ilmselgelt ei ole midagi originaalselt hästi laias tähenduses, sellepärast et seda, kuidas inimkonna teadussaavutused inimkonnale mäkra mängima hakkavad, on kujutatud kultuuris juba kindlasti rohkem kui sajandi jooksul juba enne filmimeediumi sündi eriti veel viimasel mõnel aastakümnel, kus on eriefektidest saanud peamine Hollywoodi leib. Ka viimastel aastatel on tulnud mitmeid väga häid selliseid filme. Näiteks kohe meenusid seda filmi vaadates selline võib-olla veidi vähem tuntust, kuulsust pälvinud film nagu splikke hübriid, kus mängis Heidrin pruudi ja hiljuti küll natuke, võib-olla teise fookusega on väga silmapaistvaks, oli väga silmapaistev filme ex machina Morgan Nende kõrgusele ja seda isegi olukorras, kus hübriid ei olnud, minul oli ka natuke võib-olla selline käslast võimalus Morgan nende filmide kõrgusele tahaks kindlasti ei tõusnud ja seda kahel põhjusel. Üks on kontekstuaalne, teine on tekstuaalne. Kontekstaalne puudutab seda. Millist pilti see film üleüldse teadusest ja teadussaavutustest loob, sest minu meelest ta räägib niisugust, kõige banaalsemad, et õuduslugu, mida võiks lastele kuskil lõkke ümberlaagris rääkida, millel ei ole mingit sügavust, mis ei lisa mitte ühtegi huvitavat dimensiooni, mis, mille lühikokkuvõte on lihtsalt see, et inimesed avastavad mingisuguse uuepidine vidin, tapab nad ära. Kõik. Jaa, tekstuaalne põhjus on selles, et selle filmi, see film on, oli lihtsalt ebameeldiv, väga vägivaldne, kui pärast seda, kui need doominoklotsid olid esimese poole tunni jooksul, mis oli filmi kõige põnevam osa püsti seatud, ei jõutud sellega kuhugi peale sellise suhteliselt sirgjoonelise märuli ja selle filmi lõpplahendus oli ammu ette näha, nii et minu jaoks absoluutne pettumus. Jah, ega hakata võrdlusi tooma, siis minule meenutas tegelikult Morgan ka üksjagu režissööri lõks khati isa Ridley Scotti tuntud eelini, olgugi et tegevus toimub siis maal, noh, Velliskate, Eileni või tulnukas on küll sellist seksuaalse rünnakule vägistamisega seonduvat allteksti ja sürrealist Ansrudi kiigorine geniaalse välimusega disainid, mis toovad sellist vaevutajutavat hirmsast sinna. Seevastu Morgan on küll ka, et ebamugavust tekitavalt sugu, kelm, film, aga mis puutub sarnasustesse, siis eile niiske Morganis on väga mitmekesine rühm inimesi kes on vahetus läheduses mingile võõrkehale, kelle täpselt võimend motiivid ei ole lõpuni selged, samuti vaieldavalt tuntuim näitleja filmis. Mõlemas filmis tapetakse väga varakult ning isegi Morgani seal näiteks üks disainielement ümara kujuga lamp, mis meenutab siis tulnuka seeriast. Seal on ka kooperent samuti me oleme NSV tõesti Vincenzo Natali suurepärane hübriid mis mulle meeldib just põhjusel, et ta on hästi selline provokatiivne psühhodraama. Noh, ma ei tahaks öelda, et ta on perversne, aga seal lima voolab kohtadesse, mille nimetust kuuldes lapsed hakkavad kihistama, ütleme nii. Kahjuks Morgan ja ta ei, ütleme nii, et ta ei, ta ei julge eksperimenteerida millegagi väga. Et siin on üks stseen filmis, kus ilmub välja poolsemati poolt mängitud psühhiaater ja sellest hetkest minu meelest Filmutut täiesti katastroofiliseks tohuvabohu ohuks, kus on karate Choppimine parkoorimine seal laboris ja tegelased hakkavad käituma täiesti nagu lambad ja sellest hetkest see, kuidas nad käituvad, ei ole mitte see, kuidas nad peaks käituma, vaid see, kuidas filmil on vaja, nad käituks, ütleme nii. Digiallkirjastatakse kõik need väited ja lisaks veel, et minu meelest kõige jaburam on see, et justkui seal peaksid töötama mingit maailma tippteadlased, tipppsühholoogid, aga nad kõik mõjuvad nii amatöörlik, napakad, naiivsed ainult saab olla ainult mingisuguse keskkooliharidusega. Ameerika stsenaristi nägemus teadlastest Kusjuures mul tekkiski kangastaski selline pilt vaatamise käigus pärast seda stseeni, mida ma mainisin, et kuidas filmist rist kirjutab, ütleme kodus selle käsikirja rahulikult, siis ta jõuab selle stseeni, kus on psühhiaater, keda filmis mängib poolsem anti ja siis ta hakkab mõtlema, et huvitav, mis edasi võiks juhtuda, siis ta vaatab seina poole ja tema pilk liigub kalendrile, ta näeb, et ta ei ole kaks kuud lehte edasi keeranud. Ja siis ta läheb haige. Ta vaatab, et see stsenaarium peaks tegelikult homme valmis elama. Ja siis ta hakkab kohe higistama, käed lähevad külmaks ja mõelda, mis ma nüüd teen aine? Otseselt okei, ma ei vannu alla, läheb autosse. Paneb rõivasse bensukas, võtab kolm, kuus pakki pulli, viskab kaenla alla teel tagasi 20 200 kilti Tõnnis O2, kaks Red Bulli, seal autos istuv arvitadav kardinat ette kaheksa. Kõik asjad, mis vähegi pähe tulla, võib-olla tal see lõputu vest, mis on kohati suht etteaimatav, muuseas see oli tal juba enne olemas ja siis see, kuidas selleni jõutakse, ütleme nii, on igatahes nii absurdne, et see pidavat olema selline produktiivne loving. Inimene. Pärast nii detailset kirjeldust tundub, et see võib tõenäoliselt tõsi olla küll, kuigi Paulsematuid tseni Fertsesson Liidma siiski kiidaks selle filmi puhul, et neil oli vähe võimalust, aga nad mõjusid mälest. Sünnifertsesson Lion sellised vist, et ma ise mängimiseks suurepärane. Minulegi Keit mara oli peaosas päris hea, minu arust see oli meeletult ühekülgne. Kangeri osatäitmine. Aga noh, see oli arusaadavatel põhjustel talutes, miks ta selline oli, mulle meeldis selline tugev iseloom, mis tal Filmigala meenus vanakeste vaikimine, sest olen sihuke Klagistrollinglik ja muidugi Ani ballektarid meenutas omakorda Margendusest, kusjuures Margen käitumiselt olemuselt Ta meenutas mulle just neid narkareid, keda ma oma kodu lähedal mustamäel näen, sest nendega on alati nii, et kui nad öösel tulevad näiteks kesisemalt suitsuraha minu esimene küsimus pähe tuleb, on see, et huvitav, kui ma ütlen ei, kas ta teeb mulle midagi markeriga täitsa filmi jaoks. Aga jah, ta on ka Hannibal Lecteri moodi, see, mis ta endale klaasida ka. Ja siis võib ootamatult rünnata inimesi, kes liiga lähedal lähevad. Mul on kahju, et see film niimoodi käslast järjekordselt, et et see teema tõesti on päevaga, Tallinn on huvitav, siin on rohkem kui üks põnev, moraalne ja teaduslik eetiline teadvus, eetiline konflikt olemas. Aga kahjuks see film, nagu siin korduvalt juba kirjeldatud ei jõua ega julge nende teemadega kuhugi liikuda, nii et kel sellise teadus-teaduslikult või teadvuse teel loodud inimeste vastu huvi, soovitan Pealt uuesti vaadata ex machina hübriidi tähendab. Millal iganes on mulle antud lehepinda või eetriaega, olen ma alati kasutanud võimalust öelda, et itaallased on hullud. Suvine kreisi Itaallas Itaaliasse ainult kinnistas seda seisukohta küll, aga sellest hullusest on itaallased teinud väga palju, väga ägedaid, väga erinevaid filme. Kindlasti üks viimaste aastate tundma tuntumaid Itaalia filme on lagrandadel metsa ehk siis kohutav ilu, mis tab rooma kõrgklassi, sellist dekadentliku eluviisi ja samal ajal ühtaegu sellist rooma tohutut ilu ja teiselt poolt seda sellist inimlikku tühjust, mis seda, mis selle ilu keskel tegutseb. Suburra värske maffia põnevik seevastu näitab absoluutselt sellist Rooma elu pahupoolt. Kui kohutava ilu dekadentsi selline mandumine on ennekõike filosoofiline, eetiline, ka psühholoogiline, siis Suburra toob selle näitab selle kõige väga füüsilist, väga konkreetsete, reaalsete tagajärgedega vägivaldset poolt. Räägib sellest, kuidas ütleme, ta teeb Itaaliaga seda, mida suurepärane Leviathan tegi Venemaaga ehk siis näitab, kuidas poliitika ja kirik on tegelikult maffiaga väga tihedates sidemetes. Ja minu meelest see film nutab selle pärast, milliseks Itaalia on muutunud. Nutab küll, aga vaatajat nutma ei aja. Selles mõttes, et jah, see on kindlasti nagu selline, see füüsiline pool, mulle väga meeldis see väljend kui kuidas sa seda kirjeldasid. Aga jällegi selline, vaata selline Itaallaslikult pompöösne stiil, suured rastid, vaimulikud, ilmalikud teemad, hästi, mitu süžeeliini korraga lükatakse vaatajale näkku, ludistatakse üle ja kriminaalselt üle kasutatud M 83. Et selles mõttes minu meelest ta tuli, selline kohutavalt pikk kompott kokku, mille oleks võinud juppideks lüüa ja teha telesarjana. Huvitav, et selle filmilavastajast Stefano soliima ongi ju sarja Gomorra stsenarist. Ka murran siis kraamat algselt sellest maffia sündikaadis, millest sai ka 2008. aastal Matteo karone poolt väga auhinnatud ja hästi vastu võetud film. Ja minu meelest Suburra, ega ta ei pääsegi žanrifilme piiridest väga välja, ta on ikkagi väga selgelt niisugune maffia põnevik, žanrifilm, paljusid, ma arvan, väga jääb see häirima, et ta justkui midagi uut pakkuda ei ole originaalne selles tähenduses. Aga mis mulle selle filmi puhul meeldis, on Zetan vormiliselt minu meelest nii stiilselt tehtud. Et ta haarab nii tugevalt endasse. See maailm on väga ebameeldiv, see film, seda filmi on kohati valus raske vaadata. Ennekõike on ta väga lämmatav, sellepärast et siin ei ole siin põhimõtteliselt ei olegi nagu siukest sümpaatset eetilist meeldivat alternatiivi, siin on lihtsalt väga hõiked, inimesed täidavad selle filmimaailma. Aga see, kuidas ta seda maailma kujutab, on lihtsalt väga-väga stiilselt väga võimsalt üles võetud. Minu meelest? M M 83 Harry apuri dreaming on üks viimase 10 aasta paremaid plaate ja kui sa ütlesid, et see on kriminaalselt siin filmis ülekasutatud, siis tõepoolest tundub, et lavastaja on võtnud endale eesmärgiks iga lugu sellelt peaaegu 30-le aga plaadilt ette mängida. Aga see muusika töötab väga hästi, sest ta on võrdlemisi eepiline ja ta samal ajal selles m 80 kolmeplaadis on just mingi selline nukras mingi selline sügav igatsus ja minu meelest see väga hästi loob sellele filmile just sellist nukrat, nagu ma ütlesin, itaaliapärast nutvat meeleolu. Mina tahtsin iga kord, kui mõni m 83 Lugakas mängima tahtsin, nutta lihtsalt sellepärast, et jälle see lugu. Et selles mõttes muusika loomulikult, plaat on ka üks minu lemmikuid ja, ja see muusika tõesti, tal on selline võimed enam-vähem igasuguse visuaali, mis sa sinna juurde paned, muudab kuidagi nagu selliseks ülevaks. Aga selle filmi puhul, et, et kuna seda nagu sisu või sügavust selles filmis endas ma ei näinud, sest tõesti reaalselt iga kord pööritas silmi, kui hakkas jälle see muusika ja mida me väga tihti kusjuures ja miks ja tõin selle telesarja siia sisse on samamoodi, et tal tõesti on telesarja võtted sees, seal on väga palju, peitub laki, väga palju sellest just need eepilise muusikakohad, aga see kõik jääb nagu tühjaks. Et, et ma ei leia, et seal oleks seda sisu, mis mind nagu kaasa viiksite kuidagi punnitab ja pingutab ja üritab mingit sellist. Ütleme siis selliseid eetilised teemasid ka seal tõstatada või mingid sellest loovamat sisu pakkuda, aga see ei tule välja. See jääb selle juurde, et, et loomulikult see visuaalne stiil on jah, väga selline. Kuidas öelda kaunis kuigi vägivaldne, aga et kui sinna lükata veel see muusika, mida me kõik teame, mida see muusika peaks tegema juurde, et siis paratamatult jätab sellise punnitatud kompoti. Ma saan täitsa aru, kust, kust see mulje tuleb, aga minu jaoks, kui ma enne tõin, mainisin filmi Leviathan, siis tahaks surra. Tugevus on just just selles, et et ta annab hulga viiteid, mis võivad võib-olla mõjuda justkui selliste narratiivi nõrkustena, et mingeid asju pole just ka lõpule viidud, aga teiselt poolt mulle just meeldisid, meeldis see, et nad viitasid just kõik, mis näiteks kirikut puudutas ja mis puudutas seda peaministrit mis on ju ikkagi väga konkreetselt käivad taktis itaalia poliitikaga. Berlusconi ajastu valusa lõpuga. Ja nad annavad ennekõike minu meelest just mõista seda, et kuivõrd süsteemne ja sügav see ussitamine on seal selles kogu selles poliitilises mehhanismis. Seda küll, tõsi, ta annab neid viiteid, aga mul endiselt oleks mina vaatajana oleks eelistanud, et oleks viidates natukene sügavamale, natukene kaugemale läinud. Nagu öeldud. Ta jääb Sandri filmi piiridesse ja minu meelest ta lihtsalt zhanrifilmina on tugev. Aga nagu mainitud, siis m 83 muusika on tõesti väga hea saadet ja me lõpetame nende looga mitmeid sittimis, kõlab nagu te aru saite ka filmis surra. Stuudios olid Emilie Toomela, Ralf Sauter, Andrei Liimets ja Maarja hinda alla ja kohtumiseni jälle järgmisel pühapäeval kell viis.