Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Millal muutub tehnoloogiaplatvorm valitseja platvormiks? Mark Zuckerbergi firmast Facebook tõdes augustis peetud kõnes, et oleme tehnoloogiafirma, mitte meediaettevõte. Maailm vajab uusi ettevõtteid, sealhulgas tehnoloogiaga tegelevaid. Selliseid, nagu just meie ja me võtame oma rolli tõsiselt. Zuckerbergi sõnum on selgitus, nagu Facebook oleks midagi lennukitaolist. Nad on platvorm, millel sõidutatakse sõnumeid ning oma tehnilises täiuses pole nende lennukil sõnumitega mingit pistmist, kui iseenda tervena hoidmine. Zuckerberg ei püsi siiski deklareeritud neutraalsuses ja seda oleks ka ekslik nõuda. Sotsiaalselt kommunikatsiooniplatvorm ei pääse sisu valitsemisest ja kaasnevast vastutusest. Kui tuletada meelde varem juhtunut, vaadakem värskeimat. Eelmisel nädalal sündinud intsidenti seoses ühe inimloos olulise fotoga. Vietnami sõja ajal nikkuti tehtud fotol põgenevad nutvat lapsed, taamal asunud kodud neelanud Meirgava Palmise tule mere eest. Kirjeldatud fotot on näinud enamus ülem teismelist ealistest mitte sellepärast, et on olemas mingi fotovaatamist, piirab vanuseline kokkulepe vaid pelgalt ajalise faktori kaudu. Kui inimese teadvusesse hakkavad jõudma. Kriitilisemad mõtted ja kasvatundlikus Ligi kaaslaste ime tabastest elamise viisidest. Pildi ebamugavus ei tule sellel kuvatud üheksaaastase tüdruku kimboki armastusest vaid sellest, et sammu paar. Täisvarustuses sõdurite ees või siis eest jooksvatele nutvatel ja hirmunud lastel pole selleks elu hetkeks enam alles muud kui räbaldunud riided või siis pole sedagi. Sõda on arulage ja julm nende vastu, kes ei sõdi taolistest inimestest koosnevale inimkonna osale ja siis alles muud kui toda rahuajal kõigile meelde tuletada Tuirmutu fotoaeg-ajalt meediasse nagu kummitus illustreerimaks lugusid inimesest. Samal põhjusel sõltus fotoga Eglandi Facebooki postituse, milles mees kirjeldas kokku seitset sõdade käsitlust mõjutanud fotot. Facebook kustutas postituse. Facebook tõi põhjuseks suguelundeid, tagumikke ja naiste rindu kuvavate piltide keelamise reegli. Puritaanlik reegel, mis muudab inimesed masinateks? Reegel, millega võiks keelata Zuckerbergi meenutavate nägude hirmutamise Facebook'is. Taoline pilt võib kedagi häirida, unustades et Zuckerbergile on mingi inimlik õigustus naeratada kasvõi iga postituse juures. Järelikult püüad Zuckerberg väited, nende lennuk ikkagi valib sõidutatavaid langetades otsuse peas olevate mõtete alusel, aga kasutades selleks reisijate välimust, kusjuures see polekski enam ebatavaline. Olgu meenutus suvest, mil lennult Türki arreteeriti, Lähis-Ida välimusega ja raamatut lugev naisterahvas. Kabiini meeskonna liige kaotas kontrolli mõistuse üle, kui märkas, et raamatu pealkiri sisaldas suurte tähtedega sõna süüriarobotiks. Inimene otsustas kahjustada litsist pärit psühhoterapeudi inimeseks olemist kuna ta luges kirjanduspreemiaga pälvitud raamatute süüriakunstist. Kabuhirmu siiski põhjustanud kunst, nagu olnuks kohane õigele natsile, kes kuuldes sõna kultuur vabastab Brauningu kaitseriivi. Infotehnoloogiline platvorm ei saa ega sellel lastagi olla eraldiseisev neutraalne osapool kuna inimesed vot seda lahendama omaenda emotsionaalseid ülesandeid püüdluste kiuste masinatel siiski puudub. Endiselt võimekus empaatia ja emotsioonidest. Teostamiseks hetkel paistab, et masinad niipea ei muutu, küll aga muutuvad inimesed. On ju inimene võimeline mõtlema isegi oma Kotsi elusaks. Emotsionaalseks aeg enne reaalsete emotsionaalsete masinate ajastu algust täitub ilmselt Survokaatide perioodiga, mil inimene mõtleb masinad elusaks ning Clevaks paraku sisuliselt, muutudes ise robotlikumaks, luues ja õigustades reegleid. Et ükskõik kui Inimlikult oluline poleks ka sõnum ei tohi sellel kuvada inimest sellisena, nagu ta on. Mis ta on lubatud varasema näite juurde, kui Facebookile selle aasta algul oma meedialennukis 1866. aastal prantslase Gustav kurbee maalitud pildi allkirjaga maailma päritolu. 150 aasta jooksul rohketel näitustel avalikult kuvatud pildil oli maalitud koht, kust sünnib inimene. Tõenäoliselt pole need Facebooki töötajad, aga maailmas on arvukalt Ihast sabatuid, kes püüavad paaniliselt varjata oma annetut ja häbilist olukorda hääleka moraalitsemisega. Aga millegipärast tahab Facebook hoolida nende, mitte ülejäänute meile raha eest. Aga siiski pärast, kui firma oli napalmi tüdruku pildid kustutanud ka Norra peaministri Facebooki lehelt, kes oli selle protesti märgiks sinna rippuma, tänud, andis tehnoloogiafirma järgnenud avalikule survele järele ja lasi piltidel olla. Seega Facebook on ikkagi valitseja rollis ilmselt vastu oma tahtmist ning teeb seda nagu narr.