Tere õda, kus ta võrokesi ja võrokesi sõbraga ole Valpri, Valdo ja kõnele tsipake tuust, mida kandintetes Võromaal elase Inemise mõtlusenia Mäkid hakkan laial, selle on omaette pää murdmine, kuis kõrvalda bussiliiklust maalt keskuste kõige suurema bussisõitja muidugi kooli Ladze igal vallal oma koolibussid õ nagu õnnistus sinna monokehte maakonnaliin, siis saavad tuust kasu nii vald kui bussifirma. Seost kuust saava õpilase sõita maakonnabussiga Rõuge kooli ja edesi võro gümnaasiumi Rõuge vallavanem Tootsi Tiit ütel, et bussi ja muutmise mõte tull lapsevanem-ide puhul. Nibali pöördusi Nella Luutsniku elava lapsevanem bankestatsevad pannkooliõpilaste bussid sõõri käima Luutsnikule, ET naide Ladze saatsin Rõuge kooli tulla mõnelatse juba käreva, aga mõned tahtsid moodul, aga kuna meil Hummukuna latsi koolitsever some juba eskini pik, siis pikendatud deta SA siis need, eks ettepanekuid järsku saanu maakonnaliini ümber säädi teeksimegi maavalitsusele ettepanek, et kas bussiliini saanu varantsemad Stu ja maavalitsus Kippelt tul vast kipeldit, eks muudatus, Harriet buss, nüüd tule siis 20 minutit varremba jõud Rõugele ka TTÜs ettepanek, et puss võinuga rõuge, kooliman, käivad kõik latsessassi kooli manu, ilusti, mitte ala Rõugust ei pea üles uskuma. Kuule, aga nüüd sai ka nii, et varem Deutsche buss, kuul ütles läbi võõra, nüüd jõud, buss viis minutit enne poolt ütles eksa katse tulla Võru Gümnaasiumile todasama bussiga. Võru maavalitsuse transpordiasjatundja Rushi räin ütelda seos sügisest avitas koolilatsi viltonegi maakonnaliin tuuga saavat häält kuuli Võro liina Ladze ja opa Lasva vallandaikun, Pikakannu koolin, kuulium pühendunud Loyle latsile, kellele suuren Liina kooli nopin, ei passi. Mõni aasta tagasi panti maakonnaliin koolibussid sõõri külge ka Antsla vallal kõneles Antsla vallavolikogu juht. Müürseppa. Maakonnaliiniga saavad kõige paremini, soorulatseb soorust tulesi summuku tuleb, kus meil on sinu kiip, kõik on väga kõrgel tasemel ja tuuga saavane ilusti koolimajja ja õdaku siis saavad ka liinibussiga tagasi, vahepeal käivilsis valla pult, tellitu liin kah seal pääle kuul jätkuvalt, kes nagu ringedele jää või muusikakooli jää nusama, siis vallaliiniga tagasi kokku saama näites tagulabalt tule buss, tule Zaitse katskümmend gobelast saama, latsed tulla. Rõuge vallavanem pütteletu nimed saivad maakonnaliini ühendada, koolibussid sõõri külge hoiti aasta on 2000 eurot kokku, et kui palju Antsla vald hoituuga kokku. Väga rass ütelda, paljud ainult kokku hoida, aga ta mugavam ilmselgelt ja ega maakonnaliin ka ei ole ju rahvast täis kunagi, et nüüd ongi illus, bussiraie on üks bussil mõtte, kas ei ole istekohad täis seal väike kokkuhoid tull, muidu sõitsime käigult sooru oma bussiga, nüüd tulevad maakonnaliin ja klapis. Valla juhi Luutva, ET päält haldusreformi, Sagoolilatsi bussisõitu, fiil paremgi kõrralda omavalitsusi sil ole isiooni, Auni Jakunud, häkke proovitanuid, bussiliine sõitva läbi mitme omavalitsuse ja mitme maakonna näituses, põlva, võro tiitpite jeva õigessaos, kummagi Liina riigigümnaasiumi. Mõnistan pead gümnasist minema bussi pääle katsepuul tunni, varr hamba, et võro gümnaasiumi jõuda. Dima Plam, rikas seeneaastak ja kõvemba seenekorjaja omad refenu nii häie seene kodus sile pääle, et ütevooriga jõlvaki kõiki siini mõtsast lällevita häste hulgasiini kasus, mõtsa tsen Karulan tuugandi kõvemba seenekorjaja oma raba kalju ja Eha Apja külast poolteist medalit tagasi lõõtsa kalju mõtsast ütte mäe külje päält säänse seenelale on kasvõi 100 Killo kikkasiini. Kalju ja Eha pidada täpset rehnuti, kui palju siinine oma igataid korjanu. Kui palju siis seo suvega kokku saada. Oh, üle poole tonni, kastun kate pääle katete kätte. Teil on vist niimoodi, et kamba peale esialgu käisin üksinda, nüüd käisime kate ja sinna, kus tema läheb, sinna ei saa mina, milleni tee oma kinni ja kui ma sinna lähen, siis ma sinna õie tütarlats tantsides palgist, nii et pange kilekott tuli nagu baleriin, pane minnu nagu baleriini könn nendel kummalgi oma oma kodusse. Ja mida sa oled siis kirja pannud? Päevaga rada 16 80 ei ole rekord mäledel terve ajaloo rekord. 200 kilo viis aastat tagasi. Jäätaht nõbu saia, kui sa, vana taluhooned, kõge, parem pida kõrdadeta omoodetu Hummen, kelles kolmes Antsla valda kaikale ala Härmed alla MTÜ vanaajamaja meistri Palo lilli Margus seletas seal, kus peaasi vana maja tegemisega pääle nakkama materjali oma hääl ja mida pead tegema, et vana hoone, edespite kõrand, püsini, popuse, kõrraldase, MTÜ vanaajamaja ja keskkonnaamet huvilise midagi maksma ei pea. Küll hon vaja Hiinast kirja pandud vana aja maja kodulehe pääl. Ja ongi kõik, saates jäätise kokku. Harju Ülle lugi, Valteri Valdo, järgmine võrokeelne saade tulejal nädali pärast kattekümne Tõsel sügiskuupäeval kell viis läbi viis minutit.