Eesti keele arendamise ja uurimise tähtsaim auhind on Wiedemanni keeleauhind, mida antakse üle Eesti riigile tähtsal päeval, iseseisvuspäeval. Sel aastal sai selle auhinna Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professor Haldur Õim, kelle teadustegevus hõlmab kahte valdkonda. Keeleteadust ja arvutitehnoloogiat. Nende kahe kokkupanemisel saab rääkida juba uutest teadusvaldkondadest nimedega keeletehnoloogia ja arvutilingvistika. Nende valdkondade tulemuseks võivad olla näiteks tõlkijad, arvutiprogrammid ning inimesega. Hääle vahendusel suhtlevad arvutid. Osa sellest on juba praegu olemas, osa tuleb aga aastate pärast. Siinkohal võiks küsida, et miks sellised uurimused tähtsad on, kuidas on see seotud eesti keele ja kultuuri arenemise ja säilimisega. Haldur Õim on aga kindel, et ilma selleta on eesti keel 100 aasta pärast surutud tahaplaanile. No siis võiks ju küsida väga hästi, et miks meil seda eesti keelt üldse vaja? Ma ütlesin, et juhul, kui keel ei ole arvutis tehnoloogilist tuge ei ole siis kolme põlvkonna vältel umbes see tähendab umbes sadat aastat siis ta on köögikeel, ta ei ole ametlikke ülikooli õpe läheb inglise keelseks või ükskõik miskeelseks meie puhul ilmselt täiesti ilmselt inglise keelseks. Aga kui me tahame eestikeelset elu, siis me ilma arvuti toet hakkama ei saa. Nüüd siis aga Haldur Õimu igapäevase tegevuse juurde ja alustame algusest ehk kuna ja kuidas tekkis hõimul huvi keele ja arvutite vastu? Mina jõudsin selleni välja tegelikult siis, kui ma ülikoolis õppisin, siis ma alustasin eesti filoloogia saga, lõpetasin eriprogrammi alusel, mille nimi oli matemaatiline strukturaalne lingvistika, kus ma muuhulgas õppisin ka programmeerimist, kus arvuti oli maja päis ähistra. Mind huvitas, mis on keeles sügavamalt kui ise grammatika, mida meile õpetati. Kui mina alustasin, siis ta ei olnud järele, see oli kuuekümnendatel aastatel, aga seitsmekümnendad kaheksakümnendat aastat, see on hoopis midagi muud. Sel ajal oli ta juba täiesti arvestataval järel, sest et näiteks masintõlge, see arenes väga tugevasti, aga mass tõlget teha. Kui ei ole automaatset morfoloogilist analüüsi sünteesima automaatselt süntaktilist, siis lausestruktuuri analüüsi sünteesi. Sel ajal tegeldi siis alates seal 70.-te aastate teisest poolest nõukogude liidus sellega väga tugevasti. Sellised intellektuaalsed teadmised olid eespool kui tehnika. Seda on kindlasti, tähendab tehnika mõttes me jõudsime sel tasemele, kus me nüüd võime ennast võrrelda enam-vähem läänemaailmaga, sinna me jõudsime ikka tegelikult alles 80.-te aastate lõpus siis nüüd teadmine sellest, mida auruti le keele kirjeldamiseks vaja, see oli tegelikult Venemaal, Moskvas, Novosibirskis, kus ma olen käinud Leningradis praeguses Peterburis, see oli väga heal järele. Kuidas nüüd need teadmised, uuringud Eestis arenesid? Siis, kui mina ülikoolis olin ja seal ilmselt oli mingi õnnelik juhus etta. Sel ajal lubati ametlikult valitsusse partei poolt hakata tegelema strukturaalselt matemaatilise lingvistikaga, enne oli see keelatud kui idealism ja siis anti vabaks Moskva ülikoolis näiteks loodi välkkiirelt matemaatilise strukturaalseT lingvistika osakond ja meeldiks võimalus. Oleme eriprogramme teha ja praegune akadeemik Uno Rätsep tegigi seda ja selle kooli on läbi käinud peale minu väga paljud tänapäeva tuntud lingvistikas nende hakkavad juba varsti pensionäri vene ja nende järel tulijad nende puhul ei ole. On see üldse probleem, kas tegeleda mitte tegeleda teadvuse sise probleem? See ei ole poliitiline probleem. Ütleme näiteks mina olen Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professor, lõpetasin matemaatilise strukturaalne lingvistika ja töötasin pikka aega keele arvutiseerimise ala või siis Tartu Ülikooli eesti keele professor Mati Erelt, et koos nõoga täpselt samasugust programmi tegi. Või siis Mati Hinti, kes on kõigile kindlasti hästi teada, või siis Tiit-Rein Viitso kõik nad on Tartu Ülikooli lõpetanud, tegelikult. Nii et siit võisid hargneda väga erinevad uurimissuunad. Jah, Sid arenesidki, väga erinevad uurimissuunad, mina jäin selle arvutite poole juurde, sest pärast aspirantuuri lõpetamist läksin tööle kriminoloogia laboratoorium, kus me hakkasime tegema õigus informatsiooni otsimissüsteemi tähendab arvutisse tuli viia siis et juriidiliselt õigusaktid ja arvutipidi sealt otsima vastavalt meie päringule vajalikke akte. Mati Erelt. Iirimaa tegi teatavasti selle esimese eesti keele grammatika, aga see on ka just nimelt strukturaalne. Keeleteadust ja arvuteid, neid ei taheta päris igapäevases mõtlemises hästi kokku sättida, aga kustkohalt tulevad nende kõige suuremad ja olulisemad kokkupuutepunktid. Kokkupuutepunktid muidugi lähtuvate keeleteadlasest Est arvuti võimaldab väga paljusid asju, mida tavakasutaja ei pruugi üldse teada ja nende peale mõelda. Aga kui inimene tegeleb keelega või keelelise materjali, nagu öeldakse siis arvutis peavad olema programmid, mis vastava keele tekste pikka kõnet töötlevad ja sealt algab see siis keeleteadlased, on need huvilised. Arvuti pakub võimalust. Kuhu suunda praegu need uurimised lähevad, missugused peaksid olema need rakendused, mida saab keeleteaduse ja arvutitehnoloogia sidumisel kasutada võib-olla kunagi tulevikus? Praegu üsna ilmne suunad on mitmeid keelne infootsing, millega seostub vältimatult masintõlge, tähendab, et mina esitan küsimuse arvutile omas eesti keeles. Arvuti läheb ja otsib preid vajalikke minu küsimusele vastamiseks vajalike andmeid, ükskõik mis keeles, ütleme näiteks Euroopa liidus kõikide Euroopa riikide andmetes ja annab vastuse, ta võiks selle vastuse anda, lihtsalt dokumentide loetelu on, aga ta võib sellega vajalikud kohad välja noppida ja tõlkida selle taas eesti keel. Nii et esimene asi, mis kõige tähtsam on, on võimalus suhelda arvutiga mitmekeelses keskkonnas ja see Op vältimatult sisse masintõlkemasintõlge tähendab seda, et ühes keeles öeldu või sisestatu või, või ühes keeles kirjutatu arvuti tõlgib ise teise keelde, mitte mina ei pea. Need on kaks sellist asja, mis on nii-öelda sisend väljund aga selle taga peab olema väga korralik keele morfoloogia või sõnavormide analüüs, lause süntaktiline analüüs, et kas lause korralikud, kuidas, kuidas seda tõlgendada. Nii et need, aga enne kui see kõik realiseerub. Me peame klõbistama. Aga klahvide klõbistamisest lahti saamiseks peab tekkima kõnetuvastus süntees, sellega tegeleb Tallinnas küberneetika instituut ja kõnesüntees on üsna heal järjel kõnetuvastus, siis tähendab, et mina räägin mikrofoni nagu praegu räägin ja arvutiekraanile minu pärast kas või ilmub seesama tekst tekstina see hoopis keerulisem probleem, sest kõnetuvastus on mujal maailmas peale suurte keelte nii palju kui mina tean, mis ta ainult islandlased, see on väga kummaline näide, on sellega väga kõvasti vaeva näinud. Kui te nüüd mõtlete Disnalisena elanikke vähem kui Tallinnas, siis te saate aru, mis tähendab islad laste jaoks nende keele säilitamine. Nad on selle asja ette võtnud, järelikult see on keele säilitamisele väärtuselt oluline. Nüüd siis tegeldakse sellega ka Eestis. Nüüd tegeldakse sellega Eestis, tähendab me oleme praegu sellises riiklikus programmis nagu Eesti keel ja rahvuslik mälu, kusam Albrok rangel, loogia, eesti keeletehnoloogiline tugi nagu ütleme, keeletehnoloogiline tugi on vajalik selleks, et keel säiliks. Kui seda ei ole, siis 100 aasta pärast keelt ei ole. Ja nüüd me oleme esitanud riikliku programmi Eesti keeletehnoloogiline tugi või siis keeletehnoloogia riikliku programmi valitsusele, valitsus on selle vastu võtnud, heaks kiitnud. Ta on lülitatud selle oma tähtsamate tööde programmi, praegu on valitsus ja see läheb Riigikokku. Ja see tähendab raha, mis ta muud tähendab, meil on inimesi. Me õpetame ülikoolis inimesi nii informaatika kui ka keeleteaduse alal, kes on suutelised oleksid suutelised selles valdkonnas töötama. Kui neil tööd ei ole, siis on see mõttetu tegevus. On olnud tõususid ja mõõnasid või kuidas seda öelda. Ja need on kummalisel kombel valitsustega seotud. Kui oli Isamaaliiduvalitsus ja Tõnis Lukas oli haridusminister, siis meil oli kohtumine tema ja Laariga, kes teised keeled on hagi on vajalik ja andsid meile ühe miljoni, kui nemad kukkusid, tulid siis katse miljon ära, nüüd oleme saavutanud selle, et praegune valitsus on aktsepteerinud Eesti keeletehnoloogilise toe riikliku programmi. On lülitan selle oma selle aasta käsitlemise programmi ja eeldatavasti siis, kui see eelarve valmis saab, siis järgmise aasta eelarvestanud juba seest. Kui see valitsus kukub, siis me ei oska küll öelda, sest mis siis juhtub? Kui kaugel need uuringud praegu on, kas julgete öelda, et mis aasta pärast võiksid need tehnoloogilised lahendused, millest enne rääkisite päris sellises igapäevases kasutuses ka olla? See sõltub muidugi kasutamist tüübist aasta pärast kindlasti oleks võimalik teatud valdkondades kitsamas valdkonnas näiteks suhelda arvutiga oma reisiplaani tegemisel, nii et ma võtavad tõesti telefoni ja helistan teises osas arvuti ja me suhtleme ja ma täpsustan oma tingimusi ja tema täpsustab minu tahtmisi samuti. Masintõlge On nüüd tinglik mõiste, see sõltub väga palju valdkonnast. Masintõlge eeldab, et arvuti jagab mingi määrastavalt eelmise puhul täpselt niisamuti, kui ma ikka lennureisidest räägin, siis ta teab, mis asi on lennureis. Ja nüüd masintõlge on täpselt samuti, et teatud valdkondades me oleme planeerinud enam-vähem niimoodi ette 10 aasta pärast me saame ikka olulistes valdkondades kõikide euroopa keeltega suhelda, selles mõttes, et arvuti tõlgib, mitte mina või ütleme siis väljaõppinud tõlkeid jälgi vaid, ta vaatab ainult teksti üle, see läheb tehniliseks, aga seal on see võimalus, et kui ma suudan seda tõlkida inglise keelde ja on olemas programmid, mis tõlgivad inglise keelest portugali, itaalia või hispaania keelt, siis ta läheb sealt edasi ja tuled tagasi ka. 10 aastat ei ole just väga pikk aeg, kahtlemata jõuab selle aja jooksul muutuda tehnoloogia ja ka ühiskond, kuid loodetavasti ei jõua selle aja jooksul halveneda eesti keele positsioon. Oma osa selles on ka haldur hõimu uurimustel.