Plaani põgenik. Klaarivad. Tere taas saatesse plaadi põgenik. Ka tänane saatekülaline, kelle Jaak Ojakäär on siia kutsunud, ei ole professionaalne muusik, vaid ütleme siis nii, et melomaan kes armastab väga palju muusikat kuulata, tere tulemast, Alar Lillemägi. Tere. Me oleme sinuga juba üpris kaua tuttavad ja ka plaate vahetanud. Olen sinuga saanud väga palju huvitavat muusikat, ka selliseid nimesid, kes on mullegi üllatuseks olnud. Ja noh, natuke olen saanud ka sind aidata. Aga ma tean, et sul on veel üks hea tuttav, kelle nimi on Jaak Joala ja kes seal ilmselt ka sinu muusikamaitset võib-olla kujundanud siin aastate jooksul, vastab see tõele. Tema oli meil väga rafineeritud muusikaspetsialist. Ma ei tea, kui rahva on, aga teadus on meie sõprus, et kas tänu ühele artistile, kellel on itaalia juured Prado Ameerikas tegutseb, kelle nimi on chinowanelli katsuma lõokese siin olnud siis ka täna ära mängida. Nii palju, mida ma sinu jutust olen aru saanud, et üritatist vanellit mingi aasta jazzkaarel ega kutsuda aga ta asutusest nii kalliks ja, ja ei ole, sest Euroopas mitte tegude tegutsemas. Et see plaan katki vist. No räägi paari sõnaga, kui suur see plaadikogu sul on ja mis sul seal siis põhiliselt on CD'd või on vanu vinüüle ja kas ette ka või midagi muud? Inimestel, kes on juba mitukümmend aastat muusikat kuulnud, et kuskilt Kapi alt leiaksin veel vanu linte ja siis oli pikk kassettide periood, eks ole, neid on tõesti kõvasti. Ja et see on ka ja viimased, mis me siis nüüd on, 10 15 aastat vist ikka on CD peale ja teha. Ja eks ma olen üritanud selliseid armsamaid asju, kõike sädena ei kosta, et nad oleks nagu jäädvustatud ja mugav on siis autosse mängima panna ja uued võimalused saatma, sest pida endale asju kokku teha. Ütleme, ümber võttes, eks ole ise kuhugi toorikule lähenetud põletada ja see on ka võimalik. Aga enne, kui me esimese loo juurde läheme, võib-olla ütled veel, et kas sul tuleb meelde, mis sinus nagu selle kuna sa ise mingit pilli vist ei mängi, minu teada ma olen õppinud küll, aga mul on niisugune peesse kukkunud. Selline pillimees, kes üritas Ütleme pärast siis vist kitarriga tühistama koerapolka mängid, ära ikka vist mängi näha, täna on väga kujundlik näide, minu meelest on see, et nagu ma nagu sain juba rohkem õigust, et sõnaõigust, siis ma võtsin vanaisa ostetud kalli klaveri, müüsin maha ja siis sellest mitte ainult ei rallike mulle metsikul nauto haiga nii, ja siis mõistsin rallike endale. Siis ma olin õnnelik enne seda varemeid kimbutas terve mu lapsepõlve ja no võib-olla siis ma sinuni Annelik Jankama sinnapoole vaadanud, siis ma olen muidugi rõõmus, aga kas sul ei ole tulnud pärast pähe mingi niuke kahetsustunne, et pagan oleks võinud ikka rohkem õppida, et oleks tegelikult tore olnud, hiilata laval nagu Elton John. Või sa leidsid, et näide sinu hoiame lihtsalt ei, ei ole piisavalt. Eltoni näide ei olnud esiteks üldse ja teiseks teiseks on see, et ei, sest nii palju ikka unikaalne Ma tundsin nagu ära, et võiks nagu mingisuguste muude liiste kindlasti seda, et kus sa seda andekust ei ole. Siis pole ju mõtet, kellele need andetud lolle muusikud vahe on, neid ikka leiab. No on ka nii öeldud ja. Minu ema on kunagi öelnud, et milleks on vaja veel rohkem halba muusikat kirjutada, on palju kirjutatud juba aga head muusikat on ka väga palju kirjutatud ja esitatud ja siis selle muusika juurde me nüüd läheme, kas me oleme mingis kronoloogilises järjestuses, oled sa teinud mingi sellise, et sinu esimene lemmikbänd või võtame lihtsalt täitsa võtsin suvaliselt, võtame lambist ja sellepärast, et teil oli probleem, et mida siis kaasa võtta ja ja see valimise momente oleneb ju ka seal hetkemeeleolust ja tuli tuli, mis tuli just siin, saate alguses, enne kui on meil veel ei ole, on eetris, kahetsesin väga tosse surema lemmikmuusiku kitarristi George pensioniplaadi koju, aga aga see avalugu on, ütleme miks väheke noorema põlve kitarrist nimega Ronny Jordan, kes, kes on pensionit oma eeskujuks nimetama. Anname siis võimaluse mängida. Rooney Jordan oma ansambliga ja minu arust siin ütlesin Alar Lille mäele, et vast veel tuntum nimi on võib-olla Stanley Jourdan. Et tihtipeale neid kitarristi aetakse ka segamini, aga kas nad üldse tegelikult sugulased on, ausalt öeldes, mina ei valda seda infot ja ja jääme siis selle juurde, et praegu mängis teile roninud Jordan enda eest ära joosta. Ja mis siis muud kui järgmise loo juurde ja järgmine bänd on või õieti tuua pressing pate Köll. Loo nimi on siis, mis me siin vaatasime difotodei ja selle tädi? Ma olen nii aru saanud, Alar, et sinu lemmikmuusika ongi vist selline džässisugemetega popmuusika väitsid, et antud loo puhul see naisvokaal sulle väga meeldib, aga tegelikult see lugu iseenesest oli ju ka niukene, jah, mõnus, ma ütleks. Impatega õlist on väga vaimustatud olnud üle maailma kõik Tiitseid. Miks see kõik produtsendid, et on nende lugudes tehtud küll ilmselt kümneid erinevaid, miks? Aga nüüd läheme edasi, mitte Stanley Jordani, aga ühe teisest? Jah, see on siis vist võiks öelda minu lemmikbassimängija Stanlik Laak. Ja võtsin kaasa, siin jälle oli väga raske valikut ja on päris uut materjali, aga ma võtsin kaasa. Varsti juba paarkümmend aastat vana loo mille nimi on aevan. Stanley Clarke siis sellest ajastust tuli esile kui ka Drago pastori näiteks ja võid sa seitsmekümnendatel passi, mängijad tõusid kuidagi sealt taustalt esile, varem varem nad noh, nii-öelda solistina eriti ei esinenud, aga aga siis noh, oli see, et nad oleksid suud ka lahti tegema, et nad hakkaksid. Selles loos oli küll see hääl läbi fokaleri, aga aga noh, sedasama Steni Klaaki on ikka korraliku materjali häälematerjaliga ja minu sul. Kitarrimängija Joseph Benson on ju ka täiesti tugev laulumees. No tema on ju super öelda ja just see, mida ta koos kitarriga teeb, eks ole, et aga pagan, pidid sa selle plaadimütsis koju unustama. Isegi pakasin, et käiks, jookseb ära, aga ei noh, mis siin ikka, asi on selles, et meil on siin palju muudki muusikat kuulata ja tavaliselt ma vaatan plaadi põgeniku saadete puhul ongi nii, et saate lõpus ikka vaatad, et vähemalt üks või kaks plaati ja laua peale pole jõudnudki kuulamiseks siia masinasse panna. Et mis siis muud, kui läheme edasi ühe järjekordse džässilegendi juurde. Tema nimi on kunst, Johns. Aga tema on ju kuulus ka selle poolest, et ta on väga palju noori talente toonud esile produtsendina, just. Hakkame kasvõi Mikey Jacksonist pihta, eks, kuigi Michael Jackson oli juba enne kuulus, seda küll. Aga ma saksa meie üles lased tähelendplaat, triller, eks ole, oli, seal oli kõvasti, tema käsika mängunoos olid ikka puutelt, Kunsid Jon, see tähendab, see muutis tegelikult mõtlemiseks oli ampluaa täiesti 84, oli vist või millal see plaat ilmus või kuskil seal 80.-te alguses. Aga siis see plaat, mis sina oled kaasa võtnud erinevaid esinejaid, siin on palju, palju koos, siin on mustadest Tanel või ütleme parem oleme poliitiliselt korrektsed. Ütleme, neegrid, afroameeriklased on vist kõige korrektsem. Ma just lugesin täna lehest, et Eesti rahvas pidi olema Euroopa üks rassistlike maid, meid trumponenud kreeklased selle üle. Et ütleme, sellistesse arvamusavaldust küsitlus oli umbes umbes niimoodi, et kas te pooldate võrd nädala võõrtöölisi keelikult uurisin segunemist, siis olid üle poolte eestlaste olid tugevad ka vastasele. Nii et kui me tahame oma rahvarahvaga olla rahva helistest arvestades ütlema nimetavaikkoneegritaks ja pealegi roost eakad, mina olen kasvanud ja läbi imbunud vikerraadio-ide ideoloogiast. Nii et olen Nad, on võimelised ikkagi tegemist neeger muusikutega ja kuulasime, täname, täname peale täpsustanud, kas me paneme mängima vikerviise või või hoopis äkki on meil helikillud raja tagant. No me siin nüüd kaldusime juba filoloogiasse, aga minu teada ka Ameerikas valitseb seisukoht, et tegelikult nii Grow ei ole halvustav Ninger halvustav. Et no ma ei tea, ei, ei kinnita ega lükka ümber. Ma arvan, et targem on minna tagasi muusika juurde. Et lähme Mike Jacksoni juurde tagasi, hakkas äkki? No läheme, sest, sest see lõbu, mida me paneme mängima, on, on ju sellest ajast. Rokuid ju, kui ma jaksan, oli veel puhta poisikese mõneteistaastane. Sellel plaadil esitab seda lugu kestnud. No siin on kõigepealt muidugi prod, juust, vaigunsid Jong. Aga siin on siis brändi anud hevidee on Fichard artist. Ja siin on veel trummiprogrammeerija ja klahvpillidel on väga tuntud nimed, kreek, Philingens ja Rottenberton, süntesaatorid samuti ja kitarril, Vao Watson üks nimi, mis oleks teritada, saaks teritena reeglid selle lauluga näiteks kui ta sealt pääseb. Uudised on ju nagu tema kasuks räägivad, isa. Põle need poisid on vist juba sõitsite tagasi tähened ja et siis ta pääseks sellena tagasi Danczesse ja saaks siis hakata jälle lastega poistega arsti mängima seal. Kuigi siin tegelikult konkreetselt selle loo puhul on Mikeliga ühist ainult nii palju, et seda kunagi laulnud. Sellepärast et nii muusika kui sõnade autor on karud, temperton, mul on silme ees video või ta ise, noh, kõhe on ta alati olnud siin hästi liikva, kui ta seal põlledele plaksu läheb ja, ja see kunagine, mida silme ees, aga siin on siis jah, brändi ja Eviilis seda esitavad. Üks nimi muide sellest koosseisust veel nimetamata nimelt backgroundi ehk tausta laulis siis Garrett samuti üpris tuntud ning aga nüüd sa arvasid, et järgmiseks võiks naisla jah, see on seal esindatud sellisest bändist nimega incognito. Sellelt grupilt on mul ka päris palju plaat ostetud ja see lugu, mis tuleb esitamisele parumbaga tahaks öelda, et ta võib-olla iseloomusta bändi kõige põnevam, sest seal on kõvasti tegemist instrumentaal, osal ka teistes lugudes, aga noh, see näide on siis nüüd selline. Selle loo ka tahaks ka nagu õuakest soojemaks kütta oleks 30 kraadi ja võtta välja laevakene. Tõue veinipudel ja siis ei tihesest grillist ja hea, kui mõned head sõbrataks küll tarka juttu ajada, siseks veel korraks keldrisse minna ja siis veel. No selle loo puhul sa ütlesid, et igal palal peab olema oma väike niuke vürts ka juures, sellepärast seal on minu mõtted läksid grillimise juurde, et just see seal lõpus selline kõne mis tuli peale laulule see, et see oli nagu selle pala jaoks just selline väike vürts. Aga muidu Kõlliti ilusti ja väga edukalt minu arvates härra sobini radadel radadel. Nii et see oli siis sealtkandist, see muusika. Nüüd sa mõtlesid välja veel ühe bassimängija, kõvasti stuudiomuusikuna tööd teinud Marcus Milleri, kes on ta palju Solvlate veel jäänud solistina üles astunud, seal konkreetne nõbu kannab nime viisins ja ta on Stevie vanderi poolt kirjutatud. Ja siin vanake ise nagu häält ei tee, aga aga mis oli huvitav oma, mainisin sulle, et trompetel vallandas taltsaks, saaksid, mängib Kenny Garrett, siis oli sinul selle kohta midagi öelda. No mulle meenus muidugi kohe see, et papa Valter ehk Valter Ojaga määran Kenny Garretti ka saksofoni huulikuid vahetanud. Sest et kui ta siinmail käis, siis said nad kokku. Kui Kenny Garrett, kuulised papsilon, üks väga vana meieri huulik. Kui ma õieti mäletan saksofoni huulik siis ta sattus sellest sellisesse vaimustusse, tuli kohe koju külla, proovis seda huulikut. Ja, ja lõpuks vist jäigi niimoodi, et nad ikka vahetasid uuringud ära, et ta ei ole nõus lahkuma enne, kui just nimelt. Ja paps sai muidugi uue ja samuti väga hea huuliku, aga niuke vahetuskaup seal käis ja aga nüüd siis Marcus Miller ja tema ansambel, kus siis jätkamegi. Ja täpsustuseks veel nii palju, et see bassklarnet, mis praegu kõlab, on samuti Marcus Milleri poolt mängitud, nii et ta ei mängi ainult basskitarri, vaid kah paiskart. Nii see oli siis Kenny Garrett, kes lõpetas selle loo oma soologa. Lugu ise veel muidugi ei lõppenud, aga meil on siin nii palju plaate ees ootamas. Et paraku tuleb üht-teist hajutada. Alo Lillemägi siis tänases plaadil põgenikus Jaak Ojakääru külaline ja kas ma saan nüüd õieti aru, et edasi siirdume sinna võluvasse, filmimaailma masseeritakse romantikut, kevad on käes ja ja kui välja vaadata, siis külmast hoolimata siis veed sulisevad juba ja ja loodus otsib kõik paarilist. Natuke romantilised nüüd ka. Et siin on mõnedes seoses mõeldud mõnede filmidega. Esimene lugu oleks Karlis aimani lauldud kuskil paarkümmend aastat tagasi. Link. Paar törtsu suupillil ja, ja lugu on Casablanca vastse film ütlemisele alfa Ingrid pärnan tulevad kohe meelde, muidugi täpselt niimoodi loo nimi õnnest, aimdus pae. Leppisime kokku, et laseme mõned filmilood üksteisele selga. Järgmine lugu on seotud sellise toreda romantika see filmiga nagu oli kunagi Tootsi. Mul on väga isiklikud sidemed selle, see, selle filmi igast daalidist, meie kinodes ma arvan aastal 84 ja seal mängisid peaosadesse taste Hausmadest said Oscari lausa seal ja, ja ja võluv Chessikal, oranž, kes oli ilusasti minu kalli naise nägu, nii et ma olin sügavalt armunud ja on siiamaani veel, et tervitaks oma kallist naisetest kukkumas seletama. No siiamaani on veel, helistas selline ikas oma naisesse, kes sarnanes sele chissikaga väga, et saadaks siis oma kallile abikaasale tervitusi sinu kodu poole. Ja loo nimi oli hitt maipi jõu, kui ma ei eksi. Ja siis läheb üks Van Morrisoni lugu otsa, mis kasutati siin nimemäed bändiga, ma olen nüüd üksteise otsa nii palju filme vaadanud, et kuskil ukrandiga filmis heas komöödias ta siin oli. Selle loo nimi oli vaid leidli tallaavia. Selgelt kuulame siis muusikat tuntud filmidest. Loo, mis oli fennist Tootsi kohta, ma tahtsin veel öelda seda, et seal kirjutas Dylan Bishopi poolt kelle kohta tähendab ainult Phil Collins. Ta kirjutab maailma kaunimaid armastuslaule, niisugune pisikene väike killuke lihtsalt siia vahele peab temaga nõustuma. Kahtlemata. Aga nüüd on meil aeg nii kaugele, et saate viimase loo aeg. Ja tänane plaadi põgenik Alar Lillemägi, Jaak Ojakääru külaline. Ma pean ütlema, et siin täpselt nii, nagu ma olen alati öelnud, tuli selles saates ka välja, et iga plaadi põgeniku saade on just selle külalise nägu. Selles saates oli kuulda väga palju head muusikat ja kauneid ballaade. Ja noh, lõpetuseks, kuna me alustasime selle saate mainides ühte sellist nime nagu chinowanelli mille kaudu sa said Jaak Joalaga tuttavaks kunagi aastaid tagasi, siis tuleks ikka vist teda ka natuke täna mängida. Selge. Ja mina tahaks, aga kuna ma olen sõnaõigust ikkagi anti, siis ma tahtsin öelda, et tegelikult ma tahtsin lõpeta džanricoy looga, aga lihtsalt ei mahu siia ära. Tegelikult tahtsin ma seda öelda ja mina tahtsin veel seda öelda, et suur tänu ka meie saate produtsendile Vivika Ludvig-ile ja kõike head teile. Loodetavasti kevad läheb veidi soojemaks ka ja kohtume jälle plaadi põgenikud juba uue külalisega ja suur tänu sulle, eakad sa mind kutsusid.