Tere on kätte jõudnud taas laupäev ja rahvateenrite saateaeg. Täna on ühtlasi astronoomilise talve viimane päev ja, ja homme on ka palmipuudepüha, kuid Eestis ei paista palmipuude all rahu valitsevat. Tänased stuudiokülalised on hommikusest reklaamist erinevalt. Sulev Valner, tere. Tere Vallo Toomet. Hääled ära ja siis saatejuht Mart Ummelas. Aga enne, kui me läheme tänaste teemade juurde, Ma teen ühe väikese kirjandusliku sissejuhatuse. Üks minu vana tuttav ülikooli arst toimetas mulle Koopia sellise tuntud vene kirjamehe nagu Viktor Suvorovi teosest vabastaja, kus ta kirjeldab seda, kuidas Harkovi tankivägede juhtivkoosseisu, Kaardiväe, sõjakooli lõpetamise eelkursandid lähevad õhtul linna peale, et kinni püüda korrarikkujaid. Säärikud laikisid nii, et neid võinuks vabalt kasutada habemeajamisel peegli eest. Pükstel oli ta ka nii teravad viigid, et kui kärbes oleks neile maandunud, siis pooldunuks ta kindlasti. Me pidime kohe minema linna patrullima meie välimust, aga kontrollis isiklikult polkovnik iri, meie Harkovi linna sõjaväekomandant. Tema juba nalja ei mõistnud pisemgi vorminõuete rikkumine võrdus 10 ööpäeva arestiga. Seda normi tundsid kõik juba ammu praegu lõpetajast polkovnik instrueerimist ja lõpetuseks tootmisnormid vaksalist 150 rikkujat. Linnapargist 120 lennujaamast 80, mujalt 60 rikkuja kaupa. Polkovnik ei räägi peamisest, kuid selleks pole ka vajadust, sest kõigile on teada, et normi mittetäitmise eest ei vahetatakse ujutlasi välja kell 24 nagu ette nähtud, vaid saadetakse kogu ööks suurele ringile. Kui aga patrull ei võta hommikuks kinni veel kolmekümmet rikkujat, siis lähevad nad peavahti, kusjuures eilne patrull paigutatakse neisse kongidesse, kus istuvad kinni sama patrulli ohvrid. See on kõigile ammu teada asi jäi vaja meeldetuletust, normid on teaduslikult põhjendatud, paljuaastase praktikaga üle kontrollitud ega midagi. Meie eesmärgid on selged, ülesanded jagatud, asume tööle, seltsimehed. Selline väikene vahelepõige kirjandusest, mis kindlasti viimasele kahe nädala sündmuste taustal tundub kuidagi tuttavlik või kuidas? Tekitaksin sellise kena muheluse ja, ja eks see kõik on nagu heaks taustaks küll noh, ütleme sellele, et, et kui tõesti Res Publica esindajad on nagu viimase pooleteist nädala jooksul pidevalt nagu, nagu väitnud, umbes nii, et nad ei saa nagu hästi aru, et jutt käib. Et kui Ken-Marti Vaherit süüdistatakse, et neil ei ole nagu midagi selgitada, nad ei, nad ei saa lihtsalt nagu aru, et vot siis mind nagu minul jälle omakorda on raske aru saada, et kas, kas neil on nii-öelda kõva pea või, või oskamatus selgitada või tahtmatus selgitada, et noh, ka see versioon on võimalik, et nad tegelikult ei tahagi, et, et nende koalitsioonipartnerid oma umbusaldusest loobuksid. Et tegelikult, et selle tõttu nagu parem ongi mitte selgitama hakata, sest et, et see on nagu küll noh, see sinu sissejuhatus viitab väga selgelt sellele, et noh, see, see on, see, millest me kõik väga hästi aru saame. Et, et see, see mure, mis Eesti ühiskonnas on tekkinud, on just nimelt see et nii-öelda korruptsioonimõõdikud viivad selleni, et kedagi kat, kellestki hakatakse nii-öelda plaani täitmiseks tegema ütleme, vähemalt süüdistatavaid kaugemale see plaan siiski ka nüüd ei küündinud otseselt. Muide, selles raamatus ka Suvorov kirjeldab seda, kuidas siis saadi see norm täis ja selleks näiteks põhjuseks võis olla see, et nööbi peal oli sirp ja vasar viltu. Et kui on ette antud karm, siis leitakse ka vahend selle normi täitmiseks. Põhjus, põhjus tähendab muide, ma tahtsin kohe korrigeerida seda sõna mõõdik, sest see on nagu väga laialt Eestis käibele läinud ja Eesti Raadio keelenõustaja Einar raudtee on juba väga teravalt selle vastu protestinud, sest mõõdik on tegelikult, mis asi eesti keeles see mõõteriist. Aga see ei ole itta ja, või näidik või näitarv, ütleme niimoodi, oleks see kõige õigem võib-olla, aga ilmselt see on siis, ma arvan otse inglise keelest üle võetud indication või mingi mille, millest on siis eesti keeles mõõdik tehtud. Kas orav Kariis mõõta alustatakse algusest? Et me oleme praegu et see sinu hästi huvitav, aga tegelikult oleks nagu hästi kiiresti meelde tuletama, millest on see kriis alguse saanud ja siis jälgida, kuidas ta arenes ja siis mõtiskleda, mis nüüd saab, et see võiks olla nagu plaan meil. Ma arvan, igavese plaani sai alguse koalitsiooni moodustamisest. Aga see tegelikult ju, kui me mäletame, kasvas välja kohalikust lehest Sakala, kus nüüd on selle politseiametniku miinimum Aivar otsalt Laiva politseiprefekt, kes siis teatas, et temal on plaan. Ja kui me paneme siin tähele, siis tegemist politseiametnikuga, kes allub otseselt siseministeeriumile. Järgmine päev oli Postimehes väga suur artikkel, kus reaalsus seda plaani. Neid mõõdikuid, mis on olla jagatud, siis nüüd äkki juba Justiitsministeeriumis Mõeti või võrreldi juba stalinismi ka, pluss see, et öeldi ka seda juba, et tool kõigub. Ken-Marti Vaher all. Mis pani kommentaatorid sellesse seisu minu arust, et ega me noh, nii-öelda aja kirjantslens peale, kui ajakirjas kellegi peale lendab, siis ta oskab hästi küsida, niimoodi, saada neid vastu, mis vaja, mulle tundub, et seal tehti seda väga selgelt ära. Jaa, jaa, Need vastused, mis tulid, olidki, see on jama. See on stalinism, mis iganes muus, mõõdikud ma ei, ei või kasutada ja nii edasi, nii edasi. Tegelikult see artikkel oli see, mis pani küll tõesti nüüd valitsuse kõikuma ja mina väidan siin väga selge silmadelt, ausalt, kohe. Mulle tundub, et selle puhul oli tegemist kättemaksuga teatud eelmiste käikudest. Res Publica poolt Reformierakonna Reformierakond maksis nii-öelda kätetöövõtjad vastu öelda. Ei, ma ei taha vastu vaielda, aga ma tahaksin veel kord jah, selle alguse endale ja alguses juurde tulla, et kui Aivar otsalt käis esinemas Viljandimaa omavalitsusjuhtide ees, siis Sakala kirjutas sellest 10. märtsil. Ehk järgmisel päeval ja pealkirja all valimised toovad kaasa kaebuste laine. Omavalitsusjuhtidel oli juba teada, et hakatakse omavalitsusjuhte nagu pinnima, isegi kõue vallavanem Tarmo riisk juba teadis selle plaani olemasolevast, aga mitte keegi teine Eestis veel sellest ei teadnud. Valitsuse liikmed üldse, ei olnud sellest mitte midagi kuulnud, eks ju. Ja nüüd korraga see lahvatas nagu ühe päeva jooksul toodi välja kõik salajased dokumendid, plaanid, kamad, et kuidas see niimoodi on. Võimalik, et kõue vallavanem teadis juba üksikasjalikult selle plaani olemasolust. Afganistan ei, hoidja, minister Leivo ei teadnud. Noh, võiks arvata, et ka kogu ajakirjandus söödi andnud, sest keegi pole sellest varem mitte sõnagi kirjutanud. Et kuidas see ikkagi võimalik on. Et see asi, mis nagu esimesel päeval eriti nagu ütleme, ühe ajalehe poolt esitatuna oli nagu kristallselge stalinismi tagasitulek Eestisse läbi verinoore justiitsministri, kes noh, nii-öelda aastalinismiga küll, eks ole, nagu isiklikku suhet omades on nagu keda, keda see ilmselt ka võib-olla vägagi ehmatas niisugune võrdlus ja võib-olla tõesti lõi, lõi nii-öelda esimesel hetkel nii-öelda kuidagi silme eest mustaks, seda ei osanud lihtsalt midagi vastata sellise etteheite peale. Aga et, et kuidagi nädala jooksul ma ütleks nii, et asi ei ole läinud mitte selgeks ütleme nii, et asi on muutunud palju mitmeplaanilisemaks ja nüüd mida, mida päev edasi, seda enam tegelikult tunneme, et küsimus ei olegi nii lihtne. Nende vastuargumente tähendab, on väga tugevad argumendid, eks ole, Eesti ajakirjanduses on esinenud väga mõjukad inimesed nagu Rait Maruste ja teised Simon Levin, eks ole, kes on nagu, väga selgelt noh, ikkagi noh, rõhutanud, et kahtlemata nii-öelda see mure on nagu väga-väga põhjendatud. Et juhul, kui see mõõdikute plaan areneb edasi selliseks konkreetseks käsulauaks kohalikele tegelastele, püüda iga hinna eest kinni mingi arv tegelasi vastavalt etteantud nomenklatuuril. Et siis on siin väga suured ohud. Et see, see nagu on väga reljeefselt välja toodud aga teiselt poolt on jälle üha rohkem hakkab nagu, nagu tunduma, et et kas öelda, et see vaene vaene minister Ken-Marti Vaher on siiski ka natuke ülekohtuselt, et noh, saanud võib-olla endale kaela sellise sellise sellise taaga, mida, mis, mis teda tõepoolest ilmselt siiralt üllatas, et tema on nagu oma parima äratundmise järgi üritanud tõesti kuritegevuse vastases võitluses vii asjad mingile süsteemsele alusele on nii-öelda oma ümbruskonnas parimad ajud tööle pannud selleks et välja genereerida mingigi plaan. Eks ole, et viia, viia see asi kuidagigi mõõdetavaks, et mitte nii et öelda näiteks prokuratuurile, et kuulge, tehke järgmine aasta ka natuke midagi, vaid et anda ette mingeid selged hindamisalused. Et kui te nii palju teete, siis on paremini kui eelmisel aastal. Ja, ja selle eest noh, saata selle kõik kaela. See minust on ka seal nagu see ilmselt ega me siin ma, ma usun, et ka mees öelda, et Eestis puudub korruptsioon, kui selline üleüldse. Julgen öelda ei, mõistmisi on olnud piisavalt, kuigi need arvud on olnud isegi suuremad, kui see plaan praegu ette näeb. Jah, neid on suuremad ja me ise siin ütleme, mina ajakirjanduses töötanud, et ma viimanegi kulutust ja absoluutselt ei vastuta hiljem oma sõnade eest, selles mõttes, et ma räägin sellest, mis räägitakse ja väga palju nii ettevõtjate hulgas kui ka inimesed tänavalt öelda, keda ma hävin, väidavad ühte lihtsat asja, kohalikud omavalitsused üle Eesti on suhteliselt korrumpeerunud. Ehk teisisõnu, tuleb vaadata väga lihtsaid asju, kuidas, kuidas raha käitub tänapäeval Eesti Vabariigis, kus on väga suured rahad, mis on seotud kohaliku omavalitsuse ehitusdetailplaneeringud ja kogu see möll, mis seal ümber käib. Ja kui sa jälgid seda, kui sa kuulad seda, kuidas käivad detailplaneeringud, kes kuhu maatükke sa, kuidas muudetakse maa sihtotstarvet, sotsiaalmaast, ärimaaks ärimaast, eks ole, elumaaks või elamuehitusmaaks seened on nii suured rahad, et mina väidan siin, noh, ütleme sinisilmsed. Aga selles süsteemsuses on igal juhul korruptsioon sees. Nüüd kuidas selle vastu võidelda, kas panna mõõdikud peale või mingi teise meetodid ja noh, ma isegi ei oska seda arvata, aga arvan, et võidelda tuleb igal juhul. Sest kui kui kohalikud valitsuses on nii-öelda kohvrid rahaga kuskilt liiguvad, eks ole, mingitesse tasandite saada mingeid otsuseid siis see minu arust väga õige ei ole ja nüüd ma viitaks selle peale, mis tänane Päevaleht kirjutas. Et Emori uuringust tuleb ikkagi välja ikkagi hirmuäratavad arvud minu jaoks, et noh, 30 protsenti ettevõtjaid, keda küsitleti, ütlevad selgelt, jah, nad on sellega kokku puutunud, kas ise andnud või mis iganes ja ka inimesed on sellega kokku puutunud küll erinevatel tasanditel, küll politseis, kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes tegelikult see on olemas nüüd ja selle vastu, ma arvan, et Ken-Marti Vaher võitlebki korruptsiooni vastu tegi väikse vea ja ütleme, hakkas nagu jagama kvoote kuhugi alla, et peab olema. Ei hakka üldse, hakkas, tegelikult pole, ma pole päris kindel, kas need koodid ikka üldse on nagunii palju, kui mina näiteks Ken-Marti Vaheri selgitusteks Urmas otile äpi Howeri saates aru sain, ei ole veel nemad nagu oma töögrupist mingeid kvoote kuhugi alla jaganud üldse. Et kust nad koodid Sinna alla on üldse jõudnud oma kohaliku omavalitsuse tegelased, Jon et noh, väga täpselt antakse igale vallale umbes see kvoot ette, et ma olen teiega mingis mõttes nõus. Et korruptsioon on tõsine probleem ja sellega peaks võitlema, iseasi, kas ta nüüd on tänase päeva Eesti kõige tõsisem õigusprobleem, eks ju, selle varjus on jõuga, nagu te teate, narkomaania ja võitlus organiseeritud narkokuritegevuse vastu sellesama mõõdikute üks osa, millest nagu vaikitakse, korruptsioon. Mul on nagu muutunud selliseks teravaks teemaks. Aga tähendab mina näen siin kommunikatsiooni probleemi kogu selle asja esitlemises, sest sellest ma ju alustasin, et et korraga kõue vallavanem teadlik, aga mitte keegi teine sellest ei ole teadlik, miks ta ei ole sellest teadlik, milles on see, milles on see probleem? Mul on täiesti niisugune isiklik kogemus näiteks justiitsministeeriumi kantsleri Jüri Pihli ka pärast seda, kui ta sai oma ametisse. Me pöördusime siit Eesti raadiost tema poole. Mitmel korral Vallo palvega, ta tuleks saatesse, räägiks nüüd oma plaanidest kantslerina ta ei vastane meile kõigepealt vist nädala või poolteise jooksul, siis edastas keegi tema nõunikest mulle emaili, kus ta ütles, et Jüri Pihl ei pea vajalikuks raadiosse tulla, kuna tema tegeleb oma igapäevase tööga ja, ja tal ei ole midagi umbes niimoodi rahvale rääkida. Nüüd on ta küll avaldanud mitu artiklit, kus ta noh, küllaltki kindla ajaliselt kaitseb justiitsministeeriumi plaani, et milles on küsimus, võib-olla, kui seda plaani oleks selgitatud õigel ajal ja näidatud selle otsustama tarbekus võitluses korruptsiooni vastu narkokuritegevuse vastu, võib-olla siis oleks suhtumine olnud ka teistsugune. Aga minu jaoks on natuke problemaatiline nüüd see võlli üle keeramine, kui teiselt poolt Res Publica ja eelkõige peaminister Parts. Nüüd tõrjub Vaheri vastaseid süüdistusi sellega, et kõik üle jäänud on korruptandid, kes tahavad nagu seda Vaheri plaani rünnates kaitsta korruptsiooni. Minu meelest see on ka nagu liialdus. Muidugi, see on ka liialda, sest 51 riigikogu liiget, kes alla kirjutasid sellele umbusaldusavaldusele, vaevalt need kõik korrub, randid on, ehkki, kui lugeda internetti, siis, siis nad on juba seal sellisteks tembeldatud ja, ja me teame, et Vaheri poolt on ju ka käivitatud allkirjade kogumine, kus on juba oma pool 1000 pool 1000 allkirja, nii et noh, siin jälle toimub selline mingisugune kunstlik konflikti arendamine tähendab selle asemel konflikti summutada, seda arendatakse mõlemalt poolt, et kas see on nüüd otstarbekas või mis eesmärki see teenib. Vaata, see, see on hea küsimus, et kas see on otstarbekas, see oleneb sellest, et mis on eesmärk eesmärk on mäng lõhki ajada, siis on see väga otstarbekas või kes võidab naljast hoida, eks ole, siis siis tuleks teisiti. Kes võidab sellest, kui mänge lõhku aetakse, mina ütleksin, et tegelikult kui Res Publica praegu valitsusest lahkub, siis ta võidab sellega. Kui ikkagi Res Publical on nii-öelda kõrini tänasest koalitsioonist, siis, siis selle loogika järgi vaadates, et tahetaksegi, et Reformierakond ja Rahvaliit Vaherile vastanduks ja selle kaudu saadaks nii-öelda selge nii-öelda legaalne võimalus koalitsioon lõppenuks kuulutada siis tehakse kõike õigesti, otsitakse nagu patuoinast praegu, et noh, siis nagu öelda eskaleeritaksegi situatsiooni teadlikult nii-öelda jäädes avalikkuse ees noh nagu õigeks. Tähendab see sul õigus ja see on, aga kes nüüd sellest rohkem võidab, ma kujutan ette, et reforme ei võida sellest suruliga võidab selle sudo pea. Kas rahva arvamus pigem kaldub praegu Res Publica toetuseks, kes nagu võidelnud korruptsiooni vastu ja? Viimasel ilmselt siinse rahva arvamus on ikka nii ja naa, sest ega samas ütleme rahva arvamusele väga tugevalt ikkagi mõjuvad ka needsamad väga selged argumendid noh nii-öelda selles suhtes, et see plaan ähvardab nii-öelda mingisuguste repressioonidega. Et tõsiselt ei välistaks meie-tunde meil muidugi olnud seotud seesama mall Kaevatsi juhtum, eks ole, on praegu väga ägedalt nagu üles tulnud sellise elava näitena ja ja see on tegelikult üks huvitav juhtum minu meelest mitte nii ühene, kui seda on praegu nagu ka ühiskonnas esitatud, sest ma just lugesin tähelepanelikult eile Postimehes, selle kohta oli terve leheküljeline materjal. Ja seal oli Kaitsepolitsei Omalt poolt ütles, et hea küll, umbes, et me lõpetasime selle juhtumi nii-öelda mitteotstarbekohaselt arvestades aga juriidiliselt oleks meil õigus olnud nii-öelda seda asja edasi jätkata, sest tõepoolest, kui on olemas juhtumist sellised tunnused, et inimene kuulub mingisse komisjoni, mis määrab mingeid kütusefirmale, kes on seotud selle inimese lähisugulasega siis need nii-öelda senises Eesti õigust praktikas seda asja on nimetatud korruptsiooniks. Ja tegelikult need tunnused olid asjal olemas, eks vaata. Täiesti nii-öelda kultuuriavalikkuses, näiteks mistahes nii-öelda kultuuri toetamisega tegelevate institutsioonide puhul, mida meie ilmselt siin võib-olla teame natuke lähemalt, aga kindlasti ka paljudes teistes valdkondades ma ei tea, kas teaduse toetamises või, või mis tahes muus toetamises tähendab see inimeste ring on nii väike tegelikult, et tööd tehes tõepoolest sisuliselt väga õigeid ja läbimõeldult ainuvõimalikke otsuseid kukub see tihtipeale vähemalt näiliselt nii välja, et sa toetad kedagi, kes on sinuga ühel või teisel viisil seotud. Ma pean nüüd Sulev sind selles mõttes parandama oma lubasin seda muide pärast oma esmaspäevast saadet professor Ülo Kaevats, kes mulle helistas nimelt esmaspäevases argipäevas siin, kui meil oli naispoliitikute saade, ka käsitlesime Mall Kaevatsi juhtumit ja ma seal nagu umbes ütlesin, nii et ta mõistlik ja õigeks tegelikult muidugi korruptsiooniseaduse järgi oleks Mall Kaevatsi üleüldse saanud kohut mõista, sest ka ma kontrollisin ka järel korruptsiooniseadusest, ta ei kuulu nende isikute ringi, kelle vastu saaks üldse kohaldada korruptsiooniseaduste Stahli kirjandusministeeriumi nõunik ja nõunik ei ole selle kategooria ametnik, kelle suhtes saaks üldse korruptsiooniseadust rakendada, nii et ma ei saa päris hästi üldse aru sellest, kuidas kaitsepolitsei seda uurimist läbi viis. Ilmselt võib teda küll kahtlustada mingite muude seaduste järgi, esialgu oligi hoopis teine seadus selleks aluseks, aga no ma veel kord ütlen siinkohal, et kogu see mall, Kaevatsi juhtum on algusest peale ilmselt õigustühine. Aga tegelikult selles juhtumis peegeldub sellise väikese ühiskonna, nagu on Eesti üks niisugune paratamatu see läbipõimunud võimetusega seotud häda. Et ka näiteks, kui me võtame mingi väikese valla võtame mingis Piirissaarel või Kihnus nii-öelda, kuidas vallas otsuseid tehakse ja kas on võimalik, et aasta jooksul vallavalitsus ei tee ühtegi otsust, mis ei puuduta lähedalt kellelegi vallavalitsusest tavainimese lähisugulasi noh, praktiliselt ilmselt võimatu, eks ole, sellepärast et kui keegi ka tahab kaevata ja kui keegi väga tahab nii-öelda juuksekarva või isegi mitte alati juuksekarva lõhki ajada vaid, siis ta leiab ikka, et umbes, et noh, mingi vallavanema ämm koristab valla raamatukogu ja see on kohutav korruptsioon. Näiteks a'la Ruhnu või Piirissaare vallas vähe inimesi. Nii vähe lihtsalt, eks ole need inimesed ja, ja on, on otstarbekas mingeid asju tegelikult vallas nii lahendada, et seda teeb tegelikult inimene või firma, mis on ühel või teisel viisil seotud, ütleme näiteks vallavanem, aga aga kui siis näiteks vallas mingi opositsioon tahab selle peale kaevata ja nimetab seda rähikeks korruptsiooniks siis mingite juriidiliste tunnuste järgi ju nägu särab sedamoodi isegi nagu on, vähemalt on, mida uurida. Ja, ja tegelikult me peaksime võib olla noh, need küsimused kuidagi põhjalikult ühiskonnas läbi vaidlema, leidma mingisuguse sellise ühiskondliku kokkuleppe selles suhtes, et et mida me nende sellistes asjades ikkagi ühiskonnale ohtlikuks peame ja mida me ei pea, seda ju valitsus arutaski sel nädalal ju seoses nüüd selle otsusega, et riigikontroll hakkab tulevikus tõenäoliselt me ei tea, see läheb alles riigikogusse otsustada. Kontrollima kohalikke omavalitsusi ja ka ainult seal muidugi seaduse täitmist, mitte valitud otsuste otstarbel, aga ma kardan, et siit on just väga tugevalt ka pärit need hirmud, mis on tõepoolest selle Vaheri kabasu vastu. Et kui väga tahetakse, siis leitakse igasuguseid juhtumeid, vähemalt, mida nii-öelda mille baasilt tõstatada süüdistus. Ja sellega näiteks mingil vallavanemal noh, nii-öelda elu ära rikkuda mõneks ajaks isegi kui seepärast nii-öelda väga suurt tõendamist ei leia ja, ja see, see, et see malakas nagu kuidagi sealt ära tagant võtta, ma ei tea, kas see on lahendatav, sest tõenäoliselt jälle juristid ütlevad, et ei olegi võimalik teisiti tõlgendada, eks ole, sa saad olla kas nii-öelda nulltolerantsi rakendada korruptsiooni suhtes või siis öelda juba, et, et noh, et tehke, mis tahate, peaaegu. Ja mul on veel üks asi nagu või mõte, et tegelikult see plaan või selline niisugune plaani või sellise nõudluse olemasolu üleval poolt. Võit tekitas sellise situatsiooni, kus hakatakse kuritegusid nii-öelda initseerima, ehk tegelikult jõupositsioonil olevad inimesed selleks, et täita jumala, kasvõi kapo või ka ütleme, maksuamet heaks ettepanekuid inimestele või ärimeeste mingi kontroll tuleb, siis see tehakse ettepanek, kuule seesama ametnikud ja rahulikud, et maksad sinna kuskil mingi summa ja ja me ei kontrollinasid, mis reaalsus või tähendab seda. See on ettemängitud case. Väga lihtne ja see õnnetu inimene võibki selle peale minema ja siis noh, võib-olla saab sellest asjast vabaks, siis on reaalselt täiesti võimalik. No see on võimalik, aga, aga teisest küljest, kas sellises mõtteviisis ei peegeldu jälle juba ette mingi usaldamatus meie õiguskaitsestruktuur uurida suhtes, et nad nagunii lähevad selle plaani täitmisel umbes kuhugi vasakut rida et, et sel juhul ei saa nagu üldse ju seada firmale või sellisele asutusele ülesannet sellepärast et umbes, et niikuinii nad hakkavad seda ebaseaduslike vahenditega täitma, kui me nii-öelda apriorise umbes nagu selline nähtus, et kui meil tuleb emadepäev, et siis selleks, et emadele lilli viia, me kindlasti juba kahtlustama, et suurem osa poegasid läheb kuskilt haljasalalt, nopib need lilled, eks ole, ja viib emale nii-öelda noh, või noh, et niikuinii tähendab hiilid mitte ei, ei täideta nii-öelda eesmärki vastavalt nii-öelda seadusele, vaid vaid leitakse nii-öelda mingisugune teine lahendus. Küsimuse nii-öelda ohud või mida kardetakse, et kas on nii või naa, karjutakse vastu vastandlikku ja asju, et üks on see, et, et see plaani täitmine viib selleni initseeritakse, teiseks on see, et kui see plaan nagu üldse ei ole, siis nagu ei ole, midagi ei tehta ja, ja kõik see on niisugune, noh, see, see mõõdikud, vabandust, jälle see süsteem kuidagi tekitab inimestes ilmselt võõristus, nad ei saa väga täpselt aru selle eesmärgist, sellest asjast, milleks seda luuakse. Kuigi nad teavad, et kuritegevusega võidelda korruptsioon on olemas, narkomaania levib kõik seal olemas ainult küsimus, et miks seda just nii tehakse. Nojah, et tegelikult see on nagu tegelikult nagu ülesanded ju, tullakse ikkagi püsti igal juhul, sellepärast et öeldanud lihtsalt neile prokuröri teleet, et noh, et tehke ka järgmisel aastal midagi, siis on ilmne, et tulemus ei ole eriti hiilgav. Muide, Viktor Suvorov, tulles tagasi taastehase juurde, kirjeldab sind väga värvikalt seda, mis juhtub, kui näiteks patrullile jääb ette oma tankikooli purjus ja ennast täis oksendanud kursant. Kuna oma mehi ei võeta, siis tema jäetakse rahule ja veel huvitavam on siis juhtum mingisuguse kursandiga, kes kusagil põõsastel seal kedagi neidu vägistab. Kell sai täpselt vesi, nende patrulli aeg sai otsa ja pärast seda kadus igasugune huvi selle tulemuse vastu, rääkimata sellest, et kui oli 60 tükki kinni püütud, siis 60 esimest enam ei võetud, sest kui sa ületad täna plaanis, siis plaan kogu aeg kasvab. Vaat siin on need ohud. Näen kogu selles mõõdikute süsteemi seda ohtu, et kui me paneme mingisuguse arvulise näitaja siis nagu sa arvuline näitaja hakkab asendama sisulist võitlust korruptsiooni ja kuritegevuse vastu. Kui meil on käes see arv inimesi, siis olekski nagu probleem lahendatud. Järgmist enam kinni ei võta või me noh, nagu muutume laisaks. Lõdvendame oma aga sellisel juhul, kui neist arvudest saab nagu eesmärk omaette. Aga kas sa ei karda, aga kui Aivar ütleb siin meile on ette antud tööplaan, et omavalitsusest tuleb mingi arv inimesi kohtu ette saata tähendab ta juba ka juba prefekt võtab seda, kui kui. Kuidas nüüd selle otsasti juurde, kuramus, kui otsast teile on antud ülesanne, siis selle ülesande saab olla talle andnud ainult siseminister. Mis siin Vaheriga tegemistel? Ja nagu vaher ja see oli vist selles, et tema töötas välja ja saatis laiali, ikkagi sööd. Ka Eesti ajakirjandus on nagu selle otsalt ei jätnud täiesti selles koha pealt nagu kuhugi õhku. Et kui Otsart väidab, et siseminister on talle plaani andnud leiva väidab, et tema plaani andnud ei ole siis kumb valetab. No mina ei kipu kumbagi hukka mõistma, ka heaks kiitma. Mind panevad imestama veel mõned asjad, näiteks eile ilmub korraga. Korruptsioonikodulehekülg. Miks teda siis nädal aega varem ilmunud, nendel sõduritel täitsa juhuslik, täitsa juhuslikult keegi, keegi ei mõelnud selle peale, et kuidas kõik need protsessid niimoodi noh, a'la tulles tagasi veelkord, et kõue vallavanem teab sellest, mitte keegi, teine sellest ja eks enne kui kõue vallavanem selle oma lapsesuuga välja ütleb seal Viljandimaa omavalitsustrend on see, et mitte keegi Ja see jutt on üldse minu meelest. No aga sama mees, kes kirjutas neli, viis artiklit 11. märtsil, miks ta siis enne ei olnud, kas või väikest nupukest? Ta kirjutanud, mina võin ikkagi täieliku võib-olla südamerahuga paljastada suure riikliku saladuse olles Eesti raadios juhatuse liige, mina tean, et läbiringhäälingule nõukogu on meile juba juba mitu kuud nii-öelda ülevalt poolt tulnud, kas siis kultuuri, ma saan aru, et kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumi teatavas koostöös noh, niisugused tungivad ettepanekud asuda välja töötama ringhäälingu tegevuse mõõtmise mõõdikuid. Me oleme mitu ajurünnakut raadio sees pidanud peatoimetajate ega et mida me siin mõõta saaksime, mida sa mõõtmine meile näitaks leidnud, et mõni mõõdik võib-olla midagi natuke näitaks ka, kui seda abivahendina kasutada, mitte eesmärgina omaette. Sest noh, et on hea teada, et näiteks sinu kuulatavus on selline, aga see ei saa olla mingisugune põhieesmärk kvalitatiivne näitaja. Ja, ja mulle on see teema selles mõttes väga tuttav. Ja, ja ausalt öeldes mind väga ja ma olen päris veendunud, et meie ei ole mingisugune erand, et Eesti riigis enamiku ministrid, veeriumite, kõikvõimalikud sellised allasutused on saanud samasuguseid ülesandeid viimasel ajal, et see on olnud tegelikult Eestis praeguse valitsuskoalitsiooni eriti rahandusministeeriumi poolt ilmselt tugevalt initseeritud eesmärk, et igale valdkonnale tegevuseks tuleb kehtestada mõõdetavad eesmärgid ja nende mõõtmise viisid ja, ja tulemused, et ma usun, et see on väga hästi teada kõigele reformierakondlastele ja rahvaliitlastele täpselt samamoodi nagu respublikaanid tööle ja, ja see üllatus noh, ei ole kuidagi siiras. Aga ise küsimus, et ma olen küll täitsa nõus ja ma usun seda, et näiteks rahvaliitlastega see ei meeldi ja võimalik, et noh, näiteks sisemistes aruteludes on Res Publica Res Publical pidevalt mõista andnud, et nemad ei taha seda rakendada ja näiteks, et Margus Leivo on noh või ütleme, siseministeeriumi poolt on võib-olla antud küll kogu aeg signaal, et me ei tahaks seda rakendada. Sõda ongi irooniaga käsitles seda võib-olla ta seda. Ei, ma tahaks midagi uut, millest keegi nüüd nii-öelda kuulis viimase nädala jooksul. Mõtlesime jutu peale, et kui sinult on küsitud, et tehke mingeid mõõdikuid äkki see on ka teised igal pool mujal vastupidiselt toiminud, et altpoolt on küsitud, andke mingeid arve välja ning kohalikud annavad mingeid arve üleval, lüüakse summa kokku. Tähendab, minu meelest on teatud nagu põlvkonna küsimus, sest me teame, et justiitsministeerium või siis on väga noored. Juristid ka praegune peaprokurör ja, ja kogu Vaheri ümbruskond, välja arvatud nüüd Jüri Pihl, eks ju, kes ei kuulunud kõige nooremate juristide hulka, et see seltskond elab nagu natuke teistsuguses mõttemaailmas kui muu ühiskond. Kui vaadata nüüd ka neid kriitikuid Rait marustasime Simon Levin või või, või kes tahes nendest vanematest juristidest, siis nemad esindavad nagu natuke teistsugust mõttemaailma, et siin on võib-olla selline jällegi üks kommunikatsioonihäire nagu nende mõttemaailmade vahel, sest ega me keegi ju riigiametites või ka avalik-õiguslikus ei ole seda tulemusjuhtimist seni väga tõsiselt võtnud. Me ikkagi näeme selles natuke niisugust nõukogude aegset pakas uhatakse, vaja midagi kirjutada sinna. On ka väidetud ju Vaheri kohta, kui ta oli veel riigikontrollis või, või Partsi või kelle kohta ikka Vaheri kohta vist, et kuidas ta seal kehtestas töötajatele nõude, et nad peavad oma iga 15 minutilise tegevuse fikseerima. Et noh, loomulikult, kui, kui sellest muutub, nagu, kui see muutub kinnisideeks või eesmärgiks omaette varu loomulikult tuleb kontrollida ja, ja, ja me teame, kui kallis on Eesti riigil avalik sektor, et ta muutule muuta efektiivseks, aga nüüd ongi küsimus selles, et kas me formaalsete vahenditega muudame seda efektiivseks ja mil määral me muudame, et see on nagu suurem suurem probleem. Kuidagi peab vaata seda süsteem ikkagi juhtima ja mingit. Teoorias ikkagi Meil on kaubanduses ja tootmises ja seal on see palju lihtsam, kui avalik kindlasti on, sest seal on selgelt Selgelt käibed, arvud ja müügiarvud ja mis iganes, et, et see on üks, see on, lähtub mingites teooriates, mis kusagil on välja töötatud mingi mõõdikute süsteem, mida püütakse juurde küsimus, et kas on see esiteks, kas see on kõige efektiivsem Eestis kasutada üldse ja teiseks, kas sellisel moel on õieti rakendatud, et noh, mina olen ka seda meelt, et, et ei saa päris nii olla amet, ametkond ükskõik kus ei ole või mida ta ei teeks, et tal nagu üldse ei ole mingeid eesmärke tegevuseks, no siis on ju väga kummaline situatsioon eriti nendes valdkondades, kus on selgelt tööd vaja teha ja midagi teha. Et noh, ma saan aru, võib-olla seal ütleme, kus basse väljastatakse, siis nemad lähtuvad sellest kui palju nõudlust selgelt, ega nad midagi rohkem teha ei saa. Aga ütleme kuritegevusega võitluses seal see on selgelt selline valdkond Eestis, kus toimub midagi ja kuritegevus on olemas ükskõik millises millise tasandil me sellest ei räägigi, mis vormis me selle vastu võidelnud nüüd siis ilmselt on mõeldud see, et teil on mõõdikud või teeme mingi süsteemi kuidas seda nüüd mõõta, kuidas seda analüüsida? Et, et kas eelmine aasta oli parem, oli halvem, mingid niisugused asjad peavad toimima, mingeid hinnanguid PEAB saama andma mina, muidu ei kujuta süsteemi toimimist. Tegelikult iga organisatsiooni juhtimisel mingit kontrollarvuna sellel juhil tähendab, peavad alati olema, mis on küll tõenäoliselt ei ole nii-öelda eesmärk omaette. Aga tal on mingid kontrollarvud, mille suurenemine, vähenemine annab mingid indikaatorid, et tõenäoliselt asjad liiguvad selles suunas või selles suunas, mida küll on vaja tegelikus elus siis järgi kontrollida. Mina, mina tooks siia võib-olla ühe minu meelest ühe suhteliselt viimase sarnase diskussiooni, mis meil on olnud hariduse vallast nimelt siis, kui meil hakati avalikustama, kes koolide lõpueksamite keskmisi hindeid koolide kaupa. Minu meelest see diskussioon oli natuke sarnane. Et kas midagi üldse näitab, et kooli keskmine hinne on suurem kui teise kooli keskmine hinne. Kas sõda tuleb rakendada kui mingit absoluutset pingerida? Kas, kas seda ei tohiks üldse avalikustada? Sellepärast et see tekitab ilmaasjata stressi ja ei näita mitte midagi. Ja, ja ilmselt see tõde, kuhu me tegelikult ju selle diskus jooniga noh, nii enam-vähem oleme jõudnud, on kuskil seal vahepeal, et seda on hea teada. Aga sellest ei tohi teha mingeid absoluutseid, järeldusi. Nende mõõdikutega oleks sama asi, et kui seal justiitsministeeriumis on, on mingisugune hulk kuritegusid nii-öelda seatud või mõõdetakse, et eelmisel aastal umbes oli, oli nii palju tööd, eks ole, tehti ära ja sel aastal tehti nii palju ära siis kuskil seal kõrgtasemel on hea teada, et need arvud on niisugused. Aga see ei tohiks olla otseseks juht, nööriks, inspektor Kukeke sele oma tööd seal, aga mina tulen. Mida mina tahaks seda või rääkida ka sellest, mida ütles Jüri Pihl oma intervjuus Maalehele. Mis on minu arust nädala lause, igal juhul on see, et Eestis on vähemalt 12500 korruptsioonijuhtumitega puhasta, millest lubatakse, ava lubatakse, nagu ma aru sain, avastada 64. Ja kui seal ja, ja siis järgmine lause oli ta kuskil, seda ta, ütles Postimees. Või oli ikkagi Maalehes, et rahvale räägitakse ilget valet äärmised, jõulised, äärmiselt jõulised väljaütlemised inimese poolt, kes ütleme, on Eestis üks informeeritumaid inimesi selles vallas. No samas muidugi 12500, mina ütleks muidugi, et Jüri Pihli selle nädala äärmiselt jõulisi väljaastumisi võib-olla suudab siiski ka mõista selles kontekstis, et tal on ka äärmiselt raske nädal olnud ja tema tegelikult nii-öelda kõrvuti Vaheriga noh kaudselt on ikkagi ka just nimelt tema nii-öelda Tohutu tohutu ei arva, et see on tema esimesed sammud poliitikasse. Ei, ma ei oska seda aimata. Küll ma ütlen seda, et sellised laused on nüüd keppis, uskamine, mesi või ütleme sipelgapessa, sest see reaktsioon, mis üleval Toompealt tuli, oli äärmiselt valuline, äärmiselt kiire. Ja ütleme ausalt, no ei ole väga suur saladus, et kusagil ka seal tasandil on mingeid korruptsiooniilminguid aeg-ajalt täheldatud, võib-olla kedagi pole kinni püütud, aga räägitakse seal nagu ma räägin. Nii et selles mõttes siin võib-olla veel üks peidus kardetakse lihtsat informatsiooni teatud asjade kohta on olemas, mida ei ole võimalik küll tõestada. Kuna niisuguseid vihjeid on juba ajakirjanduses ostetud, et siin kõnealune isik on lähenenud mõningatele riigikogu liikmetele ja ministritele, umbes sellise hoiatusega No mina arvan küll, et Pihli sõnavõtt tegi ülimalt närviliseks paljud, ütleme, Vaheri umbusaldajad just sellepärast, et lihtsalt Pihli noh, niisuguse autoriteedi pärast, et kui Vaheri kohta võib öelda, et mingi poisikene keda on nii-öelda hea ja ütleme nii, et isegi praegu nagu suhteliselt valutu noh, peksta tähendab ta on mingis mõttes, see on nagu tead nagu maaslamaja löömine praegu. Et ühineda veel selle, selle nii-öelda löömisega ei ole mitte mingit ohtu. Tähendab, eks ole. Ta sai veel ainult teise kollase kaardina. Aga Pihliga ei ole Niili ja eks ole, maine maine on hoopis teine, eks ole, tegu on väga noh, nii-öelda kogenud inimesega, kes teab, mida räägib, noh, nii-öelda avalikkusele on väga raske öelda, et Pihl lihtsalt noh, on mingi loll poisike, kes ei tea, mida räägib. Sa võid küll tema noh, seda ei saa tema kohta öelda. Seetõttu on ta poliitikutele niukene ebamugav vastane. Seda kindlasti jah, aga mis saab homme, me pidime rääkima umbes ka homme-ülehomme. Homme saab see, et Res Publica volikoguga joone peal juhtuda uskuda täna Ülo Vooglaidu, et siin võidakse ka siiski Vaher ise tagasi kutsuda, mis oleks nende koalitsiooni jätkamise seisukohalt kõige valutum näide või valutum käik. Aga mis saab? No ma arvan, et kui asi läheb, umbusaldus. Usaldus siiski toimub, mina arvan, et ei toimu, sa arvad, et ei toimu, kaks inimest lähevad vaheajal puhvetis? Või misiganes? No et ikka väga tõenäoliselt nad umbusaldavad ta ära küll, sellepärast et isegi kui sellest praegusest koalitsioonist mõned inimesed jäävad haigeks ja lähevad tualett või mis iganes, siis leidub jälle tõenäoliselt vastav hulk keskerakondlasi, kes küll nii-öelda sest kuna kindlasti esmaspäeva hommikul Keskerakond ütleb, et meie poolt nii-öelda iga inimene hääletab oma südametunnistus selle järgi mistõttu nad nagu ametlikult ei ole, ei Vaheri vastu ega poolt, eks ole. Aga noh, tõenäoliselt nende huvides on ikkagi tekitada see segadus ära, eks ole, mistõttu nad tõenäoliselt suhteliselt üksmeelselt ikkagi annavad talle punast Ja kui, kui Keskerakond atraažid muidugi siseprobleem, aga miks nad ei peaks? No miks ei mälest parts selle nimel ei, aga Juhan Parts ja selle nimel juba töötanud on öelnud, et sellist koalitsiooni ei sünni Toompeal nagu, nagu oo jaa, seda ma ei, peaminister ei usan usamat ma hambaarsti siiamaani usun, aga, aga tulles allina? Siis pealinnapea Tõnis Palts on, on ju ka väitnud, et Keskerakond mis iganes mitte iialgi ja nii edasi Nüüd on nad valmis, on ju vana naljamees, aga no ega nad seal baaris ja seitsmes paaris telesaates, vaid nagu telesaates vangidele saated. Show käib, et meid, seal koalitsiooni ja nüüd on nagu see küsimus, et miks nad seda tegid, vot nüüd on küsinud, miks seda tehti niimoodi, äkki ja kiiresti. Ma arvan, et kusagil maletajad istusid seal, Res Publica maletajad, mõtlesid käike. Selline ratsukäik võis eeldada, võib öelda seda, et Toompeal ei lähe Keskerakond otseselt nende vastu. Eks. Ja see võis olla see käigu mõte. Oli. Ta oli kindlasti veel selles, et ehmatada Toompeal nii-öelda Reformierakonda ja rahvaliitu, et, et kui te hakkate Vaherit umbusaldama, siis me võime teist loobuda ja võtta teie asemel Keskerakonna, eks, et see, ma arvan, et see oli väga selge ja noh, nii-öelda see alllinnapoolne surveavaldus Toompeale see see mõte näidata, et meil on ka teisi võimalusi. Ärge siin nii-öelda ärge minge üle käte. Ma muidugi arvan, et siiski Toompea ja alllinna sündmused ei ole väga üksüheselt seotud, ma soovitan lugeda tänases SL õhtulehes. Urmo Soonvald intervjuud Edgar savisaarega Gusta korduvalt vihjab sellele, et noh, tegelikult ettevõtjad on need, kes surusid Tallinnasse Res Publica ja Keskerakonna ühte valitsusriit. Ja no ütleme, et no ütleme, Keskerakonna juht Edgar Savi Selles küsimuses no ütleme no väga autoriteetne, minu jaoks ei ole. Vaata, sa räägib ikka seda juttu, mis on, tema ei ütle seda. Küsitleja üritab teda suunata selle peale, ega ta otseselt seda ümber. Milles ma küll olen nõus, et võib-olla alllinna sündmused juba käisid omasoodu, ilma selle Vaheri juhtumit oli see tegelikult see, et allinnas see võime ära pööratakse, sai vist natuke varem selgeks, sellepärast et need kaks nädalat kuus venda, kes läksid, eks ole, nii-öelda vastu Res Publica sisekorda ikkagi Toompealt tagasi linnavolikogusse. Et need ju tegid oma otsuse ära varem. Vist sai nagu varem ette valmistatud, et, et reform igal juhul pardale. Metallide kokku ei, ma ütlen, et Tallinnas reform noh, see, et ütleme, reform see, et nad nagu reformiga Tallinnas ära leppisid, oli tegelikult tööõnnetus ja ilmselgelt See oli tingitud Põlliga koalitsiooni tollasest koosseisus, nagu me teame Kohalik fraktsioon lihtsalt hakkas keskkontorile vastu. Jah, eks. See see oli, nagu pealinna mehed Tallinnasse toodi, vahetati ära oma fraktsioon, nagu me teame, see hääletus, mis nüüd toimus Keskerakonnaga kokku minekust, oli ju väga napp. Aga siis inimene needsamad mehed ülesse tagasi Toompeale seda kannavad ja loogiat, et kes sealhulgas on väga tööd teha, ma juhin veel kord tähelepanu, situatsioon kohalikus võimus ja Toompeal on üsna erinev, kohalikus võimus on ees olemas valimised kohe sel aastal. Aga Toompea valimised ei pruugi tulla enne, kui kahe ja poole aasta pärast. Järelikult ei ole see situatsioon võimu jagamisel praegu üheselt, kuna et pigem ikkagi kõik jõud on keskendatud praegu kohalikele valimistele. See, mis toimub Toompeal, on nagu rohkem millestki muust tingitud see, see on tagajärg Res Publica ja Reformiomavahelisest riidu minekust selle tõttu, et nad ei ühinenud. Tuletame meelde. See oli reformi kätte maksis, sellele eelnes ja Res Publica kättemaks Kristiina Ojulandi vabastamise näol, nii et noh, see kättemaksude ahel on olnud ikkagi pikem. Aga me lubasime eelreklaamis rääkida rahvusliku kapitali lipulaevast fregatist nimega Hansapank, mis on sattunud need Rootsi poolt puhuva tormi käes tõsisesse ohtu vähemasti rahvusliku kapitali lipulaevana. Me ei tohi muidugi siin midagi öelda Hansapanga kui sellise kohta, sest siis võidakse meid süüdistada selles, et tema aktsia väärtust õõnestame ja ma ei tea, mida hirmsat veel kõik teeme. Onju tänasest lehes juba vihjatud, sellele erasiivsed seos pangaga tänases genees vihjatud, sellele vist oli Aivar Reinap, seda ma võin eksida, kes, kes ütleb, et noh, et asi võib lõppeda umbes sellega, et kliendid hakkavad Hansapangast ära jooksma, mida meie, seda kindlasti. Kõigepealt sa pead praegu, ütleme kas sul on hansapangaks. Minul ei ole Hansapanga aktsiaid, mul on küll olemas seal konto, mida ma olen aastaid kasutanud 30 krooni ajal vist mul selle konto peal ja see on kõik, mis mind seob selle pangaga tänaseks päevaks. See Hansapanga, kes muidugi on hästi-hästi, huvitav, kui mõelda selle peale tegelikult. Hansapank on olnud Eesti nii-öelda ettevõtluse lipulaev sõna tõsises mõttes üsna pika aja jooksul, ta loodi nagu eesti meeste poolt inimeste poolt Eesti meeste naiste poolt ja ta on vedanud seda ettevõtlust ja tegelikult märkamatult siin tuletame meelde, võib oletada, et ta ei kuulu praegu enam eestlastele väga selgelt, et eestlaste nii-öelda omanduses on alla viie protsendi Hansapangast põhiosa kuulub Swedbank Swedpangale. Mis on erinevad fondid. Aga mentuaalsuses või sellises ettekujutluses on ta jäänud nagu selliseks eesti asjaks ja, ja mis on hästi kummalda konsolideerida Eesti rahvast ütleme kuidagi omal moel palju rohkem tänasel hetkel ehk tegelikult on olemas mingi idee, mille nimel võidelda vaata kummale. Et kui Lauristin kirjutas ka tegelikult ja, ja, ja et tegelikult nagu ei olegi enam Eestis nagu seda ideed või kuhu minna või Kuubal vot ei ole siis hansapangale võitlus Hansapanga eest on äkki kujunenud selliseks noh, omamoodi selliseks sümboliks, kuigi seal tegelikult puudu, see on väga vähestel inimestel, huvid väljas on need, kes on kliendid, loomulikult, nendel on omad huvid. Aga võitluses on hästi kummalisi dementaalsed, nagu saavutanud mingi teise taseme, ütles, et, et see on hästi huvitav. Ta on muutunud meie rahvuslikuks noh, siin väärtuse võistluseks rootslaste vastavaks Põhimõtteline küsimus, et ei enam mitte sammugi tagasi, eks ükskõik et kus, kui raskes positsioonis on, siis nüüd juba täna oma kaevikus kuni selleni, et juba rakendatakse selle nimel Krist, pangainspektsioon ja, ja nii edasi, aga sinule. Muidugi võiks jaguneda reaalselt võtta, siis et noh, siin on üks on nagu see ideoloogiline, basin, mentaalne küsimus, aga eks siin ole ka praktilisi küsimusi, et kuidas üks välismaa firma tuleb lihtsalt ära ostma ühte juppi talle kuuluvast firmast ja mis meetoditega tegelikult nad tegid ikkagi minust, Swedbank tuli ikkagi täiesti jõhkralt, tegi väga palju vigu, selle käigus pakkus väikese hinna liiga madala hinna ja ilmunud ja nüüd on solvunud, et näed, keegi ei saa neist aru, aga kui Swedbanki juht ütleb, et kuulge, sõbrad, me oleme suuraktsionärid, me teeme, mis me tahame ja Me võtame niikuinii asja üle ja väikeaktsionäridel ei olegi midagi öelda, siis see solvas just nimelt väikeaktsionäre siis, no no nii need asjad ei käi. Ja sead tekkis tegelikult see emotsioon, et kuidas üks soodsam tuleb ja hakkab niimoodi vot ülbitsema siin-seal. Ütleme Kallo, kas neil on võimalus lihtsalt meist üle? Lõppkokkutahad, muidu nad ostavad selle äraga, siis pakkudes veidi kõrgem minna, saavad nad seda teha ja lõppu, kus sa ka päriselt kokku ostuse panka nii palju kui tahavad ja ja Olleski suuraktsionär ja nende probleem on selles. Nad tahaksid, et Hansapank börsilt ära läks ehk et ta ei oleks enam avalikke ettevõte, see selle mitte halvas mõttes, vaid lihtsalt, et ta oleks konsolideeritud nende firmasse ja töötaks nagu nende juhtimise all nagu SEB vis ära Ühispanga. See on lihtsalt, et ei oleks ettevõtte nii-öelda kaks osa erinevatel börsi või börside ja sa ei saa nagu ja sa pead nagu noh, arvestama paljude asjadega, otsuste tegemisel, niinimetatud väikeaktsionäriga. Selliseid juhtimisteoorias on olgem nüüd ausad, ühispangaga juhtunud midagi halba, pigem vastupidi kui SEB ta rahvast siis mina küll ei ütleks, et seal noh, kui sa mäletad, siis tehti kolmekümneprotsendiline ülepakkumine, mis tõesti võeti vastu ja ja ütleme, Ühispanga seis võib-olla ei olnud ka nii jõuline, tol hetkel oli ikkagi küll näha, olid, hakkab kiiresti, paneme, aga ikkagi noh, nii. Vaata, ühispank on olnud läbi ajaloo hästi sellises seisundis, kus noh, nii ja naa, eks ole. No inimesed, kes usaldasid, usaldasid, aga kolmekümnekesi usaldanud ja ta temal ajalugu on olnud hoopis teine, eks ole, Ta on ikkagi koondunud väikestest pankadest ja, ja selline noh, niisugune ei ole nii kindel. Pankades ja, ja see pakkumine, mis tehti, oli tunduvalt üle turuhinna ja see võeti väga lihtsalt vastu kõik arvesse väga india ja ta viidi börsilt ära. Jah, tõesti, on jõuliselt jõuliselt teinud edusamme, aga Hansapanga tagant Ikkagi olnud, nagu me mäletame seda algset seltskonda, eks ju, konkreetsed isikud ja nemad on olnud nagu meie kogu majanduse sellised võrdkuju, töötame majanduse, edu, võrd, kujutasin Jüri Mõis või, või, või on Hannes Tamm, Tiina Mõis, Tiina Mõis ja nii edasi ja nii edasi, et see seekord on olnud, nagu meie ärieliit ikkagi teinud ongi tegelikult. Ning ema ja eks ta on tänagi Sis Neivelt kahtlemata on ikkagi ma täna üks, üks sellised noh, kuidas öelda esikapitalist Eestis kindlasti just nimelt sellise eestvedamise võime mõttes. Sõmera juht, aga see mõte, mis ütlesid, valvavad meil on vaja mingisuguseid rahvuslikke sümboleid ja hansapangas ta nagu asendab meile seda, et meil on nad ära kadunud mingid muud eesmärgid, et see on väga poliitikud. Mis on nagu, mis on meie eesmärk, kui vanasti võite vanasti natuke tavalises Euroopa Liit ja NATO siis proovi üks mingisugune targem lause välja lunida ühe poliitiku käest, et kuhu me tahaksime minna või? Mis sa arvad, mis sa vastuseks saad? Ma ei tea, valimiskampaania ei ole alanud kiptsiooni probleemseid vastu ei ole, see ei ole. Meil ongi alles suur probleem, et nad peavad valimiskampaaniaks selle välja mõtlema, neil ka ei ole veel, seda tegelikult ka kahe aasta pärast, valimiskampaaniaks pole see välja mõeldud, siis on tegelikult jama majas. Seda enam ei taha minna enne haigetele. Läheb on on tõenäoliselt järgmiste valimiste favoriidiks. Absoluutselt, ja siin ongi, et nad mõtlevad, eks seal kaks päeva, maksimum nädal, et aga keegi ei räägi visioonist viis aastat. Ei ole jah. Aga tuleme, sellepärast on Hansapank nagu asendamas väga kummalisel kombel teatud sellist inimese vajadus mingi ideaali või mingi mingi asja järele, mis aitaks tal ennast ühiskonnas positsioneerida. Ja nüüd eks ole, rootslased tulevad ja võtavad Eesti riiki, no see on ikka kõva lause, eks. Sest Hansapank on tegelikult kehastanud sellist visiooni olemasolu. See on edu, võid minna Edumi millega mudelina Venemaale Missiooni, millega saavutada Eestis tõelist edu, et tähendab need, need inimesed nagu kehastavad, ütleme see see organism ütleme, see mitte üksikute inimestena, aga just nimelt see organisatsioon kui selline kehastab seda. Ja nüüd nüüd nagu nähakse, et rootslased tulevad kohitsema meie kuld kukele Ja teine asi on see, et see kehastab ka veel seda, et eestlased on olnud edukad nii Lätis kui noh, nii-öelda edukaid Lätis, kui Leedus mingite laagril mindi, sinna tehti ettevõtted, tehakse sõbra siiamaani, eks selle taga on olnud väga palju Hansapanga, ütleme okei, ühispanka, eks ole, nemad ju toetasid nende rajal mindi, eks ole, täpselt samamoodi nagu soomlased olid ka oma pankade näol, eks ole, Eestisse tihti, eks. Ja nii edasi ja see on meile tähendanud siis nende rahvusliku eneseväärikuse tõusu, kui me oleme paremad kui no ütleme, naabrid olite nüüd Hansapank on ju läinud Moskvasse ja asunud Venemaa turgu hõivama hõivama, nüüd tulevad rootslased meie õuele ei hakka ja teised tuleb möllama, aga, aga faktoloogia on ka see, et ega siis Hansapank on hetkel eks suuruse mõõdikutes suuruselt 42 protsenti, eks ole, Swedbankis. Nibin-nabin on ühel hetkel, kui Venemaaga jõuliselt kasvab, paari aasta jooksul roosasel ei, ei õnnestu turule ja viia, eks ole, Hansapanka nibin-nabin hakkab tüki, tekib küsimus, kes keda ikkagi lõpuks ära ostma hakkad. Kuigi see natuke naljakas, seda nii tegelikult küsida, loomulikult rohkem raha ja, ja nii edasi, aga siin võrreldavad suurused tulevad varsti. Nii et selle taga on ikkagi tõsised. Tõsised kired, ütleb, et ei ole teatud sillavirvendus. Katsepolügoon tegutsemismudelite väljatöötamiseks edaspidiseks võimalik näiteks, et Indrek Neivelt til, noh, ühel hetkel tuleb sellist tegutsemisoma oma nii-öelda visiooni mudelit lihtsalt rakendada mingi järgmise väljakutse peale. On selge, et, Rootslaste poolt allutatud Hansapank võib-olla ei paku enam mingit välja. Mulle tundub, et talle ei pakuta ka ühel hetkel enam kabinetti, ma mulle tundub jah, et Neivelti nagu midagi juba vihjatud, kui ta nii teravalt esines, viimati? Muidugi on variant selles, et eesti kapital konsolideerub uuesti, moodustab mingi muu panga ja, ja ütleme panga Eesti klientuur läheb sinna üle. Ja sellest me oleme nagu kirjutame, seal on kirjutanud Päevalehes, et see kapital, mis sealt nii-öelda vabaneb, see reaalselt liigub Eestist välja see jää Eestisse, suure tõenäosusega enamus sellest investeeritakse Ida-Euroopasse. Kus on, kus on, kuhu investeerida, Poolas tuleb mingi 20-ga tuppa tuleb praegu ettevõtted tuule, kes börsile on Sloveenia või ütleme, Horvaatiade uued riigid, Bulgaaria tõusvad majandused, palju kiiremini ja palju perspektiivikamaid, ütleme isegi, kui on Eesti praeguses olukorras, kus me olime, eks ole, pärast 10 aastaga ja nii edasi, seal on see probleem. Jah, see probleem on tõesti aktuaalne, sellest olen minagi lugenud rahvusvahelisest ajakirjandusest, et Ida-Euroopas on nagu sellise tohutu börsi Börsihuvi on Ida-Euroopa ettevõtete vastu ja selles mõttes ongi väga kummaline, et kui Eesti börs niimoodi kokku kuivab, et siis see raha läheb meist mööda, nii et järelikult peaks kiiresti keegi teine asemele tulema ala Tallink või mõni mõni muu selline. Te olete Eesti-siseselt ei pea selle raha ju, ütlen oletades, et Hansapangast ikkagi need sajad miljonid nii-öelda välja võetakse, eks ole, siis raha ei pea börsile minema, Eestis on palju ettevõtteid, mida annab selle rahaga ära osta, ilma et nad börsil oleksid. A la Eesti raudtee. Aitäh, Vallo Toomet, Sulev Valner, tänane saate tuli Mart Ummelas. Järgmisel laupäeval on Aarne Rannamäe juhtimisel siis analüüs selle kohta, mis selleks ajaks on saanud Eesti tormiliselt poliitikamaastikule. Jõudu neile.