Tänase saate pühendame neile, kellele pakub huvi setu laul. Selle poeesia esitamismaneerid jätavad. Ta. Suure idu. Seal kuusku räägi. Ani ajatele. Egisi iga myybee. Aalto kuum. Nii laulsid Meremäe laulunaised 10 aastat tagasi alla muiste ees ütlemisel oma laulurõõmust. Juba rohkem kui 100 aastat kurdavad folkloristid selle üle, et vana regivärsitraditsioon kaob rahva aktiivsest tarvitada, sest nii pole see ainult eestlastel, vaid ka teistel sugulasrahvastel. Võib-olla ainult mõnes kauges Karjala metsakülas täidab regivärss veel oma endisi Ülesandeid kandes sajandite jooksul kogutud rahvatarkusi põlvest põlve edasi. Setumaal on vana laulukultuur veel täiesti olemas. Isegi võib ütelda, et ta elab praegu üle teatavat taassündi või nagu ütles kunagi Värska kandi lauluema akulina pihla kes oleks võinud iial arvata, et setu leelo veel nii helisema hakkab. Neile, kellel setu lauluga vähem kokkupuutumist on olnud, tundub see võib-olla liiga lärmakas ja oma erilise kõlavärvi tõttu isegi vastu võtma. Ometi kui veidi lähemalt kuulata selle lauluteksti ilu, hakkad peagi mõistma ka tema muusika loogikat. Raskusi on muidugi ka tekstist arusaamisel. Sestpeale spetsiifiliste hääldusvarjundite ja võru murde grammatika tuleb lauludes ette ka sellist sõnavara, mis etnograaf eilegi peamurdmist võib valmistada. Proovimegi täna ka neist karidest mööda purjetada ja püüda setu laulust aru saada. Ega setu laulu ei pea tingimata suure hulgaga laulma. Nii tehakse suurtel pidudel perekonna kokkutulekutel ja tänapäeval muidugi ka kontserdilaval. Setu laulu saab ka täiesti üksi laulda. Ja siis on kohe ka tekst hoopis selgemini mõistetav. Kuulame, kuidas jutustas oma kodukohast Värskast 1973. aastal 81 aastane Taarja hirv. Muidugi jutustas ta, lauldes. Mis on ka siia säus, kuuluvusvaatus seas ka homses uus A Le. Siia, eks said ka Riias jaksa. Siis jääks murdvamas klaasjaks. Järvi ekal kullati ta poeg öösi. Galakas beebi suu suudaks suuda Eva ahi. Ja siis ka see ka. Kiievi pea peale siis keerajad k s pead kinnises kaat maasi. Kui lauldakse hulgakesi, on igal lauljal oma kindel ülesanne. Eeslaulja ütleb sõnad ette, teised kordavad kordajategooris või pargi. Nagu setud ise ütlevad, juhatab laulu kyll kõrgema ja teravama laulmismaneeriga teksti hästi teadev laulja. Killu peab sobival ajal eeslauljale kaasa laulma hakkama jaga helistiku hoidma. Hea on, kui seas on ka mõni madala häälega kogenud laulja, tema laulab siis tord killu ja tore on kirjakeeles kile ja tore või torisev. Eeslaulja on sõnaline. Ülejäänud lauljad võivad laulda nii, nagu oskavad ja hääl kannab. Nad ei tohi aga laulda koos eeslaulja ja killuga vaid ikka kooris ja killast veidi madalamaid hääli. Proovime neid ükshaaval kuulata ja märkame kohe, et iga laulja laulab oma loomuliku häälega vaid veidi aktiivsema tooni andmisega, kui rääkides. Alustavad eeslaulja ja kyll Kohe saame kuulata ka, kuidas see kokku kõlab. Kuulete katkendit tooma laulust Värska kandi mitme küla laulu naiste esituses. Eesti, ütleb Olga Laanetu. Rahvaluuleteadlased ütlevad, et laul tervikuna säilib rahva kollektiivses mälus. Iga laulja võtab sealt oma variandi just esitamismomendil. Millisel kujul on siis seal tallel setu laulud? Neile on iseloomulikud mitmesugused lisasilbid, tekstiosade kordused ja muidugi mitmehäälsus. Selle poolest erineb setu laul muust eesti regi värsist. Kui aga laulja hakkab sõnu meelde tuletama, selgub, et mälust otsib ta just neidsamu regivärsipaare, mida rahvalaulu üleskirjutajad on tuhandete kaupa meie rahvaluule arhiivi kogunud. Veelgi enam, kui laulmisel vahel jääbki mõni rida ilma paralleel värsita või saab üksiku lisa värsi veel juurdegi siis mälus hoitakse neid ikka paaridena. Mingi mõte ja selle poeetiline ümberütlemine käivad käsikäes. Nii on neid ka kergem meeles pidada. Anname sõna akulina pihla-le. Seda hiroquichalkast lauldi Kirmaskide pääl ikka jah, kus rahvakogudus seal siis lauldi kui Värska juulipäeva ja, ja sealt siis välja, aga ega ta ei ole nii, et palk kevadel või ükskõik, kuna kõik jah, üksikuna Ladki ja maitse küll mõista külma ja tiirukuna ikka mustakene maha panna kuhu saaks rullid maokäkk jätkuma, teri siis nakas tuli, seletan nagu hullija kohtlealija. Seid Asmaksiaal vinni väe sendis mas ajal siiski lihtsalt sulle anti seal andist poodeti butist saatis Hanna Lasnamäe ja kabiole cappuda. Seal oli alguses veel mõned laulavad sinna algus sellele et kuidas hobuse otsimine hai orja oli. Jah, Karjalas jaelaenaja, saalses otsijad, kärelatest käijad, eile siis otsima esikaadu kaema lätsi, eks tuumäeli ja keele Tuudingobrääli tuhaks uja, Olthjusi ja Kingokeedi humali. Sealt siis ma täitsid pälvefüti ja suitsed sulpsakudysiilo tuleksid mano hirve musta manu Moaskel. Ja siiski isse hiilocenexaikene mustakene, koostaksollid kuma otsa kohta käki jätkuma, kääri võtsin, hakkaski tuhirokane, seletan tandega pikk lauldamis. Ja siis jah, siis üteldi, siis ta küsis, et kas saaksid seal veretu kinnine sõidasimad seal ma see yks 100 ja vereks vele all. Et aianurka minuks aeti ja niidudki äärtu kääniki suhtaks, pesti suu, veri. Ja eks me päevi nii et kuuma sõitnud seal ja 50 vinni väe ja siis ette pant mul pantu, mul läks aina halli ja, ja puula ette puudubulatu tähintgaar Puura ette puhud ja vot siis ta laul on nii mudu, vot mul Oleinet salme ning meeritumis katseteistkümne Värmi on pikk ta raud. Nagu kuulsite, on sellisel regivärsi deklameerimiselgi oma laululine intonatsioon midagi kõne ja laulu vahepealset. Nii oleks ka laval, raadios ja televiisoris võimalik regivärssi deklameerida. Poleks tarvis mingit võltspaatost ja eriti rütmimuutusi välja mõelda. Niisiis on setu laulul olemas kaks erinevat intonatsiooni, üks tema lugemisel ja teine laulu kujul. Kuulame sedasama hirokas hallikas laulu. Kalahulluna. Salvestused pole tehtud ühel aastal ja loomulikult on siis tekstis ka erinevusi. Mida teha aga siis, kui valmis teksti ei ole olemas? Me oleme palju kuulnud sellest, et setu rahvalaulikud on võimelised improviseerima laulu ka momendi sündmuste kohta. Olen seda mitmel korral üle elanud ja nautinud osavust, millega laulik valmis tükkidest paneb kokku uue laulu. Enamus teksti võetakse jällegi sellest kollektiivsest mälust. Nii jääb laulikul aega sobivat sündmustikku regivärsikeelde panna ja olemasolevaga sobitada. Järgnev improvisatsioon on lindistatud minu ühele esimestest Setumaal käimisest. Oli suvi ja suur rahvapidu, Värskas palju külalisesinejaid ka pealinnast ja raadiorahvas võtmas intervjuud akulina pihlalt. Kuna jutt käib üsna esinemispaiga lähedal, siis on ka laulmismaneer vaiksem ja vaoshoitum. Nii et siinkandis on pulmad või midagi niisugust, kas siis on ka niisuguste vanade laulude laulmine pulmarahvas köögis kuulda niisugust uut laulu, mis saab kohe ühest inimesest teha, kui sa teda tunned? Selge setu laulduna. Tuvi sai sinuga tuttavas ta too viljasaaja tinaga tuttavad. Lumehooge eluiga oli, loome ookeane kullatullid plaaniga ta kulla ja kõlla tuli nii maarja. Laseme saate lõpuks laulda helby külarahvast õpetussõnu pruudile. Ära mine randa mehele. Rannas on raske elu. Setumaa asub Pihkva järve ümber ja sealsed äkilised tormid on nii mõnegi noore abielu mehe järve põhja viinud.