Tere taas ilusal puhkepäeva hommikul koos rahvateenrite ka tõsistel teemadel kaasa mõtlemast. Tänasest vikerraadiot ovaalse laua ümber kogunenud järjekordne rahvateenrite kolmik Trio Peeter Kaldre, Mart Linnart ja saatejuhina Aarne Rannamäe ühendab meid kõiki, mõned maagilised tähed ETV või veelgi rohkem AK. Et täna on siis täiesti matusejuhuse ja Mart Ummelas tahtel saanud selline kolmik kokku. Aga sellest ei ole midagi, tähendab meid loomulikult see veel, et meile kõigile meeldib see, et täna öösel kella keeratakse selle minu poolt niisugune väike huligaansuse, et ma ei ole teie teie käest küsinud, kas teile see meeldib, aga, aga mulle see meeldib, sest et kui kevade ikka ei taha tulla, siis keerame vägisi ta tulema. Jah, mulle meeldib ka sellepärast, et ma olen suhteliselt varajane ärkaja ja ärkan isegi siis ülesse vara, kui ei peaks ärkama, näiteks nagu täna hommikul, kus oleks võinud nagu magada veel tunnikese, aga kui kui kella keerata ärkan, siis, kui päike tuleb välja, tuba läheb valgeks, siis loodetavasti nüüd nagu tunnikene nihkub see ärkamine edasi, saab nagu saab nagu tunni juurde, mis on nagu kiiduväärne asi, õhtud lähevad valgemaks. Mina olen üsna ükskõikselt suhtunud sellesse kaks korda aastas kellakeeramise. Võib-olla ainus mõte on see, et kuna mujal keelatakse, siis teeb asja lihtsamaks, et ei tekiks niisugust ajanihet sisse. No Eesti riigi ja eestlaste hulgas on see omal ajal väga palju vaidlusi ja, ja lausa võiks mõnda kõvemat sõna kasutada, mida ta on tekitanud, aga igal juhul internetikommentaaride leheveerud ja olid omal ajal täis, nüüd selle üle nagu enam ei diskuteeritud, siis on nagu otsustatud asi ja ja las ta siis seda, seda tullagi. Kuigi meie laiuskraadil on väidetud, et see väga suurt sellist majanduslikku efekti ei anna, aga aga tõepoolest, õhtud lähevad valgemaks ja asi asi väärtus seegi, et ma vaatasin eile, kui pool kaheksa oli veel viimane valgus, siis homme homme õhtul on see pool üheksa, nii et see on ju tore kui salt hakatud, kus ta hakkavad vaatama peaaegu Valgas kevad lähemal jah? Jah, nagu ma ütlesin, et kui kevad ei taha tulla, kui hoiab oma pluss kahte pluss kolme nagu siin Tallinnas täna on pilve vahelt piilub natukene päikest, siis keerame, vägisi tuleb. No kui me räägime sellest, mis meid veel ühendab, siis meid ühendab muidugi see, et meil on nagu kirjanikena ühine taust või, või niisugune me oleme tegelenud pikki aastaid välisuudiste ja väliskommentaaride välisanalüüsidega ja kasutame seda siis täna ka ära, et ei, alustage nii-öelda oma jutte Eesti asjadest. Ja see, mis toimub Nõukogude Teises Nõukogude Kosmoses ruumis on alati huvitav ja alati see puudutab ka meid kaudsemalt või vähem kaudsemalt, aga, aga igal juhul praegu on maailma pilgud suunatud kaugele Kesk-Aasia vabariigile. Kõrgustanile, mida siis vanasti tunti kirgiisi Ena või ka kirgiisi NSV-na väike mägi Vabariik, kuigi Eestiga võrreldes ta oli väga väike, polegi mitu Eestit ikkagi. Ja äärmiselt ilus riik looduse poolest ja see seal, mis toimub praegu tekitab teatavaid küsimusi. Et kas siis tõesti nüüd lumepall, mis algas Gruusias, läkk käis üle Ukraina on siis nüüd jõudnud ka sellesse sellesse riiki, mis teie arvate? Eks ta lumepalli efektina vaadata kyll, kuigi ta on see, mis toimub Kõrgõzstanis ikkagi Gruusiast ja Ukrainast pisut erinev, sest see seltskond, mis nüüd niisuguse Riigipöörde tulemusena tuleb võimule ilmselt ei saa ka neid nimetada, eriti just demokraatideks. Tegu on. Samasuguse nomenklatuuri ainult teisest teisest vallast ja päris huvitav oli minu meelest seda sellest aspektist vaadates Venemaa reaktsioon. Kui alguses seal nagu madinaks läks, siis oli Venemaa reaktsioon on see, et tegu on ebaseadusliku riigipöördega ja seda ei tohiks teha. Aga väile Putin suhtus nendesse uutesse võimudesse suhteliselt soosivalt, ütles, et noh, need on mul vanad tuttavad, teame kõik. Nojah, noh, mingit paralleele võib tõmmata ju tegelikult, et Ukrainaga, et kui, kui Viktor Juštšenko alustas oma pehmet ülestõusu, siis tegelikult oli ju ka Juštšenko endine ehk siis endine peaminister, nii nagu nii nagu Kõrgõstanis on ju praegu võimule tulnud endised, kes on olnud peaminister, kes on siseminister, kes on olnud välisminister, kes on olnud julgeolekušeff ja nõnda edasi. Kogunisti kaks välisministrit on, sellel on kaks asja, pööra. Ukraina puhul oli erinevus see, et, et Juštšenko taga olid tegelikult olid demokraatlikud opositsioonijõud see, see pind oli tal tunduvalt laiem kui praegu Kõrgõstanis, sellepärast et et Kõrgõstanis siiski rahva ülestõusuks on seda raske nimetada, see on ikkagi ülalt alla suunatud ülestõus, mitte alt ülesanne, nii nagu lõpuks Ukrainas toimus ja ja kui veel paralleele tõmmata veelgi varasemast ajast, siis ma võrdleks seda pigem sellise Rumeenia stsenaarium, aga kui seal sees, kui kukutati, siis kui asemele tulid ju ka endised parteilased nomenklatuuri tegelased, nii et selles mõttes muuseas on ta hoopiski erinev sellest. Gruusias oli hoopis teine lugu. Nojah, seda müüb Eestis, siin teame üldiselt vähe Kesk-Aasiast, seal ikka käidi seal ja käidi turismirongidega ja oli seal huvitav käia nii-öelda noh, allasurutud islami eksootikat vaatamas ja, ja odavaid puuvilju söömas ja nii edasi ja ta oli kaugele, aga ta ei olnud kallis käia. Ma arvan, et noorem põlvkond Üldse ei tea tegelikult ma kujutan ette, et Kõrgõstan tuli neile suure üllatusega üllatusena, et selline riik üldse olemas. No päris kindlasti ja päris kindlasti ei tehta eriti vahet nendel eri riikidel endistel nõukogude liiduvabariikidel. Et mis, mis vahe seal ikkagi on, kas ta on tadžiki või kirgiisi või, või usbeki või Kasahstan või noh, et sellel sellel tänapäeval nagu suurt enam ei ole ja ausalt öeldes inimestel, kes tegelevad nende asjadega, aga tegelevad rohkem nagu muude, tähendab elu toob meile niivõrd palju muid sündmusi juurde. Et ega me siis seda Kesk-Aasia asja nagu, aga tähelepanelikult pole jälginud ja mulle küll tulid üllatusena need need nimed näiteks, kes, kes praegu seal nii-öelda sinu pööravad või, või kes, kes loodavad Askar Akajev asemel võimule saada, ega noh, need nimed ei ole eriti tuntud, nimed. Olime tean ühte asja, et Kesk-Aasia seon klannide ühiskond, kus võim on kindlalt paigas, kus julgeolekuaparaat on täielikult allutatud nagu nagu omale nõudele liidus ühele suurele juhile ja see juht on siis aastate pikku Tsementeerinud oma oma võimu Ja just jah, sest et rääkides Kesk-Aasiast, Me teame Askar Akajevi Nursultan Nazarbajevit ja kõik ülejäänu on nagu aparaat nende nende tahte elluviimiseks. Jah, ja ka teiste riikide puhul Turkmeenia Türkmenbashi, eks ole, siis me teame suurt usbeki rahva isa ja nii edasi, aga, aga ütleme kõik see, mis on all, see, see ei ole nagu eriti noh, tähelepanu pälvinud ka ka maailma pressis. Jah, aga see, mis, mis on toimunud nüüd nii Gruusias, Rainas, nüüd, mis on toimunud Kõrgõstanis? See on äärmiselt oluline tegelikult pikemas perspektiivis ju ka Eesti jaoks, sellepärast et kui me vaatame ainult kitsast vaatevinklist, et noh, mis Kõrgõstanist edasi saab, Kirgiisias edasi saab, siis on üks asi. Aga kui me paneme ta laiemasse strateegilise perspektiivi, siis tegemist on ikkagi ju Venemaa on seda nimetatud Kesk-Aasiat nimetatud Venemaa pehmeks kõhualuseks. Ehk siis selliseks Kaldiks, kus Venemaa võib-olla kõige rohkem haavatav just nagu islamituulte tuulte mõttes. Ja, ja see, et kõrgest Putin võib nüüd öelda, et okei, et noh, need, kes seal võimule tulid, et need oma vanad sõbrad ja ma tunnen väga hästi, see on, see on kõik tore jutt, aga aga sündmused Gruusias, Ukrainas ja Kõrgõzstanis näitavad ikka seda, et Venemaa oma ümbrust ei kontrolli. Ta ei suuda seda asja enam niimodi ohjata, ta ei suuda seda mõjutada. Siis, kui asjad on juhtunud, siis ta püüab midagi klattida, aga see ei ole enam see. Seda küll jah, ja, ja torkab silma, et just viimasel ajal on Venemaal tekkinud järjest uusi probleeme oma uut naabritega, noh, see, et Balti riigid olid Nemad, on ju kogu aeg teada. Poolaga oli ka nii nagu oli, ei saanud väga hästi läbi. Aga nüüd just viimastel nädalatel päevadel on ju Venemaa rünnanud Soomet tema ajaloo käsitluse pärast, nüüd viimane oli see, et ka ka Rootsi on üks üsnagi sugune paha ja vaenulik liik riik. No see on küll nüüd rohkem nagu retoorika küsimus, et kui ilmub üks negatiivne fakt nii nagu siin oli, kas või Rootsi puhul nii kohe antakse täie rauaga kogu riigile antakse hinnang, öeldakse, ütleme sõnu kui, kui üldse või võidakse öelda, et terroristid elavad Rootsis hästi. No tule taevas appi, kui kui nad kuskil halvasti elavad, siis nad elavad Rootsis halvasti ja üldse sellistes sellistes riikides, et noh, see kindlasti ei vasta tõele. Nii nagu nii nagu vene suursaadiku sõnad Leedu kohta. Ehk siis Vilniuses residerva Vene suursaadiku sõnad, et Leedus on üks skandaalitsejate kamp. No aasta aega tagasi sai ka Taani oma jao. See jah, see näitab, et, et noh, Venemaa on muutunud väga närviliseks. Aga kui me tuleme tagasi nagu Kesk-Aasia juurde, siis hämmastav on ikkagi see, et kas või seesama Akajevi oli aega ja 15 aastat tulid ju täiesti öelda demokraatliku inimesena, temas ei ole sellist. Täna on ta kuuekümneaastane. Ei, ei ole sellist, kuigi ta on 60 aasta, tal ei ole sellist Nõukogude nomenklatuuri taaka seljas ta ei ole olnud kunagi kompartei juhtivates organites ega, ega mingi vastutaval ametikohal ta oli, ta oli väljapaistev teadlane peale selle suurte kunsti ja kultuurihuvidega, teda peetakse päris päris heaks kunstnikuks. Aga tuleb välja ikkagi, et võim rikub inimest eriti sellises ümbruskonnas nagu nagu, nagu seda Kesk-Aasia Jah, no ilmselt võib nõustuda ka sellega, Ta paljuski sai laevale saatuslikuks see, et riik oli ikkagi vajus järjest raskemasse majandusseisu ja see, see lõhe eriti just lõunapoolne kant, mis oli, oli hästi vaene, see seal seal ilmselt inimeste olukord muutus ikkagi väljakannatamatuks ja ja uus juht nüüd väidetavalt, et see on nagu selles mõttes haruldane, et kui me paneme Ukrainaga võrdlusesse, et justkui Läänes oli populaarne idas ei olnud siis Kõrgõzstanis kehtib lõuna ja põhjatelg ja lõuna ja põhjatelge siis Bakijev väidetavalt on populaarne mõlemas kandis, nii et selles mõttes on see ühendav faktor päris päris tulustelevad. Muidu on, nagu sa mainisid tema kultuurihuvi siis tegelikult tihtipeale just sellistest kultuuritaustaga inimestest, kui nad on läinud poliitikasse, on saanud kõige kõige hullemad ja verisemad diktaatoreid. Meenutame Radovan Karadžić oli kirjanik, luuletaja. Hitler oli, tegeles kunstiga noorpõlves. Vene neonatside juht on, on kirjanik ühtlasi. Pol Pot uppis Sorbordis. Ja ja nii palju tolku on olla kõik saanud fosfor solvunny haridused teha sellele vaatamata. Jutu mõte oli siiski see, et, et 15 koostat sellises keskkonnas kindlustada oma võimu nii, nii. Keeruline, kui see ka ei või olla, siis selgub, et läheb päev ja kaks ja ja kõik, see vajub kokku, tähendab, ei olegi enam midagi midagi, mida sa oled nagu 15 aasta jooksul teinud. Mis on ühest küljest tore. Et näitab, et noh, et, et noh, see ei ole demokraatia, miski krõgises toimub, eks ole, aga ikkagi põhimõtteliselt on, on võimalik kõige moodunumad autograatsemad võimu minema. Ja see annab lootust teistele. Ma ei tahaks muidugi siin Pauksonile mängida. Aga paneksin küll välja sellise teooria, et nii nagu see doominoefekt hakkas 80.-te lõpus käima mööda või üle Ida-Euroopas, pani ilmselt hakkab see käima nüüd mööda SRÜ ehk siis Venemaa ümbruskonda ja ma sugugi imestas, kuigi praegusel hetkel tundub see ilmvõimatu, et varsti juhtub midagi sarnast ka Valgevenes. Varsti juhtub midagi sarnast Kasahstanis, Turkmeenias ja kus veel iganes. Turkmeenia Kasahstani ka muidugi lood keerulisemad, sellepärast et esiteks võrreldes Kõrgõstaniga nad tunduvalt suuremad ja nende nende peamine argument suhtlemisel maailmaga on ikkagi nende maavarad ehk siis nafta ja gaas, mida, mida Kõrgõzstanis ka leidub, aga vähe ja ütleme, see kullakaevandused Kõrgõstanis ei ole noh, nii olulised selle, selle riigi nii öelda poliitilise kapitali seisukohalt tuletame meelde, mis toimus aserite maal, kui, kui vana liia ära suri, kui, kui kiiresti maailma suured leidsid ühise keele ja, ja, ja kui kiiresti olukord stabiliseeritud, nii et ma arvan, et kui, kui see revolutsiooni nii-öelda revolutsioonilaine jõuaks. Ühel päeval Kasahstani või Turkmeenias, mis on ikkagi oluliselt noh, gaasi ja naftatootjad, siis noh, maailma suured leiaksid väga kiiresti ühise keele, et, et see asi ei väljuks kontrolli. Ei, seda küll, aga me ei saa kunagi alahinnata ja mõisaga prognoosida Ta rahva, ehk siis masside meeleolu, mis, mis milliseid meeleolusid tekib, tekitab see üks Domina kukkumine, naaberriikide rahvas. Kõrgõzstani muide selles mõttes väga hea näide, et Askar Akajev püüdis ajada nii-öelda kahe suunapoliitikat meeldida Moskvale, olla heades sõbrasuhetes Moskvaga kui ka kui ka Washingtoniga ja näiteks on see, et 40 kilomeetri kaugusel selles riigis paikneb kaks sõjaväebaasi üksused venelaste oma venelast olen muidugi rohkem ja, ja kõrval on Ameerikas tooma nii, et noh, ei paraku see nii-öelda tasakaalustatud poliitika ei too ka alati edu. Jah, kui sa rääkisid maavaradest, siis maavarade kõrval on ikkagi see piirkond geopoliitiliselt väga oluline, sest et sealt avaneb nagu otsetee Afganistani Iraaki, Iraani. Ja mis on õige, ma sirvisin eile lihtsalt uudishimu pärast luu USA luure keskagentuuri lehekülge ja kui seal küsitakse otse, miks nagu Kõrgõstan on tähtis, siis tegelikult tuuakse ainult üks asi välja, et maailma suurriigid, lääneriigid üritavad teha kõik, et Kõrgõstanist ei tuleks nii-öelda uut terrorismipesa või ühesõnaga, et Kõrgõstani arvelt ei laieneks see nii-öelda terroristide ja terrorismi tootva maa-ala suurus. Teatavasti osa Kõrgõstanist, Fergana org, kus mis on juba tunda saanud Al-Qaeda verist kätt ja, ja, ja, ja see, seda, seda noh ala väga-väga hästi ei kontrollita, nii et see on nagu noh, see, mis on, ütleme, CIA või USA luure keskagentuuri avalikel netilehekülgedel väljas, see on tegelikult ka valge maja noh, üks peamisi peamisi huvi huvialasid Jah, siin on see see punkt, kus jooksevad tegelikult kokku ju nii Venemaa kui ka USA huvid, sellepärast et mõlemad on huvitatud sellest, et islami laieneks. Venemaal on see lausa eluliselt huvitav, et kui islam sealtkandist hakkab, laienemisest laieneb üle Venemaa piiri ameeriklaste jaoks on, on see, et ta üldse ei laieneks. Jah, ilmselt hakkan laienema sealtkandist, siis on see märksa võimsam pealetung kui see, mis tuleb Kaukaasias praegu, sest et jõud seal taga on, mass on nagu suurem. No igal juhul tähelepanuväärne on see, et kohe kui opositsioon oli Kõrgõzstanis võitnud parlamendihoone valitsushoone oli vallutatud ja Askar Akajev oli pagendusse läinud. Nii, kohe tekkis Valgevenes väikene kähmlus, opositsioon tuli tänavatele küll 100 150 inimest, aga, aga ikkagi, võttes arvesse Valgevene sellist olukorda ja ja kohe tuli Kasahstani opositsioonilt toetus toetusavaldusi, nii et sellel asjal on ilmselt alati doominoefekt. Nojah, samas, mis puutub Valgevenet, on nagu natuke raske uskuda, et Kõrgõstan Valgevenet väga palju mõjutab, kui Ukraina sündmused, mis on ju suur naaber kohe kõrval, ei suutnud seda kaasa tuua, siis räägiti ka, et noh, nüüd on Valgevene järgmine. Aga siis Lukašenka on siiamaani ikkagi suutnud oma oma haaret hoida. No vaatame, kui kaua tulen oma juttudes lähemale iseendale, oma ihule Eestile. Me saime siis eile teada, et USA president Bush ei tule vaatamata meie presidendi kutsele sellel suvel sel kevadel ikkagi Eestisse üle üle üle õhtupoole tuli see uudis ja ja, ja läheb selle asemel ikkagi Riiga. Kuigi ka eelmine USA president on, on külastanud Riiate kasutanud nii-öelda sama malli, et kolm balti presidenti tulevad siis Baltikumi keskusesse kokku ja, ja saavad seal siis Ameerika Ühendriikide presidendiga mõned sõnad vahetada ja väikese niukse show korraldada. Priidiga ausamba ees. Ja praegune USA president on ju tegelikult käinud ka Leedus, nii et et Eesti on ainus riik, kus, kus president. Huvitav, miks nad ei tule siia? Tähendab tavalised linnakodanikud võivad muidugi kergendatult hinnata, et hingata tohutu segadus jääb ära, sest kui ka kaheks päevaks tuleb siia Tallinna suuruse linna Ameerika Ühendriikide president, siis tähendab Laos on muidugi leebe sõna. Siin on kaos piisavalt suur jah, ja liikluse korralduses kaasa on, on tõesti, noh, siis oleks totaalne. Viimane kaudu vist Ameerika president Eestisse tulemata seetõttu, et väidetavalt Tallinna lennuvälja maandumisrada ei olnud piisavalt pikk, et teda vastu võtta. Aga. Nüüd on meil piisavalt pikk. Seal on jah, seal võib muidugi spekuleerida. Miks ta just, miks ta just Lätti Lätti läheb? Noh, üks üks põhjus võib olla see puhtinimlik põhjus, sest väidetavalt on ju Laura Bush ja Vike-Freiberga südamesõbrannad ehk siis perekonna sõbrannad ja, ja, ja Läti president käib käib vabalt Bushidel külas. Teine asi on muidugi see ilmselt langetas kaalukausi Läti kasuks ikkagi see, et Läti president on siiski ainus balti riigi president, kes on otsustanud Moskvasse minna üheksanda mai pidustustele. Leedu ja Eesti teatavasti ju ju sinna ei lähe ja, ja kuna visiit toimub vahetult Moskva eelbuss läheb ise ka Moskvasse, siis suure lähevad koosse. Kuidas sa seda nagu hindad, kumma kandi pealt siis, et kas see on nagu tunnustus, tunnustav õlalepatsutus, et tublile Läti presidendile, kes ikkagi läheb sinna, sest see on ka nii-öelda Ameerika soov või, ja ma arvan Vot see on, ma arvan, et Bush ilmselt oleks pidanud seda teatavaks väljakutseks Moskvale, kui ta oleks külastanud riiki, mille president Moskvas eile Või on see teata niisugune noh, kompensatsioon selle eest, et ta sinna läheb, et teised ei vaja, teised on nagu sirge seljalisemat ülejäänud kaks Leedu ja Eesti ja Läti, kes on noh, teatava kindlasti rohkem venepoolse surve all. Et push kardab sellega mõnevõrra rikkuda suhteid, sellepärast. Aga samas just Freiberga on see, kes on nagu viimasel ajal kõige soojemalt sõna võtnud selle üheksanda mai teemal ja, ja kõige rohkem maailma avalikkuse silmis olnud nagu balti liidrirollis, sest noh, Eesti ja Leedu presidendi teate peale ta Moskvas ei lähe, öeldi, et noh, hea küll, ärge siis tulge. Aga kui kui-Freiberga Ta ütles, et ma tulen ja hakkas hakkas samas esitama kommentaare igal pool, siis sellele reageeris minu meelest moskva olulisemad Ei, seda küll Moskva reageeris valuliselt, aga mulle meenub üks hiljutine küsitlus, mis, mis tehti venelaste hulgas ja seal ikka suu suurem osa vastanuist pidasid seda asjaolu, et Leedu ja Eesti president ei tule Moskvasse oma rahvuse jaoks äärmiselt solvav. Mingi teise küsitluse järgi suurem osa venelasi arvas, et Freiberg-Freiberga alt tuleks kutse tagasi võtta. Nojaa, aga Freiberga teeme niimoodi, Freiberg ikkagi läheb, see on, sest see on see, mis ta ütleb selle selle kõrvale, see on nagu omaette küsimus, aga. Kuigi Venemaa praegu hea meelega võtaks kutsuda, ainult saaks, sest et see on nii nagu me oleme siin oma saates ka kuude kaupa rääkinud, et et kui minna, siis teha see minek kuidagi ebameeldivaks, et, et Venemaa tunneks, et noh, midagi on ikkagi viltu kõigele vaatamata. Et see ei ole mitte alistumine, vaid see on nii-öelda sirge, selja line oma tõe kuulutamine, olgu see siis kas tulek Moskvasse või, või mittetulek, aga ühel või teisel moel. Nii et noh, muskustasin piisavalt olnud signaale, et parem, kui ei ole teda kutsunud, aga noh, loomulikult kutset tagasi võtta ka ei saa. Huvitava. Kas see oli Leedu, ma nüüd tõesti ei mäleta enam, kas Leedu poliitik, kui oli see leedu analüütik, kes ütles. Seal oli üks Leedu presidendile lähedal seisev isik. Et teda nagu hämmastab see, et Bush külastab Balti riikidest kõige nõrgimat ehk siis Lätit, et ta ei lähe kõige tugevamas ehk siis Eestis leedulase suhtelist arvamust kuulda. Et sealhulgas Lätile nagu kahjulik, et Bush näitab sellega Moskvale kätte, missugune kolmest balti riigist kõige nõrgemal noh tegelikult Moskva teab isegi, et huvitav mõttekäik roheka push nagu toonitab seda, et Läti vajab tuge ka selle visiidiga. Me toetame Lätit ja ja noh, Eesti ja Leedu nagu seda tuge siis justkui ei vaja. No nii või teisiti Kus läheb Lätis, Venemaa välisminister Lavrov tuleb kuuldavasti ikkagi Eestisse. See sõnastus oli ka nii väga huvitav. Ma ei ole küll viimastel päevadel kuulnud, et meie välisministrilt Rein langilt oleks keegi küsinud, et kuidas ta sõnastas ja kuidas, nagu täpselt on kõlanud, aga võimaluse korral. Vene välisminister Lavrov tuleb Eestisse. Ei ole otseselt seotud piirilepingu allakirjutamisega sellepärast et piirileping vajab vene mida iganes bürokraatiaprotseduuride järgi mingisuguseid kinnitamisi ja kooskõlastamise, mida nii kiiresti teha ei saa. Ikka midagi taolist, kostis. Ja sinna kõrvale või tähendab sinna otsa oli kohese vana mantra pandud vana plaat, et vaja moodustada ühine töögrupp, kes hakkaks ikkagi poliitilist deklaratsiooni arutama. No ilma selleta ei saa ilmselt Lavrov Moskvas üldse välja sõita ja lennukis kurssi võtta Tallinna poole. Muide, seoses Kõrgõstani ja üldse endise nii-öelda nõukogude ilmaruumiga rääkimata on väga huvitava avalduse tegi Venemaa president alles äsja Jerevanis ja ma enne saadet ka natukene omavahel arutasime seda asja, aga, aga see asi on väärt ka nii-öelda siin saates eraldi välja tuua. On see, et, et Putin ütles, et SRÜ on põhimõtteliselt oma rolli täitnud ja et loodi selleks, et oleks Nõukogude Liidu lagunemisel võimalikult pehme moondumine nende riikide jaoks mis on täiesti täiesti uus lähenemine, sest seni nagu me kõik oleme aru saanud ja üsna üheselt on SRÜ ikkagi SRÜ püütud aga ajapikku muuta selliseks Nõukogude Liidu noh, kui mitte õigusjärglaseks, mida, mis, mis rolli tahab ikka Venemaa iseendale võtta ja ainuisikuliselt siis siis vähemalt nii-öelda ühtset majandusruumi, et sellest saaks nii-öelda Venemaa vabalt toimetada. See on olnud ikkagi ka Jeltsini mõlema ametiaja ühe ühene eesmärk. Nüüd Putin andis nii-öelda sellel asjal selgelt tagasikäigu. Nojah, aga samas on ka näha, et ega sa SRÜ projekti ei ole nagu tööle hakanud õieti ja, ja kuna on päevakorras juba Vene-Valgevene liit, siis võib-olla tõesti see ülejäänud ebamäärane moodustis ei ole Venemaal enam vajalik. Ei, ma arvan, et see on talle vajalik, sellepärast et hüva, võib-olla tal ei ole riikluse seisukohast seda vajalik noh, võib-olla ei taheta taastada Nõukogude Liitu, ütleme sellisel kujul, nagu ta kunagi oli, aga Venemaal on ikkagi äärmiselt oluline, et need riigid, kes on siis Venemaa ümbruses piiride lähedal, oleksid ikka võimalikult Venemaale kuulekad ja soodsad. See avaldus võib-olla on tingitud lihtsalt reaalsusest, kuna on ju näha, et SRÜ riigid järjestatud Kaovad ära, kui just nimelt seda sügavamale. Need on ikka seesama vana põhimõte, et viinamarjad on hapud, eks ole, kui Gruusia on ära kukkunud, Ukraina on ära kukkunud Kesk-Aasias ilmselgelt käärib siis, siis võib-olla see ei olegi kuigi noh öelda seda nii-öelda Armeenias. Mis on Venemaa, noh, ütleme reaalsuse kants kogu selles piirkonnas Armeeniast armilise ka olnud nii-öelda opositsiooni väljaastumisi nii edasi, aga Armeenias riiklik poliitika on selgelt olnud olla olla Venemaa, kus sõnakuulelik Armeenia ei ole iseseisvat välispoliitikat, mis, mis kahjustaks mingil mingil määral Venemaa huve. See on juba niimoodi olnud 90.-te aastate algusest saadik. Ja Armeenia ei ole seda, seda poliitikat kunagi pannud kahtluse alla ja osaltliku Armeeniasse muidugi aru saada. Et ta ümbritsetud sellistest riikidest nagu ta on ümbritsetud ja, ja teises suunas liikumine tähendaks hoopis hoopis mingisuguseid tohutuid mullistusi ja katastroof võib-olla sellele riigile võib-olla tähendaks ka, ega keegi slaidi Jah, SRÜ-sse rööks, aga eks ka Venemaa, mida tulevik on, on nagu võrrand mitme tundmatuga siin ka enne saadet siin võtsime jutuks sel nädalal balti vene uuringute keskuse juhi Juskydi Postimehes ilmutatud artikli, kus kus ta päris elegantselt tõestab seda või viitab sellele võimalusele tegelikult Putini ühtse Venemaa ajutine nähtus, et et Putini varjus tema selja taga teatud jõustruktuurid juba ammu koovad ühte teist stsenaariumi Venemaa jaoks ja, ja varsti võib-olla ma ei mäletagi enam, kas Putin oli, on hoopis teised nimed, keda me praegu ei teagi. No et Putin on ajutine nähtus, see nagu peaks tulenema juba juba seadusest, et tal saab teine ametiaeg täis ja ta peaks nagu loobuma ja mida ta on lubanud ka teha. Aga see, et, et meeldib meile Putin või mitte, aga see, et tema järglane võib olla palju hullem, see seal muidugi. Seisukohta teisest küljest jällegi väga vara on hakata mingi kohvipaksu pealt ennustama, tähendab märgid, mis, mis me Venemaal näeme, need on muidugi hoiatavad, selles ei ole kahtlustki. Aga Putinil on nii-öelda teist ametiaega istuda veel väga kaua aega ja vaatame lähemalt alles asja siis, kui, kui see teine ametiaeg hakkab lõpule lähenema. Ja kas Putin on see mees või Putin, ei ole see mees, kes Venemaad edasi tüürib. See Ma arvan, et täiesti ebaselge küsimus, et praegu on natukene natukene ka veel spekuleerida, võib-olla sellele tundmatule jõule, kellest kellest jutt on ja kes valmistab ette nii-öelda järgmise Venemaa juhi tulekut. Võib-olla sellel jõule hoopis Putin meeldib, näiteks mudil sobib ka edasi Venemaa tüürima. Ma ei siin ole midagi vara, Putinil on kadunud ja tulevad teised ja me selle momendi maha magamist võib Eesti jaoks juba hilja olla, sellepärast et siin siin käivad nagu enamus asju käib praegu majandushoobade kaudu ja sellele on ju väga palju juba viidatud, et Venemaa majandus kombitsad balti riikide suunas mitte ainult balti riikide suunas. On on väga tugevalt ja kui, kui majandus pannakse käppa, alles on kama, kõik seal võimule tuleb, kui oleme käpal, Sulev käpal. Nojah, päris kama ikka vast ei ole. Üks asi on majanduslik sõltuvus, teine asi on. Poliitiline ja see majanduslik sõltuvus ütleme noh, see käib firmade kaudu, me võime muidugi küsida, kuivõrd-kuivõrd on Venemaal firmal riigist sõltumatut praegu ja tulevikus. No ma näen seal sellist hoiatavat seost siiski, et kui majandus on nii-öelda käpal siis kõige halvemas mõttes siis poliitiline võim muutub lihtsalt palun salajasemaks vähene avatumaks ja enam manipuleeritavaks. Ja kuigi Eesti on väike siin kõik asjad nii-öelda kumavad läbi ja kõik on aeg-ajalt kuule paljastusi, mis toimus eile või üleeile või vähemalt kuu aega tagasi. Ja mis on teinud ka ütleme, meie ajakirjanduse selles mõttes väga efektiivseks, et noh, enamus asju ikkagi nagu varju ei jää siis kõik tunnevad kõiki, riik on väike, inimesi on vähe siis see, see, see protsess võib ka minna nii-öelda teises suunas, kuigi kõigele vaatamata, et me nii-öelda oleme suures Euroopa liidus ja, ja, ja kõik need asjad, noh, seadused peaksid garanteerima selle, et kõik asjad on läbipaistvad, aga aga see ei pruugi tingimata nii olla. Trasbedendaga öelda. Jah, ei, ma tahtsin, et te saate ka Euroopa liidus, küsin midagi, eriti läbipaistev ei ole, sellepärast et ega me ei tea, mis, millist poliitikat tegelikult kult soovib ajada Venemaaga Prantsusmaa või Saksamaa, õigemini aimama, millist poliitikat ajab ja omakasupüüdlik ja seda näha ja siin siin me sugugi ei tasu meilitasu heldida, sellepärast et Prantsusmaa ja Saksamaa on küll sellised riigid, kes nagu vaatavad meiesuguste peale alles neljandajärguliste. No hoolimata sellest, et me oleme nendega ühistes struktuurides Siiamaani ei ole ju eriti teada, mida eelmine nädal arutasid üheskoos Putin siraksöder ja Hispaania liider, see, see, mis oli juttu, et puudutatakse ka Baltimaade küsimust, kaheksa silma vestlusele, aga meile ei mainitud midagi säärast. Mis tähendab seda, et seda kas ei puudutatud või, või puudutati, nii et ei saa sellest avalikult rääkida. Ja need üritused, mis toimuvad nii-öelda Euroopa liidu sees, kui me vaatame seda viimast ülemkogu, kes istus koos ja arutas siis stabiilsuspakti ja ja, ja seda kolme protsendi küsimust ja siis ka teenuste vaba liikumist siseturu avamist teenustele ja noh, kõik see kõik see paraku ei lisa kuidagi nagu optimismi terve Euroopa Liidu tuleviku suhtes. Et ikkagi luik, haug ja vähk, kes, kes veavad laiali seda liitu nendel ei ole väga-väga keeruline seda teha, sellepärast et riikidel on, on huvid ja riikidel on pidev nii-öelda sisepoliitiline häireseisund mis väljendub siis kas mingite mingite huvigruppide töös või väljendub see permanentses valimissituatsioonis ja kui me võtame ikkagi 20 25 riigi ühenduse, siis kogu aeg on kuskil mingid valimised, kuval toimuvad mingid referendumi kogu aeg-ajalt suuremates ja väiksemates riikides, mingisugused asjad mis on väga olulised ja mis sageli kaaluvad üles nii-öelda ühise Euroopa huvid. Ja sinna sinna ei ole midagi muidugi parata, aga see teeb äärmiselt murelikuks kogu see Euroopa Liidu tuleviku suhtes. Kui referendumit mainisid, siis on päris huvitav, mis, mis hakkab juhtuma siis, kui maikuus Prantsusmaal lükatakse Euroopa põhiseadus referendumil tagasi? Ja sinnapoole tundub, et asi tähendab enam kui varem räägiti, et, et noh, et ei ole viga, et ta referendumil põhiseaduse toetajad on nagu ülekaalus siis praegu ka numbrid näitavad vastupidist tendentsi ja, ja see, see numbriline vahe järjest suurem. No ma ei kujuta ette, mis Euroopa tegema hakkab, kui Prantsusmaa selle tagasi lükanud Suured Euroopa riigid, nad on viimastel aastatel korduvalt toonud päris suuri välispoliitilisi selliseid ülesandeid või küsimusi sisepoliitikale ohvriks. Noh, nüüd täpselt samamoodi, Euroopa liit ohverdatakse Prantsusmaa referendumi ja Saksamaal tulevate valimiste altarile täpselt nii, nagu ohverdati. Tee nagu Saksamaa ohverdas transatlantilised suhted Iraagi kriisi ajal oma oma sisepoliitika altarile lasi põhjasuhted Ameerika Ühendriikidega muidugi Ameerika ühendriikidel oma roll seal ka päris tugev, aga, aga ikkagi tendents on ikkagi selline, et kui on sisepoliitikas suurtes Euroopa riikides midagi juhtumas, siis, Selle nimel võidakse välispoliitikale päristuva tündide Ja kannatajad on reeglina väikesed just ise ise kipub olema. Nii et vaatame, mis hakkab Euroopas saama. Kui me räägime siin käppa all olemisest, siis varsti Eestis nagu ei olegi enam suuri firmasid, mis, mis ei ole enam nii-öelda käpa all, kas nad on siis varjatult ja vaikselt läinud vene kapitali käpa alla või nad on avalikult ja suure käraga läinud omanike kätte Hansapanka nagu viimane, viimane meie meie lipulaev, mis, mis on siis nagu kukkunud ja ja nii-öelda väikeaktsionärid on siis ka nüüd alla andnud, kui, kui Swedbank tegi oma järjekordse pakkumise, mis on noh, oluliselt kõvem kui kui eelmine. Ma ei mäleta, kas nupumees oli kass, kes ütles, et Eesti ei ole tegelikult kapitalistlik riik selles mõttes, et Eestil ei ole omakapitali. Et ta on kapitalistlik riik, küll aga mitte omakapitaliga kapitalistlik riik. Kellelgi sentents selle kohta oli, et kapitalil ei ole küll rahvust, aga kes on öelnud, et rahvusele või olla kapitali. Noh, eesti kapital Hansapanga näitel siin mõnel mehel on kõvasti muret, et kuhu see tähendab, on mis on väga tore, ainult, et kui seda afiseeritakse sellisel kujul meedias, et ma sain siin 30 või 90 või 90 miljoni võrra rikkamaks. Aga teate, ma, ma üldse ei taha rikkamaks saada sellest, mul ei ole seda raha mitte kuhugi panna. Siis see näitab, mida see näitab, see näitab kõigepealt noh, teatav annus muidugi otsustan selles asjas, et seda sellisel kujul üldse nagu esitatakse. Aga see näitab ka ja minu arvates väga kõvasti ideede pankrotti mitte nende konkreetsete inimeste Silide ja mõisade Ameeritute selliste ideelisi pankrotti, vaid vaid eesti rahvusliku kapitali ideerist, pankrotti, kui, kui ei ole seda raha kuhugi panna. Jah, sest Hansapanga aktsia oli selles mõttes väga mõnus asi, et sai raha, seisis seal kasvas suhteliselt stabiilselt suhteliselt, riskivad vabalt, ilma et sa oleks pidanud ise midagi tegema, mida millegagi tegelema, mingit initsiatiivi üles näitama. Ja nüüd, kui see raha on käes siis oleks selle selleks, et seda panna uuesti teenima, oleks vaja nagu mingit aktiivsust, ülesannete mingit ideed, aga, aga see on muidugi keerulisem ja. See on nagu loto uit mõnes mõttes, mis järsku ootamatult sülle tuleb, ainult et see oli nagu prognoositav nutta võitletuma ikka, nii palju pileteid olen endale kokku ostnud, mille nimi on siis Hansapanga aktsia siis võit ole kunagi ära ära korjata. Noh, jah, aga inimesed olid nagu valmis selleks, et see seisab seal pikaajaliselt ja, ja, ja praegu ei ole vaja mõelda, mida, mida sellega kunagi tegema hakata. Nüüd ootama, küllaltki ootamatult tuli see situatsioon, kus on vaja mõtlema hakata. Aga see ei ole mitte niimoodi, et sa võitsid ideede puudusele, see on ilmselt äärmiselt oluline teema, kahjuks ma ei ole küll selline eriti eriti majandusala asjatundjat ma, et ma oskaksin väga elegantselt analüüsida, võib-olla Margus Mets, kes tuleb mõnes järgmises saates, oskab seda teha. Et Meil on nagu aru saanud seda, et need nõndanimetatud Eesti kapitalistid, need on kogunud ju raha päris päris tublisti. Hansapanga näide, kellel on 34 miljonit ja ei oska sellega midagi teha, kellel 90 ei oska midagi teha, et kas nagu ei ole siis midagi eesti kapitaliga siin Eestis enam peale hakata või kõik on juba ära harjunud selle Rehepapi kelgu peal liugu laskma? Ta on, ollakse osanikud välismaalastele kuuluvates pankades, ettevõtetes korjatakse dividende. Aga pärast, kui kui dividendid nagu öeldakse, antakse kätte tee midagi, mees sellega siis ei osatagi midagi teha. Küllap osatakse, see on niisugune esimene reaktsioon. Ma arvan, et esiteks 30 miljonit või, või 100 miljonit ütleme riigi seisukohalt ei ole ju väga suur raha, et et see, noh, sellega võid toetada mingisugust projekti, aga noh, küllap need ideed leitakse, aga seda, et seda nagu ei suudetud ette näha, et see on nagu, nagu, nagu naljakas oli selge, et Swedbank ei jäta seda asja, nii et kui nad sind ju ikka päris korralikult otsa lajatas, eks ole, varasem pakkumine oli 11 eurot aktsia eest ja kui järsku see muutus 13 pooleks, siis tõesti Nimeta mõni Eesti kapitalil põhinev firma, ettevõte või projekt, kes, kes on väga vingelt siin, eestlaste, mina ei oska küll nimetada ühtegi. Aga eks need ole ikka põllumajandusse on, jaa, aga me võtame nagu need kõige suuremad vaalad, et seal ei ole jah, tõesti nagu midagi. Nojah, kui, kui suurtesse räägid, noh, ütleme näiteks grossi äriimpeerium. No seda ma naudin jah, näiteks tuua, aga see on noh, selline suhteliselt niukene, lokaalne kaubanduslik, aga noh, ma ei tea, kas või mingisugune vinge sillaehitusprojekt näiteks. Saaremaal hakatakse ehitama ja sinna läheb erakapital sisse, see on ka juba nagu, nagu teadma. Sisse läheb küll, aga valdav osa ikkagi tuleb ju, tuleb ju riigilt ja eriti Euroopa Liidult. Kuulge, meil on, meie riigil, on on probleeme sellega, et Euroopa liidust tulevat raha ära ära paigutada. Võimalikult kiiresti, sujuvalt ja otstarbekalt, nii-öelda põhjendustega mitte mitte lihtsalt ära kulutada, vaid, vaid panna see konkreetsesse ja vajavad väga vajalikku kohta. Ja Eestis on raha üleküllus küll eraisikute tasandil kui ka Euroopa Liidu tasandil. Rahaga midagi, peame hüüdsime ootamatult. No üks võimalus, kuhu raha panna, muidugi seda poliitikasse sumada. Sinna võib ikka panna, ainult et mis mõte sel on? Mõned rahatuusad on öelnud, et siin ei tasu üldse enam raha panna. Ma just tahtsin veel öelda, et paljud on öelnud parteisid rahastanud, et enam ei raha ei anna, aitan. Ja poliitikas seal mõtet nagu panna eesmärgiga, et siis need poliitikud toetavad sinu äriettevõtteid, aga kui sul ei ole ideed äriettevõtte jaoks, siis mida nad siis toetavad? Nojah, ja kui enam erakondadel suurt nagu vahet ei ole, tähendab, kõik käivad kõigiga ja, ja mingi hetkehuvi seisukohalt tehakse nagu lepinguid sõlmitakse koalitsioone, siis, siis peagi siis pead kõigile andma ka kõigile ka ei tahaks anda, või, või noh, ütleme mõni ärimees ei jõua kõigile anda, vaja oleks toetada seda ühte. Aga see üks kuramus, see, kes kuulutas oma põhimõtteid aastate vältel ja üritasin ellu viia ja ka tulemused olid näha. See üks hakata ka tegema niisuguseid asju, et ei tahaks talle nagu raha. Andesta nagu alt vedanud, selle selle raha eest ei tule nagu õiget seda dividendi tagasi. Ei no raha mõtet anda ikkagi sellisele erakonnale, kes on võimul, kes saab teostuda poliitikat ja siis sellesama raha andja huvides seda poliitikat teostada. Aga viimastel nädalatel me oleme kuulnud ju kõikide suurte erakondade Vooporite suu läbi seda, et meil kombeks opositsioonis kaelal Ühesõnaga, seal ka tööd teha, opositsioonis olla. Me võime kõigiga läbi rääkida. Positsiooni sa oled, no sai kaitse ja siis selle raha andja huve seal opositsioonis olles. Sa pead ikka. Kujuta ette ärimeest, kes on andnud kogu aeg raha Reformierakonnale ja ta teab, et selle eest ta saab maksule, mis saab ettevõtte tulumaksuvabastuse ja nii edasi, mida ta ka saanud, eks ole. Ja, ja loodab, et tulumaksu arvel, et inimestel, kes tema ettevõttes töötavad või ettevõtetes töötavad, ei tulumaks väheneb aastast pikka julgelt palka ega ei, ei juurde maksma, mingisuguses rahutas ei tule, sellepärast et palk nagunii tõuseb iga aasta automaatselt seaduse sisse kirjutatud nagu, nagu riiklik pension, eks ole. Ja järsku erakond ütleb, et ma hakkan näiteks Keskerakonnaga koostööd tegema, kes tahavad astmelist tulu. Kasvõi ütleme niimoodi, et juhul kui ma ei saa oma põhimõtted ellu viia, siis ma olen hoopis opositsiooni. Lähtudes kuldsest investeerimispõhimõttest, et ei tohi hoida kõiki mune ühes korvis, tuleb anda muidugi kõikidele erakondadele kõike, mida pisikestele viste, pisikestele mõtet, aga ütleme tegelikult tõeliselt suured Haapsalu ärimehed teevad USA-s on ju üsna levinud, et annab üks ja sama inimene nii vabariiklaste kui demokraatia. Jah, aga ta ei anna liberaalidele kommunistidele nendele arvukatele muudele väikeparteidele. Aga meil on neid, meil on neid palju. Parlamendis jõuame. Jõuamegi sinnamaale välja, et ilmselt on meil erakondi liiga palju, et oleks. See tabask tagas ka naguniisuguse stabiilsuse, kui oleks mingid kaks suurt kes üks neist võidab valimised kordamööda, ütleme ja siis on, saab ta endale haarata mõned väiksed kaasa ja teha teha endale valitsuse ära. Või oleks vähemalt kaks plokiga, millest pellet ristlikult, aga palju siin juurutatud Savisaar räägib vasakjõudude plokist ja, ja, ja Res Publica ja Reformierakond on, räägime paremjõudude blokistaga ühestki plokist. No just jah, selles mõttes oleks olnud ehk siiski kena, kui Res Publica Reformierakond oleks ühinenud ja oleks niisugused blokid tekkinud. Nagu sa saad ühineda, kui kui üks on äärmiselt populaarne, populaarsus tõuseb ja, ja teisel on viis protsenti alla selle Nojah, kui mõelda selle peale, et praegusel hetkel me oleme nagu ees ja sellepärast ei saa esineda, siis muidugi mitte. Tegelikult on see ajafaktor muidugi praegu üsna määrav kogu selles supis, mis kokku on keedetud, mindi lahku, aga, aga head vormelit nagu jätkamiseks ei ole. Kuulge, tuletame meelde, kuidas omal ajal tuntud ärahüppaja partei Reformierakond lahkus kolmikliidust mida juhtis Mart Laar ja, ja tegi kiiresti liidu Keskerakonnaga, siis ei valimisteni all aasta. Ja siis on ju võimalik, et see nii-öelda Paet kalevi alla mõneks ajaks mõnede oma kõige olulisemad ideed ja üks ütles, et okei, külmutame selle teinud, külmutame selle ja, ja oligi rahu majas ja sündis seni Eesti võib-olla kõige tegusam valitsus. Aga praegu ju niimoodi ei saa, sest valimisteni on korraliste valimisteni on tervelt kaks aastat aega. Ehk siis pool sellest ajast, mis, mis rahvas oma mandaadiga andis. Ja, ja nüüd no üks öelda, et ei, et meie maksureform peab säilima ja teine ütleb, et aga, aga hakkan kokku küll, aga astmeline tulumaks, see on nagu, nagu tuli ja vesi sõna otseses mõttes tähendab Reformierakond ju lubada, et nende valijaskonda ehk siis rikkam osa Eestist ettevõtjad ja kogu see muu muu seltskond selle, selle rahakotist hakatakse selliseid põhikool ära ära võtma astmelise tulumaksuga siis ei tule kõne allagi. Nii et noh, me oleme tänases saates muidugi ennustanud kampsunite kombel mitu korda, aga aga ma, ma praegu küll ei riskiks, nagu öelda, kõige kõige, kõige tõenäolisem, mis, mis tundub hetkel on, on ikkagi see, kui me vaatame asjadele nii-öelda pragmaatiliselt otsa, on see, et vana koalitsioon jätkab või, või tehakse väike remont küll tõenäoliselt uue uue peaministri juurde. Leegitsevad vihkavad pilkudega teineteist põritsedes jätkavad endiselt ühes. No minu käest küsis küll üks üks Res Publica juhtivaid tegelasi, sa tõesti arvad ökom, läheme uude koalitsiooni Reformierakonnaga, et siis siis me uuesti paneme justiitsminister Ken-Marti Vaheri või loomulikult me ei pane. Ega, ega meie jaoks ka ei ole nagu häid lahendusi. Ma tean, et leegitsevad vihkavad pilgud, ma ei tähtsustaks seda üle, sellepärast et seda juhtunud aeg-ajalt nagu enam-vähem kõigi erakondade vahel minu meelest enam-vähem kõik Eesti erakonnad on varasemal või hilisemal perioodil deklareerinud, et Keskerakonnaga nad mingil juhul koalitsioon ei lähe. Ja samal ajal on enam-vähem kõik ei olnud valmis seda tegema, noh, väikeparteid nüüd välja arvatud. Nii et see, selline poliitiline viha, aga see on minu meelest suhteliselt lühiajaline nähtus. Nojah, see võib olla ka lühinähtusega, aga üks võimalus on ka see isiklikud halvad suhted on Eesti poliitikas võib-olla see kõige tähtsam faktor, mis takistab ühel hetkel kellelgi kokku minemisest või kellegi lahkumine? Ei ole ju noh, ideede tasandil ei ole ju mingisugust sellist, kas siis väitlust või, või siis ühisnõule jõud, mis on see, kas lepib ära või lepi isiklik vahel juhtub või ei, lahtu, aga kui ta jälle puhkeb, siis on see põhiline tegur, miks minnakse lahku. Jah, aga ma ütlen seda, et ta lahtub suhteliselt kiiresti. Ta võib muidugi puhkeda siis jälle kasu ka suhteliselt kiiresti. No ma me kõik vaatasime, noh võib-olla Aarne Rannamäe ainult vaadanud, kes juhtis saadet foorum siin paar nädalat tagasi, siis kui Atoneni raudne Reformierakonnast Res Publicas, siis igatahes mina teiselt poolt televiisorist tundsin kallimad, et kui nad sealt televiisorist välja pääseksid, ilmselt läheksid üksteisele kallale. No eks nad ole mõlemad juba sedavõrd kogenud, et televisioon on suurel määral show, mida ta peabki olema ja ei pärast, ei pärastega enne ei olnud mingit plahvatusohtlikku olukorda, nii et saatejuhi võime seda kinnitada. Aga selles mõttes muide olen Atoneniga nõus meie praeguse aja ühe esikraaklejaga, et Eesti vist ei kannataks välja koalitsiooni, mis oleks suurem kui kolm liiget. Selles mõttes on päris asjade loomulik käik, et see nii-öelda natuke aega õhus virvendanud vikerkaare koalitsioon haihtus kiiremini kui, kui, kui päris vikerkaar taevas, et see, see oleks olnud tõesti sisse ehitatud, nii et, et kui see on nii palju osapooli. Neli ütleme, kolm väiksemat, üks suurem pluss veel ennast määratlemata ahju või vabandust, me ei tohi olla vaid nurgapealsed aknaalused. Et Ma muidugi vaadates tänasest luges tänasest õhtulehest Peeter Kreitzbergi muljeid sellest spiikri ase spikrite valimisest Parlamendis. Vaene mees ei ole veel üle saanud sellest sellest lootusest, et tema ongi see spiiker, kes järgmine hommik ära valitakse, siis ühtäkki selgub, et liitlane on järjekordselt alt alti. Jälle kanna hoobiga löön seal ikka tore, kui neljapäeva õhtul kell kaheksa lepivad osapooled kokku. Esitame järgmisel päeval spiikrikandidaadiks Kreitzbergi, sealhulgas ka Reformierakond vaale. Kreitzberg läheb õhtul magama õndsas teadmises järgmisel päeval spiikriks ja siis selgub viis minutit enne hääletust, et Reformierakond otsustas ikkagi teistpidi. Läbi see on kahtlemata väga suur isiklik draama ühele inimesele, aga noh, nüüd on ta nagu Spik asespiikri kohast ka ilma ja nagu peni pehmest leivast, nagu öeldakse, aga muidugi selles mõttes on Ene Ergmale nõuõiguseta ta, kui ta ütles, et, et kui oleks valinud sealt akna alt ühe spiikri kohale nii nagu Kreitzberg seda on et siis, siis, siis siis oleks noh, kõik asjad olnud nagu, nagu pea peal. Et spiikri koht, mis kuulub nagu koalitsioonile, kuigi praeguses olukorras ka ütlemise situatsioon, kus hommikul valitakse spiikrit ja ja ase asespiikri ja, ja kahe tunni pärast peaminister viib avalduse Kadriorgu errumineku kohta, et see on ka natukene skisofreeniline olukord, et seadusetegijad võiks ka niisuguseid asju muidugi ette näha. See ei ole päris õige, aga ütleme nii, et tsenter menüüde kokkuleppe järgi spiikri koht peaks kuuluma koalitsioonikandjaid, kes on praegu koalitsioonis ja kes on opositsiooni südameid. Nojah, kas koalitsioonile või vähemalt siis mõnele suurele erakonnale Aga selles mõttes läks Toomas Savi On olnud ju spiiker perioodil, kui Reformierakond olnud võimul Aga kui spiikri kahaneks saanud jah, keegi nii-öelda sotsiaalliberaalidest või kes ei ole siiani tahtnud või suutnud või soovinud ennast ära määratleda, et mida, nagu Eda edasi hakkavad tegema, kuigi sealt on kuulda olnud hääli, et ärge alahinnake meie püüdu nii-öelda parteistuda mida iganes see ka ei tähenda, kas siis sünnib sellest kaheksa või üheksaliikmeline nii-öelda partei rakukene, kes hakkab siis uusi liikmeid värbama või sulavad ja sulanduvad nad teistesse erakondadesse loodetavasti tugevatesse erakondadesse ja teevad õigeid panuseid, aga, aga me ei tea tegelikult siiani, mis nagu toimunud No see on Männiku kokkuleppe järgi veel mõne ajani kehtis ka see reegel, et üks asespiikri koht on opositsiooni oma, aga see nagu juba tükk aega ei kehti. Sest et Kreitzberg okei, ta ei kuulunud koalitsiooni, opositsiooni ta siiski nagu ka ei kuulunud. Praegu, kui peaks sündima see uus koalitsioon Res Publica Reformierakonna Keskerakonnaga, siis on nagu kõik kogu juhatus koalitsiooni poole pealt. Nojaa, aga kuule sündinud veel ei ole, sest me ei tea, võib-olla praegu on üks asespiikrit Est opositsiooni oma. Kui selle nagu ka Res Publica looja professor Taagepera ütles, et, et see on nagu tsirkuse solvamine küll parafraseerida natuke tuntud professorit, aga, aga see on nagu tsirkuse solvamine nimetada kogu seda asja sirguseks, see on hullem kui palagan. Mis toimub, aga, aga tähendab mingisugused põhimõtted või mingi mingi raamistik, ta oli ju ikkagi on, sest muidu me elaksime mitte maa peal, vaid kuskil kuskil teisel planeedil. Mingisugused nagu seadus paraadi peavad kehtima. Ja selles mõttes noh, ma ütlen veel kord, et see ajafaktor, et valimisteni ja valimisi ei taha ju vist enamus erakondi tegelikult nendest kuuest aga ka sotsiaalliberaalid, ma arvan, mitte eriti siis ajafaktor, et vot valimisteni on jäänud kaks aastat, ma, ma ei, ma ei, ei kuigi tõesti ei kujuta ette praegu Reformi ja keski nii edukat abielu. Ma olen tegelikult juba siin paar nädalat haudunud sellist uitmõtet või sellist ketserlikum mõtet, et kui sina, Aarne rääkisid, et kui Atoneni raudne kaklesid teleekraanil, nii et suled lendasid kui kaamerad, nagu öeldakse, kustusid, siis olid nagu täiesti normaalsed ja suhtlesid omavahel. Ei, ei, seda ma ei väida ja nii see ei olnud, tähendab pärast seda nad ei suhelnud, aga nad jätkanud ka kaadritagust. Ei, aga see mõte tekkis mul siis, kui Tallinnasse ka maja toimus. Et mis siis juhtuks Eesti poliitikas, kui Eesti ajakirjandus sõlmiks sellise vaikiva kokkuleppe, et ei trükimeedia, ei raadio, ei televisioon kaks nädalat ei räägi sellest poliitilisest jandist mitte ühtegi sõna ei näita mitte ühtegi pilti. Huvitav, kas siis nagu tuleks mingisugune loogiline lahendus kiiremini kätte või mitte? Tead, see meenutab mulle ühte vana nalja ETV ekraanilt, kus miilits seisab keset ristmikku ja vehib kätega, oma arust suunab autode voolu, aga, aga mitte keegi ei pane teda tähele lõpus küsima, milleks ma siin seisan. Siis tekib see küsimus, et ei, aga tegelikult ka teistpidi võttes, et milleks me siis nagu elame või milleks me siis nagu tööta, milleks ajakirjandus on? Et me töötame ikkagi valijate huvides. Et valijatel oleks kergem otsustada, vähemalt ma arvan, et parem osa ajakirjandusest selleks selleks nagu töötu. Ma arvan, et valijal praegu küll ei ole kerge otsustada. Hoolimata ei kindlasti, aga ma arvan, et valijale jätab see oma jälje ja kui järgmistel valimistel ükskõik, mis raha nad siis toimuvad, tuleb kohale urnide juurde 30 protsenti inimestest, näiteks veel vähem. Et see, see on nüüd kindlasti poliitikutele see signaal, et midagi peaks nagu, nagu ettevõtte. No elame-näeme, algavad all või vähemalt vähemalt aprilli esimesed päevad hiljemalt peaksid nagu mingi selguse majja tooma ja me hakkame siis rohkem ennustama, vaatame, mis, mis saab ja mida nad veel on suutelised välja mõtlema, et ühest küljest meid lõbustada, aga teisest küljest on see kokku ju väga-väga kurb, mis, mis tegelikult toimub. Nii, päike tuli välja meie saate ajaks vähemalt siin Tallinna südalinnas. Küll see kevad tuleb ja meie praegu lõpetame. Peeter Kaldre, Mart Linnart, Aarne Rannamäe olid täna siin stuudios. Ärge unustage siis täna öösel kell kolm kellasid helisema panemast üles ärkamas kellad õigeks panemast ja siis uuesti magama joonistaksin enne magamaminekut juba kella ära keerata, peaks öösel tekib niisugune varga tunne ära ära varastanud ja, või sisevõidu laenu võtnud, et alles oktoobris seda tagasi meile anda. Ühesõnaga, kell kolm öösel igavest maas tuli põlema ja rahvas kellade juurde ja või kuidagi tsentraalselt võiks olla, äratus toimub. Nonii, aitäh, aitäh meid kuulamast. Aitäh kolleegidele. Jaa, jaa, kuuleme jälle.