Plaani põgenik. Kell on nii kaugele tiksunud, et plaadipõgenikud on jällegi taas aeg merele minna ja tänases põgeniku saatus on kaks meesterahvast ütleme kaks noort meesterahvast. Üks on küll natuke noorem kui teine, üks on noorem kui saatetegija, mina olen Jansa ja minu kõrval on välismaa nimega mees kes on tegelikult, kuidas ma ütlen. Hall kardinal Eesti raadios nimelt ilma temata ei toimuks väga paljusid ülekandeid, saateid ja kõiki neid vis asju tänapäeval arvuti teeb. Tema nimi on vita autos partinoonis, tema on siis, kes ametituled. Kõigepealt tere, tere. Tere. Tere. Et ameti poole pealt ma ütleks, et kõige lihtsamalt lihtsalt? ID arvuti. Spetsialist või asjatundja. Nii et selline itimees on meil täna stuudios või võib laiali laias laastus võtta, aga, aga tegelikult ta on natuke laiema profiiliga, et ta päris nii-öelda sina patsi poole kisu. Ma just tahtsin öelda, et su poole miinus kaheksa prille ja, ja patsi, sul ei ole ka taga, et sa oled selline täitsa tavaline tegelane. Miks ma just hitti mehedena saatesse võtsin, sellepärast et ma tean, et vita autos oli see mees, kes päris edukalt tegi siin. No ütleme, üks kümmekond aastat tagasi diskosid ja tema teeb muusikas ka päris palju. Ehk siis oskab rääkida just 90.-te lõpu. Ja jah, 80 90 oli siis sinu lemmikperiood, et sellest muusikast, millest nagu mina suurt tuhkagi ei tea. Tegelikult peaksid teadma küll, aga, aga aga muud muud huvid ja tegemised, aga 90.-test jah, selles mõttes, et see oli nagu selline kõige aktiivsem diskotegemise periood, isegi siin aastatuhande vahetus ka tegelikult paar aastat otsa, sest tegelikult päris nii-öelda kohvri nurkades siin eelmise aasta sügisel. Ja siis täna võiks siis öelda, et see on sinu sinu ajaloos, sinu ajaloos, eks ju. Kõige sellisem põrutavam hetk sellepärast et praegu nagu vis kuulutad välja oma Siskuri perioodi viimase nii-öelda ülesastumise No võib niimoodi öelda jah, siis kui sa tegid sellise pakkumise, et võiks nagu rääkida muusikast, et siis põhimõtteliselt enda jaoks ma tõmbasin eelmise aasta lõpus kriipsu alla, aga siis võiks selle saatega nagu sellise ametliku lõpu nagu. Ja ole nagu alla tõmmata. Muidugi never say never, nagu ütles Bond. Äkki sulle äkki tuleb mingisugune sõprade ringkond, kes ütleb, et vot siit autos mängi meile just 94. aasta menulugusid hitte ja ja meil on selline mõnus pidu, et kas oleksid nõus, ma arvan, et ega sa vist ära ei ütle. Noh, eks see, eks, see sõltub kindlasti olukorrast ja kes teab jah, et põhimõtteliselt kõik on ju võimalik siin maailmas etega võimatuid asju ei ole aga noh, enda jaoks selles mõttes sellise ametliku tiitši rolli ja ka kui nii-öelda mingisuguse elatusallika selle poole pealt on nagu kriips alla, et, et lihtsalt muud valdkonnad suruvad oma peale nii pere kui muu töö siin raadios, et lihtsalt selleks ei jätku aega ja ja kui selleks aega ei jätku, siis ei ole mõtet seda teha. Just väga õige. Aga on sul palju plaate kodus kuskil? Ma huvi pärast natukene eile sirvisin neid, kui sa ütlesid, et saatesse tuleb, ma ei ole neid kunagi lugenud üle, aga aga korraks nii-öelda natuke arvutasin ja vaatasin, et et singel, plaate ma usun, et see ütleb tänapäeval juba enam-vähem kõigile midagi, mis on singelplaat neid natuke alla 1000. Ja selliseid kauamängivaid LP-s kogumik, neid on? Ma arvan, et natuke alla 500, et ei ole kõige väiksem, aga ei ole, ma arvan, ka kõige suurem. No sa oled ju seda tüüpi mees ka, et eks ju, et ka sina ju naljalt nüüd tänapäeva seda haigust ei põe, et sa teeksid plaatidest hirmsasti koopiaid, et sa oled ikka nagu see maksad ikka selle plaadi eest raha ja, ja tegelikult vist Discord vist ei saa, ei saagi vist nii teha. Teod, copy ja mängivad ja võtavad raha. No see on nii komplitseeritud küsimus tegelikult tänapäeval diskor jaoks, et tegelikult Ma väga-väga raske on tegelikult seal isegi tänapäeval piiri tõmmata, et missugune see on siis see piraatplaate mitte sest paljud firmad tegelikult annavad on võimalus sul osta lausa interneti kaudu Emmbeegolmesi ametlikult koos selle õigusega, et sa võid nad plaadiks kõrvetada, diskudel mängida, nii et väga raske on nagu hakata neid litsenseerima. No muidugi, need, kes siin teevad, võib oletada, enamus nagu sellist teenust ei kasuta, aga et sellepärast nagu üritatakse ikkagi poest neid originaalplaate või originaalvalimisega soetada, et sellega pole mingit probleemi ja ei, seda ei ole kuigi noh, ma mõtlen, et see just see ajalimiit, et muud tööd raadiotööd on nii palju, et neid üritusi jõua tegemas käia, et seal on ju tegelikult originaalplaadid suruvad nagu peale, et et kui sa tahad neid osta ja nii-öelda ajaga kaasas käia, siis, siis sa peatud selleks, et nii-öelda kulud tasa teenida teatud arv koordi nagu ka kuus kindlasti minimaalselt töötama. Muidugi, ja ja noh, plaat maksab ju palju, aga ühe plaadiga ju ei tee ära need need investeerida tava alguses ikka kõvasti rohkem kui kui, kui seda nii-öelda tulu saada. Alguses tegelikult päris huvitav oli see, et, et siis kui mina diskusi tegelikult hakkasin tegema, siis ju kõik ei suju veel kassettide peale isegi lintmakkide peal ja, ja noh, siis oli, võib öelda kõik piraat, kõik, kes vähegi midagi tegid, oli piraat tegevus tegelikult, et et siin ei ole palju neid originaalkasseti, siis oli meil originaale, ma arvan, mitte kellelegi öelnud, et kõik salvestasid üksteise pealt ja kes kuskilt mingisuguse plaadi tõi, siis toodi hoolega veel vinüülplaat CD mängijaidki ja CD-plaate oli vähe ja tänase saate esimene lugu tegelikult oleks üks nendest esimestest vinüülplaatidest, mis mulle kätte nagu juhtus ja, ja selle juurde võiks sellise loo rääkida tegelikult selle ma sain sellise kuulsa tiitšei käest nagu Soomes on tavaline ribati ehk lee lossis oli üks selline tus Gustavani rivate mängis ja siis ürituse kuskil keskel või lõpupoole siis ta nii-öelda viskas ka plaate nii-öelda saale omaneti tabelis kohal, jah, ja siis siis siis oli niisugune noor poisike ja sain selle kätte ja siis oli kindlasti vanemad tegijad peavad selliste väga kuulsalt eesti diskurit nagu armidalased. Kes läks kahjuks Estoniaga ja kõigi nendega, kes Estoniaga ära meie hulgast Aga tema oli väga suur ka muusika fänn ja siis tema oli ka esimene esimesena minu juures, et kuule, anna plaat, et ma salvestan omale kasseti peale selle ringi ja, ja niimoodi käis kõikide sellel ajal kõikide nende asjadega, et kes kuskilt midagi sai, siis anti üksteisele laenati plaataja antimuusikat ja see plaat, mis ma sain, oli Milli vanilli. Görankonna missiov. Singel, pik singelplaat, LP vinüülplaat. Ma arvan, siis juttu on juba küllalt olnud, et äkki ongi paras aeg hakata siis kuulama muusikat, nii et esimene plaat, mida siis vita autos on nagu oma südame külge sidunud, on siis Milli vanilli, jah. No paneme selle mängima kui, kui sellise välismaise plaadi, sest eks neid meloodia plaate ennem seda oli juba kodus küllalt. Plaadipõgenik jätkub ja stuudios on Jansa ja vita autos Martin unis. Sul on selline huvitav, ütleme, ebaharilik Eesti nimi. Kui sa selle nime oled saanud, mina näiteks ei tea seda. Ebaharilik Eesti nii, ütleme, et ta ei olegi üldsegi eesti nimi. Jah, tegelikult võib öelda niimoodi, et pool verd on Eestist ja pool verd on Leedust pärit, et ema on eestlanna ja isal leedukas ja täpselt pool suguvõsa on Lõuna-Eestis ja pool suguvõsa on siis Leedumaal. Nii et sa oled selline õnnelik inimene, kellel on mitme rahvuse võõrad, kas sa tunned, et oled sa ka natuke lõunapoolsem kui mõni, ütleme, põhjaeestlane seda temperamenti rohkem ja oled ägedam? Ma arvan küll, et, et mõnes situatsioonis või, või isegi päris mitmetes situatsioonides tundub, et sellist mingites teatud küsimustes lööb, see võib olla temperament ja selline asi natuke nagu rohkem välja või, või ei ole nii vaoshoitud või läheb nagu rohkem kui kiiremini nagu keema, kuigi tegelikult ma võin öelda, et ma olen suhteliselt rahulik, et selles mõttes on isegi väga tore, et ma ei ole ise, ma olen nagu mõelnud, et, et ei ole nagunii külm kui eestlane ja ei ole nii temperamentne kui mingi lõuna vahel. Asu Jajaa Sul on mõni siis leedukeelne sõna kaminas või või seal edukalt üldse. Kuna ma olen kogu aeg Eestis elanud, siis ja isaga ega me leedu keeles ei ole suhelnud, nii et leedu keelega, selles mõttes tegelikult kokkupuuded nii minimaalsed, et need on täpselt samasugused leedukeelsed sõnad, mida iga, võib-olla teine eestlane teab, et, et selles mõttes kahjuks ei olnud selliseid võimalusi omal ajal, et pikemat aega leiduma viibida, et et Leedu keelepraktikat saada omal käel siin seda ju õppima. Aga loomulikult, et seda keskkonda pole olnud, et seda saaks harjutada, aga noh vanaema juures, kui sugulaste, isapoolsete sugulaste juures liidud olevat käinud ikka jah. Ei, seal on ikka saadud käia küll. Aga nüüd on jälle üks pikem vahe sisse tulnud, et ta ongi siin mõtteid mõlgutatud, et peaks jälle selle mõttega nagu sinna suunda liikuma, et külastada, et siin mõningad aastad tagasi on jälle tehtud niisugune suurem külaskäik. Kui te ring siis, siis, siis muidugi ei jõua jälle seda külastamist ära külastada, kõike. Et sugulasi on palju ja terve suvi võiks minna siis sinna, et sa teed. Võtad oma mustlaslaagri kaasa ja lähed siis ratastele ja lõpuks siis paari kuu pärast tulevad tagasi Eestisse, siis on käidud nagu kõik leedu sugulased läbi. Jah kipub Antsis juhtuma see, et järsku ja paraadide siinse muude unarusse seda vist nii pikalt ette ei saa võtta, aga aga muusika poole pealt. Siis ma mõtlesin, et võtaks, mängiks veel sealt vanemat muusikat kuskilt 90.-test ja sealt algusest, kus kus ma nagu üritusi hakkasin tegema ja tegelikult veel isegi vanemad selles mõttes, et ma paneks tegelikult järgmiseks looks ühe, ühe oma lemmiklugusid mis on millegipärast läbi nende aegade nagu jäänud mulle nagu meelde ja kummitama ja aeg-ajalt kuulan ja, ja seda võib-olla ka sellepärast, et lugu pärineb 80.-test ja nagu selle 80.-te nagu Goldi ajastu, nagu ka üks sinna kuuluvaid lugusi, aga, aga Eestis seda nagu vähe mängitud ja võib-olla sellepärast on nagu rohkem nagu endale meeldinud seal Fiction Factory Filslik ever seal küll ka Disquarendiksin viimasel ajal ümber tehtud, aga nagu paljud 80.-te lood, et kui seda nüüd originaalis mängida, siis vast tuleb see disk variant juba tuttav. Mina eriti kodus muusikat ei kuula, kui on mõni hea DVD peal kontsert, siis ma vaatan, kuidas sul kodus muusika kuulamisega on, kassa on sul mingisugune oma nurk kodus, et sa lähed siis sinna vaat lemmikmuusika peale ja siis istud, kaisid. Tegelikult selline korralik stereosüsteem on kodus küll olemas spetsiaalne, aga, aga viimasel ajal on nagu tekkinud jälle võib-olla natukene seda aega, kus kuulad, et tegelikult väiksed lapsed kodus on üsnagi muusikahuvilised, kuigi nad on väikesed, nelja aastane ja, ja pooleteiseaastane, aga koos nendega mõnda muusikapala on päris pikalt kuulatud ja mõnda plaati selles mõttes, et kauaaegselt juba varasemal ajal oli muidugi see, et ega kodus kuulamisest midagi välja ei tulnud, siis kui üritada kuskil tegemas käidud üle Eestimaa, nii et siis rohkem oli selline auto muusika kuulamise variant. Sisse ja siis kuulad nagu ära ja kuue uued mingid materjalid, mingid plaadid tulid, siis oli tavaliselt niimoodi, et siis üritasid nagu sõidu pealt ära kuulata, et millega nagu tegemist kiiresti läbi, et ega seda sellist kodus kuulamist, et noh, päris alguses diskuriteo, olgu see siis oli jälle kodus kuulamist nagu rohkem, siis oli seda arutamise poole pealt vaja. Just just, et kui see ümbervõtmine käis, aga, aga see tegelikult kassettide peal tegemine mul ei olnudki väga pikk periood, et tegelikult ma sain üsna kiiresti, hakkasin plaatide peale üle minema, kui teised hakkasid kassettide pealt, läksid minidiski tele üle. Väga palju mingi periood oli, kus tehti minidiski pealt. Siis vahetasin nagu selle etapi vahele jätta, et läksin otseplaatide peale, sealt hakkas vaikselt nende plaate. On sul meeles ka, mis on su, mis oli suur nii-öelda esimene laserplaat CD? Ei, mina kahjuks ei mäleta, ma isegi otsisin eile taga seda esimest plaati, sest ma mäletan, päris alguses ma panin numbrid plaadile peale. Aga kuna siin 90.-te alguses oli, Ühel üritusel käisin Haapsalus oli sealt tagasi tulles üsna suur autoavarii, siis selles avariis said ka plaadid kannatada ja ma arvan, et selles avariis läks plaat lihtsalt puruks ja teda praegu enam ei ole, nii et ma vaatasin, et singleid, mis mul pärinevad, vaat seal kuskil alates number 30-st olid mul alles, aga sealt allapoole neid kahjuks ei olnud, nii et noh, päris neid esimesi ma ei oska öelda, aga 90.-te algusest pärinevat. Aga eks nad olid kõik sellised ikkagi disco valamu seatud asjad, et nad ei olnud kuskilt mujalt muusika valdkonnast. Aga kui eelmises lõigus rääkisime siin mainisin juba oma lapsi, siis tegelikult mängiksin ühe Läti ansambli tuntud läti ansambli Prints tormi ja et ja üks tervitus siis sinna suuremale poisile Markusele. Tema jäi väiksena magama. Selle loo saatel tasus singel peale panda Repiidiga see esimene versioon käima panna ja teise korduse ajal rahulikult magada. Nii et loodame, et Marcos praegu veel magama jää, aga tervitab ikka teda. Seepärast kellani varajane alles. Parata, Vetra vist nii sõnast kutsusid enne Preinstormiks saamist tegutsevat siiamaani päris edukalt ja neil on väga hästi läinud ja olen armastatud punt leedu muusikast ka midagi teada, ega vist eriti midagi. Ega ei tea vahepeal paar kassetti isegi juhtus olema, sai kuulatud siis, kui me käisime seal ja siin isegi olen vaadanud, meil fonoteegis on olemas raadio, tekkis ka sellist muusikat, aga, aga kuna see on ikka kõik leedu keemia ja tegelikult noh, tundub kuidagi, et Eesti muusika natukene mis puudutab sellist popmuusikat ja sinna valdkonda minevat muusikat, siis nagu arenenum või kuidagi nagu et, et see, mis sealt nagu nagu tuleb sellel ajahetkel, mis meil nagu on, et see on nagu kuidagi nagu lapselikum või, või, või on või on see suund seal teine või on see harjumatu või ma ei oskagi seda päris kirjeldada, et et ei saa päris seda nagu omaks võtta, et võib-olla see džässivool ja muusikavoo rocki poole, see on võib-olla selline tasakaalustatuma võib-olla siin Baltimaades, aga see pool kuidagi tundub minu arust Eestis nagu parema Aga mis sa arvad, me, eks ju meie, lätlased ja leedukad oleme nagu, eks ühes grupis ja ütleme, soomlased, rootslased Norra ka juba ja Taani natuke kaugemale nagu teises grupis. Soome punte või soometegijaid ei ole pela Rasmuse nagu hetkel noh, no ühe käe sõrmedel kokku lugeda, palju need tegijad, aga vaata, kui palju on juba juba ajast aega olnud Rootsis tegijaid, alates ABBA'st, eks ju, ja ja sealt edasi, mis sa arvad, mille pärast siin Sa oled justkui ühes majandusruumis ja geograafilises punktis olnud riigid, aga näed, ühel on hästi palju kuulsaid popmuusika ja muusika tegijaid ja teisel on kuidagi ei lähe ja ei lähe, ei lähe ja minu meelest need Eurovisiooni Soome laulud on olnud täiesti naljanumber. Tegelikult kui nüüd päris sügavalt läbi hakata mõtlema, siis mulle tundub, et, et niisugune rahvuslik eripära on ikkagi selle selle taga kinni, sest soomlased on rohkem nagu kuidagi tundub, et neile sobib selle karmima poole muusika tegemine nagu rohkem, sest seal on neil maailmas tegelikult isegi rohkem kui ühe käe sõrmedel üles lugeda bände, kes on nagu läbi löönud Aga aga popmuusika, mis baseerub siis rohkemgi võsukese meloodiate peal niisuguse no hittide peal laagrite peale, et seda suudavad rootslased nagu paremini teha ja, ja tundub, et siin meie poole peal kuidagi ka suudetakse selliseid meloodilise asju rohkem kirjutada, mis inimestele siin väga meeldivad, kuigi viimasel ajal on räppmuusika nagu ja selline, mis ei ole enam me väga meloodiline moodi läinud, aga, aga tegelikult Euroopa poole peal mulle tundub, ikkagi on see ka, et ega see räppmuusika on ka selliste heade meloodiat ega läbi põimitud, et muidu ta päris puhas räpp läbi ei lööks muidugi, et see meloodia osa, ma arvan, on see kõige määravam selle asja juures. Kuna soomlased kuidagi seal põhja pool, olles Meist natuke kaugemal, on neil see soomeugrimugri veel tugevam ja siis nad teevad võib-olla seda karmimat poolt veel rohkem, et neile nagu hingeliselt, et ei suuda nii selliseid lihtsaid meloodiaid nagu teha, kuigi tango nagu tegelikult natuke teine äärmuslane. Jah, on hoopis teistsugune, et sealt on ka kooli õppis mingisugune muu filosoofiline probleem, siin sõpradega arutasime, et näiteks väga tangolembene rahvas tead, kus kohas nimelt Odessas tango väga populaarne ja me kuidagi jõudsime sinna Tsaari-Venemaa aeg ja suured sadamad ja ja kuidagi Argentiina ja kuskilt sealt kant, kaubanduskohvi ja vein ja mis iganes, eks ju, et kuidagi äkki äkki sealt meestega on tulnud, sellepärast et meremehed olid ju tsaariajal olid tegelikult hästi kõrglass, kaptenid ja, ja nende kõrtsid, need kõrtsid, kus nemad oma pidusid pidasid, olid väga elitaarne ja siis käis lihtrahvas ka seal kiibitsemas ja ja nägid, et ja nende kaunid kaaslanna tantsisid tangot ja siis kuidagimoodi läks, et see oli väga in. Aga eks ta siis ongi selline ajalooliselt ja hingeliselt läbi põimunud, et on võetud see, mis nagu sellele rahvale nagu sobib, mis on ajalooliselt nii-öelda kätte jooksnud ja samas on see sobinud nagu sellele tot regioonile see selline muusika tüüpia, eks soomlastega siis on nagu sama juhtunud, et on nende hingelaadiga seda tüüpi muusika nagu rohkem nagu sobinud, aga, aga Eesti poole pealt minu arust väga ere näide. Mulle meeldis selles mõttes. Üks saade oli meie kuulsast nüüd juba kuulsast heliloojast popmuusika heliloojast, Lõhmusest. Kes Eurovisiooni lugu, see on siin vorpinud, et tegelikult tema tõesti oma ütlemise järgi välismaal võiks olla miljonär. Kes on selliseid meloodiaid teinud, kes ma arvan, kuskil Saksamaal või Rootsis neid meloodiaid tehes oleks päris hästi müünud oma oma toodangut. Just sinna ma tahtsingi jõuda, äkki on ka siin nüüd peale selle ajaloolise ja hingelise tagama juures on äkki veel selline kolmas põhjus ka, et see finantsmajandus on show business siis just selles riigis näiteks Rootsis väga hästi sisse läinud. Et Rootsi tegijatel või neilegi rännanud, eksju, no võtame. Või siis doktor halb on, eks ju, kes oli ka väga kuulus, elas Rootsis, eks ju, tegutses Rootsis Varssavi sambaid seal, et et selles mõttes, et neil on nagu põhjust teha, neil on nagu advokaat kuidagi pappi paremini kui ma ei tea. Millegipärast nad on just sinna, ta võib olla millegipärast Soome. Täitsa võimalik, aga, aga ega me siin mingit vastust tegelikult lõppkokkuvõttes ei saa käia, muidugi oleme rahul selle sellega, mis meil endil on just. Lihtsalt Niukest praegu juttu ja tegelikult me tahaksime hoopis kuulata, mis plaadi võtaksid, autosmortinoonis võtaks järgmisena kuskil üksikule saarele või mida ta kohe eriti heasti kuulaks. Hea meelega. No nüüd ma, sa tegid sellise sissejuhatuse, et ma nüüd mõtlen, et missugusel oma panen, aga tegelikult ma panen ühe sellise hästi hästi populaarsed diskoloo, mis ei ole samas ka väga disko, mängiks selle singli pealt ühte sellist versiooni, mis on sellel see oli, ütleme, vikerraadiole see oli hästi sobiv ja vanemale kuulajale ka, aga samas diskovariant on ka tegelikult väga hea olnud. Saan grant Miller streingheri in my life. Ja minu arust seda isegi Eesti Raadio siin vikerraadio programmis, ma arvan, et ei ole kordagi mängitud nii palju, ma vaatasin järgi, et seda isegi fonoteegis olemas. Et mängiks seda lugu ja, ja võin tõesti öelda ja ma arvan, paljud kuulajad teavad seda lugu. Et kes vähegi üheksakümnendatel on üritustel ja pidudel käinud, et see oli hästi nõutud lugu. No see oli küll tuttav lugu, aina lugu, miks mitte ainulugu kuulata, see oli väga vahva varianti ei mäletanudki. Et sellest toast nii mõnus variant on olemas. Jah, seda tegelikult seda versiooni ma olen siin viimastel aastatel isegi üritustel uuesti mänginud ja ja tegelikult siin, nüüd viimastel aastatel 90.-te muusika noorte seas uuesti populaarseks läinud üritustel mängimine tehakse üsna palju kaheksakümnendad stiiliüritusi ja spetsiaalse muusikaga ja 90.-te muusikat, samamoodi spetsiaalüritusi, et et ja samas ka tavalistel üritustel, mis ma olen siin viimastel aastatel teinud, et väga palju küsitakse sellist meloodilist muusikat üheksakümnendatel, sest populaarseid asju, kõik Lääne-tuntud ansamblid ja ja samamoodi tuli juttu siin sünlamusest, tema siuksest meloodiast meloodilistest lugudest ja loomingust, mis on nagu läbi löönud, et tema üks esimesi projekte ja omal ajal, mis nüüd uuesti on kerkinud siin eelmisel aastal populaarseks mängu hitiks klubides oli ju see, mis ta häbimeni las mina siis proovin ka häppin reisija ja jah, et et ei saa öelda, et noored kuulaksid ainult seda uut, mis raadiost tuleb, et et minu teada tehti ka siin alles üks küsitlus noorte hulgas, et mis muusikat neile meeldib nagu kuulata ja tuli välja nii mõnelegi üllatusega, et meeldib kuulata ka üheksakümnendaid ja kaheksakümnendaid populaarseid lugusid. Et ei saa öelda, et see mu enda jaoks selline väga üllatusena tuli. Noorte suhtumine üheksakümnendad muusikasse, et endal on täiesti läbi kogetud fakt üüritustelt, et tahetakse sellist muusikat kuulata ja, ja tasub sellist muusikat üritustel kaasas kanda. Loomulikult, ja eks pidudel käimine on ka omamoodi natukene nostalgitsemist. Et sa kuulad hea meelega sellist muusikat, mis on sulle mingil eluperioodil olnud väga tähtis, siis on mõni mõnda lugu, mis tollest ajast meelde kerkib, jõle hea kuulata jälle ja tulevad mingisugused tunded meelde, mingid lõhnad, mingid mälestused, nii et see on vahva, nende üheksakümnendad on ka nüüd sinna juba jõudnud. Just mis nad olid üheksakümnendatel kaheksakümnendad. Ta on tulnud tiiruga tagasi jälle päike spiraal teinud oma oma sellise pöörde ja siis on siis 90.-tega. Kui just jah, kui just üritusel ei ole mingi teema paika pandud, mis, mille raamides ei saa välja minna, loomulikult, aga eesti muusika tekkis, ega midagi meile, jah, mul ongi siin üks lugu ja ihvilt meie healt kolleegilt, kolleegilt ja, ja minu jaoks üks väga hea plaat, mille ma olen avastanud. Ja info on isegi selle plaadi peale mulle autogrammi kirjutanud. Palju seal neid on, need autogrammiga plaat, neid on kodus tegelikult ma vaatasin, hakkasin meelde tuletama päris mitmeid, et üks kümmekond tuleks kokku ja kõik need enamus muud autogrammid on võib-olla väga enamus ei ole, aga, aga noh, ütleme, et enamus ikkagi on välismaa artistidelt ja siis osa nagu eestijaamadelt ka saadud. Mul on, ma võin, Kekkata, võin laiatavani ülbitseda, mul on kaks sellist plaati. Üks on vinüül ja teine on siis CD, mille autogrammi nagu enam pole võimalik saada, nagu selles mõttes on John Denveri autogrammiga plaadis. Charlesi autogrammiga plaat. Jah, Richards ju käis siin jälle, see võimalus oli täitsa olemas, aga Ifi plaat enne ja pärast päeva, kuhu on kokku korjatud minu arust fantastiliselt eesti autorite lood, nii muusikakirjutajad kui sõnade autorid, kõik kõik nii-öelda puhas eesti looming ja ja siit plaadi pealt mängiks ühe loo, mis on plaadi peal number üheksa ja loo pealkiri on tuletöös ja, ja selle loo sõnu kuulates tekib selline hästi õdus tunne, eriti just sellisel talvisel päeval nagu praegu, kuigi talv hakkab juba nagu kevadeks saamas ja ja selle plaadiga veel nii palju, et, et sellega tervitaks oma teist poega väikest, kes selle plaadi saartel väga meelsasti magama jääb. See selle plaadiga vist oligi see tore asi, et et see pärast päeva Ivo Linna plaadi kui ma mäletan seda plaati presenteeriti, siis need inimesed, kellele taheti selle plaadi tegemise ees, tõi kaasaaitamise eest tänu öelda. Need said padja. Need said padja ja, ja seal oli see kiri peale tikitud enne pärast päeva Ivo Linna. Kes tahavad vähegi romantilised olla, siis minu arust meesterahvad võiksid oma kallimatele või vähemalt koju vastajat koos kuulata seda muusikat õhtul mõnuga ja rahuga, kuigi ma ei tea, kas seda enam plaadipoodides on, aga kui ei ole, siis järsku oleks mõte, et võiks seda veel. Terasid ja kuulame siis Ivo Linna lugu ja selle loo nimi oli tulede öös tule sees. Ivo Linna laulis meile Tore, see on vahva, sellele ma olen lausaline nii-öelda, väga lihtne on sellel lool ette kujutada isegi muusikavideot taha, kuigi ma suur muusikavideot austaja ei ole, et üritustel, kus või diskoteel, mida ma teinud olen, tihtipeale tullakse lugu küsima video järgi, siis mina ei oska nendele vastata, mis kirjeldatakse videode video, kus auto sõitis vasakult paremale, sinine vilkur oli peal ja siis ja siis mehe mees ja naine läksid selles see, kuidas, kuidas, sa ei tea, siukest lugu, jah, aga, aga ma lihtsalt mulle ei meeldi üldse muusikat kuulata, niimoodi või muusikat kuulata ja vaadata, et siis minu arust video nagu rikub selle muusikapala ära. Et et sa ei saa tegelikult, et sul on emotsioon ühelt poolt ja teiselt poolt ja samasse videopilt tegelikult võib nii-öelda noh, talgi tegelikult selle jaoks tehtud, et ta seda muusikapala nii-öelda plussi poole keeraks sinu jaoks. Aga kui hakkad seda lugu eraldi kuulama ilma videota, siis vaatad, et nagu nagu ei olegi ja see, see on see üks põhjus, miks ma tegelikult ei meeldi muusikat vaadata, ütleme niimoodi. Ja tegelikult ei ole nagu selleks aega ka, sest autos või kust nagu põhiliselt kuulata muusikat, seal sa ikkagi ei vaata. Tehisjälgima ja aga mul on, minul on jälle see asi, et see on üldiselt mul pere GPS-i palju kinos ja naine ja ja poja käe väga hästi kinos ja nad tahavad käia, käivad, käivadki kinodega, mina kuumuda, filmid on näha, siis ma tahan seda naat kindlasti kinos. Ja siis hiljem võib-olla siis ka kodus, eks ju. Siis DVD või siis VHS kasseti pealt vaadates kodus ka ta nagu üle, aga ta on mingisugused sellised filmid, mida ma tahan. Kindlasti näen kõigepealt kinos, ma tahan saada selle esimese suure emotsiooni hea heli ja pildiga. Jah kuigi tänapäeval juba on võimalikud sellised variandid, et päris mitmed inimesed ei ehitavad omale ise koju kodukinosüsteemi ja terve toa sellise komplekteerivad, et sa eladki vaatadki seda sisuliselt nagu kinos, kinos. Ja näiteks üks silm on see, mis praegu veel siin Coca-Cola Plazas vist võib vaadata, ma ei tea, kas ta veel on, aga see Ray Charles'i, kellest juba juttu oli rei Charlesi elulool põhinev film Wray, et seda peaks kõigepealt kindlasti. Kes vähegi muusikahuviline on, minge vaadake kõigepealt kinos ja siis provintsis tuletage meelde kodus. Aga läheme siis mustanahalise muusikaga edasi vana, nüüd mustanahalist armilise näoga meest, just siil, see see siil, kes ei ole siil, vot see on see siil, kellel hüljes. Jah, et kirjutatakse kui eesti keeles lugeda seal jah, see siil, kes on seal jah, see ja kes on tegelikult hüljes. Ja täpselt, et üks tema viimase aastate lugusi siis aastast 2003 pärit kerituga, edev ja siiliga, võiks üldse öelda, et see on selline artist, kes mulle lihtsalt iseenesest meeldib tema selline mõnus hääl ja see muusika, mida ta teeb. Ja ta on tegelikult päris pikka aega teinud ja ma mäletan isegi esimesi plaate, mida siililt sai kuulatud siis olid nad veel vinüüli peal olemas. Meil oli seal raekoja platsi taga omal ajal üks suur plaadipood, mida. Ma ei mäletagi, mis ta nimi oli olnud, ma mäletan, et ma sealt vaatasin vinüülplaate sealse koha peal isegi kuulata, et see muusika, mis ta sellel ajal tegi ja praegu ja kõik, et see oli selline. Ühest küljest on ta nagu peol mängitav, samast on ta ka mõnus raadiost kuulata ja kodus ka täiesti iseseisvalt nii-öelda kuulata ilma segavate faktorite ta, et see on lihtsalt niisugune hea lugu, mida võiks mängida. Ja siil, minu poja lemmik ka tema temale meeldis hirmsasti Batmani Lugused, Kispaadi Raus ja et kui see kuskilt tuli, see on see Batmani lugu, nii et siin on küllaltki palju nii-öelda avaldanud meie kasvavale põlvkonnale. Nii et kuulame siis siili, kes ei ole Siilav, kes on seal ja tegelikult on hüljes, eks tõlkida. Midagi ei ole teha, aeg sunnib takka, aitäh. Et autos, et leidsid aja tulla siia. Kuidas palju seal neid lapsi kodus on, kuidas see munade värvimine käib? Tänan, ja see aeg? No neid on päris korralikult vaja teha, sest tegelikult on neid lapsi meil kahe peal abikaasaga rohkem kui kaks et kokku neli poissi ja eks seda rahmeldamist meeste vägimeestevägi on kodus jahetaja naistel on peamurdmist ja küll, aga et hakkama saada, aga eks olen ise jõudumööda abiks ja ja ma arvan, poisid ka jah, et millegi, eks seda kisa ja kära ikka on majas nii ühte suunda kui teise suunda, aga tegelikult täitsa ja nii palju poisse. Nii palju meie majas on? No ilusat kevade, viha jätku sulle ja sinu perele tegija, on seal ka midagi soovida? Või sa siin siinkohal kui meil juba poistest ja pärast oli juttu, siis tahaks suurimat tänusõnad öelda abikaasale ja Marikale Marikale ja, ja, ja siis ka oma laste vanaemadele, kes aitavad meid, aga, aga saate lõppu paneks veel ühe loo 80.-test üks vähe väga vähe mängitud lugu, aga selline hästi mõnus lugu, mida ma olen oma nähtustel tihtipeale üsna ürituse lõpus mänginud. Ja, ja kuigi on lugu täiesti tundmatu, siis rahvale ta nagu mõjub päris sellise magnetina sihuke täiesti mõnus lahe lugu. Tundmatu nimi William Pitt ja Sydilaids on loo pealkiri. Mul on hea meel, et sa oma Disgori karjäärile just siin saates Jonalatamast Aitäh Sulle kutsumast ja kõigile kuulajatele omalt poolt ilusat ilusat kevadet.