On kätte jõudnud aprillikuu ja meie rahvateenrite saatel on täis saamas seitsmes aastaring. Pikalt ja põhjalikult oleme Eesti elu vaadelnud ja esialgu veel meid kuulatakse, nagu ka viimane EMORi küsitlus näitab. Need on tublisti üle 100000. Ja homme on ka vikerraadio 38. sünnipäev, nii et võiks olla igati pidulik päev. Ja sel puhul on meil ka stuudios igati esinduslikud inimesed. Sulev Valner, Eesti Raadio programmi juht. Rein Veidemann, professor Postimees, Tartu ülikool ja saatejuht on ikka vana ana Ummelas. Aga tegelikult tahaksime alustada natukene kurvemal noodil, sellepärast et nagu te äsja uudistes kuulsite Pontifi ehk siis Rooma piiskopi ja katoliku kiriku pea, paavst Johannes Paulus, teise tervis on erakordselt kehv ja keegi arstidest ei anna enam lootust. Et see mees, kes on nüüd juba 26 aastat, mõjutanud mitte ainult oma kiriku, vaid ka kogu maailmaelu ja ajalugu võib-olla lahkumas meie seast. Ja täna hommikul jõudis ka uudiste kaudu meieni teade, et surivoodil esimesel aprillil on paavst nimetanud Eestisse uue apostliku administraatori. Ja selleks on meile kõigile, kes vähegi jälgivad meedia vahendeid hästi tuttav Filipp Surdaan, kes seni on olnud siis administratsioonis, atašee pastoraal küsimustes ja generaal vikaar aastast 1996 mees, kes valdab üsna vabalt eesti keelt, aga lisaks sellele prantsuse, vene, saksa, hispaania, inglise, aga ka itaalia keelt. Muide vaatasin tema lühieluloo Vatikani koduleheküljelt on sündinud 30. augustil 1960, nii et saab alles 45 aastaseks. Sündinud Prantsusmaal lõpetanud teede ja sildade, kõrgkooli teedeinseneri kutsega. Õppinud doktorantuuris püha risti Ülikoolis Roomas ja pühitsetud 1988 püha ristioopus. Tei. Prelatuuri vaimulikuks. Seejärel on töötanud kaplani, naist, paanias erinevatel kohtadel vaimulikuna Pariisis, üliõpilasorganisatsioonides olnud filosoofia õppejõud ja siis aastast 1996 seotud Eestiga. Ta on siis sõjajärgse aja esimene katoliku piiskop, kes ametisse pühitsetakse. Aga tegelikult stuudiokülalised tahaksin kuulda arvamust, kuidas teie näete paavsti rolli viimase veerandsajandi elus siinsamas meie läheduses. No kõigepealt isa Philipi kohta peab ütlema seda, et tegemist on ka äärmiselt sarmikas ja ja, ja ja hingega inimesega mul on olnud võimalus temaga rääkida. Ja kui tema eluloos me näeme, ta on samuti Kapline kaplanina olnud, siis Caroivointiila Kes Nonii on siis paavst Johannes Pauluse kodanikunimi olnud algselt enne seda, kui ta võttis endale nime pärast paavstiks valimiste oli samuti kaplan. Nii et loodame, et siis Philipi ootab ees suur tulevik. Aga paavsti enda kohta loomulikult me teame, et ta on jumala asemik maa peal, nagu nad kõik paavstid, seda on ja tegemist on kaheldamatult seisukohalt olnud väga mõjuka tegelasega mitte ainult siis religioosses plaanis, vaid eeskätt poliitilises plaanis. Me peame silmas seda, et et ta oli esimene mitteitaallasest paavst kelle teenete hulka nüüd loetakse hiljem ka kogu Ida-Euroopa vabanemist sellest diktatuurist, kus, kuhu ka otsapidi Poola, Poolas pärast seda. Nii et ja ta oli, me teame, et solid arnaste liikuma mäletan hästi, kui tihedalt see oli seotud samuti praegu soli voodil lebava paavstiga, nii et et meil on siis kristlastena, on põhjust igati tänulik olla ja samuti palvetada. Kui me peame sinna komeeniliste siis lähenemist. Nii et ainult mida ma oleks soovinud, aga siin vist ei aita enam midagi. Kogu see kõik, mis, mida, mille tunnistajaks me praegu oleme, on kõige selgem näide, kuhu on jõudnud maailma meediaajastu. Et, et tiraseeritakse ühe inimese lahkumist sellisel kujul nii-öelda reaalajas ja see ongi kõik praegu seda nimetatakse maailma grandioosse maks reality showks. Jah, see, mis toimub Peetri väljakul, roomas kui paljudes maailma telekanalites. Sulev, kuidas sina hindaksid paavsti rolli, noh, näiteks Eesti taasiseseisvumisest. Kui, kui tohib, siis muidugi hoiaks hästi madalat profiili nii globaalsetest, suurtest asjadest rääkimisel üldse ja ja eriti kui kirikuelu jätaks hea meelega kommenteerida kellelegi teisele. Aga kindlasti paavsti puhul tuleb väga hinnata seda, mida Rein juba ütles, et et lisaks oma kiriklikule rollile ilmselt viimase paarikümne aasta jooksul on ta maailmas mänginud ka niisugust palju laiemat lepitaja ja nojah, ja ühendaja ja ja ka ütleme väga õigete väärtuste eest seisja rolli. Et ikkagi just ta on sisendanud maailmale teatud Et sellist teatavat diktatuurivastasust inimväärikuse väärtusi, et see, see kõik on teinud temast tegelikult palju võib-olla ka paljus suurema paavsti ka nende inimeste silmis, kes tegelikult kes kirikusse ei kuulu ja kellel võib-olla otseselt tema kui otseselt usujuhi suhtes igasugused arvamused või tunded, puuduksid või isegi oleks nagu vastumärgilised, ma arvan, et ta on olnud võib-olla isegi väga sümpaatne inimesena ja, ja ühiskonnategelasena ka sellele osale ühiskonnast, kes tegelikult tahaks nii-öelda väga rangelt, et, et kirikul ei oleks üldse midagi nii väga suurt rolli ühiskonnas. Jah, eks tema loll ole olnud selles mõttes vastuoluline. Poola sündmustes oli kindlasti tema üks, kes ühendas rahvast solidaarsuse ümber võitluseks kommunistliku režiimi vastu, teisalt kiriku juhina on ta olnud vägagi konservatiivne ja toetanud pigem niisugusi, vanameelseid seisukohti ja, aga nagu öeldud, meie siin Suleviga ja Reinuga vast ei sekku roomakatoliku kiriku siseasjadesse ega ei hakka hindama ühe või teise otsuse. Õiguspärasest asjakohast ja nii edasi, aga me jälgime muidugi seda, mis toimub ja kindlasti ka meediavahendit. Lisaks sellele reality showle suudavad ka paavsti tegevust hinnata lähiaegadel õiglasemalt ja põhjalikumalt. Ja enne kui me läheme siis Eesti siseelu juurde, mis ka uudistest juba läbi käis, siis tegelikult ju selle nädala tippsündmus Eestis ja meedia, see oli ju suur rahvastelahing. Eesti versus või isegi kontraVenemaa. Et kui algas juba eelmisel nädalavahetusel juba eelmisel nädalal algas niimoodi üleskütmine ja, ja kui räägiti põhiliselt ainult märulipolitseijuhtidega sellest, siis tekkis niisugune tunne, et tõesti on mingi reaalne lahing, reaalne konflikt puhkemas. Te olete, et antud juhul ei ole nagu, nagu meedias ei ole keegi nagu tõstatanud küsimust, et mille poolest nüüd see niisugune noh, et, et kas nüüd ei ole nagu tegemist ülereageerimisega, et minu jaoks on natuke sarnane küsimus nii-öelda politseinikud, aga metsas eks ole. Et kas nüüd ka nagu, kas ei ole nagu tegu natuke sarnaste asjadega, aga siin pigem on meedia ise seda tuld kogu aeg juurde juurde õhutanud. Aga noh, teisalt jälle mina ütleks sellises olukorras jälle parem karta kui kahetseda, et on, on ka üks loogika, et tõepoolest me teame, et Vene jalgpallifännid Pole kõige kõige ütleme leebemad tegelased ka vist maailma nii-öelda jalgpallifännide hulgas üldiselt arvestades ja isegi mitte nii-öelda igasugused poliitilised põhjused kõrvale jätta, siis noh, nii-öelda Nad kaklevad omavahel seal Venemaa jalgpallimängudel päris palju. Ma olen nii-öelda, millal ei pea olema mingit rahvuslikku tagapõhja, saab lihtsalt, et nii-öelda kahe meeskonna fännid nii-öelda kahest erilinnast saavad kokku ja on on parajasti ennast nii-öelda kõvasti üles kütnud, et siis võib midagi juhtuda. Nii et selle tõttu nagu igaks juhuks muidugi valmis tuli olla, aga kas sellest nüüd tulin kaks nädalat rääkida iga päev, et võib-olla see oli nagu Ja muidugi oli ka minu meelest selgelt politiseerituses kogu sellele seal jalgpalli võistlusele, millele jälle mitmed meie kolleegid ajakirjanike tööajakirjanikud kaasa aitasid ja ja püüti seda lülitada sedasama jalgpallivõistluste lausa riikidevahelises suure poliitikavankri ette rakendada selle vankri ette. Nii et siin rääkis ikka kaasa ka see meie endi ebakindlus minu meelest ja meie enda hirmud ja sellest meie ebakindlusest hirmudest, meie identiteedivaegusest tegelikult, mida me oleme, mida me lehitamise Me oleme jätnud pooleli võime unarusse jätnud ja, ja laperdamini sama sellest on hästi kirjutanud professor Marju Lauristin hiljaaegu ja minu meelest lülitab see jalgpalli võistluski jällegi ühe järjekordse näitena selle selle, selle identiteedivaeguse või ebakindluse sarja. Ikka veel, me peame ainult õest tõestama, et meil nagu midagi jah, see aga küll ja, ja muidugi ma ütleks, et siin nagu demoniseeritise matš tõesti üle ja ja iga seda vene jalgpalli fänni, kes siia tuldi, noh, tõesti vaadati umbes nii, et nüüd tuleb mingisugune vaenlane. Kusjuures tegelikult võib-olla ma usun, et valdav osa neist olid tegelikult toredad poisid, tulid jalgsi. Jah, aga need otseintervjuud, mis nendega tehti? See oli umbes, kas hakata kohe. Kõige kurioossem muidugi see, et eestlaste nii-öelda ainsa värava lõi Sergei Terehhov, keda ei saa kohe kuidagimoodi pidada puhtaks nii-öelda etniliseks eestlased väravas seisis siis. Ma mäletan, mul oli venelane andvad mehed tooni ame, mehe naljakal olid tooniandvad mehed ja ma ütleksin veel kord, et kui rääkida üldse neist, kes võib-olla olid noh Venemaa meeskonna poolt natukene küsitava laenguga, siis olid need pigem eestimaa venelased ehk Ida-Virumaa venelased, aga mitte niivõrd Venemaalt tulnud venelased, kas ikkagi, ma kujutan ette, peaksid olema üsna soliidsed ja jõukad inimesed, et nad saavad üldse sellise reisi siia ette võtta ja taotleda viisat Eesti konsulaadid, kus ja teadagi on väga raske seda viisat saada ja kus need viisad jäid suurel määral välja andmata, lõppkokkuvõttes. Nii et no tähendab kõrvalt vaadates tundus nagu natukene kummalisena, et me nüüd nagu Euroopa Liidu riigina aasta otsa oleme tänaseks olnud juba Euroopa liidus tuletanud meelde seegi täht päeval on ju eilsega täis saanud. Kuidas me siis nüüd ikkagi ei tunne ennast niivõrd palju enesekindlana, et me peame nüüd nägema seda kohtumist sellises konflikt ses valguses? Aga ju siis oli vaja ennast välja elada nii nagu kogu see üheksanda mai Moskvasse mineku epopöa on olnud, nagu see peegeldub sealt ära olnud, et et ilmselt see on ikkagi sellesama asja. Veel üks identiteedi avaldas siis selle kaudu Ei, ma arvan, et selle 2005. aasta kevadel Eesti rahvas ikkagi midagi veel midagi ajaloost peab endast veel välja elama ja võib-olla pärast seda, kui me nüüd oleme selle kõik välja elanud, äkki meil on kergem parem ja ja ehk me nii-öelda näiteks aasta pärast ei pea enam sellega oma pead vaevama ja saame nii-öelda rahulikult oma elu. Annaks jumal. Ja tahtsin lisada muidugi seda me ehitada ei saa, et et emotsionaalsel pinnal on see üsna mõistetav ikka kui Eesti mängib Lätiga üks kõiki neid mänge või lumega muidugi. Et Venemaaga naabritega või, või Soome tuntud mardi. Sa ju tead, see Soome Racaus viha on Soome rakas Soome ja Rootsi vahel, eks ole. Nii et tegelikult selle naabritevaheliste niisuguste emotsionaalsel pinnal jutumärkides arvete klaarimine, see on siis küll loomulik ja. Peaaegu ma ütleks nii, et kui me võtame mingeid jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, siis iga teine mäng on mingisugune tohutu klaari. Ja Kreeka, ma tahan madalal Taani, Saksamaa, Haanja, saksa eriti veri näol briti saarte omavahel. Tohutu. Et selles mõttes me peame möönma, aga et, et see on ja seda me ei saa ignoreerida, ainult et me ei tohiks. Me peaksime ajakirjanike ise olema ettevaatlikud, et me ei võimendaks seda nii-öelda poliitiliselt puhtpoliitilistele pinnale ja, ja mitte sihukesele. Ja korravalve seisukohalt naha sa ütlesid, Sulev, eks ju, et noh, ajakirjandus liialdus üle ma tahaks ka uskuda, et meie korravalve kompetentsed organid, nagu öeldakse, suudab tänapäeval Ta ta ikkagi varjatult ja see tagab alati kõige parema õiguskorra, kui nad mitte ei esine iga päev kaamera ees. Et selles mõttes noh, see on nagu sellise professionaalsuse küsimus. Aga täna ta tuleb, Eesti koondis tõepoolest selle siiski ilusa viigi eest ja, ja minu meelest kaotuste pärast kaotusseisu ja teine poolaeg oli noh, tõepoolest eestlased ründasid nad elegantseid kombinatsioone arendasid ja see tõesti nauditav. Vaatemängulise. Jääks jah, loota tõesti seda, et Eesti saaks ka endale tugeva jalgpallimeeskonna, mis me teame nii-öelda rahvuse üksmeelt väga kasvatab ja eriti kui see meeskond ei koosne ainult etnilistest eestlastest, siis ka see annab väga palju. Ei, ma usun, et see oli üks väga hea integratsiooniprojekt mängunzale sel ajal, kui võib olla küll, et ütleme nii-öelda otseselt nii-öelda Eesti ja Venemaavaheliselt ta nüüd väga integreerinud, aga Eesti-siseselt nii-öelda eesti ja vene kogukonna mõttes kindlasti jah, oli see üks nii öelda väga hea näide sellest, kuidas eestlased ja mitte-eestlased õlg õla kõrval võitlevad ühise asja eest. Ja, ja suurepärane näide on Lätist, kus Läti siis hokikoondis on ju noh, suurt ilma teinud tänu just nimelt oma venelasest mängijatele. Ja et sa Lätit nimetasid, sellepärast et praegugi tänavatel ripub reklaam ühe meie juhtiva jalgpalluri pildiga pärineb omaaegsest Eesti-Läti jalgpallimatšist su vastu muru. Et see on see tõeline vaen selle pigem Eesti ja Läti vahel vähemasti jalgpalliväljakul. Aga noh, eks saame seda näha ka. Ega jalgpall on tegelikult kogu maailmas selline maandamise koht, selline ikkagi legaalne võimalus inimesel õhtul minna sinna jalgpalli staadionile ja karjuda omal nii-öelda see kogunemisstress välja ja seda need kümned tuhanded, mõned suurtel jalgpallistaadionitel Saksamaal või Inglismaal tegelikult teevad. Tihtipeale tullakse, ega seal staadioni tagareast võib-olla seda mängu eriti ei näegi, aga, aga see, mis seal väljakul toimub, on niisugune tõeline. Teisalt kõik see, kui see jääb staadioni piiresse, nii hull, aga kui see kandub tänavatele, nagu me oleme näinud Euroopas, eks see on midagi lausa ja mis on nagu hakanud kasvatama sedasama globaals globaliseerumisvastaste liikumisega nagu kokku sulanud, need on nagu niisugused protsessid, eks ju, neid need on küllaltki tõsised ja problemaatilised. Kas selle pärast peab rahvusvahelise kohtumise järel peatänava kõik kaupluste aknad välja vahetama, et noh, et see on nüüd iseküsimus, et siin peaks nagu mingi piiri mingit piiri pidama? No meil ei läinud jah, meil oli lõppkokkuvõttes mulle tundus isegi ajakirjandusnatukene nagu pettunud, pettunud olen. Et ühtegi niisugust tõsist konflikti ei toimunud, millest oleks saanud pikalt ja laialt kirjutada, tamiseks müünud ja mida oleks tabloidi saanud ütelda laialt kirjutada, aga selle kõige tõttu pidi Eesti ajakirjandus hakkama hoopis millegi muuga tegelema äkki isegi millegi sisulisemaks? Madalseisus muidugi, suurepärase võimaluse, no me jõuame selleni enne räägi sell tänastest lehtedest, kus meil siis on meieni Raimude ehk rahvateenrite sissetulekud ära toodud mis on igal aastal ka aprilli alguseks lemmikteemasid rahva jaoks ja ka ajakirjanike jaoks, kuidas sulle tundub, Sulev, et kas sa ei tahaks vahetatava kohta teisemalt riigi kinnisvaramaakleriks. Huvitav on just see, et me sellest aasta-aastalt räägime ja et huvitav on just see, et see ei üllata enam, et, et need numbrid ei ole ju, nad on pisut kasvanud, aga ega nad isegi ei ole ka väga muutunud, ütleme läbi viimase kolme või nelja aasta nad ja, ja see kõik jätkub, kusjuures. Me kuuleme siukest tohutut manamist, kuidas peab päevapealt lõppema ja kuidas kõik nii-öelda erakonnad umbes peaaegu et panevad käe piiblile, ütlevad, et me lõpetame selle päevapealt, kui see ainult meie võimuses oleks. Mitte midagi ei juhtu, kõik läheb edasi. Ja minu jaoks kogu see tähendab see fenomen nende riigi osalusega firmade juhtkondade, sellised astronoomilised palganud numbrid ja, ja siis lausa kõrgemate riigiteenistujate astronoomilised palganumbrid ikkagi. Mulle kõnelevad nad sellest, et et see tähendab suhtumine oma riiki, mis või ütleme siis Eesti riigi oma riigi kultuur tähendab, mis nii kodanikuõpetuses või venda enesetundes peaks arenema, et see, seda ei ole või on see ikka tõesti tõeliselt lapsekingades, et noh lähtutakse ikka tegemist riigiga, siin siin on, rahakott on suur, las aga maksab, tähendab ja, ja, ja vot see igasugused väljapressimise mis nende lisatasude ümber kõik sellega kaasnevad, see toob minule just nimelt selle niisuguse ikkagi selle suhtumise esile, et mõisa köis las lohiseb, tähendab, ei ole seda oma riigi tunnet, et noh, mul ei ole südant Sinst võtta nii palju, tead, noh, ma ei, ma ei tohi samal ajal. Lihtsalt siiski probleem on andjates vähemalt me ei saa nagu süüdistada võtjat, kellele kui tema küsib, talle antakse no eks ole, see on nagu selline nii-öelda noh, loomulikult palgaläbirääkimiste protsessis nii-öelda ikkagi see saaja ei ole süüdi selles, et talle antakse Sa hindad, elu ei ole veel riigi kinnisvarahinnad ennast alla, aga, aga ma saan väga hästi aru, miks inimestes tekkinud tähendab see imestust, hämmastust ja nördimust, et kui äsja, eks ju, tõsteti jälle elektrihinda ja kui me näeme, eks ju, et monopoolse Eesti Energia sisuliselt monopoolse Eesti Energia juhid saavad nii tohutuid palkasid, eks, ja siis tekib küsimus, aga miks me peame neid üleval pidama, eks ju, kui nad samal ajal ei suuda isegi elektri hinda hoida kontrolli all. Et see on niivõrd isiklikult selle inimesega seotud, et ta ei hakka mõtlema selle peale, et noh, näiteks Indrek Neivelt Hansapangajuhina on võib-olla teeninud märksa rohkem rääkimata sellest, et ta on saanud aktsiatena ju sadakond miljonit, nagu me võime lugeda ajalehest, et, et noh, siin tekib nagu see probleem, et tõepoolest me võime küsida, et väga Gunnar Okk oleks ka sel ajal tahtnud olla näiteks hoopis mõne eraettevõtte juht ja saada aktsiaoptsioone ja olla tänaseks juba mitmesaja kordne miljonär, eks ju. Et noh, siin ongi küsimus selles, et me tihtilugu neid võrdlusi ei, ei suuda või ei taha teha. Aga kui need nõukogude ja ma saan aru küll, et sa oled nõukogud, tahavad neid palkasid ja neid lisatasusid täitsa hästi saan aru, sellest jäävad, kui inimene küsib seda, et mitte küsija ei ole süüdi või, või küsija taga ei ole asi, vaid et küsimus on selle nõukogu enda otsuses. Võib-olla tõepoolest peaks mõtlema ka selle firma enda siseselt, sest et minu meelest see riivab ka tegelikult ilma enda töötajate ju õiglust, et kui firmajuhid, juhtide palgad erinevad, ütleme seal keskastme juhtidest nendest vastutusalal olevate inimeste ütleme seal insenertehnilisest personalist või, või siis osakonna juhataja test kordi, no siis siis siis tekib ka temast, tähendab see küsimus, et miks, miks need, miks need käärid nii suured, vähemalt ma tean oma kogemuse põhjal, et firmakultuur näiteks Soomes püüab just vältida seesuguste tohutute kääride teket, et et see firma ise püsiks nii-öelda sisemiselt staarsena, siis ei tekitatakse seesuguseid lõhesid. Palgapüramiid on märksa lamedam, lamedam püramiid, vaat seda jah, peetakse silmas. Vähemasti palgapüramiid ise vähemalt Lääne. Tõelistest suurfirmades nüüd ega ikka Nokia juhtide palgad erinevad Nokia lihtsast liinitöölisest ikka kümneid ja kümneid. Koordi külla noh, ta ei ole see suurusjärk kahtlematult ammust aega enam Soome riigi omand. Nüüd me ei tohiks nagu minna sellele liimile küll, et me hakkame nüüd rääkima sellest, et umbes et riigi riigis nii-öelda oluliste valdkondade juhid ja riigi enda juhid peaksid saama mingit närust noh, nii-öelda palka, eks ole. Riho juhid saavad närust võrreldes firma juht, vot see. Probleem, eks ole, et minu meelest nii-öelda probleeme ei ole isegi selles, et mõned inimesed Eesti riigist saavad kõrget palka vaid minu jaoks ütleb, et miks just need ja miks mitte teised, tähendab kui, kui mina julgeks öelda, et kui presidendi, peaministri üldse ministrite ja, ja võib-olla mõned tõeliselt oluliste noh, isegi näiteks maksuameti juhi, eks ole palgad. Et kui need palgad oleksid ülisuured, noh, meie kõigi mõistes siis minu meelest see ei oleks probleem. Minu poolest võiks peaminister saada Eestis 100000 krooni palka ja see ei oleks põhimõtteliselt probleem, eks ole, sest neid on Eesti riigis nii-öelda üks tema nii-öelda vastutusala noh, nii-öelda absoluutne Üllatasid Andrus Ansipi kõrvad liikuma, aga, aga, aga et miks seda tõepoolest? Saab näiteks, eks ole, et miks, ütleme mingisuguse Allas, asutuse juht, sellesama nii-öelda majandusministeeriumi, kust Andrus Ansip tuleb, eks ole, miks mingi allasutuse nagu Eesti Energia või Tallinna sadam, mis kõik sinna majandusministeeriumi alla käivad, eks ole, miks need juhid saavad, saavad üle 100000 krooni? Räägime lahkudes nii palju ja, ja samal ajal kui ministri palk on sellest ka, ütleme oma kolm korda väiksem. Lahkudes oskad sa seda seletada, kuidas on võimalik sõlmida sellist lepingutelt lahkudes tava tavaliselt nii-öelda lahti lasta, mis see-eest saavad selle kuldse käepigistusega veel sadu tuhandeid siiasamma. Jaan Tootsi juhtum, kelle suhtes mul ei ole mingisugust isiklikku suhtumist, ma lihtsalt vaatan seda arvu ja seda, kuidas ajakirjandus seda esitab, et üheksa päeva eest sai ta pool miljonit. No see on jah, mingi kas kuue kuu palk või midagi sellist, eks ole, ilmselt. Seletatakse välja võtmata puhkused ja mis ja need? Aga see on samas ikkagi ma ütleks, et ka äris ja ilmselt ka siis riigiäris suhteliselt traditsiooniline, mingi lahkumishüvitus nelja kuu kuue kuu ulatuses lepitakse kokku, kui ka just nimelt, et inimene näiteks ütleme, kui ta tuleb erasfääri streigist sfääri kus, kus oht, et näiteks järgmine valitsuskoalitsioon hakkabki puhastama mingeid riigi olulisi lülisid ja mis tähendab, et võib-olla see töö selle riigiasutuse juhtimisel jääb suhteliselt lühiajaliseks, aga sa oled tulnud ära mingist nii-öelda kindlast kindlast leivast, erasfääris siis see on nagu väike niisugune. Minu meelest see ei ole nagu väga vale põhimõttelt. Aga muidugi see peaks olema avalik, suhteliselt selge, eks ole. Ja, ja ikkagi iga suurusjärke, et ma, ma, ma ei väida näiteks, et, et seesama Eesti Energia või Tallinna Sadama või seda tüüpi asutuste juhid, et nad peaksid saama, noh, tõesti, et nende, nende palgasumma peaks olema, noh, ma ei tea, 5000 krooni või, või, või 7000 krooni, eks ole, kindlasti see suurus, ehk võib täitsa rahulikult olla noh, ütleme 40000 krooni. Kindlasti, eks ole noh, nii nagu on, ütleme noh selles mõttes, et, et need on olulised firmad, mille juhid ei tohiks noh, nii-öelda olla nii-öelda igapäevaselt mures, et kuidas mu pere ära toita. Sul on õigus, Sulev, ma olen sellega täiesti päri, aga probleem ongi, tähendab see, mis ajakirjandust käsitletakse nendes müstilistest lisatasudes mille hulgas ma ei näinud. Noh, siin tasu tulemustasu näiteks vist Eesti põlevkivi juht on saanud preemiat 700000 ja. Aga ma sain selle sadama läinud isiklikult seal niimoodi põlevkivi kaevandama tarninud riigile enneolematus koguses. Aga noh, lihtsalt preemia, ma ei tea, ma ei ole nagu märganud, et kusagil oleks kirjutatud mingitest Just tänases lehes, sest kuskil riigikogu liige Robert Lepikson kommenteerib ka seda, et et võetega ometi ükskord ennast kokku ja kiriku ära väga kindlad reeglid, mängureeglid, mis puudutavad nende lisatasude maksmist, kui tegemist on tulemus, tasume tulemustasu, mis on tulemustasu Eesti Energia puhul, kas see tehti hektarit elektrit, hind tõuseb või ütleme seal mingisugused? Alajaamad tähendab ei lähe välja. Ja selle peale öeldakse, et aga näe, Eesti energia võttis koos elektrihinna tõusuga suuremaid kohustusi, et nojah, võimalik kõik on võimalik reguleerimiseks, kõik on võimalik, sest süsteem on nii keeruline ja problemaatika on nii keeruline, et noh, seda nii-öelda tavaline ajakirjanikega lihtinimestest rääkimata ei suuda lahti hammustada. Aga muidugi see palganumber on noh, niivõrd selge ja igaühel on oma isiklik võrdlus, eks ju. Ei no mina jälle ikkagi ütleks, nii et hea küll, et võrdleme teda tõepoolest sellise suure asja juhtimisega, et et see peab olema nii-öelda hästi makstud töö. Mina olen nagu kindlalt seda meelt, et see peab olema hästi makstud töö, aga, aga muidugi murrang nagu väga raske aru saada, kas Eesti Energia või Tallinna Sadama juhtimine on kolm korda raskem töö kui kogu riigi juhtimine. Aga sõjavaldkonna ühe vaakum, ütlen sulle küll, kus on tõepoolest väga suurte riskidega tegemist ja ja seal on ilmselt selle kõrgete tasude maksmine täiesti ootuspärane jutt on seal lennuliiklusteenistuse juhid, kes on ka seal sellesse Jah, ja kui tõesti, ma ütleksin intellektuaalse kapitaliga, toodetakse seal suur kasum riigile, eksju, ma saan aru, et seal nagu kulutused, kui sellised on üsna väiksed seal põhiliselt kasutatakse intellektuaalset kapitali. Iseasi, mis Tallinna Sadama puhul kasutatakse kaimeetreid või, või noh, ühesõnaga looduse poolt ette antud sadama kohta. Tallinna täpsemalt võidakse seal käsitleda seda tulemustasu, kui palju, ütleme siis riigi osalusega firma toob kasumit. Tähendab, siin hakkab nagu mõtle tööle. Ma ütleks, et siiski ka selle Tallinna Sadama puhul näiteks on täiesti võimalik ilmselt kehva juhtimise puhul ka see väga hästi praegu kasumit teeniv firma ära. Nii, ja siis on riik saanud väga palju, väga palju rohkem kahju, kui nendele juhtidele hästi palka maksta. Et, et seal on ka väga lihtne nii-öelda tõenäoliselt kaotada näiteks aasta tuludes kümneid miljoneid kroone ja siis selle kõrval on suhteliselt nii-öelda vähem oluline, kui palju need juhid on palka saanud. Ma möönan ka, et minu meelest selles kogu selles registris, mis nüüd selle ajakirjanduse Kindlasti ei tohiks noh, nii-öelda öelda seda, et kehtestame näiteks Tallinna Sadama juhtidele väga väiksed palgad ja võtame tööle ükskõik kelle peaasi, et oleks nõus selle väikse palga eest töötama. Niipidi ei tohi küsimus olla, neid asju peavad juhtima ikkagi väga head juhised. Seda küll jah, aga veel kord ütlen, et, et ma tahaksin jah näha tõesti, et need asjad oleksid seotud omavahel, et see ettevõte toodab tõesti kasumit ja, ja ei ole mingeid pretensioone, aga tihtilugu me näeme ka nende samade ettevõtete puhul. Ma ei taha siin muidugi hakata nimetama kurikuulsaid Weroli tehaseid, eks ju. Kelle juht on ju ka kuulub sellesse samas kõige rohkem kinni makstud tootmisjuhtide kategooriasse. Et kui, kui me näeme selliseid asju, siis nagu lööb kõikuma see sinu kaunis loogika sellest seosest, eks ju, et kui on suur vastutus, peab olema kõrge palk, tihtilugu on vastutus suur, tööga ei saada hakkama, aga kompensatsioone saadaksegi. Ja probleem on ikkagi selles millest on nüüd pidevalt taganetud, on see ametnikkonna politiseerimine, et ühel hetkel enam teatud ametnik ei meeldi, teatud erakonnale temast lahti saada, maksame kinni, kelle rahaga maksumaksja rahaga seesama, mis on kogutud, niiet. Ja tahaksin ka siinkohal öelda, et ma tahan loota ja paluda kõrgemat võimu, et kuidagimoodi ei oleks nende riigietteriigiga seotud ettevõtete juhtide palgad seotud näiteks sellega, et needsamad riigiga seotud ettevõtted poliitikutele midagi tagasi maksavad selle eest sellisel või teisel kujul. Annaks jumal ja veel elab aastaid selliseid asju parimaks Eestis, aga ma ei ole sugugi selles kindel, et need seosed puuduksid. Aga selle kõrval muidugi on eriti lõbus öelda, et kui me siin räägime mingist miljonilisest aastapalgast, siis selles samas SL õhtulehes ütleb Jüri Mõis, et 10 milliga kuidagi vaeselt veaks ära, eks ju, see elus ja siin me jõuame järgmisse kategooriasse, et Eestis on juba euromiljonäride kiht tekkinud, kellel puhul noh, see miljoniline aastasissetulek tähendaks peaaegu et kerjuse elu. Nii et noh, nüüd me jõuame järgmisse suurusjärku ja millest me siin siis enam rääkida? Aga selle suurusjärgu suhteliselt mul ka puuduvad igasugused emotsioonid ja ma usun, et et sellele võib muidugi siis tabloidajakirjandus mängida ja kahtlemata me teame väga hästi ju ka, kui need, see võimalus seal nimekirja avaldamiseks tuli, seda kõik lehed kasutasid ka ära. Et, et see on niisugune inimese üldhuvile orienteeritud ajakirjanduslik kaup, eks ole, meiegi siin oleme juba 10 minutit selle ümber. Ütleme jah, ja ise lugema võõras hirmus hea, eks ole, samal ajal mõelnud oma võlgadele ja tühistele sissetulekut. Ütleks ka seda, et, et see seesama Hansapangast noh, tõenäoliselt väga suurt tulu teenivate inimeste nimekiri. Ma usun, et kui me niiviisi umbes 15 20 aasta pärast avaldaks sama nimekirja nii-öelda, mis on nende inimeste majanduslik seis sisse jagunebki kaheks ühed on tegelikult elanud niiviisi, et nende varandus on suurenenud ja teised on võib-olla 10 aastaga kõik maha mänginud ja, ja, ja siis on neil väga raske tõepoolest väga raske, sest kui harjunud nii, et noh, 10 miljoniga kuidagi elada ära vaheliselt, eks ole, siis siis on väga raske muuta neid harjumusi, võib-olla pärast Aga seesama nimekiri tekitas minus ka küsimuse, et kuna seal oli hulgas võimekaid inimesi ja kuna meil jälle valitsuse moodustamine, et võib-olla sealt siis ka mõningaid tuua niimoodi riiki juhtima vahepeal, kuna neil ei ole nagu probleemi sissetulekuga ja see ministri palk on nende jaoks noh, niisugune taskuraha, taskuraha ja mille eest nad ostavad, gaseeritud. Aga, aga teisalt ma hakkasin jälle mõtlema, et kui inimene on tõesti jõudnud seal mingi 500 miljonilise sissetulek kuni ühe aasta pealt, et noh, milline võiks olla tema huvi üldse teenida rahvast, kui me nimetame neid rahvateenrit, eks Mil, milline võiks olla see tema niisugune huvi või niisugune motivatsioon. Ilmselt on ikkagi siis tunnustusvajadus ja. Arvad, 500-st miljonist ei piisa? Ei pruugi piisata. No väga sageli välja tulnud, et inimesed, kes on ennast majanduslikult kindlustanud Ta tahaks jätta endast mingil märgi ja see on üks võimalik märk on see, et sa kasvõi oled olnud tõesti minister eriti hea, kui tal peaminister või, või koguni president. On see on, sellel on teine väärtus, see on, see on midagi sellist, mida nii-öelda ikkagi no ütleme nii, et küll mida ikkagi raha eest ei osta. Kuigi peaaegu kohati vahel tundub, et mõne ministrikoha juba peaaegu mõni mees võib-olla ostab. Aga, aga siiski põhimõtteliselt nii-öelda ei saa öelda, et, et on olemas rahaline ekvivalent sellele, et et see on mingi teine väärtus nagu olümpiavõit, eks ole, mida sa ei saa raha eest osta. Kuigi selle eest sa võid saada raha. Jah, seda on väga hästi seletanud prantsuse sotsiaalfilosoof, Peterburi töö kes on näidanud väga hästi ära väga veenvalt ära selle, et peale selle tavalise raha kapitali eksisteerib veel sotsiaalne kapital hariduse näol sinu siis kust sa pärit oled, mis kohas sündinud poolne kapital, mida sa siis ütleme, nende heategude või oma nime hea nimega olete ühiskonnas ära teeninud ja ja ta väidab, et sümboolse kapitali on, temal on rohkem seda igavikulised hullust juures, kus selle ka kapitali, mis. Kui mõnele mehele tehakse näiteks ettepanek, et kui meil on ju uus valitsus moodustamisel, kus tõenäoliselt Kes ära räägi? Kui kõik läheb? Nagu nagu me oleme kuulnud, siis näiteks Keskerakond peaks täitma rahandusministri koha. Võib-olla ta teeb ettepaneku näiteks kellelegi hoopis sellest ringkonnast, me siin arutasime enne saadet neliseerisimessetiveerisime, et keda, kellele võiks teha sellise ettepaneku, et miks mitte näiteks nimelt on näiteks Indrek Neivelt, eks ole, perekond Oviiri väimees. Ja teenekas keskerakondlane Võimalik ettepanek teha ja äkki ongi huvitav väljakutse? Ja majanduslikult ei tohiks talle eriti raske hoop alla kaks inimest vastu hääletasid võimeka inimesega. Vaieldamatult. Kust, kuhu Hansapanga on ju oma arengus viinud, nii et see isegi söandas suurele omanik pangale. Tõsi, tõsi. Aga aga muidugi, mul tuli selle muide seal Hansapangast Eesti Eesti majandusse voolava rahaga veel üks mõte keldrisse siia voolamist. Ei, aga vaata, mõnedki inimesed on rääkinud, et, et nad ei oska nüüd selle nende kümnete miljonitega nagu midagi peale hakata, tegelikult polegi nagu kuhugi investeerida, siin paar aktsionäri on vähemalt avalikult kurtnud seda. Aga ma just mõtlesin seda, et, et siin on ka räägitud, et uue partei tegemine nõuab hästi palju raha, oma paarkümmend miljonit. Need on sellist raha nagu turul hästi palju, et, et üks hea võimalus oleks jälle teha uus partei. No selle taha ütleme üks 30 miljonit, mis tundub selle nende aktsionäride nimekirja ja selle juures nagu suhteliselt selline noh, mitte väga oluline. Sa arvad, et olemasolevatest kehadest ei piisa, et kui neisse natukene pritsida, juurde raha, äkki nad elavad elavnema? See on muidugi ka teine võimalus, et võetakse näiteks mõni olemasolev partei ja otsustatakse see üles töötada. See oleks ka muidugi täiesti. Aga üks, üks projekt projekti ootab rahastajaid, ma pean silmas sotsiaalLibere sotsiaalliberaale. Jah, ainult, et ma tahaks näha seda raha, kes tahaks sotsiaal teemidesse raha paigutada aga siiamaani Eestis küll sellist asja näha olnud, et ükski rikas inimene tahaks midagi ühist. Ei tea, Heldur Meerits on teinud väga ühiskonna keskseid seisukohti, võtta seisukohti küll, aga ma tahaks näha, palju ta seda raha on selle kulutanud, et siiamaani on kõik need projektid piirdunud Nende villa ülesehitamisega, eks ju, mis on ka nagu heategevuseks tõlgendatud. Et ikkagi heategevuseks on Eesti erakapitalilt läinud siiamaani ikka häbiväärselt vähe. Ja kas arvad partei toetamist saab võrrelda heategevusega? Seal on veel projekt ja võib-olla on ka omad ees? Ei, nojah, aga see on pigem investeering, see on pigem ikka investeering, mis, millel võib-olla sa arvad, et sotsiaalliberaalne erakond võiks olla selline investeering, millesse kui Mart. Aga kui istuvad laua taha, arutavad väga põhjalikult Eesti poliitilisi arenguid, trende ja leiavad, et mingisuguse seaduspära oletatava seaduspära järgi Eesti nihkub varem põhine vasaktsentrism, niisiis hakatakse mõtlema, missugused on need jõud ja võimalused, kes seda kannavad, seda liikumist siis tullaksegi. Kuulge, aga me teame sinna investeerima ja öeldakse tulla niisugusele järeldusele. No ei taha, praegu tegid ju kokkulepe küll sotsiaalliberaalid sotsiaaldemokraatidega, nii et mingisuguseks rismiks on meil tee avatud põhimõtteliselt Diableer inglise peaministrina on ju olnud ka majandusringkondade jaoks ahvatlev. Poliidus olev, ütleme siis poliitiliste jõujoonte surve Eesti poliitilisel maastikule, see hakkab varem või hiljem mõlva näitama. Aga see kõik, mis me praegu räägime, on muidugi selline tulevikuperspektiiv. Aga räägime nüüd oleviku perspektiivist, me sõjaväest tänav ju peaksid peaksid hakkama selguma võimaliku tulevase valitsuse programmi piirjooned ja seekord on tegemist siis nagu ma ka eelreklaamis ütlesin, võimalusega tegelikuks pöördeks Eesti poliitikas, sest tegemist on esimese koalitsiooniga, kus ütleme niimoodi, sotsiaalsed parteid on ülekaalus. Sest siiamaani sellist olukorda ei ole Eestis olnud. Kas sa tahad sellega öelda, et tegelikult on tõenäoliselt sündiv valitsus saab olema nii-öelda, et Ansip on valitsuses, mida tegelikult juhivad Savisaar ja Reiljan, sellepärast et kui nemad kahekesi kokku lepivad, siis reformierakondlane. Üks, sellise kahe ma ütleksin. Tegelikult ei lepi kokku küll jah. Mõnest leid klišeesid, mis praegu viimase nädala ajakirjandus saanud ja mis mind tõsiselt on häirinud, et see valitsuste moodustamine, eelmise valitsuse lahkumine, kõik see toimub mingis tohutus koorile Sõhkkonnas ehk nagu Eestis leiaks aset mingisugune hea ja kurja pimeduse valguse meeletu heitlus, kus nüüd valguse kehastus oli parts, kes on surutud need põrgus. Pioneer verst põrguvürst, Savisaar on teatud mängude tulemusena välja ilmunud ja toimub uus sarviktaadi ja Kalevipoja eikus ehk siis Kalevipoeg, see on parempoolsed ja sarviktaati poolsed ja nüüd vaatame, mis juhtub, vat nisukest õhustikul kütavad praegu mitmes mitmed ajakirjanikud üle. Mõistan hommikul lugesin oma lugupeetud kolleegi repliiki Urmo Soon vale repliiki, mis ütleb, et Laar tuleb tagasi, Laar päästab, sest parts ja, ja Ansip ootavad teda. Tule taevas appi, soola esimese aprilli nali oli, see oli, võta see tänane artikkel on ikkagi esimesel aprillil kirjutas. Oletame, et siin maarjamaal küll. Aga. Ei, laar, võid tagasi tulla, ma kujutan, täitsa reaalselt etta, aga ütleme näiteks kahe aasta pärast valimisteks ta nii-öelda järgmisel nädalal veel järgmiste valimiste kontekstis täitsa võimalik. Aga pigem praegu, nii et needsamad parempoolsed on ju vastupidi, nad on ju nii-öelda koha vabaks jätnud, et see, et tegelikult ajaloo iroonia on ju selles, et Res Publica, kes teatas, et nemad, nende suurim missioon on hoida Savisaare Keskerakond võimust eemal on nüüd kõigepealt Tallinnas ise kättpidi Savisaarele Savisaare võimu juurde toonud ja riigis nad on loonud olukorra, et Res Publica on teinud kõik selleks, et Savisaar praegu on, riigis võimule tuleks. Tegelikult peab Juhan Parts ütlema, et mina nii-öelda lõin võimaluse selleks, et nüüd tekiks valitsus Savisaare osavõtul ja noh, võib-olla aitäh talle selle noh, eks ju, aga ma ei tahtnud öelda sellega, et kui näiteks selles tulevases valitsuses hakkavad Keskerakond ja Rahvaliit ajama sellist noh, ütleme sotsiaalsemat poliitikat, et see peaks kuidagi halb olema. Ma, ma ütlen lihtsalt, et et nii-öelda, esitades retoorilise küsimuse mardi alguse peale ma lihtsalt küsisin, et, et see võib ju nii minna. Ega sa ei pea halb, see on väga huvitav situatsioon, eks ole, halb ma võiks olla pööre võrreldes senise arenguga, see on tegelikult täiesti uus olukord tõesti, sest ega nüüd Keskerakond ja Rahvaliit ei ole ju koos valitsenud. Aga võib-olla, et see ei ole ka mingil määral mingi väike see koer. Ma ei müü ja Keskerakond ja nad olid ka hästi lühikest aega, muide, möödub sel aastal täpselt 10 aastat, nii et ja ega KMÜ ei olnud ka, ütleme tänase rahvaliidu tuumik, nagu ei andnud KMS tooli, mina, mina, alles tollal tuli poliitik Mina kolleegid, võtsin ette ja läksin viimase valimistulemuste vaatusele, et kontrollida siis seda, kuna siin on spekuleeritud selle üle kokku pandud koalitsioon, iroonia, et sellel ei ole tegelikult noh, mandaati ei oleks valitseda ja siis ma viimastest valimistest pool miljonit valijat, mis moodustas 58 protsenti valijaskonnast valimisõiguslase õigust omadest inimestest. Need kolm erakonda kataksid siis sellest valijaskonnast 280000. Nende mandaadi alus tähendab, on ju täiesti olemas ja ja, ja, ja minu meelest see koalitsioon Ja nad keskerakonnas kokku kõik hääled Keskerakonnal, eks ole. Vahepeal on nii-öelda kolmandik jalga. Ei, ei, ma, ma räägin valijaskonnas, tähendab see see praegu nii kaua, kui see on, iseasi, mis riigikogus oli, eks ole, riigikogus me teame, et ka Res Publica ja Keskerakond seid võrdseid kohti, eks ole. Et aga kui küsimus on selles, et kui palju nüüd ütleme, selle sotsiaalset kandepinda sellel praegu läbirääkimistes olevas valitsuskoalitsiooni on, siis on see kahtlemata täiesti respekteeritav ja olemas. Tuletagem meelde, et riigikogu juhatuse valimisel ju ka Reformierakond tegelikult ju andis hääled sisuliselt keskerakonnale ja hülgas sotsiaalliberaalid, nii et tegelikult räägime toetusest siis pigem Reformierakond tunnistas ikkagi keskerakonda samuti suurimate parteide hulka ja unustas nagu selle sisemise lagunemise ära, nii et tegelikult ikkagi praegu on koalitsiooni tegemas. Teine, kolmas ja suuruselt neljas erakonda ehk kõrvale on jäänud ainult riigikogu, noh, hetkel suurim fraktsioon ehk Res Publica, nii et me ei saa kuidagimoodi öelda, et sellel ei oleks toetus, tal on ainult 52 häält, praegu on pigem niisugune paratamatus, aga mitte see ei, ei näita selle liidu vähest toetust. Kui me vaatame keskerakonnale valimistel antud toetus, siis oleks tegemist Kümneliikmelise See on täitsa selge, ma isegi olen täitsa nõus sellega, et ma arvan, et ühiskonnas noh, nii-öelda see on küll oletuslikult, et ühiskonnas selle, selle tekkiva koalitsiooni, kui ta ikka muidugi tekib üldse selle tekkiva koalitsiooni võimalik toetuspind on võib-olla isegi suurem, kui need riigikogu 52. Ütleme nii, et selline ühiskonna valmisolek tunnustada seda, et seal on tõesti suured-suured jõud ja ja et see esindab nii-öelda pärast, kui, kui linna sellist keskmik klassi erakonna kaudu nii-öelda seda jõukamat osa, et see, see tegelikult eri eri gruppide toetus, pension. Mingil määral võib-olla ka neid, kes viimastel valimistel üldse ei käinud, eks ju, kes jätsid hääletamata, kes olid võib-olla noh, ütleme pettunute hulgas. Ja vot jah, et kas ta tekib või mitte, no kui president andis selle ülesande Andrus Ansipile moodustada, siis Ansip andis otseintervjuus küsiti sedasama küsimust, et mis te olete siis, kuidas te suhtute selle võimaliku tekkimisse, siis Ansib vastasest 100 protsenti ja muuda saatasiti vastata. Kuue protsendiline ei saab siiski ka teistmoodi vastata, muidugi, aga ma arvan, et meie ajakirjanikud ma pean silmas siis oma kolleege ja, ja, ja ka iseennast, et me peaksime käituma selles olukorras üldse rohkem vastutustundlikumad ja mitte suruma peale erakondadele meile sobilikke klišeid ja, ja peaks laskma erakondadel endi siseselt muutuda, et, et noh, kui me ütleme, et Reformierakond on see viimanegi kaitsma uru vastu vastu muru, teised, see on reformi, kui sa seda ei tee, siis sa reedad. Aga miks me peaksime nii suhte, miks me võiks mõelda ka seda, et Reformierakond, millest ma olen oma kolumnis taha kirjutanud, et Reformierakond ise võib ka ju mingil hetkel jõuda järeldusele sisemiselt, et suured reformid on Eestis teostatud? Eesti on eduka nii-öelda stardi, mis võttis 12 aastat aega läbinud ja nüüd on tõepoolest keskseks hakanud tõusma inimene, inimene kui kapital, mitte siis see kapital, mida me siin pööritamine edasi investeerime. Et Mulle anti on ka nendel võimalus nihkuda, ütleme siis sellest kuju kujutatavast üliliberaalsusest, klassikalisse liberaalsus või teiselt poolt andkem võimalus siis ka rahvaliidu näidata rohkem oma noh siis ütleme kujundlikult nüüd vasakpoolsemat nägu, kuna teatud avaldustes on rahvaliit öelnud, et nemad on paremkonservatiivne, kus on ka Isamaa ütlenud, ennast olemas. Ühesõnaga kõik on ta püüdnud vältida seda vasaknii-öelda vasakvarjundit või ütleme siis sotsiaalsemat. Loodad, et Ansip tekkinud vasakpoolse valitsuse ja Ei ma üldse Martin ristlikkonda igal juhul, kui ta tekib, öelge mida tahes, sellepärast et nii Keskerakond on ennast määratlenud vasaktsentristlikuks, kui ka rahvaliit on, pigem võiksid rahvaliit viimases valitsuses paremini. Kui nad tõesti kardavad või noh, nendel on ikka see tõrge, et see sõna vasak Eestis on teatud mõttes niisuguse miinusmärgiga, öelgu, et nad on siis tasakaalu. Jumal, tänases lehes nimetati küüslaugukoalitsiooniks mitte küüslauk on väga suur elu jõuandena vaid Hazari nimelises küüslaugul gripi vastumõju ja sotsiaalse gripi vastu ja aga tõepoolest Mina tahaks öelda siia Reinu jutu peale, et see on tegelikult muidugi erakonnad võivad ju tasapisi nihkuda ühele või teisele poole mind nagu häirib lihtsalt väga see, kui need nihked toimuvad näiteks ühe nädala piiresse nii-öelda sinnapoole ja siis jälle tagasi ja siis veel kord sinnapoole. Et siis see on, seda asja nimetatakse. No ütleme, seesama parempoolse koalitsiooni minek järgmisse, see vist isegi toimus ühe päeva jooksul. Nii et paari tunniga oli muutunud kogu ühiskonda õhk, õhustik seest nagu natukene raske aru saada, aga tulles tagasi selle pöörde mõtte juurde tegelikult nagu loodaksin, et Eestis selles mõttes toimuks pööret, et saadaks lahti nendest kinnisideedest a'la näiteks seesama tulumaksuküsimus, mis iseenesest meile kõigile palga saajatele rõõmu valmistab, kui tulumaksu väheneks, aga, aga samal ajal ajakirjanikena me peame olema teadlikud, mis sellega ühiskonnas juhtuma hakkab. Ja me pigem näeme tänasel päeval seda, et need Parempoolsed, äärmusparempoolsed reformid, mis üheksakümnendatel aastatel Eestis on läbi viidud, hakkavad ennast ammendama ja nad hakkavad vastu töötama. Ja ongi küsimus selles, et see esialgne eufooria, mis oli ammendatud inimeste niisuguseid konkurentsivõimest soovist oma elu parandada, hakkab ammenduma ja nüüd me peame hakkama investeerima võrgustikes sotsiaalsetest struktuuridesse, et see areng ei peatuks ja ei pööraks tagasi. Nii et küsimus ei ole mitte selles, et kas me tahame või ei taha, kui me tahame säilitada oma riiki ja ühiskonda, kui me tahame Euroopa liidus võrdsena teiste seas olla. Me peame hakkama sellesse investeerima. Olemegi Reformierakond, Res Publica või oleme me sotsiaaldemokraadid igal juhul, see on paratamatus ja selle tõttu ongi pööre. Peab toimuma, hakkas, ta toimub selle või teise sildi all, on, on isegi siin. Vaata ka mina ootan pöörat ja minu meelest see pööre ja mis minu jaoks on väga tähtis Eesti poliitikas on pööre ratsionaalsuse suunas. Seda valikut, mis nüüd on praegu siin nii-öelda kujunemas, on nimetatud ka pragmaatikute valitsuseks või tutvustamiseks läbirääkimisteks, aga kõige rohkem minu meelest kriitika vajab ratsionaalsust. Vaat seda tüüpi arvutusi, nagu Mart praegu esitasite oleks hea näha tõesti laua taga, kui erakonna liidrid arutaksid, kui palju on ühe või teise asja hind rahulikult kindlalt paberite spetsialistidega argumentidega ja, ja, ja ma kujutaks ette, et näiteks ka praegu valmistatava uue valitsuskoalitsiooniläbirääkimised võiksid kujutada endast ka midagi niisugust ratsionaalset arutlust, et fikseeritakse prioriteedid vilt fikseeritakse erihuvid, mis erakondadel on selles suhtes ja nüüd vaadatakse, tähendab, mis, missugune on selle üldiste prioriteetide ja erihuvide vaheline suhe ja vot sealt leitakse see viis osa. Ja, ja selge see, et see ühisosa nii-öelda ühiskonna enda poole avaliku sektori suunas peabki laienema, seda ju on, see oli silmaga näha igalt poolt. No mina jälle ütleks, vastavatele räägime, näete, et mina ei oota pööret. Esiteks ma arvan, et väga suurt pööret ei olegi vaja vähemalt mingit suurt põhimõttelist pööret, teiseks ma arvan, et selle valitsuse enamus nii-öelda saab olema liiga habras, et tõelised, pöörata selle valitsuse arvestagem ikkagi seda, et kui need sisuliselt see valitsuse kokkupanek nüüd sellel kujul nagu on pakutud, tähendab ju seda, et Res Publica vahetatakse Keskerakonna vastu valitsuses eks mis tähendab seda, et valitsusel jääb umbes 10 häält vähemaks ja opositsioonil on umbes 10 häält rohkem kui seni. Ehk riigikogus tekib senisega võrreldes kus opositsioon, roninud poolt peaaegu olemas, riigikogus oli mingisugune väga killustunud, sest Keskerakond ajas oma rida, teised opositsiooniparteid oma rida. Nüüd võib tekkida väga paljudes küsimustes jõuline, tugev opositsioon, Res Publica, Isamaaliit, sotsid suudavad tõenäoliselt paljudes küsimustes kokku leppida, et nad on ühiselt millegi vastu. Selles ei ole väga raske kokku leppida, millegi poolt on raske kokku leppida olla millegi vastu, eriti kui see midagi tuleb keskerakonnalt. Selle vastu kokkuleppimine on suhteliselt lihtne. Julgeks sulle selles mõttes vastu vaielda, et Res Publical ja sotsiaaldemokraatidel hirmus palju ühist oleks ka opositsioonis ja kui me mõtleme eelseisvatele kohalikele valimistele, siis ma arvan, et eelkõige sotsiaaldemokraadid peavad seal profileerima küll. Res Publicast lahus. Seda küll, aga ühine soov näiteks valitsusele mõnes asjas käru keerata võib väga hästi. Seda ajutiselt, seda on suutnud seni parempoolsed erakonnad omavahel märksa paremini. Ei seda, seda on oletatud muidugi, et et sellest valitsus saab ainult suvevahevalitsus ja kohalikud valimised võivad korrigeerida seda valitsust, aga mina siiski prognoosin seda, et kohalikel valimistel ikka Keskerakonnal reformierakonnal läheb suhteliselt hästi. Ka rahvaliidul võib see minna, sest arvestades nende positsioone maal on nendele küll Tallinnas mitte aga küllaltki head võimalused, mis annab nendele teatava teatava nii-öelda mandaadi jätkuvusega ikkagi kuni järgmiste riigikogu valimisteni. Tahaksime loota, et nädala pärast, kui siin laua taga on teised mehed tarne Rannamäe juhtimisel on juba natukene selgem siht silme ees kuigi kindel olla mis toimuma hakkab. Tahaksime aga loota, et see segaduste aeg kiiremini ümber saaks, sest see võib hakata tõesti riigile kahju tooma. Ma tänan, Rein Veidemann, Sulev Valner, saatejuht Mart Tummelas. Ilusat nädalavahetust.