Plaani põgenik. Plaani põgenik. Edukalt on paat jälle sadamast lahti lükatud, plaadi põgenikud on mere peal ja Hansa on siinpool paasi otsas ja teisel pool aerdaga on onu Raivo, tere Raivo. Ja ma mõtlesin, et sa ütled tere, Raitsa, siis oleks nagu topelt Raitsu. Jah, et võib-olla mõni kuulaja mõtleb, et kuidas ma siis nii kuulsat inimest sinatame, aga oioi oi, kaua me siis onu Raivo, ta tuleb? No minu jaoks ma tean, Raitsu ja ma tean, sellepärast. Me oleme sellest ajast peale, kui minu poiss oli tipp, nii et üks, 15 aastat peaks peaks värki olema. Sinu poiss on juba 15-le murdeiga, läheb siis ei kuule varem varem varem 20 20 kauboikaabuga ma käisin ringi siis liiga uljas poissmees, kuramus. 10 jah, mingi järjestasin voi ka võivad, aga hea küll. Las ta olla need üle 20 aasta ja see on päris pikk aeg. On, aga näed? Ei saa nagu arukivist. Jajah, Sa pead, sa oled alati selline rõõmus ja nooruslik. Hästi säilinud oled, mis sa teed sporti kõvasti. Täitsa ma ütlen seda, et noh, eks ma üritan teha sporti küll kõvasti, aga ma ütlen seda, et eks need värgid on kõik nii-öelda mingisuguse geneetilise koodi all, noh mina tean seda, et siin ei ole midagi nagu eputada Sairitava vene maski ei tee ja aga, aga ei, no ütleme, selles mõttes ma küll natukene mõtlen, et mida ma suhu pistan ja ma ütlen ka seda, et näiteks Ma viisin lapsukesed kooli ja olen üpriski küpse, mida, mida ilmselt võib-olla varem ei oleks, eks. Aga no hea küll, selle eest ei tahtnud rääkida, tahtsime rääkida muusik muusikast ja jah, ja sellepärast, et plaadipõgenikku saadeks muusikasaade on ja selle saate idee autorid on kuskil seal Inglismaal BBC samasuguse põhimõttega, et milliseid 10 plaati sa võtaksid üksikule saarele kaasa? Muidugi, tegelikult algusest saadik aru saanud, miks ma just pean muusika, plaadid üksikule saarele 10-st asjast ka võtma. Et ma võtaksin noa ja kirve ja tikkude midagi taolist, eks ju, aga aga noh, et vähemalt inimesed saaksid nagu, et et see oleks selline saade, kus mängitakse sellist muusikat, mille, mis on nagu sinu fonoteegi kõige paremad või millel on mingi stoori või mis on väga armsaks saanud. Ja, ja, ja tegelikult ma ütlen, ma, ma hakkan kohe külge selle üksiku saare jutuga, sest vaata olles tegelikult kunstnik, tähendab, sa pead olema üksi oli ehk ütleme, pealtnäha inimesed küll ütlevad, et ma olen seltsiv inimene, aga tunnistan üles, et tegelikult mulle meeldib kõige rohkem olla üksi. Ja olles nii-öelda üksinduses ei ole ma kunagi üksildane. Ja, ja tegelikult minu üksik saar on siinsamas 300 meetrit siit eemal, eks ole, väikeses ateljee pugerikust, mis seal tõesti imepisikene peldik sellele on, ka ei tööta. Aga seal olen üksi ja, ja võib-olla, et tegelikult seal ma olen mingil moel noh, ühesõnaga nagu põgenenud see esimese maailma ees, eks ole, nii et nii et tegelikult noh, see saade, mida me teeme, seda võibki nimetada muusikaliseks eskapismiks, kui tahad, eks absoluutselt. Põgenemine just, just. Ja tegelikult tõesti, kui ma sinna tulen, ütleme noh, autos on teatud muusika, mida ma kuulan ja on muusika, mis, mida ma tean, et on hea, aga on muusika, mida ma just seal üksi olles panen peale ja, ja näiteks Maega käin nii-öelda pausitamas, noh jätame siis eetriväliselt eetrist välja selle, mis me siis teeme selle pausi ajal, eksju, aga mul on üks nurgake, kus ma nii-öelda selle hingetõmbepausi teen ja vot siis tihtipeale peas mul kõlab kas siis tagantjärgi või nii-öelda ette lugu, mille ma ateljeesse minnes alla panen ja mis annab mull mingisuguse mõtlemise loo ja tegelikult, millega mul on seotud lood, nii et ütleme noh, nostalgia heas mõttes. Võib-olla ka niisugune pisut niisugune nukker mõtisklemine, aga minu meelest on seda vaja tähendab olla kogu aeg nii-öelda drillala tralla, tähendab, sa võid seda võib-olla olla siis, kui sul on vaja süstida teistesse seda, aga, aga minu meelest seda just seda sisse pidi, järelemõtlemishetke peab olema ja vot need ma võtsin nüüd selles mõttes suvaliselt, et see on nagu laste piltide valimisega. Sa pead nüüd praegu võtma need, sest kui sa oled mõtlema, siis tuleb veel 50, aga need on võetud kuidagi nii, et narvalane pool vägivaldsele tegelikult head muusikat on ju palju maailmas just nimelt, mida tahaks kuulata veel enne, kui me läheme sinu esimese loo juurde? Neiust siin vaikselt libisesin üle triksu on 15, mida tema puhul. Kõige kummalisem on see teab, et kui me sõidame autoga, siis noh, tunnistan, et mul on kõige rohkem nüüd raadio, klassikaraadio tähendab ma, ma kuidagi tunnen, et noh see maailmakära kuidagi natukene endast eemale lükata. No kutt loomulikult seda nii-öelda tolereeri pagan, mitte väga kaua, eks ole, et kui sina oled korraks autoskaid ära, siis saad jajaja ja kuskil mujal pass on pluss kaheksa peale, eks ole. Ja nii edasi, aga ütleme, vaibakloppimist ei tule. Oli mingi periood, kui kuulati Eminemi, eks ole, noh, nüüd on Eminem täiesti out, eks ole, siis kulati neegerräpparid ja kõige kummalisem on see, et et kuulataks raadiojaamadest neid hitte, mis olid number üks, siis, kui meie noored olime, siis aga kuule, need on needsamad kõik asjad ja, ja siis öeldakse, et no ja mis siis, mis muidugi näitab, et eks ole, viimasel dekaadil ei ole tegelikult uut nii öelda stiili peale tuld, eks. Ja ümber jälle ja just nimelt just nimelt jah, et ilmselt see on mingisugune vaheetapp, noh ma kujutan ette, noh vaata nagu, ütleme enne biitlite tule ja, ja, ja mul on hea meel öelda, et praegu kuulab poiss ühtesse Auträki, mille kohta ma ütleks, et see on suurepärane soundtrack nõndaga film ehk kalatraal on ma ütleks, suurepärane muusika, eks ole, Tšassist bluusi nii ja, ja mis iganes. Nii et praegusel hetkel ta paneb peale narkomaterjali ja siis on veel paar plaati, mis on nii-öelda meie noorpõlveplaadid, ehk siis, kui tema oli tibu, eks ole. Siis me koos kuulasime, nii et me jõuame ka näinud natukene. Kuulge, aga selge, ega siis midagi läheme, aga esimese muusikapala juurde, mille juures on kindlasti mõni lugu, on rääkida ja miks ta just on seal nad ütleme, et see järjekord pole tähtis. Et me mingit pingerida siin ju ei tee. No ja ma arvan, et hakkamegi siis võib-olla sellest minu jutust peale, ehkki meil on peres ka tüdrukud, aga eks kuna kuna meie titest peale Riksiga oleme läbi elu merel seilanud, siis eks me ikka omas poistekambas oleme ehk kantristaar, kes antud juhul siis ei esita kantrilugu ja mille Riks mulle muide nii-öelda peale tõmbas slängi kasutades ehk näiteks Nikita alla tõmbas, just see on, see on õige, selge ühesõnaga sai film ja tegelikult tegemist soundtrack'il, ehk me käisime temaga koos vaatamas, mäletan sõpruse kinos filmipöör, haava ma nimelt jumal, ta on just nimelt seda 40.-te aastate hõngu kosele, moeautode, muusika ja kõige muuga, ehkki lugu on uus, aga see viib vot sellesse aega, kui ütleme siis, et autod ja naised olid ilusad ja mehed olid härrasmehel, eks. Ja, ja siis seesama leitmotiiv Te olete, istusime seal väikses tänavakohvikus ja rääkisime natukene elust ehk. Fotoseaduses vaid selles on ju kena blond lauljatar ja see on see kantristaar, kes on seda kantrimuusika piire laiemaks lükanud ja ta on selle eest ka paljud tänusid saanud seal auhindade jagamisel, noh nagu sa näed võingi. Et ei laula ainult kantrit, Vello lakke, siis seda popmuusikat. Nii et selline staar treitsil jäädan Timmek hooga abielus ja neil on kaks toredat tütart ja nad on Lässulli, ütleme, näidismusterabielupaar, neil on kõik jälle hästi, nad on rikkad, nad käivad ilusti riides, nad on ilusad, meil on kaks last. Ma arvan, et Timmekrooviks osariigi kuberneriks kandideerida, seal läks väga hästi kindlasti valimiste, eriti Ameerikas, kus muidu tegelikult see pealepind on meeletult tähtis pere pere Ann nahkeid ja see ajab just et väga vahva, ma olengi seda filmi näinud ja, ja üleüldse need filmide soundtrack idest siis need muusika, mis filmides kasutatud, on kindlasti tehtud selleks, et seda filmi paremini müüa. Kuna tänapäeval noh, nagu sa ütlesid, et et poiss netis tõmbas, eks ju. Nii tõmmatakse ka filme, nii et, et siin on mõned filmid ammu enne ära nähtud, kui esilinastus tuleb. Ja, ja siis mingi seal on, see soundtrack on siis nagu selle filmi lisa Tartus mis peaks promoma seda filmi ja inimesed peaksid ikkagi ostma selle filmi DVD ka näiteks kunagi, et siis need tegijad, räägi raha tagasi saaksid suhteliselt tohutud summad pannakse sinna peale ja tegelikult jah, need netist tõmbamised ei ole tegelikult üldse head. Ütleme, seal päris niukene virutas. No aga tegelikult ongi nii, mõtles sama hästi, siis tõmmatakse justament netti Haapsalule ja jälgi plaat, milles sisaldub. Ei osta. Ja noh, võtame võrdluse, ma tean, et sa istud seal kõrgemal mäe otsas ka. Sellepärast sa kindlasti ka hea meelega klassikat kuulata sellest ütleme sellest jutumärkides näete, ma teen jutumärgid siia jamast välja tulla ja natuke oma Pegasusel tiibu saputada, siis. Klassikaraadio aitab sind ka, seda ka ja, aga, aga ma ütleks, et kuskilt aitab, võib-olla ütleme puht puhtfüüsiliselt patareid, see on üks moment, eks. Ja, ja teine teine tähendab, aja ajastu märk on kahjuks niisugune. Ühesõnaga võiks öelda motoks on, et palju kära ei millestki, sest ütleme, eeter on täis tegelikult ju möla, raadioid, eks ole. Ja, ja tähendab, kõik on hea ja mida pole üleliia näiteks ma kujutan ette, no oleks tagasi nõukogude ajas, kus nii-öelda toimus see klassikalise muusika sundsöötmine, eks ole, noh, siis oli jälle teistpidi ta absoluutselt, jah. Nii et nii et ilmselt ilmselt see tõde on kusagil seal seal vahepeal aga vaata filmimuusikat piraatluse veel lõpetada selle teema, et sulle ka väike vihje sinna Toompeal Toompea otsa, et ma tean, mul tuttavatel Läänemaal kurdavad, et bussiliin pannakse kinni ja et maainimene seal on linna. Aga samas teine tuttav ütleb, et ta sõitis, tema sõidab harva maalini bussiga ja ja temal läheb sellist pilti, et tuleb memmeke bussi peale, annab bussijuhile rahvapiletit ei taha. Ja vot see nüüd on seesama oks, mille peal sa istud. Sellepärast et ma saan aru, bussijuht tahab elada emmekesel piletit ei ole vaja, aga bussifirma omanik vaatab, et täituvus on väga väike selle liini kinni. Nii et et see on nüüd nagu selle piraatlugude tõmbamisega. Nii. Lõpuks ongi see, et, et ei ole, lihtsalt ei ole pillimehel ja muusikaärimehel mõtet teha muusikat söövad nad, keegi osta ei saa raha tagasi. Tegelikult mul mulle tundub, et see ongi, ütleme, siseneb, mine korralikus, ma arvan. Mis tuleb siiski nii-öelda põlvkondade jooksul, ehk ehk ütleme jällegi eestiaegsed inimesed teatud asju tähendab kui talle nagu pakud välja nii-öelda omal ajal nõukogude ajal, kus nagu nagu vahasid, et tasuta lõunad, eks ole. Millest siis riik tegelikult kokku kukkuski siis ütlesin Estland, inimene ei jaga, asjad ju nii ei käi, eks ole. Ja tegelikult lääne inimene natuke, aga kuidas nii, nii ju ei käi. Nõukogudeprodukt ütleb, et loll oled või? Muidugi, ja, ja ma mäletan väga hästi, et kui ma käisin Soomes, mäletan Nõukogude lõpus taksost annab tšeki, mõtlesin emale. Ei, nii, kahjuks on vaja siis, eks ole. Ta tahtis mu kotist kinnitati, võtsin, eemaldan koti ise ei kahjuks asjad käivad nii, ühesõnaga noh, see on, see on suva, ehk tegelikult jällegi kui sina seda piletit ei osta, siis tegelikult keegi teine peab selle kinni maksma. Loomulikult kütusekummid ja auto või bussi saab raha, on üks Lotatsioone kunagisi raadiosaatest, mida me sinuga koos vedasime, kui sa mäletad ammu-ammu olime ühe saate teema raha ja siis me rääkisime sellest, et raha saab ainult ühest taskust teise tõsta jah, juurde teed, siis on paha, paha ja nii, aga läheme nüüd muusika juurde, mida me kuulame selle pikka tarka juttu ja õudsalt õudsalt pikk tark jutt ja nüüd nüüd peaks siis mängima umbes mani, eks ju. Aga seda me ei mängi, ma arvan, et paneme siis pealegi sinu jutu korraks nagu taksoga sõidus siis et ma nüüd julgen siis öelda, et ajutiselt seal mäe otsas istun, siis hiljuti käisin Londonis, kus siis istusime tarkade peadega, oli seal isegi mõningaid Lorde koos, et kuidagipidi mõelda, välja konstruktsioone, kaitsta seda vaest diivanit selle Puna-Hiina invasiooni eest ja siis sõitsin selles kuulsas Londoni taksos. Fantastika tunne kallis kui jube, õnneks taiwani hiinlased maksid selle kinni ja siis tuli autost minu hea sõbranna Bondi-filmide soundtrack ja siis ma ütlen, et oo mille peale siis taksojuht Kokid ütleb, et et see krae ma ütlen ja, ja sa endisa ja, ja seal ta siis tuligi, ehk see on siis Stahlis aimoni soundtrack ühele Bondi-filmile, kus juba Roger Moore paraku mängis, mitte minu lemmik ja noh, lugu on pea pealkirjaga, aga mis võiks olla komplimendiks ükskõik mis ala inimesele, ehk keegi ei tee seda paremini, nõuditasid pädena, kes lemmikpangana? No ikkagi onkonnale loomulikult, jah, jaa. Ja siis tuleb proosnal ja tegelikult ma ütleks seda, et, et väga vähedast räägitakse ainult üks film on tehtud George Leesendai poolt ja ma ostsin selle bensujaamast jaanis müüakse, ei ole üldse paha, on ah et tüübilt tähendab väga IN Fleming silikon põle. Tuli meelde küll Kristjani kangelane Ploom palun, kes alati igasugusest räpasest kohast tõuseb ja põlgedelt tolmu nagu kapten Kloss omal ajal meieni aja, muide, ma ütlen sulle ka seda, et täis meie saate lõpuks mängin oma kõige-kõige lemmikumad Oudekki aga palju seal plaat ja kodus on, kui ei tea, kindlasti mitte palju, tähendab, sest tegelikult ma ütlen seda, et ma ei mäletagi, millal ma olen enda lõbuks plaati ostnud. Ja viimasel ajal tuleb kasta nii-öelda töö jaoks, sest paraku kukub fonoteeki on samas seisus, nagu ta on, kuna nad on muusika saatel tehtav ja näiteks kui mul ja noh, nii-öelda siis tausta oma saatele siis lihtsalt tuleb minna laseringi otsida ja seetõttu koguneb nii naljakas, kui see ka on, eks ole, eto muusikat, kuna saadan rännakute saada või siis eks ole klassikalist, kuna ta rännak kui ka geograafiline rannakeks, nii et nii et neid on põhiliselt hangitud ja tegelikult ütleme noh, vaat et ma lähen ja ostan just selle plaadi. Seda ma vist polegi teinud pärast sellesama kuulsa Bondi plaadi ostmist, nii et ilmselt ilmselt ta sinna töövärgi pole, läheb ja siis nagu leiad ka miskit. Kunagi olnud ka mingisugune kassetid, omaniku lintmakki, oma loika ikka jae ja isegi vinüülid on ja, ja sealsamas raadio ühes riiulis seal tolmu sees seal on muide vaat seda me paraku jah ei saa mängida, on siis üks, üks lemmikumaid kantrilugusid, mille peale Harry Kõrvits alati nagu veel jäädakse. Ta sisaldab, elavnes, ehk see oli seesama, see kuulus kool, myyd prii, mäletad, Mobiveer esitas seda ja, ja kui, kui, kui, siis nüüd rääkida sellest kantrimuusikast ja hea meelega jahile minema. Tegelikult liiga vara välja käisin nagu, nagu ma sain aru, et meenutasime vanu aegu, et tegelikult see oli see periood mis, mis meid siis kokku viis, ehk ma mäletan, et võis olla mingi kantriklubi liikumine, kus me kokku oli, oli ja mäletan, et vähe aega enne seda, kas aasta enne sõda tekitaks uskaklenud teadet perekond, et siis öeldud vinge, vinged vennad, ei saanud öelda, küsis, oldi kihvt või midagi sarnast ja siis kuidagi saatsime rohkusele värske tõusuharjal oleva justament. Ja, ja tegelikult jah, tähendab mingi mingi jood oli, kus siis ma olin täitsa teiega ühes paadis, et ainult kantslerid hommikust õhtuni üldse mitte midagi muud ei eksisteerinud, eks. Nüüd ta on jäänud siis üheks nii vanaks armastuseks. Tegelikult minu suureks unistuseks oli kunagi olla vot sellises kohas, kus siis ütleme võtku, aga autoraadios vahetada ehitati ainult kantri raadiojaamadega tulevadki, tegelikult mul õnnestuski ära käia, ehk ma olen sattunud Utah'i osariigi kaks korda, eks. Ja, ja siis ükskord tõesti saigi niimoodi rendiautoga sõites servast servani kuulatud ja tegelikult ma pean ütlema, et nii toetuse kanti on, lõpuks tuleb siiber ette küll. Kui sa siia tulid saatesse, siis ma tegelesin sellega, et jälgisin, mis toimub siis siis kantrimuusikas maailmas ei, ehk siis vaatasime Billboardi tabelini. Ma kuulasin neid lugusid, mis seal siis, mis mulle tundmatut mu, muidugi, kuskil seal 10.-st kohast ma tean. Ma ei ole tükk aega jälginud seda asja seal, mis sealmaal toimub kantrimuusika kodumaale, siis selgub ikkagi see vana tõdemus, et need esikohal olnud soft igavad. No ja noh, see on, et see Ta ütles minu maitset sellest, igavad ballaadid saab oma kadunud armastust taga, kõik see teema on üks ja sama ja ja mitte midagi huvitavat. Ja muidugi on muidugi ehedaid pärleid ja loomulikult selles muusikas ja nendes ballaadides, noh, võtame siin paari aasta taguseid Hitega näiteks asfuer Jon komery Juba öelda klassikalisest väga head lood, aga aga need, mis praegusel ruulivad nagu ütleme siis üleval otsas istuvad, on müügitabelites väga palju müüdud. Need käivad üldse suuremasse vähemalt minu maitse jaoks küll suuremad asjad Loodma. Pigem järgmine nädal vikerraadiokuulajale mõne mängida, vaata mis nemad arvavad sellest, aga mis kantrimuusikalugu sa siis no igihaljast igihaljast ikaid, no räägi mulle ehk. Tahan peale panna võlli nelsoni ja tegelikult mis elab Texase legend, jah, just täpselt mis seal nagu kummaline tõesti, et ma mäletan, et kui ma esimest korda kuulsin, ma olin, ma olin enne kuulda ainult nime. Nelson elav legend aastakümneid, siis panin isegi nagu pisut petrooli kitse häälega mingisugune vana mees, eks ole. Lisaks, kui ma nägin pilti, mingisugused patsid on tal küljes. Tähendab, mul ei avaldanud muljet, vaata lauset ja vot nüüd juba siis nii-öelda läbi aastakümnete ikka rohkem ja rohkem nagu astud lähemale ja tajud mingisugust sügavust, kuni selleni, et Talle omasel väga isikupärasel viisil, eks ole. On laulud ära siis kõik need hädal küünil, eks ole, jaga džässi, Evgenia, kas Saardast jah, täpselt täpselt, mille Vello Salumets kunagi ma mäletan, hea plaat, mul oli see, aga see varastati ära, aga nüüd ma sain sellise noh, mis on siis oodes songs poole ja 40 unustamatut laulu pillitasandilt ja siin on see praktiliselt terve stars. Just ja, ja sealt pealt tähendab tegelikult lugu, mida ma olen kuulanud, kas elades üle igasuguseid nii-öelda purunenud armastuse, eks ole, mis meie meie elus on olnud ja, ja see just toob selle sõnumi tegelikult välja, et aga kuidas oleks olnud siis, kui ma poleks sind kunagi tundnud ja tegelikult võib-olla siin ongi see sõnum sees, et isegi ujuk suhelda, lõpeb ja, ja see teeb sulle haiget, ükskõik mismoodi kasid lihtsalt ette kaugenete või et see inimene lahkub siit maailmast. Aga saad ikkagi rikkam selle võrra, et see on olnud just ja see jääb sinu sisse ja, ja sa kannad seda elu lõpuni ja keegi ei võta sult seda ära, et tegelikult see sõnum ongi lauluse sisse kirjutatud, mille Nelson veennud meile toob ehk Always On My mind alati minu meeltes. See oli siis elav legend, siis tavaliselt muidugi antakse neid nimesid postuumselt, aga Willie Nelson savist juba mitu aastat tagasi omale osariigi kuberneri poolt selle ametinimetuse päris või nädala ametlik tunnistus selle kohta, et mis osariigi Texase Texas A jajajah petlikult tituleeritud Texase legendist oma eluajal mingi sünnipäeva puhul ta sai. Ja ta midagi oli seotud veel mingi väikelinna, ühesõnaga tema sünnilinna kodumajaga ma täpselt ma võin uurida kuskilt järele, aga kas ta sai selle maja, see maja oli alles, kas ta sai omale päriseks tagasi, ta elab ammu kuskil mujal, eks ju, või või ta sai selle maja pildi või mingisugune sellega oli kuskil linna servas oli väike mune mingi selline teema, siis ta sai selle suure tunnustuskirja, et ta on ametlikult pandud siis elavaks legendiks, Texase legendiks tituleeritud. Milline seal aga läheme edasi, läheme edasi kuulama kajale ja läheme edasi, tegelikult teeme nüüd, teeme nüüd kannapöörde, ehk tegelikult kuulame nüüd natukene korraks klassikalist muusikat ja ma arvan, et sellepärast paneme ta siia juurde, et kui siin oli juttu noh, nii-öelda kas siis purunenud armastusest või ükskõik milles siis tegelikult ma tahaks mängida siin kolm klassikalist lugu ja ja nii naljakas, kui see ka on, et ehkki ütleme, mu suur armastus oleks moodsaku, siis pahvega mavastanudki ei ühtegi Bachi Mozartit, aga vot need kolm lugu millegipärast on, mida ma olen kuulanud ja mida ma olen kasutanud, kaebas saadetes. Ja, ja üks on siis Smarti kaseke valdit asfalti, valdi ka jale. Vaata, see ongi kummaline, ehk ka tegelikult üks suur armastus, mis seda ma tean, mis jutupliiats siis nii tihti kõlab. Aga Hector Willimat Klukest eksis ja selle perioodi mees Zuroopereformaator, temal on üks ooper Orpheus euri tiike, eks ole, Afeeoo et euri tiitke ja, ja vot seal on üks teema, tähendab, mis räägib siis sellest, kui Orpheus läheb oma kallimale järgi Haadesesse ehk ehk allmaailma, tähendab, ta võlub jumalad sedavõrd ära, et ta antakse luba talle järgi minna. Ja, ja on nüüd siis fenomen, on see, et Eurediitše saab temaga kaasa tulla. Ta on kogu aeg igal pool tema kõrval. Aga tingimus on see, et kui Orpheus üle selja tema poole vaatab, siis on ta kadunud igaveseks. Ühesõnaga sa armastad, on su juures ja samal ajal nagu ei tohi ta jah, sa ei saa, sa ei saa temaga astuda ühendusse, tegelikult mul on olnud elus periood, kus mina olen nii-öelda kaotanud endale nii-öelda selle kõige kõige oma inimese ja siis ma mäletan, Ma ma olen mõelnud selle peale, et kas ma oleks nõus, kui see oleks nii. Ja, ja siis on mul selline tunne olnud, et jah ilmselt ma, ma oleks seda tahtnud. Vaat niisugune jällegi selle liini mõtisklus, mis, mis võib-olla see võiks pigem ööprogramm ja mis siis seotud selle väikse üksiku saarega, mis on siinsamas Felmanni päeval 300 meetrit eemal. Ehk see on see lugu ja tegelikult pealkiri on ta siis nii-öelda õndsate hingedelaul. Kui me siin ennem rääkisime, onu Raivo sinuga jutupliiatsi saates taustaks ratsastanud muusikat ja kuna sa saatesse ka siis kuidas selle telejoonistamisega on, ma ei ole tegelikult üldse jälginud, iga pühapäev oled jah, kell üheksa, 15 no ta on tapvalt para, aga nagu ma saan aru, et lapsukest jaoks mitte, sest vähemalt kui ma nendega kohtun, siis kui ma küsin jutupliiatsikohtades kõigil on ikka käsi püsti, nii et paistab, et toimib ikka saastabiilaga toetab sind. Oi-oi, ammu mitte nüüd on lüüra. Ja tegelikult ma pean ütlema seda, et noh, mis ongi kummaline, et tegelikult ma olen uhke nimetusega nii-öelda produtsendi härra, eks ole. Aga, aga tegelikult tähendab et, et sa pead, põhimõtteliselt jooksen mööda linna, käsi õieli, et ikkagi seda toetust. Et saade ots otsaga kokku tuleks. Ehk tegelikult on minu elus olnud perioode, kus olen ma selle saate kolm, nullis. Nii nagu oma raadiosaatega praegu, eks ju, on perioode, kus vahel isegi peale maksnud tähendab, et ikkagi teha asja edasi, eks. Nii et seletan lihtsale inimesele ära. Et noh, onu Raivo, nüüd ei saa siis omale, mis, kas talle makstakse raha selle eest, et ta teeks. See ju ei ole niimoodi, eksju, no vaata, asi ongi selles, et sina ostad kanal kahelt ostad oma selle aja. Tegelikult nemad ju ei, ei mingisuguseid kulusid ju hõigata. Tegelikult katavad ma ütlen, et siin siinkohal tuleb nii-öelda kanal kahele müts maha tema ees võtta, et siiski ta annab mulle stuudio ja eetria ja nii-öelda omalt poolt ka tegelikult montaaži, eks. Minu asi on tegelikult maksta nii-öelda palka esinejaid tegijatele. Ehk siis kaamerale, eks ole, taažile režissöörile helile ja jaga esineja ehk siis Raivo Järvile, eks ole, ja autorile toimetajale muusikasse kujundule kaevu järjele, eks, kui talle jääb, aga, aga ütleme, et eks ole, režissööre kaameramees peavad saama. Raivo Järvi nimega mees on nagu kõige viima palga saaja nimega. Jah, aga ütleme siis nii, ega keegi mind ei sunni? Ma ei, ma ei, ma ise tahan seda teha ja ja noh, ütleme võtta siis, kuidas tahad, aga aga kui ma kasvõi nagu käin, eks ole, lastega kohtumas või siis eks ole, inimestega siis ausalt öeldes. No mul on, mul on meeletult hea meel, kui, kui mõni tõesti tänaval peatab või kasvõi ütleb aitäh. Sest mäletan, ükskord oli väga kummaline lugu kuseks vene mees, järsku jäi ta seisma, Uhti täitus ühetud saami, eks ole, ja siis ta rääkis, kuidas ta tütrega vaatab, ilmselt ta tekstist aru ei saa, aga eks ole, et ta vaatab pilti ja nii edasi ja nii edasi, nii et noh, eks see on tore ja muidugi oleme ausad, eks tegelikult nii-öelda lääne mõõdupuu järgi me peame ka iseenesele reklaami tegema ja. Ma teen seda sellisel viisil, kus see on loogiline, kui, et seda teha ja noh, mingil totakal viisil läbi meditsiiniajakirjade või ükskõik mille, eks. Aga oled ikka käinud ka väljaspool stuudiot juttubljas tegemas oika ja näiteks hommegi sõidan Pärnusse, Pärnu raamatukokku, sest et käimas on muide ju Andersen 200 just. Jaa, jaa. Ja selle puhul homme joonistage neile muinasjutuprintsess herneteral nii-öelda võin sulle näidata kavandid, aga nad on läbi mõeldud, sest et mütsiga lööma ei saa kunagi minna. Loomulikult valmis seal ikka ette, hoia hoia alati ükskord meie valmistanud ja muide, see ükskord läks ka pilt puusse, tähendab, ma pidin uuesti alustada. Nii et tähendab, mul ei ole ette joonistatud. Aga ma pean ikkagi asja läbi mõtlema. No see on täpselt sama niimoodi, nii nagu teete teie bändiga proovi, eks ei saa, nii et me oleme jõle kihvtid vennad, eks ole, ja noh, lähme selle, selle asja nimi on, eks ole, Champ tsässon, see on hoopis midagi muud, eks ole, aga see nõuab väga kõrget professionaalset taset. Nii et nii et ikka käin tegemas ja tegelikult mõtlen, et mis mõttes jutupliiats on mulle niisugune loomulik väljund siis noh, ütleme, et kui ma nüüd seal mäe otsas istun, eks ole, on selline kategooria nagu kohtumine valijatega, eks ole. Noh, mul ei ole vaja seista, eks ole, kusagil mesise näoga sõbra jagada kondoome, eks ole, ja Vaidete läbisel Ma joonistan lapsukestele ja ma saan ka inimestega rääkida ja koolides õpetajate käest kuulata, eks ole, mis keskus, nii et vähemalt noh, ta on loomulik asi, ei ole niisugune noh, nagu saad aru, eks ole, tehtud naeratusega nii-öelda töö tegemine, eks see ole sina. No oletame, nii. Ja, ja tegelikult, kui need muusika juurde tulla, siis vaat seesama klokk selle looma rääkisin neile muide ära ka nii et ma avastasin väga huvitava raamatu lasteraamatu kujul on välja antud tuntud ooperite libreto ja, ja ütleme noh, praegune põlvkond, kes raamatuid ei loe, eks ole, heite teatris ei käida, istub peadpidi arvutis ja vaatab Ameerika laste Felvena enamusest Nende lastefilmile enam ei tule, ma tahan ikka nad jaapani omad. Ja, ja, ja selle läbi noh, kasvõi neid natukene Halida, eks ole. Nii et tegelikult ka selle läbima ja ta jäärapäiselt hoian muinasjutul all klassikalist muusikat, et kas või selle läbi natuke tuua nendeni ka teistsugust muusikat, siis võib-olla mõni mõni muidugi kuule ja, ja midagigi. Ta salvestab tegelikult läbi selle ausalt öeldes ka. Ta ise arrid ennast, sest et kahjuks selles mõttes on tühik suur ette, et ega ju suurt aega ei jää, et noh, nii-öelda minna lihtsalt klassikalist muusikat kuulama. Ja tegelikult ma pean ütlema seda väga hästi, ütleks seda Glenn kuud nüüdseks juba manalamees parim Bachi interpreet ta loovust täiesti kontserditel esinemistest, sest ta tundis, et see on niisugune kunstlik EPataaž ja tegelikult kuni mõelda klassiku, lusika pole, isegi jõuab paremini kohale just nimelt kas autoga looduses sõites või kusagil omaette olles või võib-olla kusagil isegi on see nagu ausam ja kuidagi isegi lähedasem kui noh, see niisugune puhvitud liigutuste vaatamine, aga, aga see on muidugi sügav vabalt isiklik arvamus ja, ja ja loomulikult üks nauditav akadeemiline kontsert on ka väärt, aga noh, see on lihtsalt niisugune jällegi see üksiku saare lugu. Mis seal seal jah, selle konkreetse lõpu kuuleme, kuulame endalite ja tegelikult pala, mille ta kirjutas siis kuningas George kolmandale selle asja peale võiks pikalt rääkida. Nimelt kuidas see lugu sündis, selle ma rääkisin ja kas reklaami natuke ikka rääkisime kunstihoones Äracel üks, kus kaks suurepärast klavessiini kunstniku mängisid inglise renessanssmuusikat oli ka laulja ja, ja sinna vahele sona Raivo rääkis natukene muusika ajalugu ja joonistas ja vallasasja me teeme nüüd Portugali, Hispaania ja Itaalia barokkmuusikast seitsmeteistkümnendal aprillil kunstihoones. Nii et nii et kõik on teretulnud servast serva kõikides vanustes, igatahes laste kontsert see ei ole, interpreedid on suurepärased ja, ja seal vaatasin hendalist palju toredaid lugusid ja üks oli siis samase kuningliku tulevärgi muusika, kus siis tegelikult süttiski päriselt ja tulevärk ja, ja kogu see esinemislava maha põles. Aga kuulates seda Largo osa hämmastab kui kirglikku, mitte barokk ja tegelikult siukse sügava tundega see lugu on, kuulan. Noh, tulema nüüd siis natukene popmuusik radadele tagasi. Kas sa oled käinud Kanadas ja vaatan seal nimekirjas on üks Kanada artistil seal järjekorras järgmine Bryan Adams. Ja filmi näinud seda pealkirja ei mäleta, aga minu meelest oli väga huvitav film. Kuidas üks psüühiliselt haige naisterahvas kujutas ette, et tema armsad Nad on kui hästi hästi hästi sümpaatne Tsetseenias tähendab Tsetseenias ja kuidas võimud selles nii-öelda hullumajas ehk siis psühhohaiglas vahetusid kord ühed kord teised ja, ja siis laiali Adamsi läbiv motiiv seal ja lõpuks muuseas pole Narvas oli filmivõtetel ise kohal ja tegi ise uskuma, ise jah, ise oli käinud ja laulis seal nende sõdurite ja nende ullikeste keskel ja täitsa tore film seda vahetas. Eesti Televisioon siin üks kuu kaks tagasi nägime, üleüldse ma pean ütlema, muide, et Eesti Televisioonis väga hea, muu mitte, siis siis filmi kvaliteet vot ja Ilmar Raagi tulekuga on oluliselt tõusnud, mis on ka loogiline, sest ta ongi saavutanud kinoinimene, kes tuleb ja, ja tõesti noh, seal on väga kihvt väärtfilme, prae mädalasega tuli mul seemned on muidugi teine, tuli meelde, et ta on siin esinemas käinud on näituste paviljonis küll siis seal vabas õhus ja, ja tegelikult on see niisugune eriline koht elus ka selle läbi, et ja ma vist julgen öelda, et ta on pea praegu ainukene nii-öelda välismaine rokkartist, keda ma olen kohe lausa käinud kohapeal kuulamas, sest ma pean ütlema, et see on nüüd ütleme minu niisugune kiiks. Aga mulle ei istu nii-öelda suured rahvakogunemised ehk sellised suured staadioni värgid, kus nii-öelda kõrbenud liha ja veerevad purgid ja kõik see muu, tähendab ma, ma kuidagi jooksen nagu tühjaks ma tunnen. Aga, aga prae nädampsitma käisin kuulamas ja ma sain seda, mis ma tahtsin võib-olla ka selle läbi, et mingil hetkel ta järsku ilmus keset publikut ühele väiksele lavale, eks ole. Ja esitas sellise rokkima rokiva seeria, aga ikkagi muidugi Aadja ood on need tema ballaadid. Ja kummaline on see, et ka selle Bryan Adamsi siis plaadi, kuidas siis ütlesid, tõmbas alla ja mitte mitte mitte peale, netis tõmbas. Tõmbas alla minu poiss, sest et teda Me kuulasime just siis, kui me olime siis nii-öelda uljad, poissmehed, kui tema oli siis mingi no on nelja-viieaastane või umbes siis selline ja siis aastaid tagasi jah, jah, täpselt. Ja, ja neid lugusid me kuulasime ja vot selle kontserdiga oma seotud ka üks niisugune tore romantiline meenutus, mille jätan täiesti ja ta enda teada, aga, aga see lugu? Sepliisrgimi võib-olla on sellel ka, sest see sõnum, et et minu meelest me võiks osata Ta mitte alati ennast õigustada, vaid, vaid lihtsalt paluda vabandust, ja tegelikult see, see töötab uskumatult hästi kaasa arvatud, pole väga poliitikas. Bill Clinton oli pidevate noolte saju all, eks ole, nii kaua kui ta ennast õigustas, kuidas ikkagi selle Monica Lewinsky oli ja kui ta siis lõpuks ütles, jah, ma olen süüdi, poetas pisara. Oligi kõik jäeti rahule, inimesed olid relvitud ja, ja tegelikult selles mõttes ka üks eesti poliitik, kellel ühtlasi on lausa läinud ühe saate signatuuriga, kus ta ütles, et mul on kahju ja ma vabandan ja ongi korras. Minu meelest ei ole alati vaja ütelda nii, et Bryan Adams pliis for kinni. Pean jälle ütlema sellised kurvad sõnad, et nii nagu kunagi klassik on öelnud, et kell on aja halastamatu tunnimees. Saade hakkab läbi saama ja ja ratsamees on seal viimane lugu, mis ta plaadi masinasse panna, enne kui ära põgened tagasi mandrile ja ongi ja ongi lõpulugu, millel ongi pealkirjaks lõpulugu ehk ehk siis vanameister Joseph Haydni Londoni sümfooniatõstmise ette tema elu viimasteks see, see hea gurus lahkumissümfoonia mäletan, et selle ma sain veel siitsamast muide raadio fonoteegist siis kui veel oli võimalik neid lugusid saada, nüüd enam ei, ei saa ilma kindla Lotte lindistada ja, ja tegelikult seda plaati kasutanud väga paljudes saadetes, üks viimaseid oli kogu see dramaatika mõistetud Mariantonetiga, kellest ma tean, et vaadatakse praegu filmi ja, ja muidugi vapustav lugu seal sõltuvalt sellest muidugi, mis, mis võtmes seda tehakse ja, ja mis on kõige kummalisem, et ole seda lahkumissümfooniat Mülleri klassikaraadio kuulnud erinevate väga tugevate orkestrite ja dirigentide esituses ja nii kummaline kui see ka on kõige rohkem mulle meeldib just nimelt versioon mida dirigeerib ei keegi muu kui pillimeeste hulgas sõbramehe poolest tuntud Puunia ehk siis maestro Jüri Albert on suurepäraselt finantseeritud ja, ja sellise erilise dramaatikaga esitus, aga ärgu siis meie lahkumine nii dramaatiline, olgu, eks me näeme jälle, eks muidugi muidugi aitäh, härra ütles, et said tulla ja ja kohtumine toimub õige pea, ma arvan ja täiesti kindel.