Ja tere ilusat laupäeva hommikut ka rahvateenrite poolt. Uudised teatud nagu näha, midagi väga uut ei ole maailmas sündimas peale selle, et täna on Suurbritannias väga tähtis sündmus. Aga ma arvan, et rahva teenrid libisevad täna kuidagi sellest teemast üle. Parem osa inimkonnast foto küll televisiooni vahel nii. Nagu te aru saite, täna on stuudios Heikki Talving uudistekombinaadist, BNS mulle toovad Eesti päevalehest ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe endiselt Eesti televisioonist. Vaatame lõppevale kalale otsa, siis see oli nagu nagu ühe hiirepoja, Survat juust ja sink ja juust ja sink ja nii see kael läbi läkski. Paavst ja koalitsioon, koalitsiooni, paavst ja muid teemasid tegelikult meie uudistemaastikul suurt ei olnudki. No alustame sellest sellest teisest ehk siis paavstist. Jumala abiga sai 84 aastane vana inimene maamulda. Mälestus temast on helge, paljud nõuavad, paljud usklikud või mitteusklikud nõuavad tema kohest pühakuks kuulutamist, ilmselt sellega läheb natukene aega, enne tuleb ära oodata, kui teeb oma uue otsuse ja valget suitsu hakkab tõusma korstnast ja, ja küllap siis ka see pühakuks kuulutamine. Kui me vaatasime eile aga seda kolmetunnist ülekannet, mida ka siis Eesti televisioon üle kandis paavsti matusest, siis panime tähele, kui palju oli ikkagi kogunenud sinna kardinalide ja piiskoppide selja taha. Väga palju kõrgeid poliitikuid, riigipäid, valitsusjuhte ja loomulikult ei jäänud meil ka see tähelepanuta, kes istus USA presidendi kõrval. Et see oli niisugune väikene meeldetuletus eestlastele kui, kui, kui suure poliitika sees me tegelikult uuel ajal olla. No see tulenes siis tähestikust staadioni ja Estoni Sa pead käigi kius ära rikkuma, neile meeldib sageli mõelda muud, et kolmetunnise skolme tunnise istumise ajal, kus, kus oli palju selliseid nii-öelda jutupause või ühesõnaga, riigipead võisid, me nägime, et paljud seal ka omavahel suhtlesid, siis kordagi ei tabanud, nagu, et meie, meie president oleks USA presidendiga mingi mingi sõna või paar vahetanud. Ta vist nagu ise küll kaitsta, paar sõna vahetas ja vestlesid mingitel teemadel. Vähemalt telefoniintervjuus ta niimoodi ütles, et tundub, et midagi nad ikka rääkisid. Siis, aga milles täpselt ja mis keeles, seda, seda ei ole, täpselt, seda ma ei oska. Seal olid teisigi huvitavaid kooslusi. Kui te panite tähele, siis seal muuseas oli niisugune komme, et pidi nagu kätlema või embama 11, mis näitab siis nagu seda maailma kõike haaravust ja, ja kõikide leppimist. Siis, kui Iisraeli president oleks ümber keeranud seda hetke meile muidugi näidatud, siis ta oleks otse Süüria presidendi embusse. Olid täiesti niimoodi üksteise selja taga, nii et toimunud on mõndagi huvitavat ja eks me siis kuulemis. Nojah, eksal vana toda. Et et maailma tipp-poliitik cute jaoks on matused mitte ainult kurb sündmus, vaid ka selline koht, kus üks üksjagu asju omavahel selgeks räägitakse. Sest sest, et see on nii, nagu teatud määras inkognito tulemine selles suhtes, et ei pea nagu programmi ette hõikama ega midagi, aga saavad omavahel silmast silma rääkida ja seda on ju varemgi läbi ajaloo juhtunud, et. Ma nagu läheks natukene laiemaks, et ma tunnistan täiesti ausalt öelda, mina ei vaadanud ees show'd on minu arust on nagu kahjuks või fish jalu oli sellest sellest kurvast sündmusest ikkagi tehtud, selline ülemaailmne majutanud. Nojaa, aga ma nagu mõtisklesin kogu aeg selle üle, et miks see äkki on tõusnud maailmas nii tähtsaks, noh ütleme protestantliku maailmas kes ju teadupärast milline teadupärast ja kumb Eesti kuulub. Ja ka Suurbritannia ja ka Ameerika Ühendriigid ja kes iganes seal, kus ei saa palju liike seal ja riigi rahvaid. Et miks on ta nii nii tähtsaks tõusnud ja, ja, või, või kas me tõstan äkki seda üle. Et aga mulle tundus, et me Eestis nagu teadmata põhjustel millegipärast tähtsustame seda juba üle või, või näitamise liiga palju ei toome seda kuidagi liiga palju siia kus tegelikult mina isiklikult ja ma ei, ma ei oska sellesse suhestuda puudusesse suhe. Ja mitte sellest, ma ei ole kristliku olengristiks, ei ole nagu küsimus, vaid kuu katoliiklus, selline. Ma ei, mina ei mõista seda, et minu jaoks on see äärmiselt kauge. Nüüd äkki tuuakse mulle ja sellepärast on Andres Aarne ma julgesin ka kasutada võib-olla mitte kultuurset sõna, sest mulle mõistetamatu, et see nagu minu minu küsimus võib-olla laiemalt, et millist tähendust ta nagu oma omistame, millise tähendab seda oma nagu teile näiteks või, või üldse nagu võib-olla eesti rahvale laiemalt, mis, mis ei taha üldse tähtis olnud. Noh, kõigepealt tema isik Meie jaoks ju algas väga palju asju 80. aastal Poolast solidaarsusega ja ilma Karola Vaitavad Ta solidaarsus ei oleks kindlasti olnud selline, nagu tema oli. See, see lähendab neid kohe kindlasti. Kõik, kas see, mis juhtus hiljem selles ühe kuuendiku planeedist ja selle satelliitriikidest suures osas sai alguse Poolast ja tänu tänu ka nii, et see on meie jaoks on see aspekt. Aga teiseks onju? Noh, ta ei ole nüüd küll päris riigijuht, aga, aga siiski sadade miljonite inimeste liider läks, see see selles suhtes on mõistetav riigipeade kohal olemine, austamine seal. Paavsti surm kahtlemata neid küsimusi tekitas, ega siis valla ei ole ainus, kes niimodi küsis. Kui me loeme kas või interneti kommentaari või, või ka lehtedes ilmunud publikatsioone, artikleid, arvamusavaldusi, siis tihtipeale küsitakse niimoodi. Aga minu jaoks on sellel asjal olemas päris selge vastuse, sest see koosneb nagu kahest kahest poolest. Ühest küljest paavst oli suur lepitaja. Tähendab, kui me vaatame oma maist teekonda paavsti 26 aasta jooksul, siis ta oli ikkagi enneolematu selles mõttes, et ükski teine paavst varem ei ole kunagi teinud sellist lepitustööd eri usundite siis nii kristluse kui islami ja teiste usundite ja kristlase sees. Lõppude lõpuks oli ikkagi paavst esimene siis läheb Johannes Paulus oli esimene paavst, kes, kes käis ära. Mees, kes käis erasuurel pikal lepitusvisiidil juudiriigis käis nutumüüri ääres. Ja neid näiteid võib tuua veel palju, teine asi on tema nii-öelda tema kui maailma või ütleme jumala poliitiku üks üks dokumentaalfilm, mida ETV näitas hiljaaegu on, on tituleeritud Johannes Paulust jumalapoliitikaks ja see on, ütleme jumala õige. Tähendab, ta suutis ühendada eri eri usundeid ja, ja eri rahvustest ja rassidest inimesi rohkem kui ükski ükski teine paavst. See on vaieldamatult tema, tema pea teene. Teine asi on see, et poliitik. Ma arvan, et ka Eesti on paavstile võlgu ja kui palju täpselt, kes seda oskab öelda, kes seda oskab kaaluda, võib-olla meie ekspresident Lennart Meri, kes teda Eesti visiidi saatis, aga aga on, on teada, et paavstil on olnud päris kaalukas sõna endise nõukogude liidri, siis nõukogude esimese presidendi Mihhail Gorbatšovi juures, kui olid murrangulised aastat 85 kuni kuni 91 tegi väga palju ära selleks, et pöörded, mis toimusid Ida-Euroopas, oleksid Wiretud. Eiki Poolat, nagu mainis poolakate jaoks oli ta loomulikult on isegi rohkem kui pühak, ta tegi ikka väga palju ära. Ja see on, see on nagu peamine põhjus ja kui me võtame nii-öelda väga universaalselt taga väga globaalselt läheme, siis mõelgem selle peale, et paavsti testamendist tuli välja, et tal ei ole üldse maist vara. Tänapäeva maailm, mis baseerub jooks, ei ole raha võimul kaubalistel suhetel, kaubanduslik rahand, rahalistel suhetel. Ja see vaene väike vanamees toob enda matustele niisuguse hulga maailma riigipäid kellest sõltub kogu maailma saatus, kellest sõltub kogu maailma rahavoogude liikumine ja raha, raha on tähtis, eks ole, siis noh, ka meil on siin võime arutleda Eesti kontekstis, et et miks, miks riigipead lähevad sellist sellisesse kohta sellisel päeval ja miks nende jaoks see on nagu tähtis, kas see on lihtsalt nii-öelda PR-tegevus või on või on selles midagi nagu nous sügavamat? Ma ei tea, kas see vastus rahuldas või kas, kas see on see, see vastus, mis, mis mis annab väga kokkuvõtlikult. Kas tõesti materialistlik vastuses mõlemas selles ma seda ma tahan öelda, et jah, muidugi neid loetleda nii-öelda igal juhul inimese puhul saab loota täiesti palju kiiduväärset ja toetavaga laiduväärset. Motheristlikud, kõik need põhjustavad niisuguseid seotud teatud selliste sündmustega poliitikatega noh, mitte vähem raha, vähem raha, eks ole. Ma mõtlesin seda teist hingelist poolt selles ja selles mõttes, et kui palju me tunnetame paavsti, noh nüüd meie jaoks jumala asemik, kuna või, või teistpidi, kui palju tantsime hingele annab juurde, kas siis tuge või, või mõttemaailmale, mingit sellist väärtust või mis iganes annab sama palju, kui üldse religioon annab, ühele inimesele annab ja teisele ei anna, mõni, mõni tunneb end ilma selleta ei saa, teine tunneb, et milleks üldse see kõik ja ja kõik muu on tähtsam, nii et seal on rohkem inimesi. Ei, ega ma üldse ei, ma ei tahtnud seda nüüd rõhutada, et ma ei pea suureks meheks, loomulikult oli vastu, oli, oli väga-väga suur mees, ütleme suure algustähega ja suur inimene, ütleme siin veel paraneks. Loomulikult, aga väga tore, et meie seas on selline mees, kes ei jäta endast maha, eks ole, vaimseid või materiaalseid väärtusi, kellel ei ole kinnisvara kuskil Vatikanis ka vaid ega, ega Poolas vaid, vaid on, ongi lihtsalt selline mees kelle, kelle sõna on rohkem väärt kui paljude teiste poliitikute sõna ja ja kelle, kelle riigil ei ole armeed, aga kelle riigil on hoopis teistsugused võõrandamise hoovad, aga ütleme ausalt, on olemas ka Vatikani pank, et kelle, sest, ja sellistest RAHA RAHA liigutamistest oleme lugenud ka väga kummalisi asju, nii et eks selles, selles riigis olevas raha võimul oma täiesti oma koht olemas ja sellega tehakse ka teistpidi mingeid poliitilisi samme. No vaieldamatult ja on olemas luure ja on olemas kõik, mis peab olema, eks ole, selles, selles ei olegi küsimus riigitunnustega ja no hea küll, oma asjale lähemale siis kui me nägime, kui me nägime eile meie presidenti koos maailma ainsa superriigi presidendiga kõrvuti istumas kolme tunni vältel. Siis ja, ja õhtu lugesime uudist selle kohta, et, et Läti on nagu seesama hästi kui saanud, eks ole, piirileppe siis kui me paneksime need nii-öelda kaalukausile, siis siis ei oskagi öelda, kumb nagu nagu tähtsam on või, või kas üldse saab kõrvutada. Ja õhtul siis selline uudis oli see BNSi vahendusel jah. Nii et, et Venemaa on põhimõtteliselt langetanud poliitilise otsuse ja. Ma ei tahaks kasutada sellist väljendit, et Läti saad oma piirileppe, tähendab, ma arvan, et, et noh, Lätti jah, et lähen või siis välja, et pigem pigem on see vastastikune või isegi rohkem kaldu nagu Moskva poole, et kellel seda rohkem vaja on, aga olgu, me oleme sel teemal väga palju nagu arutlenud ja spekuleerinud, et jäägu see sinna, aga, aga ühesõnaga Lätti selle leppe alla kirjutab ja Eesti ütleme, nähtavas lähitulevikus. Jah, see oli Putini eriesindaja Sergei keerulise nimega. Otsa ütlesid välja Euroopa Liidu jõule, eks eile Lätis ja kohtus seal nende Läti riigijuhtidega, kes parajasti Roomas ei olnud. Kinnitas siis, et poliitiline otsus selles suhtes, et Moskval Lätti piirilepe tõenäoliselt selle aasta esimese kuue kuu jooksul alla kirjutavad, on tehtud ja Moskva annab sellest ametlikult tõenäoliselt kohast ajast teada hiljemalt 21.-ks aprilliks. Kui siia taha panna Sergei Lavrovi tüli Meie ilmselt jätkuvale loodetavasti jätkavale või kuidas välisminister Rein Langile paari nädala eest, kus Lavrov ütles, et et siseriik Venemaa siseriiklikud protseduurid on niivõrd keerulised, et praegu ei saa mingil juhul määrata öelda, millal ja kus kirjutavad Venemaa ja Eesti alla omavahelise piirileppe siis ja panna juurde tutvused Moskvasse minemise suhtes, siis nagu ei tohiks erilisi küsimusi olla. Rootsis ja Lätit puudutavad keerukad bürokraatlikud, otsused on, on vähe lihtsamate kui, kui Eesti puhul, eks ole, nendega oska, saab hakkama ka Eesti puhul ei saa hakkama? Ei no kas see ei ole mingi niisugune tasu või kingitus sellest, et Läti president otsas Moskvasse? Seda me ütlesime, eks ta, eks ta muidugi ole, ega selles nagu ei olegi küsimust ja, ja las ta olla siis niimoodi. Ma ei kahtle hetkekski, et see leping tuleb ka Eesti ja Venemaa vahel ja tuleb ta siis natukene hiljem, kui, kui lätlased selle jällegi saavad siis sellega selle kingituse siis noh, seda lepingut on vaja mõlemal poolel, seda lepingut on vaja Moskval Tallinnal Riia all ja, ja Brüsselil, nii et ta tuleb, ta tuleb igal juhul, et ma ei näe nagu põhjust paanikaks. Ei, no paanikat paanikat ei olegi, aga, aga näiteks ma kordan seda, mida ma siin ükskord olen juba vist kujunenud, et nii kaua, kuni seda piirilepet ei ole, peame mehhiklase passi näitama Helsingis ja Stockholmis. Sa pead nüüd Schengeni viisaruumi süngeni grupp alles käis Eestis, ma ei ole päris täpselt kursis selle delegatsiooni tegemistega maa, ma lugesin ainult, et, et nad avaldasid rahulolu, aga et Eesti ettevalmistused lähevad õiges suunas, aga on ka veel mõningaid probleeme, aga, aga ma ei lugenud sealt välja piiri piirilepet. Ma arvan, et see ei ole nii nii lihtne või nii üksi üksipulgi võetav, et tegelikult saab ka ilma selleta. Nüüd on hoopis Venemaal küsimused. Venemaa tahab mingeid viisareziimi lõdvemaks teha Euroopa Liiduga. Ja seal on sama küsimus vastaselt, kui ei ole, eks ole mingi piirileping alla kirjutatud. Tule tõenäosus on vähemalt seal niuke mäe meie välis. Seerumi suhteliselt tublid inimesed on mulle öelnud ohvrecoolt, et need kaks asja on omavahel üsna kõvasti seotud. Piirileppe ja Schengeni. Ei ole, kindlasti on kindlasti ainult et praegu on aasta 2005 ja kuu on küll, aga sekkerisse vastumine tuleb esimese võimalusena kõne alla alles 2007. aasta algupoolel, ehk siis umbes samal ajal, kui, kui Eestis peaks hakkama kehtima eurone jätan. Need asjad on ka omavahel seotud ja nii, et aega on ja, ja ei maksa nagu teha, võib-olla see mõningates ringkondades Eestis on nagu ängistav lugeda sellist uudist Läti kohta, aga, aga ma arvan, et riigile tervikuna ei ole see praegu kõige suurem probleem. Okei. Mulle meeldib sinu, tuleme siis selle vorsti juustu juurest nüüd siis teise teise poole juurde meie oma oma kalli valitsuse või sündiva valitsuse ja uue sündiva koalitsiooni tööd ja tegemised tundub praeguse seisuga, et see koalitsioon ikka tule ma sind võis veel laevaga tagasi olla päris pessimistlik ja rääkida võimalusest 50 50 või isegi kehvematest väljavaadetest. Praegu tundub küll, et, et see koalitsioon ikkagi sünnib ja kui ei sünniteisipäeval siis ta sünnib kolmapäeval või neljapäeval, järgmisel nädalal ja ja, ja tundub, et siis kolmik hüdra Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit saavad oma keha kokku. Kuigi pead jäävad erinevateks. Jah, ei, selles mina ei kahtle selles üldse. Tegelikult ma ei ole selles väga kahelnud ka tagasi sellepärast et noh, tegelikult, kui sa vaatad nende inimeste käitumiste, parteide käitumist, siis nad olid niivõrd suunatud tegelikult juba algusest peale kokku leplusele minu arust praktiliselt ükskõik mis hinnaga. Et minu, minul ei olnud küll kunagi kahtlustad, et seda ei sünni. Sellepärast et et sisu astunud jälle mängu Res Publica, no ütleme, reformile rääkida Res Publicas tänapäeval midagi kuskil ühises liidus loom peaaegu võimatu üldse võimatu ja see rääkida surematus, kassi absoluutsed või mis iganes ta nagu härjale punast rätti. Nii et see välistas absoluutselt selle võimaluse, et sealt mingeid kokkuleppeid tuleb. Reform, ütleme ausalt, peaaegu peaministri isikus täna juba Andrus Ansipi näol on, oli väga aldis uut valitsust tegema, kuna see tähendas peaministri kohta mida ennustati Andrus Ansipi ja juba siis, kui ta tuli Tartust ära ja ei näe täpselt nii ta läheb. Et selles mõttes mina ei ole küll väga kahelnud, seda, see tuleb võttes rahvaliidu, siis mis on rahvaliidule tähtis, ütleme keskkonnaministeerium selle nad said koskikiga ja koos kõigiga, mis on niuke väga huvitav moodustis ja suurte keskkonnarahadega, mida saab siis ühte teise kohta liigutada väga rahulikult seisvates Keskerakonnaga, siis pole väga pikalt valitsuses olnud ja kindlasti teatud ambitsioonid sõltumata tingimustest, ennastele. Nii selge käitumismall kõigi poolt, et mina ei näinud võimalust 155 ja minu jaoks praktiliselt olematu. Nojah, ütleme selle hetkeni, kui nad nüüd kokku said, enne seda räägiti ju veel teistest koolid ja kõikvõimalikest juhtudest ja, ja ei ole vist praegu ühtegi erakonda. Ma pean silmas parlamendierakondi kellel viis kuud enne valimisi ja kaks aastat enne parlamendi viis kuud enne kohalikke valimisi ka kaks aastat enne parlamendivalimisi ei oleks kanget himu tulla võimule sellepärast, et ainult võimul olles saab ju ennast ainult näidata nii-öelda koos võimul olemise materiaalse küljega. Kõik kõik muu on nagu rohkem fantoomi mängimine. Ja selles mõttes, kui nad juba korra küüslaugurestoranis kokku said, siis, siis oli, võis tegelikult vist olla enam-vähem kindel, et sealt midagi nagu tulema. No mina nimetan seda mõistusabieluks erinevalt armastus abielust, kus võib-olla alguses suur kirg plussmärgiga, mis võib teatud aja pärast muutuda suureks kireks. Miinusmärgiga on mõistuseabielus, kõik plusspooled kokku rehkendatud, sina saad seda sõnased. Me kohe jõuame selle jutuni, et ta teeb nagu, mida saada, kes kõige rohkem võidab ja, ja kuidas see värk on, mina nimetan seda mõistusabielu, mina nimetan seda koosluseks, kus mehed saavad omale nagu parteilane, parteilased, ütlen ma sulle, mina, mina nimetan selleks kokkuleppeks, nii öeldi nagu vanasti, jah. Absoluutselt. Ma lootsin täna südamest, et siin rahvateenrite tunnises saates on meie ees ka värske koalitsioonileping, vähemalt mingisugune noh, vähemalt see variant, mis nagu eile õhtul veel laual oli, aga kahjuks või õnneks ma ei tea, parteide õnneks ajakirjanduse kahjuks ei ole nad veel lekitanud seda. Nii et isegi loodetud mõnes väljaandes ei ole ilmunud. Selline, mis väljale sa silmas pead, ega sa ometi Eesti Päevaleht silmas pidanud? No Eesti Päevalehe esindaja meil siin ma olen vait kui hiir. Mina ei ütle midagi. Sest ega meil seda koalitsioonilepet ju põhimõtteliselt nagu väga vaja polekski me nagu kõige suuremad uudised sellest ju teame, aga aga ikkagi mõttes sõnasabast kinni mõningatel poliitikutel just nimelt Reformierakonnast. Ma ikkagi tahaks seal koalitsioonileppes näha, et kust need katteallikad siis on, mis sellele sulle noh, ütleme raiskamisele. Aga kulutamisele vastukaaluks seatakse, mis, mis nüüd välja kuulutatud. Kuna Vallo käest küsima ja mina küsin seda, mida ma ennist ukse taga küsisin kui palju Hansapanga aktsiate müügitulumaksust järgmisel aastal Eesti eelarvesse laekuva ja kui palju see teeb kergemaks nende lepete. Et see on, see on väga õige, nagu tähelepanek tegelikult saad tõesti laekuma, siis on suur ja kopsaka summa, et ma ei, ma ma väga julge öelda seda summat, sellepärast et sõltub täpselt sellest, kui palju oli nii-öelda ametlikult Eesti inimesi Hansapanga aktsionäre, kui suured summad, täpselt nagu isiklikult olid sadade hulgast, ma arvan, valvame, aga ma arvan ärgitama, et mis summaga tegu, aga ma arvan, laekub. Ma arvan seda, et see umbes see summa, mis Eesti inimesed ärimehed ja kes iganes, väikeaktsionärid, väikeaktsionärid said selle selle panga aktsiate nii-öelda müügist. Rootsi, Rootsi pangad on umbes kolme, nelja miljardi krooni vahel ja kui nüüd arvestada seda, sealt tuleb ära maksta tulumaks, siis tuleb kuskil 24 protsenti, ehk see on siis kusagil miljardi juurde midagi sinnakanti, aga veel kord ütlen, et väga täpselt, ma ei oska küll praegu öelda, aga see laekub nagu aamen kirikus ja siin ei ole mingit probleemi. Järgmine aasta on see eelarves olemas, on siin. Sest siin oli üks niisugune väike mõttearendus teatud investorite poolt unisuse suuremate ärimeeste poodeta. Et olid juba soovitused, et selle saab ju ka teatud sissemaksetena või teha firmadesse, kus nad siis töötaksid nii-öelda edasi ja siis pääseda sellest tulumaksu maksmisest. Areen investeerida, jahe kreeni, investeerida, aga selle kohta maksuamet andis väga selge sõnumi, et sõbrad, et kui te nii teete, siis me teeme ata-ata see igal juhul, see tulumaks tuleb maksta need seal aega. Ja ma ei usu, et ükski ärimees Pravi julgeks teha sellist sissemakset kui reinvesteerinud firmasse, teades, mida, millise otsus on maksuamet selgelt välja öelnud, et see, see, see ei ole enam võimalik sena laekuda. Nii et siis on mõistetavad tulevase peaministri eileõhtused sõnad, et järgmisel aastal ei ole vaja nende lubaduste täitmiseks võtta laenu, emiteerida võlakirju ega minna stop reservi kallale. Ma olen lastega, see võib olla, kas ta nüüd on olemas nii-öelda omaette arutlusküsimus, et ma saan aru, et see pensionite reformi ikkagi võtan mingi 1,3 1,4 miljardit ära ja ja noh, eks siin, et me ei tea veel kõiki lubadusi, muide siin võivad olla seal neid nii-öelda väiksemaid rahasummasid eile õhtul laiali jagatud alates mingitest no ütleme seal haridussüsteemi võib-olla seal kuidagi koolidega seotud võib olla mis iganes, muidki asju, mida me ei tea seda kõike veel arvestagem sellega, et et võib tulla veel summasid välja, me räägime hästi suurtest summadest, mis on seotud põhiliselt tulumaksu alandamisega, siis mis läks ühe protsendini, sead võideti mingi võimalusel dispool miljardit. Ja, ja, ja siis suurendatakse pensioneid, mis toob kulu 1,3 miljardit ja tõstetakse, eks ole maksuvaba tulumaksuvaba miinimumi kahesajad. Ja need, et, et need, need on hästi-hästi, suured arvud ja lihtsalt liidetavad ja ümmardatavad, aga, aga reaalsus on selles, et sealt võib tulla veel asju, millest me ei tea midagi. Nojah, eile juba vähemalt Saaremaa kolleegid nokkisid välja, et koalitsioonileppes on vähem kaks konkreetsest objektist süvasadama, siis püsiühendus üle suure väina. Püsiühendus on liiga kallis ja seda ilma jääme, mitte rajamine muidugi kohe, vaid see sellega edasi minemine. No aga siis jääb üle küsida, et miks meie peaministrikandidaat, tulevane peaminister oli nii närviline, kui ta andis nagu esimesi intervjuusid, kui maksu nii-öelda kompromiss noh, seda hakatud niimoodi nimetama ja, ja ma ei näe seal küll lausetest mingisugust kompromissi. Aga noh, me jõuame ka sellest rääkida, et miks ta oli närviline oli ja kohe viitas ise esimesena võimalusele, et tuleb imiteerida tõele või mitte tõenäoliselt vaid vaid ühtegi seda varianti, mida sa nimetasid, ei saa välistada võlakirjad, laen, stabilisatsiooni kallale, reservi kallale minek ja nii edasi, võib-olla neil ei olnud see. Ja hirmsasti käis, tal käis närvidele see, kui, kui nimetati uut sündivat valitsust populistlikuks ja ja, ja loristavaks, ega sa ei meeldi kellelegi? Tähendab, ma ei ole kuulnud uue koalitsiooni poolt seda, seda väidet, et nii-öelda selle Hansapanga osaluse müümisest tuleb, tuleb Eesti riigieelarvesse nii palju raha, et, et sellega on võimalik see, need kulub kõike. Kõike, kõike, rahaallikad ei kunagi avalikud, jah, ja teine asi on see, et ega meil on meil Eesti Telekom olemas, et et siin vahepeal käis juba Telekomi aktsia hind ala peale 130 krooni, mis noh, reaalselt tähendabki seda. Vaat see ongi juba piir juba juba kostus muide ka valitsusest selliseid hääli 1000 ongi juba see hind käes, millal me võiksime, mida me võiksime müüa sealt, kus ka väga võimas summa ja ja sealt talle ka eraisikute käest saaks tulumaksu. Tegelikult teiste müükidega hoiaks teatud perioodil seda eelarvet üleval väga võimsad. Ühe asja juurde tagasi, et väga huvitav oli see, et nii nagu toimetuses arutasime seda, et et keegi hästi-hästi huvitav periood, oli see läbirääkimiste periood, kus aitad maksude alandamisest või millest iganes. Ja samal ajal ju tegelikult valitsus nii-öelda istuv valitsus töötas ja rahandusministeerium tegi rahulikult oma tööd ja pani eelarve kokku koos, mis oli kõikide nende arvestuslik tingimustega, kahe protsendi Su alandamisega maksuvaba miinimumi tõstmisega ja nii edasi, kus oli ka perspektiivis sisse planeeritud teatud pensionite tõus, muide mitte küll nii indekseeritud ja see kõik oli ka seal juba sees, nüüd ei tule mäe juurde selle juurde, mis tegelikult oli, eelarve oli tasakaalus, isegi ülejäägis. Ehk see kõik oli olemas, seega pragmani olemas. Et kui sa neid võrdlema hakkad, siis tegelikult mulle tundus vahepeal, et see on üks suur suur näitemäng teemal midagi, räägime millestki, mis tooks kellelegi väga kõvasti kasu. Reaalsus oli rahandusministeeriumis, kus eelarve oli tegelikult koos täismahus ja ainult et pensionide tõus oli ette nähtud sellisel sellises mahus aastaks 2007 suveks mitte 2006. Aga see ongi see strateegiline aastal, millega millega mängitakse ja mis lubabki rääkida sellest, et tegelikult toimub, ongi mitte väga riigimehelik ja nii-öelda jooksvate kulude katteks võetakse ära, noh, suur tükk seda, mida võiks kuhugi mujal kasutada. Ei pea ju seda ühte koma mingit miljardit kohe nagu käiku panema. See on ju ikkagi ühekordne sissemaksjad ja siis kohe ära laiali jagatakse seal täpselt sama võrreldav sellega, mis toimus Tallinnas, kus pensionäridele jagati 500 krooni valimispropagandaks välja ja loomulikult sellest saadik vastuhääled sellega nagu kõik kõik on õige ainult et jooksvate kulude katmist ja ma arvan, et pensionid on pensionide välja, igakuine väljamakse on jooksvad kulud, seda ei saa kuidagi teisiti nimetada. Seda nimetatakse meil aeg-ajalt aetakse segamini pensionireformiga, mille all me mõistame ikkagi seda nii-öelda pensioni, teist ja kolmandat sammast ja kogu kogu see protseduur, mis käib, aga tavaline lihtlabane pensionide tõstmine kõigepealt 300 krooni võrra ja siis veel 300 krooni võrra. Mis on, mis on suur raha pensionärile, seda ju keegi nagu e-see, jah, sellepärast inimestele. Aga see, see ei ole minu meelest küll eriti nagu riiklik poliitik. Vaata, kuidas võtta, et seda võib nii ja naa võtta, mina mõtlen kuidagi selliselt, umbes, et kui ütleme, riigi tulud selgelt on sellised, et nad võimaldavad selliseid tõusis ega, ega mul nagu vanadele inimestele maksmise vastu ka väga otseselt midagi ei ole kellelegi tunnetama, ikkagi sul on õigusriigimehelikkust selles kandi pealt ka, et ei või vinti üle keerata. Noh, me kõik saame aru, et vanadel inimestel on praegu raske ja, ja tegelikult on olnud väga pikalt juba raske midagi öelda ei ole. Teisalt Talle tuleb, vaadatakse teist poolt, et on, riigil on, peaks ole mingi tulevik, teadvus, areng ja, ja see, see on ikkagi, me ehitame riiki üles noh ütleme laste jaoks, mina nagu ei ole positsioneerinud, kuna ma olen lapsevanem, Mul on kolm last, siis mind huvitab ka see teine pool väga selgelt, et kuhu see riik nüüd liikuma hakkab või mis otsuseid tehakse, selliseid, et mu lastel oleks, hindan tulevik, parem haridus. Ja ütleme selline teatud heaolu sind avatud, et nad ei peaks minema välismaale või nad ei otsiks välismaalt hakkaksid siin tööle ja saaksid kindlustatud, et seda poolt nagu vaata enam hästi näe. Aga miks ma ei näe, sellepärast et kahjuks ühiskond selgus, väga suur hulk valijaid on vanemad inimesed ja, ja sealt tuleb välja see populism. Kahjuks, mida sina ütled vastandina riigimehelikkus, vot sealt tuleks, mängime sellel kaardi peal olen muidugi Kulka sellist terminit nagu pensioni neljas sammas, teate, mis see on see, kui lapsed kasvavad suureks ja hakkavad oma vaeseid pensionäridest vanemaid ülal pidama. Kuni kirss tuli välja, et investeerime praegu lastesse, investeerime nii, et nad saaksid nii-öelda hea hariduse, et nad saaksid head töökohad. Ja, ja suudaksid, kui mina vananen, sest et keegi nagu ei, ei loodagi seda, et tulevikus pensionist on võimalik üldse nagu normaalselt ära elada. Paratamatult nii kaua, kuni ei hakka jõudma pensioniikka need, kes alustasid teise sambasse korjamist praegu ja 20 25 kolmekümneaastased Paraku ei tule seda, noh, räägime ikkagi praegu ju lähi- ja aastatest aastatest 2007 kaheksa üheksa kuni 10-ni välja. Kui nüüd see tõstmine on nagu ühekordne ja pensionärid on hea meel, ta läheb oktoobris valimiskasti juurde, laulab keskerakonnale, halleluuja, paneb selle Pilletoni sinna kasti, kus on kirjutatud siis Keskerakonna liikme nimi ja tunneb, et kõik on hästi tema nagu vastu saanud, tema vastu andnud ja kõik on väga tore. Ainult siis aastal 2007 selgub, et, et see pensionitõus ja nii edasi. Et korra saime ühe suurema sahmaka kätte pidama, oma taskus tõesti Parv tarbimisharjumustest samuti. Tundsin ja edasi läbi. Ikka nagu vana tähendab et ei, tõuseb ta ikka sellepärast, et noh, muidugi, mitte nii suures ulatuses kui nüüd, aga, aga kui ei muudeta ära seda seadusi, mis praegu Hansa pankasid rohkem. Ja ei ole, aga siis tuleb kusagilt mujalt leidma. Vaatame, ootame ära. Kas seda seadust hakatakse muutma, pensionide indekseerimise kohta ei hakata, ei usu, et hakatakse. Ma ei usu ka hästi, sellepärast et sa siin rääkisid sellest 500-st kroonist Tallinnas. Üks jah, Keskerakond viis selle sisse oli selge, aga sellest ei, julgen loobuda. Ka Reformierakonna Res Publica ongi nii. Tuletage meelde omal ajal Mart Laari apsuga, sa ütlesid, et, et ka see on teoreetiliselt on võimalik, et pensionid võivad väheneda. Kuidas, kuidas, kuidas ta risti löödi, vähendab pensione, ei ole võimalik vähendada just sellega, ühest küljest on tore, pensionärid saavad oma oma jämedama poti kätte, aga, aga kui, kui tulevikus ootab ees pettumus, siis, siis on see nii-öelda noh, vastupidiseid asju ja ma arvan, et siin on nagu üks asi, mida, mida ikkagi taas ja taas tuleks korrata, on see, et kust seda raha, kust raha tuleb maksta välja. Ja mulle tundub vahetevahel, et mõnedel inimestel on niukene, naiivne arusaam, et seda võetakse nii-öelda juudianekdoodi moodi karbist. Kus, kus ta sinna paneb, et mina panen ja nii edasi, eks ole olemist karbist võetakse seda raha ja antakse, jagatakse laiali, see ei ole niimoodi, see tegelikult tuleb ettevõtlusest ja kes seda teist poolt nagu ei taheta nagu teada, et mis kuradi ettevõtluse, need on niisuguste ärimehed, need tuleb kõik ära võtta. Reaalsus on see, et neid meie rahva nii-öelda tahtlus teha äri või minna ärisse või raha, suhteliselt väike ta väheneb, probleem oli isegi mitte sellest, väik ongi väike ja väheneb, mis on minu jaoks uskumatult halb tendents, soomlastel on see palju kõrgem. Nii kummaline kui see ka ei ole minna ärisse, teha ise raha, teenida seda äri äri kaudu raha ja see on ikkagi. Ja kui see, kui riik nagu sellele tähelepanu ei pööra oma teatud niisuguste soosivate sammudega võib-olla mingi seadusemuudatusega sõbrad siis siseei räägime siin mingit tõusust varsti mingist pensionitõusust ja siis on Mart Laar väga õigus, jah, võib, võib ka vähenesest lihtsalt karbis raha enam ei ole. Siis siis elaksime ja seda tendentsi kui teadvustatagi, samas, kui me siia paneme veel mitmesugused aspektid kõrvale, eks ole, nüüd viimane nädal on, on väga palju uudiseid tulnud sellest, kui palju ikkagi juhtivate töötajate, eriti just riigiasutuste juhtide nii-öelda sissetulekud on tõusnud siis need meeleolud, et et, et vot sealt saabki seda ära võtta ja neid peakski piirama. Noh, mis ei välista seda, et seda peakski piirama kuidagi, sest need, need on muidugi täiesti irreaalseteks, need, need numbrid. Aga meeleolud süvenevad ja, ja, ja poliitilised jõud, kes esindavad nii-öelda seda ilmavaadet teenivad kõvasti profiseda juttu juba järgmistel valimistel. Probleemi nende riigiettevõtete juhtide palkadega ma ei mäleta, kas seitse, kaheksa, üheks, võib-olla 10 aastat kova. Aga pange tähele, mis oli koalitsioonikõneluste põhi põhiküsimus on, kuidas raha jagada. Mina ei mäleta ühtegi teemat, kuidas raha teenida, oleks olnud mitte ühtegi ühtegi positsiooni teema, kuidas suurendada tulusid ja, ja kui me tuleme ikkagi tagasi selle, see, see on märk riigiettevõtete juhtide palkade juurde, eks ole, me mingi kaks, kolm aastat tagasi kukkusime minestusse kui kuulsime, et okei, ostov teenivad seal ligi miljoni aastas. Nüüd, kui me minestusest nagu toibusime, siis tegime silmad lahti, keerasime telekaga lahti ja kuuleme, et 1,8 miljonit muide, minestusse ainult nagu selles mõttes midagi ei, ei muutu, eks ole, tähendab no ütleme, riigi seisukohalt see, võib-olla see raha ei olegi nii nii suur kus piiritletakse miljardeid ja sadu miljoneid, aga, aga noh, ütleme inimeste õiglustundest lähtuvalt on, on see ikka košmaar. Ja noh, millest see tekib, see tekibki sellest, et, et see nii-öelda majandusvõim ja poliitiline võinud väga tihedalt omavahel seotud nõukogudes istuvad needsamad ühed inimesed, kes siis toimetavad seal noh, ja ma niisuguse vabameelsem inimesena väga noh, mind, mind see nagu pikale Ülo, et nad nii palju teenivad ja ütleme, vastutus on ka suur, et mis seal ikka öelda. Noh, võib-olla võiks töö noh, natuke selle kaaluda, selle vähendamist ja siduda teatud tingimustel see kõik see ei ole nagu minu arust on ka väga probleem probleem, et võivad vähem teenida, rohkem teenida mitte lõputult. Aga endiselt tulles tagasi selle juurde, et õigemini igatahes peab maksma nagu õiget tasu ja mis siin ikka rääkida õiglast tasu, õiglast, kes ütleb, kus õigluse jah, noh, keeruline küsimus. Kui suudad üheksa päeva eest pool miljonit poole minna, oli seal lepingu teha, see on õiglane. Noh, küllap vist. Jah, aga tegelikult see nii-öelda maailmarevolutsiooni seisukohast on see marginaalne see ikka Eesti riigi seisukohast ütleme nii-öelda rahalises küljes see, see ei ole mingi sees, ei oma tähtsust, kas ta saab üks miljon 1,2 1,5 miljonit, selles ei ole tähtsust, välja arvatud muidugi meeleolud ja nii-öelda psühholoogiline häälestus rahval, kes võib tõesti öelda, et oi, oi, oi sõbrad, mis nüüd toimub, eks ju, miks tema nii palju teenideks võrreldes, eks ole, pensioniga, see on kohutavalt suur vahe. See on küll nüüd, et ütleme, see arutelu küsimus aga tagasi selle juurde, mis ma enne rääkisin, rõhutan taas kord veel, et et tulude poole pealt me Eesti riigis enam üldse midagi räägigi. Ei arutle sel teemal. See oli hea mõte, see pani mind mõtlema praegu. Ja ütleme siin ärileht, mis, mis on päevalehe üks väljaanne kirjutas, üks kommentaar oli, kus austada, Itaalia on tegemas huvitavat eksperimenti või ta tahab seda teha, see nimelt niinimetatud deebet makse või deebetmaks kus terve riik viiakse ainult ühe maksu alla. See hästi lihtsalt öeldes on see iga rahaga tehtud liigutus, selle pealt maksad näiteks 0,5 protsenti kohe ära. Ja, ja seda hästi tõsiselt seal arutatakse. Ootaks ära käibemaksud, tulumaksud ja on nagu praktiliselt üks maks, noh muidugi midagi vaktsiinide niuksed asjad jäävad tõenäoliselt. Aga see oleks väga, väga võimas asi, et nende arvutused näitavad, et see on praktilised süsteem, kus laekub igal juhul raha, kuna hästi palju maksete pankade ja ja noh, ei ole võimalik väga nii-öelda petta ja, ja niisugust maksuameti funktsioonid kaovad praktiliselt noh, teatud järele muidugi jääb ja nii edasi. Aga see, see diskussioon minu arust võis olla ka Eestisse üle toodud. Eesti on nagu reformimine riik siiani olnud, kahjuks mulle tundub praegusel hetkel on muutunud. Mulle tundub, et jällegi poliitikud rahuldavad ennast täiesti väitega, et meie majandus kasvab jõudsalt ja jälle prognoositega ohtlikke kuue protsendiga. Oi, väga ohtlik. Et, et see ongi see, et mõeldakse nii-öelda valimisest valimiseni ja kuna valimisi on kogu aeg, Me oleme permanentses pidevalt valmimisseisundis üks lõpeb ja teine algab ja, ja kampaaniale kampaanial ei ole vahet, siis kohalikud president ja riigikogu ja sellega seoses on üks asi, siis Euroopa olen, ma käisin Brüsselis ja, ja seal paar kohtumiska, ütleme seal Europarlamendi tasandil ju tegelikult need need inimesed seal ega Eestis seal noh, ütleme Eesti kaugel metsas ära, et ega me midagi eriti ei tea. Aga nad ütlevad ka seda, et vaadake, sõbrad, et mis teie väärtus võiks olla ja üks, mida nad kõik rõhutavad, til võiks olla stabiilne valitsus, vähemalt kui midagi muud ei suuda, siis see, sest vaadake seda, me just ei suuda. Me kõiki probleeme ütlevad, et vaadake, et me mehhanismidega koostöös. Et täna on teil siin üks mees, eks ole, nimetame siin parts natuke pea viltu, räägib ühte juttu, homme tuleb teine mees. Aga ma ei oska suhestuda, et kui stabiilsust ei ole, ühega saad teretuttavaks nalja visata ja sind hakatakse tõsiselt võtma. Ja juba uksel teine mees või naine. Aga ei saa aru ja siis teine naine või mees räägib hästi tarka, et kõik viga peavad, teda ei võeta tõsiselt, ei saada aru, kes ta, nii et see süsteem, kui me ei suuda tagada siin riigi stabiilsust, Brüsselis meid nii kaua, ütleme ausalt, väga tõsiselt ei võeta, kuna seal baseerub väga palju isiklikul kontaktil ja arusaamisel, kellega on tegemist. Ja kui seal iga aasta pärast vahetub, no ei tule välja. Ega see süsteem ei muutu ennem niikaua kuni meil on igat sorti koalitsioonivalitsused kus on kolm erakonda koos varem või hiljem noh, tõenäoliselt paari aasta tsükli pärast omavahel tülli lähevad. Muidugi KMÜ valitsuse ajal oli see tellimine tsüklon natukene kiirem, aga üldjuhul on siiski kaks aastat vastu pidanud niikaua muutuma kui teemal, peale mille eest ma sain siin eelmises saates, mulle meeldib hirmsasti kaheparteisüsteem. No seda ei saa niimoodi kehtestada, kehtestada isased, arvavad, et ei saa ikkagi ta mingi kolmikvalitsus pikemalt minu arust on seal mingi tihti mingi väikese küsimus, et et mingid isiklikud ambitsioonid löövad raskelt üle sellest, mis on nagu riiklikult tähtis ja sealt tulevad need probleemid siis automaatselt. Taanis saavad rahulikult, vaatame, kas viimaseid koalitsioonikõnelusi kogu aeg räägiti sellest, et kes võidab ja kes kaotab, see on kohutavalt oluline, tähendab, see on siin erakondade jaoks nende imidži seisukohalt äärmiselt oluline. Ja ajakirjandus kogu aeg esitas küsimusi ja ajakirjandus seda ka veel oma nii-öelda erapoolikuse ka toetab siis siis on ikka täitsa kuriga ringi ei ole, kui, kui tegelikult kasutajale nende koalitsioonikõneluste tegelikule kaotajale pannakse suures päevalehes pealkiri, et Reformierakond tuli taas välja võitjana või midagi midagi taolist, eks ole, millest võitjana siis ajab ikka harja punaseks, et see sunnib poliitikuid järgmist raundi ette võtnud, häbeme ikka tõestama, et kes on võitja võitja muidugi see, kes võidab valimised, aga paraku ka see on väga lühi lühinägelik, et sugugi mitte, see ei ole võitja, kes kes valimised võidab, vaid see, kes minu meelest suudab nagu riiki tüürida sellel kursil, mis, mis riigile kasulik olla. Vot see on, see on võitjaga, kui meil nähakse võitjat, kelles kellekski teiseks, kui me räägime nende Nende koalitsioonikõneluste võite, siis minu arust siin ei ole kahtlustki, et seal on Keskerakond. Selles selles kontekstis, et ma, ma ei hakka nüüd nagu mürki lubama, aga, aga ma võin noh, väikese summa peale kihla küll vedada, et vähemalt Tallinnas võtab Keskerakond suure poti eelolevatel valimistel võtab sellise poti, mis lubab ta üksinda teha uue linnavalitsuses ei ole vaja enam, kellega kolla keeruda käega kihla selle peale vedama ei hakka. Loomulikult, et Keskerakonna positsioonide Tallinnas saab olema väga tugev, ütleme, võib päris tugevat. Jah, sul on õigus olla ja kui keegi võitis, siis võitsid kõik kolm loomulikult, sest et pildi peal püsimine kuni valimisteni üleriigilise koalitsiooni moodustamine, see on nende erakondade võitjaks asjast, mida ka meie retoorikas, kui ma nüüd ise mõtlesin äkki, mida me räägime, räägime, võitis partei. Kes partei üldse on, ma tahaks küsida nüüd retoorilise saama sellest, et ja see on see 3000 5000 või 8000 liiget, kes saab endale järgnevas elus sooja ametikohta. Ja nüüd oli võitjaid, aga nüüd ma tahaksin teada, mida mina võitsin sellest uuest koalitsioonist. Lubage küsida, sina kaotasid, sest et Reformierakonna üks protsent läks kaduma, eks ole, ja pensionär sa veel ei ole. Sinu vanemad võib-olla saavad natuke rohkem pensioni, et sa ei pea enam toetama nii palju vähemalt aasta jooksul, aga vaata, ma ütlen sulle ausalt, et see üks või kaks protsenti, ega see mind väga nagu ei morjenda ka, et et see, seda ma ei pea nagu võiduks, ma mina mainis skandaalse asja juurde ja rõhutan seda, et mind huvitab ikkagi selline nagu laiem nägemus või, või selline arusaamine või kasvõi ütleme ütleme, filosoof, grupiline lähenemine teatud protsessidele. Ja kui ma seda ei leia nendes läbirääkimiste kõnest absoluutselt ühtegi sõna, aga sellest ei ole, siis mina olen pettunud minagi üldse. No muidugi, ega me ei ole näinud kogu seda koalitsioonilepet. Võib arvata, et sõnu on seal rohkem kui, kui, kui tule, aga, aga põhimõtteliselt on ikkagi selline jagaja valitsev põhimõtet. Et ka see suur pangalaen, mis tarbimislaen, mis nüüd on, eks ole nagu suurt vastukaja tekitanud noh mitte ainult sellepärast, et need telereklaamid ja on, on lihtsalt nõmedalt tehtud vaid vaid selle asja olemus, nagu on, on tekitanud protestiga ja sama samamoodi kui sa ikka riigieelarvet täidad nüüd sellega või sõlminud suuri kokkulepped sellega, et mingisugust tükki kohe käiku paned, ära raiskad nii-öelda. Ja ütleme, hakka või külmkapi ostmiseks, lähed panka ja võtad selle laenu sama tagatise peale, mis sul juba eluase on, on võetud, eks ole, ega see. Ja nüüd ütleme päris vaimselt terve inimese käitumine, aga seda propageeritakse, tähendab see, see ütleme, normaalne alalhoidlik inimene ei tee niimoodi. Voodiga valitsetaksime. Vahepeal mõtlesin järele paberitest, mis ma kaasa võtsin. Sa ütlesite, et pärast neid koalitsioonikõnelusi Keskerakond Tallinnas kindlalt jah, see on selge sellepärast, et juba enne neid koalitsioonikõnelusi Faktum korraldatud küsitlus näitas, et Keskerakond Lions vaieldud pulaarseta kui Ootlasemalt. Saavutati 500 krooniga siis ju ei miljardit, see on ikka. See teeb platsi puhtaks. Kusjuures oli niimoodi, et venekeelsete valijate seas saavutas Keskerakond 45 protsenti. Loomulikult loomulikult hind oli see, et nad ei saanud nüüd välisministri portfelli, aga aga selle asja mõju, et nad sõlmisid lepingu ühtse Venemaaga. Selle asja mõju on tegelikult ju meile teadmata, kuigi me võime vaid oletada, kui, kui hästi see vene valijatele mõjub. Ikkagi suure emamaaga on tegu ja kui sellega on ikka sõlmitud niisugune kirjalik siit dokumente laual, millele võib alati viidata, siis see, et kodused klapid sind laidavad ja ütlevad, et sa pole miski, mis kõige eesti mees, siis see ei oma mitte mingit tähtsust, sest et tähtsand võta jagamatu võim linnas, noh ja see, see ongi see saavutus. Meie kuulajad muidugi personaalia huvitav alati, ega me ausalt öeldes tänase päeva seisuga väga targad ei ole. Räägime nüüd uuest valitsuskabinetis, sest Alo rääkisite isiklikust suhtlemisest, mida sa kuulsid Brüsselis, ütles, et see on vajalik, sest me teame, et seal on vaja loomulikult ja ja on, on teatud ministrikohti, mida mida ei saa vahetada nagu nagu sokke lihtsalt sel lihtsal põhjusel, et siis me tõesti ei võeta tõsiselt. Tähendab suure tõenäolist. Seda peaksid ametisse jäämanni Reformierakonna rahvaliidu need ministrist, kes praegu praegugi ametis on, nii palju, kui ma siin olen kuulnud. Seal seal suuri vangerdusi tule. Kas ka välisministrid räägime nagu erakonniti, tähendab kui ajakirjandus praegu spekuleerib võimalusega, et drell on võib-olla nii tulevane välisminister kui ka justiitsminister, siis siis ma ei osanud. Ma tahaks küll kulmu kergitada, küsida, et kuulge, mis jamate, et teeme siis langile rongiga, ma nii nagu rongile tehti, lange ja ei lastud teda Brüsselisse esimesele Euroopa Liidu tippkohtumisele. Et vahetame siis jälle välja vä? Ei, ma ei rääkinud ministriportfellita mälestus sellest, et ministrid, need ministrid tõenäoliselt jäävad ministriteks edasi, ma ei öelnud. Ja ajakirjandus spekuleerib sellega, kes on hariduselt jurist, võiks olla ka justiitsminister. Ma ei tea, kui palju see nagu põhineb reaalsel infol, mis, mis Reformierakonnast on, on vaikselt tulnud. Mis lehesse seda lugesid? Seda räägivad kõik vist. Ta ei vist päris kõik ei rääkinud päris kõiki rääkinud. Lugesin seda postimehest, kes peaks olema küll informeeritud On Holmel, millest aga on ju ka viidatud võimalusele, et justiitsminister, praegune kultuuriminister See sunnib kulmu kulmu kergitama. Ja ja on ka viidatud võimalus, on muidugi, et Väino Linde õiguskomisjoni esimees riigi kogusteks. See, noh, niimoodi puhtalt staatuse järgi tunduks võib-olla kõige loogilisem olevat. Aga ma arvan, et see kära selle ümber, et, et keskne nõudis endale välisministri kohta, seal oli jällegi samasugune müra nagu see oli. See oli, see oli selge, et kesknõuab astmelist tulumaksu, et ta läheb välja kuni lõpuni kuni, kuni kuni püksid maha, et, et astmeline tulumaks peab tulema juba sellega oli see oli, see oli ju. See see, see, see oli, jah, see oli, see oli müra, sest et seda ei võtnud vist nagu väga paljud üldsegi tõsiselt. Olen ise ka ei võtnud seda tõsiselt, seal üks positsioon Likud mitte see oli lihtsalt üks valijatele potentsiaalsetele valijatele suunatud väikene selline, nagu me hakkame neid numbreid kokku lööma, siis siis ei, ei ole mõtet ju võidelda 100 miljoni eest, kui, kui kandikul toodi välja 1,3 miljardit. Ja seal on rahvaliidu ekssiseministeeriumil nad kaotavad ja ma ei tea, kas Margus Leivo praeguses seisundis olekski tahtnud ministrina jätkata. Suure, tõenäoliselt mul. Sa pead silmas tema tervislikku seisundit. Aga teine härrasmees, keda pakutaks selle kohale, on, on samuti nagu ma ütleksin. Sama sama tead. Loosiga seda ka majandusministriks. Teil seal see rahulikum, aga ei, ma ei tea, aga üldiselt Te ei ole ju Savisaar tuisuga välja öelnud, lõõtsa läheb ametlikult. Sest et vaata, kui oli Kallase valitsus, ega ta siis uga ministriks ei kippunud, ta oli siis Tallinna eesotsas juhatuse üleriigilist koalitsiooninõukogu. Ma millegipärast arvan, et Savisaar ei lähe valitsusse. Millegipärast pealtnäha oleks see väga ebaloogiline samm, arvate, arvestades seda, et suur kombinaatori peab lähenevad valimised ilusti lõpule viima ja kus seda veel siis teha, kui mitte Tallinn muidugi ühe linnajuhi kohalt, teisest küljest jälle Tallinnas on kord majas sona asi ära klaaritud ja siin pole nagu suurt enam midagi teha. Nüüd tuleks vaadata nagu kaugemale. Ei, ma ei arva midagi, ma, ma lihtsalt mõtlen, et ükskõik kes Keskerakonna liikmetest, kas näiteks Elmar Seppa hakkab volikogu juhtima, et mis, mis vahe siis peaks olema? Seal ministriportfell on huvitav, huvitav teema, mis, mida ka spekuleeritakse. Keegi härrasmees Jaak Haab väidetavalt keskkonnaga, Kunnas kandideerib sellele kohale. Jaalsemaid kandidaate, teine on siis vilja Savisaar, keda millegipärast nagu ei usu, sest ütleme ausalt see see koht, tuletame meelde, see koht on, on parim võimalus ennast täis teha. See on, see on tõeline õuduste kabinet ja, ja kas nüüd vilja Savisaar seda vaja nüüd teha? Seal selguvad asjad väga kiiresti, nädalate kuu ajaga on. Erakonnal on kark jahvana sotsiaalministriks, mitte selline mõni erakonna jaoks suhteliselt noh, ütleme kõige teisejärguline. Ja kõige targema seda mitte vastu võtta, seda kohta üldse jätame täitmata. Aga samas selle, selle kohatäitja seisab naeratades ja ajakirjanike risttules rohkem kui ükski teine, sest tal on kõige suurema probleemi tuletame meelde, kui, kui õnnetult täitis selle koha peal teist ametiaega Siiri Oviir kes nüüd on Brüsselist tunduvalt rahulikumad. Ja ja ühtlasi ka ühe Tallinna haigla nõukogu liige. Et mina ei tea, kuidas Jaak Haab Haabist haavast mitte midagi, aga tähendab Ma linnapea endine endine oli, oli Riigikogus vahepeal ja nüüd juhatab ühte omavalitsusliitu, aga ma ei julge peast sulle öelda selle. Kas ta on sama masti mees nagu omal ajal Keskerakond pakkus, kui ta oli viimases koalitsioonis koos reformiga rahandusministriks kedagi Saaremaa meest? No nimed, nimed, eks, aga kas ta on nii-öelda sama sama tundmatuse kaliibriga mees? Kui ta juhib Eesti omavalitsusliitude tekste, tuttav olema, aga kas nüüd sellest piisab, sotsiaalministeerium? Ma ei oska öelda. Ma ei mäleta ka, mis komisjonis ta ligi kuus oli. Luuletada oskab. Ja muidugi rahandusminister on üks üks ütlemata tähtis portfell, et siin. Lehest võis jällegi lugeda, et Mart Opmann ajab sõrgu vastu, aga kuigi ma nägin ETV-st kolmapäeval foorumit, kus ta esines täiesti uue rahandusministrina ei olnud kahtlustki, et keda, keda rahvaliit sinna võiks panna? Lotman ilmselt noh, ma arvan, et ta saaks ka hakkama, küsimus, jah, tõsi on see, kas ta ise tahab. Ta on suhteliselt niisugune ratsionaalne inimene daamikugemuslike olemas, et ma tema puhul nagu küll ei arvestada. Jah, hea küsimus ei oska öelda? Ei tunne seda pinki ka ei tunne, siin on olemas ka veel. Üks Reiljanitest. No siis tuleb ülejäänud kaks tükki. Aitäh, kas seal on mingit vahet, kui abikaasad on koos valitsuses või või vennad, et ma ei oska öelda? Ma ei oska öelda, kes seal oli hõimlased või lähisugulast, ma ei mäleta, kuidas seaduses on kirjas. Võiksid olla koos ja ja i vist alluvus ei tohi töötada. Aga, aga, aga nii või teisiti olla ministri rahandusminister. Seal ei ole räägitud, et, et Keskerakonna pink on lühikene ja, ja ühes vestluses ma kuulsin Ansipit, ütlevad, et, et ei tea jah, keda see Keskerakond hakkab oma ministrikohtadega panema, siis siis ega ausalt öeldes teistel erakondadel ka see pink eriti palju pikem ei ole, et rahvaliidule ei saagi rohkem kohti anda, neil polegi sinna rohkem inimesi. Rondo sipleb ausalt öeldes suures kaadripuuduses tundub, tundub mulle nii. Kuidagi tunne, tunnetan seda, et üldjuhul ikkagi leitakse ja siis kuidagi ikka annab jumal ameti, annab ka mõistlik, täpselt nii, et see on nagu üldine põhimõte, et pole siin probleem midagi, et võib ütleme, Urmas Paeti puhul ütleme, võetakse ära kultuuri nii-öelda kompetentsis antakse ilmselt mingi teine kompetents asemele ja ongi kogu lugu uue kompetentsi ja ongi kõik, mis ja mis seal ikka hullu. Nojah, tõsi, tõsi, ei saa iga päev uut objekti avada, aga noh ainult palju neid vanglaid ikka meil Eestis ehitatakse. Mõõdikute süsteemiga tegeleda. Nonii seda süsteemi, tule, kolleegid, jätame selle vilkumise saate lõpus täna läbi. Heikki Talving, Kalle Toomet, Aarne Rannamäe olid stuudios ja kel saade kuulamata jäi, saab seda teha õhtul veel kell üheksa. Nautige nädalavahetust ja hiljemalt ütleme kolmapäeval või neljapäeval, me teame, kes istub Eesti uues valitsuses, aitäh kuulamast ja kohtume jälle.