Pärimuskaunist õhtut kuulajatele kodus, tööl või teel taas eetris päri muster. Pärimusmuusikasaade siinpool Ants Johanson. Tänane saade on veidi eriline, kuigi mitte niivõrd seetõttu, mis toimub maailmas, mis toimub Roomastaid, mis toimub meie enda maal. Paar nädalat tagasi toimus Viljandi kultuuriakadeemias. Triaad, kus võtsid mõõtu muusikaüliõpilased ja mõõtu võeti ka rahvamuusikaseadete loomises. Eile jälle oli muusikaakadeemias Tallinnas Veljo Tormise kaheosaline pikk loeng. Praktiline regilaulmine. Mikrotasand ja mikrotasand ja nii mõneski mõttes need kaks sündmust teineteist täiendavad ja illustreerivad, nii et kuulame muusikatriaadi rahvamuusikaseadete demolugusid, mis lamisel rahvamuusikutele seal ta on. Ja samas kuulub tänasesse saatesse, nagu ikka ka Ene Lukka, Jegi Gianni elu ajaring. Esimeseks muusikaks kuulame täna Siret Heinaste improvisatsiooni orelil. Head kuulamist. Nüüd aga sõna Veljo Tormis ele. Kõigepealt väike ajaloomeenutus ja siis sissejuhatus eilse loengu teemasse. Mis see rahvamuusika siis on ju Tallinnas. Kaks-kolmsada aastat tagasi hakkasin tõelise pärimuse edasikandmise moodus. Seda moodust suust suu kõrvast kõrva hakkas häirima. Hõigata, et just tänu sellele kirja ja koodi ja helikirja olemasolu või see parandus meile siiski on jõudnud kutsuda, muidu ta oleks väga palju väiksemal hulgal, seda pärast see säilitamine halva siis teate tekstide üleskirjutamisest. Venad üleskirjutamist 100 aastat tagasi aga hakati ka viisi üles kirjutama. Aga need kirjutasin teile teise ala spetsialistid seal kirjandusmuuseumis, kus see varandus asub Hannoveri kappides ühes kapis viisiga teises kapis olnud sõnastamine pilka, seal võib olla mitu tuba neid täitma. Ja rahvalaulu Ranniku teaduslik mõistmine ja mõtestamine Sayota alles helisalvestustehnika ilmumisega. Rahvale kõige esimene muidugi väga korralik, omal kombel hakata seda tegema 30. aastal alles 1930 30 millegagi on eesti folkloorivaramu paremat salvestades. Ei salga seda nende mingi mingil määral süstematiseerimine ja väljaannet. Nii, aga meie hakkame nüüd tähelepanu pöörama sellele, kuidas viisi vormeliga kordumisel moodustub regilaul kui lauldav tervik. Tema ajalises kestuses, seni uuritud peamiselt värsi kvantiteet, pikki lühikesi silpe, nende rütmi, omavahelist rütmi, seda, milline silpide omavaheline suhe. Aga me katsume piiluda natuke aatomi sisse, siis regilaul seal mikrotasandil fikseerida. Nii, mina pole ju teadlane ega osta väga süstemaatiliselt mõelda, aga tahan tuletada meelde oma kunagisi avastusi tuua näiteid, esitada väiteid, millest võiks kasu olla neile, kes tegelevad rahvalaulutaktilise laulmisega õpetamisega folkansamblite juhendamisega. Keskendume siis sellele, kuidas regilaul tegelikkuses eksisteeris elava lauldava lauluna. Taasta tunnustades kas me peaks tegema samuti, kui kui saksa muusikud tegid 19 sajandi keskel läksime regilaule uuesti tundma õppima kõigepealt algtekstid oli restaureerimine nii palju kui võimalik ja kõigi nende nende laulude stiili avaldusi tundma õppima. Ja ärgu olgu meie esimeseks suureks selle regilaulu arendamine, kaasaega toomine. Küll see tuleb ise regilaul Dana regilaulu vajaga, mingist arendamist seal v välja mõtte, et me peame arenema. Kunagi Arvo Pärti, seletasid muusikas üldse arengut, musikaalsus ei toimu, toimub lihtsalt muutumine. Kes tahab muuta, see muuda muudkui. Aga siis ei ole tegemist enam regilauluga millegi muuga. Tahvli vaja kaasajastamist, ta kõneleb sellisena meiega, nagu ta on. Las kuulge, kõneleb ka meiega sellisena, nagu ta oli. Ta eksisteerib. Tulid siis sealt piiritlemata. Ja meie piiritlemata vormi siis regilaulust, tema laulmisel puudub ettekandeline fraseerimine euroopalikus mõttes. Raseerija laulu õpilastel joodetakse tunnis, kuidas ta hingamist arendama, kuidas süüdatakse loogilistel kohtadel kas muusikalise fraasi, järvi või ka teksti fraasi järgi. Nii nagu kantos nõutakse, seda, nemad teostavad laulu ettekannet juhivad laulu meie regilauljad, hingame, aga just seal, kus usbaradi otsa lõpeb. Et siis jätkata hüpates edasi sinna, kuhu laul parajasti on jõudnud oma minekus Mülleri südant, Paul ohjab ja juhib meid, mitte meie juhi laululokivormi suhtes. Ma püüdsin leida mingisuguse mingisuguse võrdluse elusloodusest. Siis Euroopa laulud on nagu vormilt nagu sammukesed. Ta ütles, et see võrdlus ei sobi. Paelusson nuhiline. Aga ma ütlen selle peale, et me kõik oleme siin maamunal parasiidid. Olgu siis naljaviluks Meenutan, kuidas leiutasin selliste tulemusteni? See on just tänu sellele Herbert Tampere 1000 956. aastal ilmuma hakanud detoloogiale. Sügasin sellesse püüdsin hakata neid laule laulma, kui ma nüüd tunnetama ja paterdasin alati selle taha, et reeglipäraseid runo tekste koos nende reeglipäraste viisidega pole enamasti võimalik ära laulda sellisel kujul, nagu nad seal ära. Tampere kirjutab väga ettevaatlikult. Kollektiivse laulmisnõud müüs improviseerin laulmisharilikult eeslaulja koori vaheldumist. Nii pani sama paljukest on selles raamatus kirjutatud ees laulmisest ja. Kuigi seda Tampere ei julge sellise nii-öelda ma vaatasin sel asjal teisest otsast ja läksin selle avastusega Tampere juttu, et kas nii ei või siis öelda, et me et see laul on kuus viisid ainult niimoodi Jerzy kordamisega võimalik. Aga tema hakkas rääkima, et ei ole ikka küllaldased andmed, et kõiki laule lauldud ja liiga fikseeritud materjali on. Sest tema kui teadlane ei saanud lubada fantaseerida. Ja ma tsiteerisin sigarilauset, on väga ettevaatlik oma tulemustes. Minaga oled ebateadlane, mina isale. Ja Veljo Tormise humoristlik tees on järgmine. Lauldav regilaul on ühtlases ajas kulgev organism, mis eksisteerib sõltumatult lauljate tahtest, fraseerimis, soovist ja kopsumahust. Kõik need asjad on koos. Kõik laseb, teenivad üks teistegi põhjustavad 11 erialast. Niisugune fanta sööma, siis olin, siis olen edasi ka. Ei väi kössi, kössi, äi kalli islapsu geene. Ma aga suur üks maarjaAni kasva, suur üks kaar ja nii. Nonii uni Tuuli. Tuutu. Emarsi mõni tuli ukse akna, siis. Kössi kössi. Kalli, läheb su geene aga suur, eks Maarja Ani kasva suureks. Skaarja. Akna sisse. Uni ei anna muuta Kuuba. Magamine maani särke. Kuni meetrini Soada hulkuma. Magamine. Veljo Tormise jutu vahele mängitud rahvalauluseade oli teinud Triin Norman. Äsja kuulsite Tanel kadalipu rahvamuusikaseadet. Nüüd aga suurepärane noor viiulimees Virumaalt. Hendrik Veiden Baum. Külli Salumäe pakkus muusika triaadile välja sellised teosed. No ta ei, Wen. Ei. Ei. Me ei. Jaa. Ei. See kuu. Ei ka see ka ja. Lai Joosele. Jooga. Kulno Malva olen ma selles saates ennegi mänginud, tema akordion kõlas muusika triaadil Viljandis niimodi. Aare Külamaa on vaimulikust rahvalaulust Mu süda, ärka üles välja pakkunud jazzvariandi. Tärimuster priid Sootlat inspireeris rahvalik laul, eideke ketrab. Täna tahan kõnelda, jätkuks seni päeva teemale möödunud saates lapsele nime andmisest. Kuulame ainult hällilaule, mille tundmises on ka palju arenguruumi. Nimeandmisriitus on olnud üks kesksemaid tähtsamaid riitusi peale lapse sünnitamist. Seda toimetati varem nii kirikus kui ka kodus ehk eks ka tänapäeval. Pihtimine toimus harilikult pühapäeval, kaks-kolm nädalat pärast lapse sündi. Traditsiooniliselt anti lapsele nimi enamasti kas isa isa või ema, ema järgi sageli ka eeloleva rahvakalendri tähtpäeva jälgi. Hilisemal ajal anti lapsele sugukonna kuulsama või jõukama liikme nimi. Usuti, et laps saab mõne elava või surnud sugulase nimega koos ka selle omadused. Oluline oli laps võtta vastu suguvõsas sotsiaalse liikmena ja seda ka seadustada. Esimene hällilaul, mida kuulame, on pärit Kihnu saarelt. Uuni tuule oiga töös Tugdule teedekõndi töös maaga miine, märsitöös, uuni tuuleukse sisse uuni astu akna Spisse ju äi kui asju, poissi ju äi ja kuisu poissi, tulemede laps, silme Piele kukkumede laps kulmu peale langemeede lapse laulu peale. Ööde katel dieetliiku suua valmi sanga liiku. Nii kui me mere ees Tulad, laps, loas ta nooti maasta. Lapse nime saamise ja ristimisega on seotud varrud mis kujunesid suurteks pidudeks. Varud on lapse sündi ja nime panemist tähistab perekondlik pidustus, mis on seotud ristimistalitusega kirikus või kodus. Barrodeks tapeti loom, tehti õlut. Pidu kestis mitu päeva. Parulisteks olid vaderid abielus sugulased ehk siis samal ajal ka lähematutavad. Vaderid olid varrude tähtsamad külalised. Nad olid tavaõiguslikud tunnistajad lapse nime panemisel ja kes olid tavalised lähedased, sugulased või tuttavad. Patareid oli vähemalt kolm poisil kaks ristiisa, üks ristiema. Tüdrukul, vastupidi, vaderid viisid lapse kirikusse ristimisele. Ema jäi kuju. Baderitel oli vana tavaõiguse kohaselt ristilapse vastu, eriti orvuks jäämise korral, kuni tema abi ellumiseni ainelisi kohustusi. Harudel tehti kingitusi. Traditsiooniline kingitus vastsündinule oli hambaraha. See on metallraha, mis pidi aitama kaasa tugevate hammaste kasvamisele. 19. sajandil hakati kinkima selle asemel hõbelusikaid ja seda tehakse kuni tänini. Kuulame teist hällilaulu setomaalt. Setumaal ristiti ühe kirjelduse järgi laps juba neljandal päeval pärast sündimist. Kirikust koju jõudes viis ristiema kohe lapse Peranulka ehk pühase nurka ja ahju ette üteldes. No paha ette, assa tegeme Peranulka kiratama tütarlapsele aga kapla tegema poisile. Alles seejärel viis ristiema lapse ema juurde voodisse. Ema võttis lapse ruttu riidest lahti, et siis läheb ruttu käima. Seejärel hakati risti, et see ehk varude lauda sättima. Kõige enne istusid vaderid eestisa mäe ehk pühase nurga poole ja ristan ehk Kristi ema teisele poole. Seejärel istus kogu kutsutud hõim, söödi sülti ja muud sööki, joodi piima. Kui lauale toodi manna või mõni muu puder, siis see andis märku viimasest söögist. Putru jagas Paaba, kes võttis lusika, pani pudru peale ja ütles, et puder on tsaka. Lusika peale pidid kõik panema raha, mille Baba endale sai, kui raha käes, ütles ta. Puder on ostetud, hakake sööma. Kui puder pannakse lauale, antilisti isale hame ristiemale linik. Nad päästsid koos ame lahti, pühkisid vööga üksteiselt suud ja seejärel muul rahval, et laps ruttu käima läheks. Ristiisa jäi viina, jättis osa alles, viskas tare lakke, et laps suureks kasvaks ja ütles. No ristipoeg suureks, pikaks meheks tühjaks joodud topsi impani ristiisa hambarahaks. Sama tegi ristiema ja seejärel kogu hõimurahvas lauale pandi kaussareid peal, mille peale taas kõik panid raha hambarahaks, mille sai omale aga lapse ema. Seejärel lahkuti laua äärest ja hakati laulma. Nii kirjutatakse Tampere Eesti rahvalaule käsitlevas raamatus Setumaa ristimisjärgse kombestiku kohta. Täna on mul taas abiks saates kolme lapse ema, Reet Suurkask Harjumaalt. Sina oled kolme lapse ema, seal on kaks tütart ja üks poeg. Kas sa mäletad ühelgi juhul, mida tehti sinu kodus? Kui sündis üks sinu lastest? Kõigi puhul on ikkagi niisugune vastu tulnud, esimene oli piisavalt ammusi, silm kaua kodust ära. Siis ma mäletan seda, et oli ostetud uus voodi ja vanaema, kuna me elame koos mehe emaga oli õmmelnud linad ja tekikotid valmis. Aga ma niisugust pidu ei mäleta. Aga väiksemate laste puhul ma tean küll, et siis oli nagu minu õde Asjaosaline tortali tehtud. Ükskord oli isetehtud tort seal jälle selline aeg, kui midagi polnud saada, et et sinine suhkrut oli seal kaunistuseks, mida ma polnud elus ja sellel on läinud ja et nagu suguvõsa oli nii elevil, on olnud minu lasteaiast alati, et õde ütles, et ta mäletab, et tahtis isegi mu toad ümber kujundada, aga siis ikka sai pidama, et ta on nagu hästi vastu võetud küll jah, et pere on hästi oodanud ja ja ütleme, nooremad lapsed on meil selle õnnega, et isa oli ka sünnitamas kaasasesse neljateistsugune emotsioon. Et ikka tähtis asi hästi tähtis asi tervele suguvõsale on see, kui laps sünnib. Mida siis on kingitud, kui last on tuldud vaatama. Kas on muutunud ka midagi kolme lapse puhul ma niimoodi nagu ei mäleta, et oleks, selles mõttes näevad, vot sellel ajal seda teisel ajal teist. See lusikalugu on olnud, nii et nagu meie pool on olnud need, kui hammas on esimene hammas on tulnud, et siis tuuakse see lusikas, aga mul ka näiteks kõikidel lastel ei ole neid lusikaid toodud, et ikka selliseid tarbetiteasju rohkem niimoodi ja, ja mingi kook tavaliselt kaasas ja et sedamoodi nagu. Kas sa tundsid tagasi mõeldes, et sind kui ema sünnitajad piisavalt Taetati kõigi kolme laste sünnitusjärgsel kokkusaamise puhul ja ikka on kusjuures, et ma mäletan seda, et kui nagu kolmas laps sündis, et siis ma olin juba nagunii tark ja iseseisev, et et just seesama päev, kui ma koju tulin, et tegelikult ma juba ootasin, et minge nüüd ära ja las ma nüüd olen rahulikult oma kodus ja et ma ei tahagi nii palju seda muud tähelepanu kui ise rahulikult oma lastega olla. Kas sa mad tütardele oled ka rääkinud, midagi sünnitamisest juba? Olen ikka tasapisi rääkinud. Mul on nagu see põhimõte, et igal sünnipäeval tuleks sündimise lugu läbi rääkida. Et laps ise teaks ja et see on ikka emale ka hästi tähtis, et noh, tõepoolest lapse sünd on naise elu kõrghetk maailma loomise absoluutselt absoluutselt, ja tähendab mul on ka see kogemus ka mehele, kui mees on sealjuures see on ka mehe kõrghetk, sest et noh, tal on veel teisipidi ta seestpoolt ei tunne seda asja, eks ole, tähendab kõrval, aga see on oluline ja seda peab rääkima, seda peab teadma, et ja ma vaatan nüüd ka minu poeg sai paar nädalat tagasi 13 siis nüüd hakkab nagu ise huvi tundma, et me igal aastal oleme rääkinud seda lugu, aga noh, ta kuulab nagu kõrvalt, et noh, tema ju ei mäleta, et see on nagu sa tädide jutt, et noh, siis kui tema sündis. Aga nüüd küsis, et kuidas see oli, et räägi nüüd veel. Et see on ikka, on tähtis, jah, peab rääkima tähred. Barrudel aga ka lauldi ja kõige enam üldse varasemas kombestikus oligi kõige rikkalikum, laulmise koht oligi parv. Laulu alustajaks võis olla kindel tegelane, nagu setomaal oli Baba. Põhiliseks teemaks oli sünnitaja, naise vaevad, võitlus valu, vaeva ja surmaga ning võitlus lapse elu eest. Need on väga tõsised, traagilised ja kohati ka kurvad laulud, aga seal on midagi väga olulist. Mis, mis naisel on vajalik uuesti läbi elada laulude kaudu. Et ühelt poolt unustada seda valu ja valmistuda jällegi tavapäraseks eluks. Teiselt poolt, kui kaasa on abiks olnud, siis kiidetakse lauludest teda ka. Samuti kiidetakse pidulauda, mille puhuks siis loomi tapeti, jõulud tehti, siin on nii-öelda improvisatsioon traditsioonis. Laulmisel on suur tähtsus yrituses kui ema igapäevaelus ning seda mitmel põhjusel. Laulud kajastavad naise elu ohte, hirme valmistades ette last eluraskustega, mitte ainult kergeteks asjadeks. Ja siin on selles ette valmistamas osas hällilauludest, mida me kuulasime, on ennetustegevusel tähtis roll. Ja laulmine maandab ka pingeid. Lauldes saab lapse silme ette maalida soovitatavat tuleviku, õpetada teda elama ja olema saate, lõpetame hällilauluga Põhja-Eestist. Tuule. Hoone kuulma peale. Peale siin läände siin. Siiduna soolase tulgu syydoone suul, seedeeaa viid vaatajasti, mad. Nii-öelda diisiks uni selt piisyixi pärast. Äkki? Ei peagi ees hääldajaid ees. Olge nii. EL-i. Kim, kes geena piin, toogiaski? Kujutame nüüd ette, Tormise loeng hakkabki lõppema ja kuulame siia tema kokkuvõtet, mis talle meie tänapäevase regilaulmise juures head meelt ja muret teeb. Eilse loengu lõpp oli järgmine. Nii vot see, millest ma juba ütlesin, et see, see massiline rahvalaulu taassünd rasked rõõmu Te teate, mis raske on, eks ole. Pärast oma sellealaseid katsetusi kolm viis aastat tagasi ma võin vahepeal käega, mõtlesin, et sest niikuinii midagi välja ei tule. Aga nüüd ma kahetsen mus pidanud edaspidigi osa võtma, siis poleks võib-olla tänase jutuga vajanud. Aga see nüüd siin on küll tõesti minu viimane katse vahele segada. Nii et mul on tõesti südameolu küll, aga noh, mis minu südamevalu enam aitab. Aga te saate sellest aru. Milles siis on viga minu arust see on ikkagi alusteadmiste ebaühtlases viga võib-olla ka hoolimatus. Algallikate vastu. Tahetakse seda regilaulu muuta, tänapäevaseks arendada, võib-olla eriti just esitusmaneeri kuidagi moodsaks teha ennast selle abil teostada või eksponeerida. Aga võib-olla nendes uutes ansamblites tekkimas mingi uue arengualge? Ei tunne ära. Võib-olla tekib hoopis mingi uus omaloominguline žanr, nagu ajaloos ikka, on Sandrit tekkinud ja muutunud ja orkestrit koosseisu vahetanud. Aga noh, see põhijutt, millest ma kogu aeg räägin, on see, et tuleb regilaulu korralikult tundma õppida näiteks kasvõi sedasama silbi statistikat teha, mida ma siin natukene natukene vihjasin, ainult kuidas need silbid ja silbisisesed foneemid üksnes suhtuvad kuidasmoodi need vahekorrad on ja mis sellest oleneb või käsitleda leks varieerimist, räägiti ergia laulbia pareerima. Regilaulu ei ole vaja varieerida, rahvaviisi ei ole vaja varieerida. Vahva viis varieerib ennast ise, kui selleks on põhjust. Põhjus on siis nähtavasti tekstis või mingis sisulises, aga mitte selles kohustused, me peame teda varieerima, kuna nii nii tehaksegi. Tuleb tunda, need stiili kujundavad elemente ka saavad siin üksikute vokaalide hääldamisel, neid asju on kõigi laulus palju. Kahest väiksest asjast juttu sellest suurest vormist ja vot nendes Silvikestest minu arvates peaks kõik folgilauljad neid asju õppima tundma. Kui regilaulul elujõudu, siis minu arust eluse elujõud on just selles vanas nägija lauluvormis. Ja seda tulebki kõigepealt uurida. Vahepeal tundus, et, et loodetud rohkem välisabile. Eeskuju on võetud ju läänes eksisteerivatest laulustiilidest kas kantrilauludest või iri vallaadidest või pardide laulust kitarri saatel. Eks ole. Et noh, teistel on, vaata kui vahva teeme ka. Niisugune mulje on jäänud. Ja sealt võib-olla on pärit ka see teatav maneerlikus tekkinud esituslaadi, selline kõnekeelne meloodiajoonis. Mingit võib olla mikrofoni olemasolust, aga tulemus on see, et meloodia kipub muutuma selliseks haukuvaks raiuvaks kekslevaks, hüplevaks, kaashäälikute peal elavaks, rohkem Lissandeerivaks. Võib-olla. Ma ei tea, kas see on ilusam ja huvitavam kui või arusaadavam, kui Kadri Kuke laul seal kork kärg, siis määratakse vanad laulikud, nende tekste laulmisel ei ole arusaadav. Hääldavad nad eesti keelt, lohakad, laulad liiga aeglaselt. Milles on asi? Ma ei kutsu üles Kadri Kuke jäljendama või samamoodi tegema, õppida temalt võiks ja miks mitte õppimisprotsessis teda jäljendada tema hääldust ja laulumaneeri järel proovima. Mitte ainult temal, vaid ka teiste või tahetakse regilaulu rütmikat teha elavaks, kardaksid regilaulu, see monotoonne rütmika igav. Aga ma lugesin selle kohta Jaan Krossilt. Regilaulu olemuslik esitusvorm on kaheksast ühe pikkusest silbist koosnev viisirida. Seal tema olemuslik vorm. Et see arv kaheksa, võib-olla ei olegi iseenesest nii kohustuslik kuivõrd see ühepikkuste nootides sugereerida edasipürgiv, monotoonne rütm, juhindugem targast juhtmõttest. Traditsioon saab püsida vaid mõõdukas muutumises. Minu poolt on rõhutus mõõdukas. Ma arvan tõsiselt, et on vaja välja kujundada teelsed ja tegelikult akadeemiline regilaulu professuur mis akadeemilist nime kandvate õppeasutustes seni ilmselt puudub. Näiline vastuolu suulisi akadeemilise kultuuri vahelt peab kaduma. Nii. Te võite lõpuksid vastata mulle lauluga missa sitikas sirised, mis sa, vanamees, virised porikärbes, mis porised. Siis ma usun, et töötavat asja tõsiselt. Ja te võtate mind mind ka tõsiselt, ma tegelikult arvan küll. Need võiksid olla. Võiksid olla tõepoolest? Mingi kogemustega õigusemõistja, õiguskantsler. Veel uhkemad võib öelda nii riigikontroll. Veel tordaminelson regikontroll. Ja seda peab veel uhkemalt teda. Retsi kontroll. Nii jätan teile õiguse minu jutu arvestada või mitte. Tänan. Aitäh veel ei ole julguse eest oma arvamus kõval häälel välja öelda ja laulda ja loodetavasti saab seda loengut tulevikus ehk teeveedeel levimas kohata seda eelkõige asjahuviliste ringides. Ühtlasi kutsume kõiki pärimusmuusikahuvilisi nädalavahetusel Tartusse, kus homme algab kuues Tartu rahvamuusikapäev. Seal on Eesti Eesti muusikat nagu peabki aga külla tuleb ja torupilliansambel auli Lätist. Kell 12 on katoliku kirikus vaimulik rahvamuusika ja Triskele. Regilauluansamblid alustavad Veski villas juba kella ühest päeval, neljast on samas rahvapillide ja kella seitsmest kapellide kontsert. Auli alustab kell üheksa õhtul ja kõige lõpuks 10-st õhtul rahvamuusikatöötluste kontsert. Seal on ka veel rahvalaulu ja tantsu õpitoad, nii et tuleb kohale tulla kuuendale rahvamuusikapäevale, Tartusse. Saate lõpuks aga Nikita kruusseni rahvalauluseade trumpetil. Aitäh kuulamast. Head õhtut, head ööd, head teed, kuidas keegi ja kuulmiseni järgmises pärimustris. Tund aega vähem kui nädala pärast.