Tere tänase noorteprogrammi üldteema on noored ja alkohol. Me alustame oma saadet Tallinna ühest poest või kauplusest, kus müüakse alkohoolseid jooke. Kell on praegu 14. Null seitse ja täna on tööpäev. Meie vestluskaaslaseks on Tallinna vabariikliku onkoloogia disbanzer osakonna juhataja Jüri Ennet. Järjekord on suur ja kui me siia kauplusesse sisse tulime, siis ulatus ta veel väljas üsna kaugele sellest kaupluse uksest. Öelge, mida teilegi vorstile jutustab niisugune järjekord viinapoes. Seda järjekorda vaadates selgub meile, et nii narkoloogidel kui ka teistel karskusühingul ametiühingud ja paljudel-paljudel teistel organisatsioonidel on veel pikk ja tõsine töö vaja teha. Üldse karskus tõesti saaks meil elunormiks. Teiseks siin leti juurde vaadates, mida inimesed ostavad, ostetakse kangeid alkohoolseid jooke, mitte ühe või kahe pudelikaupa, vaid mõned siin isegi kolme, nelja ja viie pudeli kaupa. Need kogused, mis nüüd koti pannakse ega need sinna jää, need juuakse ära. Andke andeks, mida ostsite, teie? Mina ostsin kaks piira kuna ei ole muid lapse saada, praegu oleks hea meelega ostnud kaks pudelit shampust. Kas teil on täna õhtul midagi? Ei ole, aga nädala lõpus olnud väike seltskondlik koosviibimine arvasid, et tuleb nüüd teisipäeval juba veteost. Järjekorrad on pikad ja täna oli vaba päev lihtsalt nädala lõpuni näidanud, et teil oli kindlasti aega järjekorras seistes, pidite enne kahte juba tulemusi, kella kaheks olid ka päris järjekorra lõpus, järjekord oli juba uksest välja nii-öelda. Kas te vaatasite ka neid inimesi, kes järjekorras seisid? Võiks Rootsi niisugused igapäevased inimese kuju iga päev käia? Ja mõju nii-öelda raskes pohmellis rahvuskeeles öeldes ja rohkem ei oska öelda. Mida oskate öelda teie madis Kaljon eelkanni, keskkomitee propaganda ja kultuuriosakonna juhataja. Ma olen kindel, et selles pikas järjekorras oli ka neid, kellel aastaid tõesti ainult mõni üle 20. See on näide sellest, et pikk järjekord on tekkinud, me pole midagi suutnud siiani tõsist asemele pakkuda. Ja järelikult on see väga lai tegevuspõld komsomolile keda mõned aastad tagasi muide kritiseeriti selle eest, et väga palju tehakse kultuuriüritusi, aga on saabunud see aeg, kus ka komsomol pead tõesti midagi asemele pakku. Anti Liiv Tallinna vabariikliku narkoloogia disbanzer, juhataja. Nende järjekordade likvideerimine, mis kindlasti kunagi peab toimuma, saab olema ainult kahel moel. Esiteks, kas me taas laiendame alkoholi müüki nii kaupluste arvu kui ka aja pikendamise kaudu või teine võimalus. Me muudame tarbijat, et tema ei taha seal järjekorras ja nii palju seista ja ei koormaid kauplusele. Tarbija vajaduste tarvete muutmine oleks optimaalne idiaanuar. Mida arvata töö? Jüri Ennet, Tallinna vabariikliku narkoloogide sponsoriosakonna juhataja. Ma arvan, et probleem viinapoes ei peegelda veel meile alkoholismiprobleemi tervikuna. Mind isiklikult teeb väga murelikuks õlleprobleem ja õllesabad ei ole mitte sugugi lühemad kui alkoholipoes siin praegult nähtud järjekorrad. Anti Liiv kui pikk on tööviinapudelist psühhozini? Alkohoolse psühhoosi seisundis inimene võib näha telleeriumis midagi taolist, nagu Wiiralt kujutab oma piltide peal. Et seda näha, võiks öelda umbkaudu umbes 10 aastat peab olema staaži, süstemaatilist alkoholi pruukimisse, aega võib pikendada või lõheneda sõltuvalt inimese individuaalsetest eripäradest. Mida te tundsite kõu nõks koolis siis ei saanud öösel magada, hästi. Kas tekkis ka hirmutunne? Muduna töölt? Oli niisugune asi nagu keegi selja taga käiku. Ja kas te nägite kedagi, Väinud tundsite, et keegi on selja taga. Kiis kuulsite ka, et keegi midagi räägib teiega. Noh, sul omavahel nagu aegsed. Kas see oli öötundidel või päeval päeval öösi, kes kutsus kiirabi? Olin kodu ukse ees kuuli Como pilguga vaatasid, nagu maja kõigub, aga ma ise tegelikult süüdi. Siiani siis. Ma just sellest Arheoloogia osakonna juhataja Tamara pavičeva kes. Kesin meiega praegu juttu ajas. See oleks kroonilist alkoholismi põdev haige kellel nüüd küllaltki niisugusesse järjekindla joomise järgselt viimastel kuudel kujunes välja psühhootiline seisund. Tan küllaltki sügavate isiksuse muutustega. Lame puuduliku kriitikaga alkoholismi suhtes. Minul tekkis see mõte, et ühiskond ja perekond ja kodu ja kõik näevad palju, palju vaeva, et last kasvatada. Ja siis nüüd nagu need psühhoosi näiteid meil siin on. Inimene joob, joob, joob ja kõik see vaimne areng, kõik see kustutatakse, pühitakse, pestakse alkoholiga. Maha, aga kas meil on praegu pakkuda noorele inimesele midagi viinapudeli asemel? Nii-öelda, et midagi ei ole, oleks vale. Ilmselt mida pakkuda on, see on eelkõige kooliväline tegevusest, alustame peale siiski koolist, sest me teame ise ka kõiki, oleme kooliõpilased olnud, et esimesed klassiõhtud ja koolipeod, kus ka pruugitakse alkoholi, toimuvad siiski kooli ajal. Ja praegu Tallinna koolides ma tean, mitmel pool on koolid muudetud selle mikrorajoonina kultuurikeskuseks, mis peakski olema õige näiteks Lasnamäel Õismäel, kus muid kultuuriasutusi ei ole, et kool oleksin selles vanas heas mõttes tõesti see kultuurikolle. Kui siin nüüd koolide poolt ei oleks vastuseisu kultuuriasutused, seda jälle suudaksid igatpidi ära kasutada, siis see oleks üks võimalus. Teine asi on Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Viimasel ajal on ka raadiost seda läbi jooksnud, et tõesti uus juhtkond seal planeerib lisaks sellele, et tal on väga ilus nimi palee muutada tõesti vaba aja veetmise kohaks ja eelkõige noortele. Kolmas suur koht, mis linnas on ja mida ka siiani ei ole hästi ära kasutatud. See on olümpiapurjespordikeskus, kus on väga palju võimalusi. Neid on ka välja pakutud, aga tihti võib-olla väljapakkumine ei ole olnud ka kõige paremas variandis. Ja muidugi eelkõige tähendab see seda, et iga väike koht, mis ka vanalinnas vabaneb, kas mingi kelder või või ruum, kuhu saaksid noored midagi teha, ma usun, et siin pealehakkamise puudust ei tekiks. Aga mõte sellest, et milleni on see viinud, ma usun ikkagi isiklik eeskuju. Ma tooksin ühe näite endast näiteks noh, täna me suitsetamist võib-olla nii palju ei räägi, aga alkoholismiga kaasneb noh, võib öelda peaaegu sajaprotsendiliselt. Minu isa oli väga kõva suitsumees ja ta jättis selle maha. Aga ma olin kümnendas klassis ja mäletan väga seda, kui ma istusin esimeses pingis halva nägemise pärast ja klassijuhataja ükskord kutsus mind välja, ütles, et sa teed suitsu ja see oli minu jaoks niivõrd solvav. Ma tõesti polnud suitsetanud, aga lihtsalt kodus kogu aeg, isa tõmbas primat ja noh, kõik riided olid sellest suitsust läbi imbunud, lihtsalt esimeses pingis tuli, tuli see lõhn ninna ja peale seda lihtsalt võtsin endale, kui juba nii ma ei ole üldse teinud. Ja mind süüdistatakse selles, et suitsetan ja tõesti siiani ei ole proovinud, nii et ma usun, et oleks neid sündmusi rohkem, et inimene saaks mingi negatiivse hoiaku sellest. Mitte temale ei jääks selline mulje, et see on, et kõik onud ja tädid tulevad kokku ja peetakse näiteks minu nelja aasta sünnipäeva ja kõik on väga lõbusad ja jääb mulje sellest, et see viin peabki kaasa käima ja lapsed saavad kõva morsiklaasi. Viimasel ajal kiputakse alkoholi tarvitamist põhjendama sellega, et meil ei ole baas ei kultuuri ega spordibaase. Tegelikult kas kõik sellega veeretada saab, nimelt, kas seal küsimus tarvet näiteks võtame veeretama ajaratta tagasi? Meil on praegu käsitada võimalus lugeda memuaarteoseid Hans Kruusi aegadest peale, kus ka koolis õpite tehtiv seal ise tegevustega sel ajal siis tõesti alkoholi tarbimiskoolis vältis, see, et nendel oli palju spordiga gaase või palju, oli estraadilavasid. Kui me vaatame tagasi, siis sporti tehti kunagi ka isetegevuslike spordiplatsidel. Need on võrkpalliplatsid veel 30 aastat tagasi olid Eestimaa erinevates paikades palju võrkpalliplats ja nüüd enam ei ole. Võrkpall on läinud, ülesaalide mängitaks, täiesti on kadunud rahva hulgast on edasi isetegevuse probleem. Praegusel momendil, kas tõesti ei ole enam kohta kohta, kus teha, teatada, kui me vaatame, kuidas kunagi tehti teatrit, see oli täiesti teistsugune praegu ilmselt on midagi muutunud ka siin inimese tarvete sisemuses, kutsumuse, seal kultuuriorientatsioonist, väärtusorientatsiooni, see on ka ikkagi mitte ainult see, et meil puudub nimelt see ilus uhke spordi all ja kui me sellenit Tallinnas Lasnamäel ära teeme, siis kogu Lasnamäe ülejäänud elanikkond kohe loobu valkul tarvitamist. Tõenäoliselt seda ainult juht. Jah, ma olen täitsa selle väitega nõus ja Anti Liiv isegi toetan oma mõtet edasi arendades ka. Ega see suurlinnahall ei aita. Me peame ilmselt ka siin sotsioloogid abiga leidma selle, mis asi see siis on, mida noort inimest siiski huvitab ja mis võtab temalt ära selle kõige esmaja kõige lihtsama vajaduse minna poodi, osta pudeli ja saada sellest lõbusaks ja panna sellega paika ühe õhtuüritus. Tähendab, siin oleks vajalik selle suure organiseerimisega, mis meie noorte vaba aega üldiselt noorte kasvatamisega tegeleb. Et me ei tegeleks ainult nende aktivistidega, kes on meil igal pool esirinnas, vaid eriti võtaks orbiiti need, kes meil on tõesti probleemiks. Ja nüüd me annamegi neile kuulata ühe helilõigu noormehega, kes on nagu te ütlesite niinimetatud probleemiks ja see lindistus on tehtud Kalinini rajooni täitevkomitees alaealiste asjade komisjoni istungil taanduda Tallinna ja Riia osakonna kokku selles, et ta istuli kolmandal oktoobril kell 30 purjus, kus Tallinna jaamast arutatud seda tabelit ka veel kuuendal augustil samuti alkoholi tarvitamise pärast noomituse sai ja mis ta peaks saama perele. Ta kohustub tegema piinlikke. Aga ütle siis augustikuu sees oli suur juba niisugune vajadus ja praegu visco novel november, kui vana sa oled, 16 16, kas siis niimoodi, niisiis üks ala jällegi tohib käituda midagi lubada? Lubasin, et enam ei korduks Sand teised sõbrad. Nendega koos kolme sõbraga. Balti jaamas oli, mida sa jõid õlut kaubahallist kui ja siis ei üks poiss ostis, kaheksa pudelit, oli mina kaks. Nii, kuidas räägime? Koolis olen puudunud ka. Laiali ei õnnestu, sul oli viis, kolme neljad, eks viis, seal ei ole midagi väga teisiti olulist, võid öelda, kaaluti kokkuvõtteks oma nendele eksimustele, mis sina oled teinud, Balti jaamas enam ei käi, nii kusagil käib, aga ma ei käigi enam joonud. Voolav vesi muga juhatajale. Tasakaalustada tuleb esialgu Tõlge lubada küll. Tahaks uskuda küll, sest võimekas poiss peaga poiss läks ja matemaatika eriklassi, kust tuli tagasi ja kõik, ühesõnaga võimekas poiss igatpidi tahaks kui need sõbrad ja ümberringi ära jälle ei vea eest kohutavalt nõrga iseloomuga. Valmis kõikelubav, aga kui need tulevad ja tahavad teistmoodi lubamist, ta lubab nendele ka kohe. Mul on küsimus. Saate nüüd oma poisi niimoodi käsile võtta, et nende komisjoni enam ei tule. Meil oli sellest tõsine jutt. Oli kooli direktori juures sellest omavahel rääkimist. Üldiselt ta lubas, et võtab käsile. Sead, on ütelnud mõnedki sõber olla. Ja nüüd mul on niisugune nõuanne, aga vaadake, kui see asi ikka nii on, et ta ei suuda ennast kätte võtta, siis jäigi korraldagooge kabinetis kaua pojale. Sellepärast et lugu on ju praegu niisugune poiss augustikuu sees, eks ole, need on novembrikuu. No ikka kuueteistaastase jaoks on seda natukene paljuvõitu, mis saate homme saate tulla kantsleri ükskõik mis kell. Ära viidi banzeri, homme ootame, siis. Minul on ettepanek poisile teha. Vali noomitus nüüd juba astetest, eelmine kord mööda valdasime loomitusega, no ei saa ju loomitusi lõpmatuseni jagada. Vali noomitus ja valju noomituse pead võib juba hakata reisima üldhariduskoolist, kulla mees. See on üks asi, aga teine asi, kuna poegi nii lähiminevikus alles tarvitasin alkoholi ja juba jälle on meie juures protokolliga, tuleb ise, oled ja rahatrahv 30 lugu. Komisjoni liikmed, millised on arvamused? Ei rooli siis 10. klassi poiss. Osa süüdistavad alkoholi tarvitamist nooruki poolt selles, et kodune olukord on halb, et vanemad tarvitad alkoholi, aga on ka neid kodusid, kus vanemad on suured varased kodu ülesse vuhvinud, võiks öelda nendele klantsmööbel ja välismaa elektroonika ja Žiguli Lux. Suvila on kõik, on olemas poissi, mis, milles on asi, nii et siin ainult kodu halva mõjuga süüdistada ei saa või teine pool süütusest, kool jälle on süüdi selles, kuidas kool saab kasvatada, millised meetodid tal on. Needsamad veenmise meetodid, noomitus on, ta võib ta tunni ajal püsti panna, seisma klassist välja saata. Aga kui palju on õieti kooli selliseid võimalusi mõjustamiseks, mis sellele Noormehel või neiule tõepoolest mõjuvad? Ilmselt on lugu selles, et kui nüüd need kahest ringist süüdlasi leia, siis me süüdistame kohe halvad sõbrad, aga need halvad sõbrad on ka lõbus, kas kooli või kodu tulemuseks. Nii et siin ilmselt on probleem selles, et me peame selle noorukile pakkum midagi palju huvitavam tasemele pudelis sellest peediveinipudelist huvitavam, kui tal oleks alternatiiv valida, kas võtta endal pea täis õllest võib veidi pudelist, siis ta helistaks minna näiteks pioneeride palee kardiringi, seal selleks aga on terve rida probleeme. Küsimus praegu siin komsomolijuhile, kas pioneeriorganisatsioon ja komsomoliorganisatsioon avab laiad väravad kõigile tegeleda tehnikaga täies ulatuses, näiteks kuhu oleks võimalik telesaate kuulajatel minna homme tasude kardirooli? No laialdasi võimalusi kahjuks veel siiani ei ole. Oktoobrikuus toimus komsomoli keskkomitee pleenum, kus arutati, mida saaks üldse komsomol komsomoli algorganisatsioonide ära teha teaduse ja tehnika praeguse väga üles ja, ja orbiiti tõstetud ülesannete tingimustes ja tõesti, me pidime väga kriitilisi materjale seal välja tooma alates sellest, et Tallinna noorte tehnikute ja ei kannata juba väljaspoolt remondi tõttu, eriti noorte tehnikute majas, tuleks nimetada töö seal küll tõesti väga tublid toimuma, aga need tingimused on väga kehvad. Näiteks võtame kaupluse noor tehnik, mulle tulevad meelde need slaidid, mida näidati keskkomitee pleenumil, seal müüakse küll kaltsu ja, ja lõngaga jäätmeid, aga tõesti, et seal oleks ka mingi vana televiisor müügil, kus tehnikahuviline poiss võiks selle sealt odava raha eest kasvõi kolme peale või, või kasvõi terve klassi peale, kui on huvilised olemas või ringi peal ära osta ja sellest saaks teha mingi uue televiisori või ükskõik muu elektroonikaseadme seda tõesti ei ole, samal ajal, aga näiteks kui käia linna prügimägedel ja välja panna sinna oma vaatluspunkt, siis on näha, mida meie ettevõtted sinna viivad sinna sõna tõsises mõttes viiakse kulda. Ülekantud tähenduses ja materjale, millest saaks noored tehnikahuvilised, kui rääkimata sellest, mida üldse jäätmetest saaks teha. Nii et väga suur tegevusväli. Ja ma usun, et lähemal ajal siin muutused tulevad. Nagu ma aru saan, Madis Kallas, oled nõus minuga, et kui võrrelda Rakvere noortemaja olukorda Rakvere linna kohal uhkelt kõrguva lausa paraaditseva restoraniga, siis kindlasti kaldub välimuse luksuslikkuse vaekauss viimase kasuks. Seal ei ole võimalik omandada piisavas koguses nagu meie teadus, tehnika võimaldaks teist kirjaoskus kompiaatoritega mängimist, elektronarvutitega tegelemist siin omavahel tihedas seoses, eks ole. Ja kui me suudaksime selle probleemi lahendada, laheneksid väga paljud muud küsimused ka siin kõrvalt kaasa. Eelmises tulipunkti selle jutu noortemaast, mida Tallinnasse pidin nakatama looma või ehitama. Mida võiks selle kohta öelda? Noh, noortemaja projekti mul praegu siin kaasa võtta pole ja seda ma ei saa ka kuulajale öelda, et näiteks esimesest jaanuarist 86 hakkakse ehitus käima, aga Need komsomolijuhid, kes praegu vabariigis neid asju ajavad, on selle uuesti käsile võtnud, sellega väga tõsiselt tegelevad. Ja ma usun, et lähemate aastate jooksul siin mingi murrang toimub Jah, aga kahjuks praegune noor ei hakka ootama, millal ükskord näeb projektide õigele lauale jõuavad. Tema võtab ikka selle temale nüüd juba võib-olla armsaks saanud õllepudelijaamad sõbrad ja nyyd tekivad juba esimesed kodust äraolemised õhtuti väljas olemised, ema südamevalu. Kui vana teie poeg on 16. Kas on tihti nii, et te olete koju ja ta on ära läinud alati? Veerand üheksa õhtul, mis kellaajal ta tavaliselt, kui ei tule 10 ringis. Ta oli alaealiste asjade komisjonis, joomise pärast on tal koju tulles nägin juures tihtipeale kust ta selle harjumuse on saanud sõpradelt. Kas teda sõpru teate, praeguseid ei tea, praktiliselt niisama ei ole üksinda kasvata, kui palju teie arvates tajub, kui ta tuleb ja ma teen juures? Ei oska öelda. Ta helistab vaikida, lihtsalt küsimustele ei vasta. Kas te jõuate oma poja ära oodata või lähete enne magama? Kuidagi nüüd elab, ma ootan alati ära, olgugi, et ta tuleb sõnatult ja ühelegi teie küsimusele ei vasta, aga no loomulikult ma ootan. Ja see kontakt teie poja vahel need katkenud on umbes kaks aastat. Millest sa tulid, tal tekkisid raskused õppimisega, kas te olite kuri siis ja siis ta hakkas kodunt ära minema. Joomaga. Viimane aasta kas ta suitsetab ka, suitsetab avalikult aasta, aga ma ei oska midagi ette võtta. Pescudsuses kontserdid ja mis eriala Treieriks? Kuidas ta koolis käidelda? Ta läheb hommikul kooli, aga siis ma ei tea, kas ta on seal tundide lõpuni või ei ole, ei ole käinud, koolis käisime. Mulje on küllaltki raske kätte saada, kas poeg on raha teeninud või on ülalpeetav on teeninud, aga väga vähe. Ülalpeetavad siis millega ta siis tegeleb temaga, punkar käib nendega ringi, peavad, need võtavad ketid külge haaknõela külge. Tundub, et teie jõud ja mõistus temast praegu üle ei käi. Mis saab edasi, ei tea. Madis Kaljon, kes tegelevad niisuguste normidega. On selge, et eelkõige peab nende noortega tegelema komsomoliorganisatsioon, kuivõrd tema on meie ainuke poliitiline noorsooorganisatsioon eelkõige ka kasvatusorganisatsioon. Kuid selle punkariteema juurde tulles ma arvan, see on küll minu isiklik arvamus, et võib-olla me näeme selle juures seda hirmu või ollakse hirmul, on suuremad silmad, kui ta tegelikult on, sest me kõik võime keelata oma noorusaastaid tagasi. Kunagi olid laiad püksid, kunagi kanti pikki juukseid. Kunagi oli silm kiilaspeade bande, mille peale aeti ka pead kiilasteks. Nendest probleemidest on kõikidest üle saadud. Lugupeetud kuulaja kohe pärast saate lõppu vaid tunni jooksul valida kahel telefoninumbril. Ühel 43 42 14 kordan 43 42 14, saad oma küsimusele kohese vastuse narkoloogilt. Numbril 42 29 93 42 29 93. Ootame aga küsimusi, millele vastuseid kuulete meie järgmistes saadetes. Astume nüüd sammu edasi ja vaatame, kui kuueteistkümneaastasest on saanud 18 aastane, siis. World nüüd on kell juba teate, palju ei tea. Pool 10 õhtul. Nii pikk tööpäev oli. Te teate töö juures alkoholi ei tohi pruukida. Me mitte ei tea. Aga millega teid siia toodi, mitte ei mäleta? Tule Dimidžurini tänava kainestusmajas. Kui paljude täna kiita Ei mäleta? Aga on kurb, et siia sattusite. Kas keegi kodus kaotab praegu Otepääl, kes ei ütle? Võib arvata, et naine ja lapsed mis Teeemmorra Ja mida te jõite minu, noh, mis on teie mark? Viin, valge viin. Poodi kus ta siis vahele käite? Tänaval jõid, mis ta Milteid kinni pidas? Meelis Mihkla või kui siin kinni ja ei mäleta, teid, toodi imidži uriini tänava kainestusmajas praegu just miilitsaautoga. Kui tuvid võtoodi ega palgapäev ei olnud, oli koju ta oli. Aga jäi midagi, mida koju viia. Pisarad jooksevad teil, kui te ennast näeksite? Leedu õieti meie jutukaaslane siia, kus on korrapidajad ja praegu hakkab siis küsitlus. Ja need on meie endine vestluskaaslane riidest lahti. No aga te olete väsinud ja aga lisse Loisi vussi lõi jalt olla lõu noor IV. Teil on aeg, mina teid kutsutakse kohu? Ei see jutuajamine ei olnud muidugi selleks, et nalja saaks, aga ometi te siin stuudios kõik kuulasite ja Moigasite. See on paradoksaalne reaktsioon muigamiseks ei ole siin põhjust, asi on tõesti väga kurb. Traagiline, isegi osa alkoholismiprobleeme on mõõdetavad. Siin oli jutt, kui palju läheb maksma see öö kainestusmajas. Kui me vaatame aasta jooksul ära joodud alkoholi maksumust, siis see läheb mitte kümned või kahekümned rublad, vaid see on sadades rublades ja väga suured summad. Mõõta annab ka meil ära joodud alkoholi kogus kas siis ühe või teise margi liitrit või siis absoluutsele alkoholile, ümberarvestatult aga on terve rida probleeme, mis ka on eluliselt väga vajalikud, aga nii täpselt mõõta. Ta ei anna näiteks töökollektiivi hea maine. Nimetatud töökollektiivi, kus töötaja töötab ja satub kainestusmajja. Seda mainet on raske üles tõsta, hea hoida, kuid väga kerge, ainult ühe, sooja pea teiega on see võimalik allapoole viia. Ajalooliselt on meil meeste käitumisega seostatud alkoholi tarvitamist ja loogiline jätk, mitmel puhul on ka kainestusmajas keskmise ja raske astme alkoholijoobes. Aga üks asi on järjest tõsisemaks tegev. Järjest mõtlen, vanemas on see, et aastatega tõuseb naiste osatähtsus kainestusmajas. See tõenäoliselt on üks osa suures sellises protsessis liikumises seal teised võrdsele alusele meestega, et naistel oleks igakülgset samasugused õigused ja kohustused. Ja üks selline rolli erinevuse mitte tunnetamine on naistel see, et nad püüavad ennast näidata igati, võrdlesime kramplikult ka alkoholi joomiseks seal ilmselt eriti ohtlik tendents, mille vastu tuleb võidelda, kuivõrd see on jälle üks selline mädapõletik mädakolle, mis närib meie rahva tervisejuuri. Tol õhtul öeldi kainestusmajas meil, et üks naisjoodik võrdub oma välimuse ja käitumisega viiemees joodikuga. Siin on nüüd raske teha niisugust võrdlust nagu üks kirves kahe oina vastu või nõnda edasi. Ekvivalent on siin raske leida, kuid naise puhul on oluline see, et kui naine ja mees, kui nad on võrdse kehakaaluga, sest kehaga alustatud ka joobeaste on võrdse kehakaaluga joovad ühesuguse annuse alkoholi siis naine jääb suuremasse joobesse, see mõjub tema organismile raskemini. No jätame ka selle probleemi kõrvale, kõige olulisem on ikkagi see moment, naine kui ema, naine kui tulemuse, lapse kasvataja, siin probleemid nüüd enne rasestumist lapse kandmise ajal pärast väikelapse imetamise ajal ja kasvatamise ajal. Neid probleeme nüüd seostada alkoholiga, seda lihtsalt inimühiskonnas on raske ette kujutada, aga nii ta on. Me tuleme selle jutu juurde veel kord tagasi saate lõpu poole. Aga nüüd üks pihtimus. Te, olete praegu vabariiklikus narkoloogia haiglas, kuidas te siia sattusite? No ma olen praegu keemias juhtus, et nad on viimase nädala jooksul võimul neli korrarikkumist ja ma kartsin, et pannakse mind vangi. Tunnen ennast nagu vabatahtlikult pakkusin viinaravile. Teeks viin on ka selles kõiges. Näiteks lähed koju või kuhugi, sõprade juurde võtad viina, siis ei ole enam nagu sellist tunnet ei teadnud tagasi minema ja tilli asja. Ikkagi alkoholiga juhtub selliseid asju, mis nagu seadusega vastuolus. Kui teil neid korrarikkumisi nüüd poleks olnud, siis ta poleks vabatahtlikult siia pöördunud. Ei oleks. Mille eest? Nõndanimetatud keemiat saite. Noh, purjus peaga läksin sõpradega kaasa, rändasime mootorratta ära. Sa pead, kaks tükki olid enne juba kinni istunud, üks oli auto ärandamise eest, teine oli tänavaröövimised ja sellised huligaansuses nendes kinni istunud. Kellel närvid või ma ei oska seda seletada, millest, kes läheb purjuspeaga Debuli kaasas, kes ei lähe? Teie läksite? Läksin, ma nimetan seda, et ma olen lihtsalt liiga lükata-tõmmata või kuidas seletada ikka kergemeelne. Palun, jutustage, kui vanalt te hakkasite alkoholi pruukima? Täpselt ei oska öelda, aga kuskil üheksandast klassist saadik siis ikka natukene nii pidudel ja ikka rohkem ja rohkem. Aga mis ajast tekkis juba nagu tung pruukida alkoholi vajadustele järele? Seda ma ei oska nüüd täpselt küll öelda. 81. aastal, siis, kui Rakvere rajooni kolisin, siis seal sõpradega koos igapäevaselt purjus siis üks pudel viina teinud mulle mitte midagi. Viimasel ajal hakkasin tundma, nagu organism nõuab alkoholi. Mis ajast umbes, kui kaua? See on, ütleme, et üks pool aastat tagasi hakkas selline nagu vajadus. Ja kui sageli Te tundsite näiteks kuu jooksul sellist vajadust juua? Nii nagu väike võimalus avanes, nii kohe kiskus jooma. Kas teie valisite alkoholimarki? Alkoholimarki ma pole elus valinud kõik, mis teised joovad, joon minaga. Kas selle aja kestel on kujunenud välja kaatri nähud, et pean järgmisel päeval haige ja vajadus uuesti peale võtta? Meil on pea mul tavaliselt haige, ei ole mul magu läbi maos kõrvetised, valud ja muidu sellist tunnet. Mul ei ole diahaige. Aga miks te siis järgmisel päeval uuesti võtate alkoholi? Nagu arvamus, et siis saab parema või ei oska öelda. Kas töö luusem kaevanud? Töö juures mul alkoholiga pahandusi ei ole olnud tavaliselt alati ikka peale tööd, need joomised toimuvad. Siis ei ole nagu aega. Kuidas te ise arvate, kas te olete alkoholiga liialdanud, kas te olete praegu haige? Seda nüüd öelda küll ei oska, aga ma arvan, et ma veel suur joodik ei ole. Kui vana te olete? 25? On teil perega? Oli, enam ei ole. On ta kas lapsiganud. Kas naine, kes teie juurest ära läks tarbis alkoholi? Varem tarvitas ta väga kõvasti isegi juba kahe-kolmeteistaastaselt, tarvitas alkoholi, tegi suitsu. Ja siis, kui mina temaga käima hakkasin, siis ma ütlesin, kui ta masinaga käin, siis mitte üks suits ja näiteks Fitzvina jättis maha. Hiljem hakkas muidugi salaja suitsu tegema. Miks ta üldse teile meeldima hakkas? Ma ei oska öelda, see oli enne sõjaväge, kui esimest korda tutvusin temaga sõbra kaudu. Pärast sõjaväge, siis võib öelda, nagu alati, noortel on pärast sõjaväge ja selline suur tahtmine abielluda. Võib-olla sellest. Muidu ta mulle eriti nagu ei meeldinud, aga ma ütlesin juba nagu endale ise ette, et kui juba hakkasid käima, siis kas või elu lõpuni. Järjest hakkas nagu rohkem meeldima, aga ma laulsin selle peale, et igast inimesest saab korda üks kord. Ja siis olid mul üldse teised mõtted, aga nüüd pärast seda, kui abielu ära katkes, kolm kuut naist ei näe, kodus otsid mööda küla, tagatuled koju, kogu aeg närvid pingul ja siis nagu keegi lükkased bioennast purju, siis on palju kergem, siis ei tunne midagi. Mis tuleb, see tuleb siis, ei tule, see ei tule. Et elada nii, kuidas jumal juhatab. Momendil midagi teha ei ole mind, kinod, peod ja sellised asjad ei huvita. Lähed istud kuskil või jood sõpradega. Aga oleks mingit sellist huvitavat tööd nagu ma, kui abiellus, oli, vist tegelesin seinaplaatidega kelladega selliste väikeste asjadega, siis lihtsalt ei jää aega üle viina jaoks. Aga mul on nüüd pere, ei ole ju midagi? Ei ole. Nüüd on kõik solvama, tuleb meistuvad. Naistest on mul juba kõrini. Abielluda üldse ei kavatse enam. Kui teist korda samasugune elu juhtub, mis mõttega ma siis abiellud? Mina arvan küll, et oleks elu ilusti, mina ise küll, ainult siis ma ei oleks joodik olnud. Võib-olla ma poleks elus üldse alkoholi tarvitanud, aga esimest korda isa pakkus. Kunagi oli ta väga kõva viinavõtja. Joob ainult pärast tööd. Naisa tuli töölt koju, tegi haltuurat ja siis andurajast antidele põdel kuidas ta üksinda ja ei tahtnud temale näidata. Kutselised tule appi. Pakkus mulle esimene kord teine kord kolmas kord lõbusi, hakkasin juba ise isa juurde käima, aga saldurateegitava, et äkki on midagi, siis ma olin kuskil 819. Siis hakkasin esimest korda suitsu tegema juba. Kas nüüd siin praegu ravil olles ei ole selles suhtes mingisuguseid ümbermõtlemise või arvamusi? Nagu mul oleks hea elu, ütleme rahadega kunagi raskust ei ole hea perekond, kodu. Siis ma ei mõtleks alkoholi peale. Olin traktorist, seal palga üle nuriseda ei saanud. Siis võiks selle raha eest endale hea elu enda maja ehitada endale uus. Tere luumaja ostmise plaan, see on mul juba kuskil neljandast viiendast klassist ja see on nagu unistus, aga te olete ju pidevalt raha maha. Joon küll hea, umbes auto raha on juba õelus maha joonud. Lugu ei ole ainult selle mehe auto maha joomas, aga need, kes täna õhtul seisavad järjekorras või homme-ülehomme seisavad Tartus restoran Volga ukse taga järjekorras võib öelda, orienteeruvalt, et meie vabariigi elanik joob elu jooksul ära raha, mille eest saaks osta Volga, sõiduauto Volga. Seisev vabariik joob ühes aastas kui absoluutsele alkoholile ümber arvutada üle 10 liitri 11,2 liitrit absoluutset alkoholi ja rahalises väärtuses on see üle 200 rubla 268 rubla. 70 aastat keskmine eluiga mulle alkoholismiprobleemi lahendamisele ei saa lootusi panna meditsiiniline, vaid ennekõike profülaktikas, see tähendab, tuleb ära lõigata see võimalus, et joomarit nendel joomoritel muutuks ainevahetustüüpiliseks alkohoolikud, telealkoholism haigetele. Selle üleminekuvõimalusel lõikab aga läbi ennekõike ilusti ühiskondlik arvamus ja massiorganisatsioonide haare. Kuidas suudavad nad köitvusega siduda seda kontingenti, kes kaldub alkoholi kuritarvitama? Lisaks nendele organisatsioonilistele kõigile vormidele, ma tuleks siiski selle ühiskonna algrakukese juurde perekonna juurde lugedes nüüd ajalehest või kuulates raadiost, vaadates televiisorist neid jutte, kus räägitakse, kes joob ja kes suitsetab ja kes äritseb ja nõnda edasi, et vanemad ei teadnud seda ja ei pööratud sellele tähelepanu, siis ma arvan, et see on korralikus kodus praktiliselt võimatu. Kui ikka peres on normaalsed suhted ja igal õhtul pere tuleb kokku ja arutatakse läbi, kui ta kellelegi tööpäev või koolipäev või lasteaia päev laks, siis praktiliselt neid asju ei saa tekkida. Aga kui esimest korda reageerimist ei tule, siis tekib juba selline asi, et igale asjale reageerimata jätmine üldiselt ju asjaga nõustumine võib-olla tõesti esimene kord nüüd seal malakaga ukse taga oodates pole kõige õigem variant üldse jätta reageerimata. Võib-olla tulen nädala pärast selle jutu juurde uuesti tagasi, aga sealt paistabki, et ema-isa vaatavad, et see normaalne Tulevad lõhed perekondades ja siis tuleb ka lastekodu. Tallinna esimese lastekodu direktor Valve Orav, kas tuleb millalgi aeg, millal lastekodud kaovad? Ma arvan, et küllap aeg oleks võinud ka käes olla, kui inimesed tahaksid korralikult elada, korralikult tööl käia ja olla siis tõelised oma riigi kodanikud, aga niipea kui kestab siiski joomine ja inimesed ei ole leidnud oma kohta elus, siis lastekodu on väga vajalik, sest lapsed ju ilma koduta kasvada ei saa. Missugused on teie lastekodu konkreetsed arvud? Lapsed on meil siis kolmest kuni seitsme aastani, enne esimest septembrit oli meie lastekodus 99 last. Ja praegu 86 last. Meil on majas ainult üks orb, tähendab, kõikidel lastel on kuskil emad ja noh, kuskil 50 protsendi ulatuses ka isad, kuid need ei ole olemas nende laste jaoks. Lastekodus töötades tuleb tõepoolest kõige eredamalt välja see, kuivõrd meie naised on kaotanud oma naise uhkuse, neil ei ole ema tunnet, neil ei ole mingit südametunnistust ja need emad ei ole ei, mitte midagi muud kui sõna otseses mõttes alkohoolikud, sest et emad ei ole võimelised sünnitama terveid lapsi. Ma mõtlen siin nii vaimset kui füüsilist lapse tervist. Näiteks meie maja pesamuna pisikene karit on juba kolm aastat ja seitse kuud vana. Ta kaalub natukene üle 10 kilo ja me kõik teame, et see on juba aastase lapse kaal selline, mis siis veel rääkida lapsest, kes läheneb juba nelja-aastasele. Pikkus on kuskil kaheaastase lapse pikkus ja maha küsimus on muidugi väga suur, sest tema kõnest on kõikidel raske aru saada. Kuidas sinu nimi on käri, käi. Kelle süles ta istud? Et kas tädi on selle kalliska seal kõvasti magusama. Praegu läheb Tallinna tolli käävigeda. Joolaid armastatud. Ausalt öeldes peab tunnistama, et viimasena kuul tuli meie jaoks, kes me kogu selle saate materjali kogusime, lindistasime kõige valulisem lindistus. Ma tahaksin lõpetuseks teilt küsida. Kui teil oleks kasutada ainult ühte vahendit, millega te võitlesite alkoholismi vastu milline see oleks? Mina kasutaksin selleks massikommunikatsiooniklahve et kogu meie rahva jaoks teadvustaks täie tõsidusega see, et joomarlus, alkoholism on tõsine, meditsiiniline ja sotsiaalne probleem. Seda, et see laps, kes täna on lastekodus on sajandivahetuseks sajandivahetuse probleem number üks meie jaoks, kui me seda juba praegu ei püüa kuidagimoodi tasalülitada. Inimesed peaksid eelkõige noored-vanad, neiud ja noormehed eelkõige igal õhtul või kord nädalas analüüsima, kust tulek, kuhu minek. Tulipunkti stuudios olid täna Tallinna vabariikliku narkoloogia dispanserisse juhataja Anti Liiv osakonna juhataja Jüri Ennet ja EKNi keskkomitee propaganda ja kultuuriosakonna juhataja Madis kallim. Saadet juhtisid Elme Väljaste ja Mati keerata ja nüüd on tunni jooksul teie käsutuses kaks telefoninumbrit. 43 42 14 vastab narkoloog. Numbril 42 29 93. Ootame teie küsimusi.