Plaani põgenik. Plaadi põgenik. Kell on sinnamaani jõudnud, et on aeg, lükkab kapaatial sadamast lahti kaks plaadipõgenikku lähevad veele või siis teele. Kes kuidas tahab? Tänases plaadi põgenikud on? Saatejuhiks Meil pole siis Jansa ja kaua aega Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus, tere päevast. Tere päevast kõigile. MINA OLEN Jansaga, kas seal on ka mingisuguseid hüüdnimesid igasuguseid, aga üldiselt on kõige lühemalt öeldud, hüütud mind siiamaani lühidalt petsiks isegi pidas hästi. Ilmselt jah. Teil on eelmises plaadi põgeniku saates spets Ojamets suurepärane, kuidas universaalne nimetus ja tema on ka petised, kuidas muidu Oja Petsi tegemisi hindad? Ma arvan, et on väga värvikas ja võimekas tegelane Eestis traadil pikka aega juba, ta on erakordselt hea huumorisoonega, aga ma olen näinud ka päris tõsiseid asju laval, kus ta teeb, näiteks mäletan vanalinnastuudios õhtuse Klalidega ja mulle see pea osaluslavastusega meeldis. Nii, aga me hoiab endiselt rohkem ei räägi, me räägime sooruse lemmikmuusikast ja see pole üldsegi mitte ütleme väga klassikaline Sam, väga laias skaalas on see muusika ja see valik, see nimekiri mul siin laua peal, sellepärast et tegelikult Peeter peaks rohkem nagu ise rääkima sellest muusikat, mis tänasesse saatesse välja valis. Ja mina peaksin kaasa kiitma, loovutama, aga kuna noogutamist raadios näha ei ole raadio pilti ei näita, siis siis ma võtan võib-olla, sest natuke vahepeal ka sõna. Vaikselt siis sõja oma paadisõiduga pihta. Kui sa üksikule saarele läheksid, siis mis muusikat sa hea meelega kuulaksid, ehk siis ei ole ma juba filosofeerunud, et sa ei pea tingimata minema kuhugile lõunamere saarele võid, sa võid olla ka siin, kuskil on Eesti metsatukas väikses majas ja nautida linnulaulu ja siis õhtul kuulatarendseks kamines mingisugust lemmikmuusikat, seda me tahamegi Peetri käest teada saada, mida ta kuulata tahab. Nii et hakkame siis vaikselt otsast pihta. Ma just valisin seda muusikalt neid põhimõtteid järgides, et ma oletan, et kui ma väga kaugele ei pea pikaks ajaks niimoodi üksikuna, siis kuskil võib-olla raadioraadios mängib kindlasti Eesti muusikat ka. Aga ma valisin siin välja neid laule, mida võib-olla nii tihti viimasel ajal ligule. Ja sellepärast mõtlesin, et kui me räägime kuskile minna minekust, siis minek toimub siis, kui on mingi tõmme, kui on mingi kutse, mingi hinge Su ihus, mingisugune soov, kui minna ja mulle läbi aegade on pikalt meeldinud ja väga tõsiselt meeldinud Gustav Ernesaksa laul Juhan Smuuli sõnadel ühinen. Seitsmendal aastal on ta tehtud kutse, mida laulab ramm ja mul on see versioon välja pakkuda kuulamiseks, kus soolot laulab kadunud Ivar laide. Ja kuna mul nooremas põlves olnud nende kokkupuuteid ka rammi ärikate Meeste kahjuks mu hea sugulane, sõber pikka aega laulis, rammis ja oli võimalus neid veidi lähemalt vaadata ka siis ma väga hindan Rami tegevust ja väga kõrgelt hindan ka seda laulu ja seda esitas, minu meelest on siin selline väga tugev energia ja tõeline laulja hing sisse pandud, nii et seda on meeldiv kuulata. Kuulame esimeseks lauluks Gustav Ernesaksa kutse ja esitab ramm. Võimas tõesti võimas ja läheb hinge, jääb meil absoluutselt, kuigi jah, ma kuidagi mu enda sisemuses tunnen, et et need rammined hiilgeajada võib-olla isegi möödas. Võib-olla nad jälle tulevad jälle sinu soid on praegu sinna allapoole hakkab äkki alt üles tulema, et selle kadunud Gustav Ernesaksaaegne ramm oli nagu populaarsem, eks ju. Jah, aga ma arvan, et mitte ainult niimoodi nostalgiliselt ei pea kurtma, et minevikus oli kõik parem, sest et kui vaadata nüüd alles hiljuti oli nende seas, kui mitmed Eesti muusikud võitsid Grammy auhinna ja Romil on olnud väga mitmeid häid kavu, kus on olnud väga mitmekesist repertuaari, nii et ma usun, et ta leiab praegu ma kohta on päris agaralt reisinud nii Eestis kui ka mujal, aga loomulikult siis oli tal roll teine nagu üldse muusikali laulupidude rolli olid aastakümneid tagasi hoopis ühiskonnas teine, ta teadvustas muud sõnumit mitte ainult seda, mis siin laulus otseselt kirjas, just et olen täiesti nõus sellega lihtsalt asi on selles, et praegu meie varakapitalistlikus väikses riigikeses on lihtsalt turglenud. Turg on sama suureks endaga valikam magu reaalselt suurenenud, et inimesel on valikut nagu rohkem, mis kontserdile minna, mis üritusele? Siin on praegu jazzkaar käib, eks ju. Maailma Need tulevad meie koduõuele kokku ja lihtsalt ei jõuana, aga siis lammi kontserditel käia ikka omal ajal väga kõvasti, väga kõvasti pesaga teema ja muusikas nii-öelda kannapöörde ja läheme hoopis teise suunda. Vaatan, väga huvitav kollektiiv on seal pandud järgmiseks lemmikuks. Nimelt ansambel Kukerpillid, kas sa oled nendega tuttav, oled sa mingisugune mälestus? Anson lekki nendega seoses ja päris palju, sest et olen kokku puutunud läbi aegade, olin alles päris tudengi huuger, pidid 72. aastal esimest korda kokku, tulid hotell ja mäletan, ma lugesin ülikoolilehest tegevusega seda, sest et seal olid mitmed nimed, keda ma mäletasin varasemast ajast Konduptimistides, olid juba ja kui mõni koolipoisis optimistide järgi sai tantsitud tänasest Mustpeade majas tollases Tombi klubis ja olid selles mõttes muutused ja minu meelest läbi aastakümnete on Kukerpillid olnud väga värvikas kollektiivi kandnud just seda väga hea rolli välja. Ja muide tõesti missiooni Eesti sees rahvuslikus muusikas nad on teinud väärt muusikat läbi aegade. Ma mäletan, et alles eelmine suvi Viljandi folgil sai täiesti südamest tantsitud, et seal ja nägin ka, et mitmed mitte enam esimeses nooruses inimesed kümnetaarid täiesti täiesti siiralt ja südamest nautisid Kukerpillide muusikat tantsisid selle järgi, kuigi seal võib olla tantsupõrandalt kõige paremaid tolmu, liiva lendas. Aga see oli tore, see oli südamest ja Kukerpillid on alati olnud need, keda oodatakse, keda Eesti vastu võetakse. Siin praegu välja tuntud lugu on ilmast eriti vägev, võimas sellepärast et ma olin seal kontserdil, kui Kukerpillid said 30 ja oli Rocca al Mare hallis suure vägev kontsert ja nende laul ühiselu seal, Kaire Vilgats laulis soolot ja minu meelest on vägev ja võimas ja kui ma tohin siin öelda ja siis võib-olla selle sõnum ja sea selline sisu väljendab elu ja õhustiku maalilist õhustikku ka näiteks minu koduse päris võib-olla mitte päris detailselt, aga üldiselt küll, nii et kui kuulata ja nii, et selle plaadi sünni juures olid ma isiklikult ka päris tugevalt vees. Ja mulle meeldis Kaire Vilgats töötada, olin nimelt selle plaadi produtsent, ehk siis see, kes ajas esinejad kokku ja leppis stuudioajad ja nii edasi, nii edasi. Ja Kaire Vilgats ega oli väga lihtne töötada, sellepärast et Kaire olid kohe nõus. Ja temal oli siis rida laule, mida välja pakkuda Kukerpillide lauludest, mida siis võiks nagu teha, tema valis välja öelda, sest see on ju täpselt naise laul. See sobib väga hästi ja ta võttis selle kohe. Meil on vaja isegi proovida ja, ja, ja, ja see tuli väga kenasti seal välja ja me vist lindistasime seda. Kaks korda, mõlemad korrad olid väga head ja ei mäleta, kumma variandi, mis võtsime jaoks oli täitsa tore, nii et Kaire on suurepärane laulja. Selles laulus on seda energiat pahan kasutada inglise keeles sõnal power, aga võib-olla see, nagu ütleb rohkem seda välja ka tõesti, sellist energiat ja sellist laengut on kohe tunda, nii et ta on just nagu see laul. Uue kuue ma olen siis kuldplaadi pealt, kui elasite mõlemad meelde jäävad, head kuulamisansamblid, Kukerpillid ja Kaire Vilgats. Nelja appi kodus on käpi. Mees, arvan, ei näe täpset arvu. Kui naine armastab meest, kõik tööd teeb ära ta eest, kes selle teksti autor on maha selle plaan, plaadi kaane ja ja vaatasin järele. Ma ise arvasin, et see on Henno Käo, aga tegelikult ei ole. Ma jagaks arvamust, mõtlesin, juhatab lennuga ja Kazan Ike Volkovi tekst. Vägev. Ma tean teda, miks ta seda on just niimoodi pannud kirja, sest et see on väga sarnane mitmetele Nõmme meestega, on ka nõme võistkonnana ja ju ta sealt oma praktikast on selle sõnastanud, et ma täitsa jagan. Selle jah, selle toreda laulu teksti autor Ike Volkov. Nüüd aga lähme siis sinna, kus me ikka oleme jõudnud oma plaadipõgenikega. Küll siis soomepoisi mehe varajastes, viiekümnendates ristofoorisega jõudsime sinna ja me oleme vist Viktor Siilats, sega jõudsime ka sinna omal ajal. Haaravad kõik meie plaadipõgenikud on ikkagi ühe artisti välja võtnud nende paljude seast, mis üldse võtta, annab. Biitlite juurde. Mis sind tiitlitega seob? Mälestused söövad väga sõnadega veeretatud mälestusest, ma olen vist esimest korda biitleid kuulates. Kolmeteistaastane, kuulasin aga usinalt raadiojaamu, teadel, raadio, Luksemburgi ja muid ja hakkasin pärast mõtlema, et nabida poissi. Vabandust, mis poiss oled Keilast Keila põhivõistlusele järelikult sa ikka üle lahe seal sohvad jaagul Soome ja ma mäletan, kui 67. aastal, kui me sügisel sõbraerus vaatasime Soome televisioonist Masingu Ministrite tuur filmi ja kuskil istun, mälestused käisin vaatamas isegi sõbra juures ka, kui on seitsmenda aasta suvel esimest ülemaailmsed televisioonisaadet esimene üle saada, kus biitlid laulsid organites, laulis Londonis BBC stuudiost ja ja biitlid on väga hästi meelde jäänud just nimelt selle grupina, kes ikkagi murdis teed lahti ja lõi nii-öelda uusi standardeid kogu popmuusikas, showbusinessis nad olid võib-olla märksa niimoodi kombekamalt ja triigitamaidiviksitumad sirutama, et kui näiteks Rolling Stones, kellest hiljem tahakski rääkida. Aga nad olid kindlasti need, kes kõigepealt teadvustasid maailma, mitte ainult Ameerikas head muusikat, sellist souli ja rütmibluusi ja rock n rolli, vaid ka Euroopa tuleb järgi ja see, kuidas biitlid, et ikka uue tihendi lasteaiarühma käisid Ameerikas, millise edunat seal saavutasid, see on omaette fenomen. Ja siin täna valitud välja peni Leingused räägivad oma kodukandi tänavast ja kõik läheb hästi, siis sellel sügisel peaks ka saama Liverpoolis käia, nii et ma loodan, et ma sealkandis jalutan ja uitan, käin farmiklubis ja nii edasi. Aga biitlid detegevuse puhul mul hiljuti tuli meelde, et annab võrrelda, kui siin praegu Tallinnas jooksis päris edukalt abamusikal mamma Mia, siiski abal oli tegevus, aga tegelikult sellist aktiivset kaheksa aastat biitlidel kaheksa aastat ja mõlemad on jätnud väga sügava jälje muusikasse elu täiesti sellise oma suunaja, koolkonna ja biitlite puhul. Kindlasti veel see Nemad teadvustasid seda head briti poppi, mis mulle meeldib üldse muusikas tervikuna eelistan neid laule, mis hästi meloodiliselt harmoonia, mis jäävad ka meelde. Võib-olla niimoodi, kus ei ole Rütt võinud käreldus, eesmärk omaette, aga just selline hea meelde viis ja hea sõnum headeczpittidele mõlemad õlast. Ja sellepärast Ambeni lei minu meelest üks mobiilid paarisrakend kaapni Se murdis, murdis teien igale poole, nii nagu siis hilisem Chapman. Et, et noh, et see on ka muidugi üks nende viis ja sõnad ja, ja huvitav on see, et pildid on andnud laule teistele ansamblitele, mis on need kuulsaks laulnud siin kasu Rolling Stones, esimene Hitele ja vana mäng, mis oli enam-vähem elu ja rollerit esituses, see saigi näiteks kuulsamas globitud rindel või ütleme siis muud laulud, mis ka praegu ümber töötletuna kõlavad mitmetes raadiojaamades näiteks õuel vedanud laul, mis oli Petteri Gordioni tehtud Briti tuua, mis kahtlane lugu, nii et nad ei ole nende kadedad poisina printsid ka teistele võimaluse stardiks. Isa olid hiljem kui produtsendid, meri, Hopkins ja nii edasi, et nad on igati jätnud jälje muusikas on mul väga hea meel jälgida ka siia maetud, kuidas tegutsevad formikaatne uuringu staar, mõni aeg tagasi rõõmustele kanalist vaadata ühte väga vägevat kontserti, kus siis mälestati Tšusharisse, mul on selle tibi olemas ja see oli äärmiselt tore kool. Mägadne ja rihmastarile kokku said seal üldse poegade talise mood, Harrison ilmselt ja mu isa koopia. Aga me siis kuulame peni leini vahepeal. Jätkame siis plaadi põgeniku saadet Peeter Sookruusi ka, kes on kauaaegne Eesti Raadio peadirektor Roland kui kauaaegne. Mitu aastat sa olid ligi seitse aastat? 89.-st vahepeal olin ligi poolteist aastat eemale ja siis 97. aasta lõpuni, et päris pikalt ja kõikvõimalike erinevate ajad on koos Eesti raadioga siin oldud, sealhulgas ka Eesti taasiseseisvumise ja ka selle huvitava perioodi, kui meil Eesti raadiost kõndisest nii-öelda riigiringhäälingust kasu seal täiesti korralik, korrektne avalik-õiguslik ringhääling, nii et sellega huvitav Berlikumastusime. Ede uus 95 aasta suvel mäletame, et võeti vastu suure peo pea asub ja kus me esimest korda oleme Oslos ja see oli väga huvitav aeg, aga loomulikult ka paljud need mälestused, mis seonduvad siin 90. aasta maiga, muide varsti saab täpselt 15 aastat, kui siin esimene selline kriisiaeg oli kui raadiot. Ja kui inimesed tulid meid kaitsma. Üheksanda aasta jaanuaris, kui olid siin rasked rängad sündmused, inimohvreid Lätis ja Leedus 91. aasta augustis samuti, nii et minu meelest Eesti raadio roll on olnud erakordselt suur ja seda tuleks aeg-ajalt jällegi teadvustada ja see on olnud see, mis mida uhke meenutada. Eesti raadioinimesed olid tõeliselt Brad tollel raskel ajal, sest et kõigil nendel kolmel riisiajal, ütleme eriti pärast 91. aasta jaanuarit oli ju suur risk siin tegutseda, töötada sellepärast, et TÖÖ rünnati esimestena, näiteks Lätis ja Leedus estraadidele mõju ja olid ju inimesed hukka saanud ja kõik seda siinsed inimesed teadsid, inimesed tegid ausalt ja tõsiselt ja vapralt oma tööd ja Eesti raadio kaudu tollal minu meelest see alles kosub, riigivõim suuresti eksisteeris, info levis suuresti läbi Eesti raadidele ainus kanal, kes tollases Nõukogude liidus 91. aasta augustipöörde ajal ei olnud nende moskvameelsete kontrolli all ja see on vägev aeg, mida vaja meenutada ja mis on selline väärikas ja huvitav ajaks, nagu võib-olla põhjalikum teadustamiste uurimistki. Nii et on, mida meenutada. On, ja mälestusi on palju. Mis tööd sa siin ennem seda tegid? Ma olen olnud niimoodi eelmise režiimi all parteiametnik, olen olnud koolmeister ja pikka aega raadios olin ka välisinformatsiooni toimetuses ja samuti on olnud noortesaadete peatoimetaja, nii et noortesaadetes mõned aastat siin on tulipunkt tulebki 80. aasta algul oldud jahe, aga see ütleme see karjäär Bess pärast seda kuulsat jalgpallimatši, millest sellel sügisel möödub 25 aastat, teisel septembril, on kurvad nad vist midagi plaanivad jällegi taas ja teha. Vana sõber Erki Berends on juba öelnud, et varu nüüd juba 23. september endale vabaks ja midagi toimub. Et seda väärikat sündmust meenutada, siis pärast Aranist sündmused, nii et Eesti Raadio Noorte saated olid ühed nagu peasüüdlased, mõnede meelest interparandada, tugevdada, korrastada ja sind ja hakkasid seda ilmselt aedaks muutma. Ja siis muutus relvad, ansambel, dollar, mis selle jäädvustanud igavesti ajalukku sellega, et nad laulsid meie meie raadio endise ja praeguse töötaja Tiit Karuksi siis laulu sisse mäletan väga hästi. Karuks istus vangitornis Nonii sellel kontserdil, mul oli Kaarel hiljuti käest saadud kuueharuline pasun, mille kohta ma ise ütlesin, esitatud, et kui seda täiest kõrist puhuda, täiest kopsust taigupsuga puhuda sisse teeb kastreeritava härjahäält, see tegi päris jubedat häält ja sellega oli selline eesti radiofännklubi, kes toetas Eesti Raadio meeskonda, mis talle võitis Eesti televisiooni seadus, kuusejalgpalli ma siis sellega oli selline tugev ergutus tagatud, kes seal meeskonnas olid. Tiit Karuks, Olav Osolin, ansanu põld, Erik Lillo, Erki Berends stid, Tõnis Aaviksoo on väga palju verd. Lähen, aga nüüd jälle meenutaste eurost segase muusika juurde. Kui me siin tiitlitest juttu ajasime, siis lipsas läbi natuke varasemad poisid kui need valge särgi ja lipsuga biitlid. Kuigi nendel oli ka selline karvane periood, kus nad kasvatasid omale tukad ja ja, ja ei olnud nii siledad poisid, rääkisime rollarites ehk siis Rolling Stones-ist. Kas sinu suur suur lemmik? Jah, ja Rolling Stones i puhul on eriti hea meel märkida seda, et nende tegevust ja edukat publitseerimist loomingut on võimalik olnud jälgida üle nelja aastakümne. Ja siiamaani välja ma praegu arvutist peaaegu iga õhtu lähen mikser kommi, lähen sealt edasi, kuulame praegu paljudes raadiojaamades mängitavat väga head lugu filmist Alfi õul häbitustaja, vaat kus siis Mick Jagger ja teiste Shell kauga koos teevad väga esitusel. Särjed laulab seal jällegi niimoodi täis hingega ja oma käreda häälega nüüd veidi üle kuuekümnesena on ta endiselt heas vormis ja rollerid on haruldaselt kena jälgida. Kusjuures nende selline võimsus ja väljendus värvikus ei ole sugugi kahandanud. Ma mäletan, siin ei lähe igavaks igavalt plaadi pealt, mille nad andsid välja siis kui möödus, möödus 40 aastat tegevuse algusest. Siin on Mikk Sageri lauldud lugu Tom Stop, mis on ka niivõrd võimas ja kui ma võrdlen sind kuulge, 60 aasta algusest kuni neljanda aasta loogiaid soolornov, siis vahet eriti ei ole. Võimaski seisjad, kitarrimäng on ka niivõrd värvikas, niivõrd omapärane või nagu ma ütlen, mõnikord veidi plekiline asele tähendab une pealt ära, seda laulab Mick Jagger mängibki. Käisin neid vaatamas 98. aastal, kui nad augustis lauluväljakul olid ja hea meelega võtsin kaasa lapsed ja kogu pere tutvustasime veel kui vägem Rolling Stones. Nad oskasid sind, nad oskasid ja ma usun, veendusidki vaikselt ja konstantse muusika puhul. Minu meelest on meil siin väga oluline, et nendel on ka sõnum, väge, neil on selline ütleme, ühiskonda kirjeldav ja veidi võib-olla ka kriitiliselt hindav sõnum, võib-olla isegi vägevam, neil võib-olla ei ole niivõrd filosoofiline alati sügavuti kui biitlid. Alguses oli aga igal juhul sellist meelsus, radaritele on olnud läbi aegade palju ja kui nad alustasid kuuekümnete algul, siis nende selline protestivaimu ei tunta, on suurem ja neil on ka rohkem probleeme kui alguses biitlitel. Aga ma ei taha neid võrrelda, et ühte panna rohkem kaalukausile raskemale poolele kui teised, nad on erineva stiiliga haruldaseks sibulast see, et nad on siiamaani võimsad, nad on müügihoo, nende kontserdid on toonud jätkuvalt täis staadione täis kontserdi. Et seda on väga hea jälgida ja praegu valisin siia ühe laulu, mida võib-olla nii sageli ei ole kuulda. Nonsenss, kuidas istutakse siis miks see räägib sellest, kuidas ta istub aia peale, mõtleb elu üle ja vaatab mõningaid asju niimoodi kõrvalt ja ka mõtiskleda selle üle, nii et see on selline mitte võib-olla niivõrd tüüpiline Rolling Stonesi lugu, kus ei ole sellist tempost, rämeduste võimsust, aga igal juhul väga hea lugu. Käreldast Rolling Stones nagu ei olnud eriti juttu, kes rohkem selline folk. Aga vedaja, meloodia oli hästi, meloodia jääb jälle meelde muidugi. Ja see on kindlasti paljudele muusikas, aga talle ka avastused. Sellise looga nad hakkama saavad, aga väga palju maalinguid üldse lindistanud Õnnova, palju teil plaat välja anda? Samamoodi välja praegu uusi plaate, mille puhul toimisin režuul taas väljaandmine ja see statistika on pea võimatu kokku panna, sellepärast et ei ole enam originaallood, aga on osaliselt töödeldud, alles praegu tuli välja jälle uusi, mis on Raumbsugeja niuksed, sellised asjad on peal. Olin Prantsusmaal nii tagasi, vaatasin just see on päris hea minek, seal on üks kümmekond lugu, aga täiesti uus jutt, täiesti uus tekst ja läheb jälle. Nii, et nad on ka väga head businessmanid ja miks sellele, kes lihtsalt minu meelest on ka, sest suu businessi mängud väga, väga tugevalt mõjustatud, esiteks sellise staarikujulist paari roll üldse ühiskonnas. Master kehastuda siia siiamaani. Kole kollane ajakirjandus ei saa, rahu, ikka jälgib teda ja ja leiab mingisuguse, jälle olevat mingisuguse noore tütarlapsega kuskil blondiiniga kuskile kahtlaselt läinud ja ta alati on huviorbiidis, aga ta on ikka vägev, ta on ikka vägev mees ja ma usun, et ütleme, selle huvi on ennekõike põhjustanud tema muusika, tema sõnul tema tegevus, mitte lihtsalt, et ta seltskonnalõvi ja naljamees ja mees, aga ma ütlen, et ta ka praegu, mis on ikkagi täiesti hinnatud. Vot nüüd läheme aga seda oma paadiga sinna Aadria mere äärde. Oled sa Aadria mere ääres käinud? Korra on tulnud, ma küsin, kui kusagil see oli juba seitsmekümnete lõpul. Mina käisin 80.-te lõpul emaga, meil Melbiniano ja mallija, sellised kohasel Itaalia kontsas ja esimehe Roomas ja põhja pool Itaalias Firenzes ja väga hea riisusid. Ajalugu õppinud inimene, tundsin sellest tõelist naudingut ja nüüd üle-eelmine aasta, kui tal ei ole Euroopa liidus eesistuja, mul õnnestus vist kolm korda kõige Taanis ka ja mul on alati sealt muusikat kaasa toonud, sest itaalia muusika mulle väga-väga meeldiva mäletan, kui esimest korda 79. aastal käidud koos Raivo Järvi emanda teiste mõtlevate toredate meestega siis me tegime kergelt äri, müüsime seal, tegite Isines siguri kummiloomi, fotoaparaadi, maheosi, plaate siis ja mõned ma tõin siia Eesti raadiosse, mäletan, kas Helgi Erilaid, kolleegid, igal juhul meie kasutasime pärast usinalt, sest Roberto totsi ja Ricardo fooli ja olid siis aga kummad nimelt seitsmenda lõpule. Taanoilantaanoni superstaari Rita Pavone on, kuidas need ja mul on erakordselt hea meel siiamaani itaalia muusikat kuulata. Kuna see on ka noh, meloodilisuselt ikkagi sedasama, et sa oled selline meloodia, mees, ma olen, ma olen hinda meloodiad, ma hindan sellistesse Misson ikkagi kuidagi harmoonias, mis on niimoodi kooskõlas. Mis seal on lihtsalt niimoodi hüplev heitlev, räme tümps, ütleme siis nii et tänapäevast sellist garaaži tümpsu sa nagu ei, ma tunnistan, jah, ütleme noh, ma ei tea, võib-olla teda ka maha, aga ütleme minust sinna fännklubi liiget ei saa. Ikka peab olema harmoonias ilus meloodia, seda muidugi, itaalia muusikal on raudselt olemas, vähemalt selle ära. Üldjuhul kindlasti on seal ka eksju, garaaži ja džunglimuusika esindajaid väga kõvasid, aga mehhanismi taha taga rääkida, me räägime romina Powerist ja nendega, mul on selles mõttes väga huvitav lugu rääkida ka, et alles hiljuti ma käisin kuu tagasi olin Kiievis, oleks suur konverents ja vaatasin telekanaleid seal kohalikele kanalit ja Venemaa telekanali justatus naistepäeva ajal sinna. Esiteks oli erakordselt paljude Su shousid ja Abana Kariisi oliks põhiesineja mitmes telekanalis, kus ta käis naistepäeva saadetes, laulis osalt isegi vene keeles, laulis seal vene naistega, ta oli erakordselt popp, ta oli väga heas vormis, jätkuvalt nad küll kahjuks praegu aktiivselt koos enam ei tegutse. Baueriga aga on, mida mäletada ka nende pikaajalisest koostööst, mis kestis üle veerand Londonist ja praegu on igal juhul ta jätkuvalt hoos. Ma mäletan seda, et alles mõned aastad tagasi ta oli ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, ta laulis muide Šveitsi laulus tähendab, äkki laulis tausta lihtsalt, olles ise suur staar, aga laulis tausta, nii et tal on erakordselt hea hääl ja koos Romiina Baueriga, nad on teinud väga selliseid ilusaid lugusid, mis ka Eestis tuntud. Ja sellised paljud hea meloodiaga lood, aga seekord valisin välja sellise toreda romantilise Raunoga Primo nutteda moore, mida võib vist keda ta armastas esimene öö ja mis on nende väga hea esitus, täiesti tüüpiline, väga hea rütm, hea muusika, hea meloodia ja väga hea esitus ja mõlematel on siin oma roll ja täiendavate kõlavad kokku armumist. Ühinenud Euroopa ja itaallanna võib küll Šveitsi loos laulda bäkki, miks mitte ka praegu Venemaal loorbereid lõigata. Ja eestlane võib laulda Šveitsi eurolaulu, nagu me teame oled sa kõva Eurovisiooni jälgija juba juba aastaid? Jah, ma võtan teda kui sellist väga huvitavat ungarlaste üritust, mida palju kirutakse ka enam õieti ka ei saa. Aga mul on ka mõningaid neist huvitavad meenutused, kuna raadius on üks kümmekond aastat tagasi. Ei, kohtusin väga paljude raadio kolleegidega, Nathan iraad teistest riikidest, Iiri raadiošeff. Heili oli sõna tõsises mõttes nukra meeleheitel, sest oli olukord, kus Iirimaal ei võitnud nelja aasta jooksul vist kolm kord Eurovisiooni ja ähvardus. Neljas Eurovisiooni võit elama ja õnnitlesime jaanuarikuu rent viale, võib-olla uidatud Peeter ärajaamaga. Ja kui nüüd võidan, sisend meil rahvuslik tragöödia, see, ma hüppan aknast välja. Kõik raha mitme aasta arenguks on läinud airose lauluvõistluse tegemiseks. Raadio, televisioon, hürgi, radio nagu toob ju heli jagalamat, know-how jääl, mingit arengut ei toimu ja kõik ainult tegelevad kontserdi korraldamisega need ära. Jumala pärast. Soovin neile edu Eurovisiooni lauluvõistlusel. Need iirlased lähenesid asjale teistmoodi ja mõtlesin, et see on tohutult suur au eaga need pärast, siis kui see meile omale kätte tuli, mõtlesin ka, et kes on ainult suur au sees ja ta oli ka väga suur töökohustusi, aga mu hea koolivend Juhan Paadam veetotiimse sellega väga hästi hakkama. Mis sa arvad, kas praegu need veel läheks? Kas me saaksime hakkama sama hästi? Ma usun küll, aga noh, ei taha hakata hindama ei hakka, ei hakka sõnama, kuidas need laulud hinnatud saavad, sellepärast et see olukord, kus praegu on määrav vaatajate hääletustulemus, telefonikõned, telefoniliinide läbilaskevõimsus on hoopis midagi muud kui siin mõned aastad tagasi, kui olid nad hindamiskriteeriumide mehhanism, ent mina olen ka jälginud, aga noh, mina kohad Tartu poiss siis mina nagu Soome kaudu omal ajal seitsmekümnendatel ei saanud jälgida, muide väga kadestasin oma tädipoega, kes elas Tallinnas ja tema sai Soomest siis vaadata Eurovisiooni. Ja kuidas siis seda hääletamine käis, klassis oli ka. Žüriid olid minu meelest tollane algselt pärastele telefonidele segame vormid, ano Eurovisiooni lauluvõistlusest on ju meelde jäänud kehvakesed esinemised 68 73. Ta küll kahjuks ei võitnud, aga eriti Communications alguses oli ikka selline, mis ei meeldi Baud voolu friend, samuti sümbol osast, mis on vägev ja võimas ja siit võib edasi minna. Vaatan, et minu meelest lähen siis kohe edasi järgmine plaat masinas sees ja see ongi Eurovision nimelise plaadi pealt jah, ja pakutud välja on laul, millega mul on ka väga huvitavad mälestused, kui ma olin koolmeister kolm aastat ja ma olin klassijuhataja ühes toredas koolis Tallinnas, mustamäel praegune 43. praegune tehnikagümnaasiumis alla 43. keskkonna esimese lennu Mülleri keskkooli, siis viiendal aastal jättis väga sügava mulje ja mitmetel koolipidudel tihti järge lauldi. Makilt kõlas ka seaduse lugu läbi on ja see on selline väga hea esitus, kus Ankmaalne ja laulab hästi ja ta ei võitnud ja ta on võib-olla vähem mängitud kui mitmed Eurovisiooni lauluvõistluse võidulood. Igal juhul see meloodia ja selle ütleme hea briti pop on ikkagi meelde jäänud ja läbi, aga teda on ikkagi see, mis on nii-öelda Eurovisiooni lauluvõistlusel jäänud nagu sõelale ei ole kadunud ära nagu mitmed teised, mõned võidulood isegi on kadunud, aga tema ikkagi ringi, kuigi tal võib-olla nii populaarne kui mõned teised säravus. Peter, palju on seal kodus üldse muusikat, ma olen alati küsinud iga põgeniku käest seda, kui suur on su. Ma vastan nii nagu tark, mängi kaardimängus üle. Ühe, aga mul on muusikat väga palju, sest et noorem tütar õpib viiulit ja muusikat, kõlab kodus, aga paljud on lõpuklassis muusikakeskkoolis ja ütleme viiulimuusikat ja ka sellist tõsist muusikat, mida ta kuulama tahes-tahtmatult kooskõlas on erakordselt meelde, nii et ühesõnaga me kodun muusikat täis. Et arvuliselt on tagatubadel, ausalt öeldes täpset arvestust pole pidanud? Ei, aga ikka on, ikka on, vinüülplaati ka, mäletan, omal ajal, kus sai osad ostetud Leningradist sisenenud peidetud laadsel raku prognoosid peal siis on plaat, mis on kuskil nõukogude liidus välja antud. Tunti lõppurson, biitlid, jestu täies elamus. Tuleks pandud Cartni. Ütlesite Mäkad ja sellised huvitavad, vaatan, mul on olnud au ja õnn olla koos muusikat mängida sellise mehega nagu Jüri Rosenfeld kes on ka suur diplomaat ja tema on isegi seal seal marssali juures käinud, seal Inglismaal, kes on siis nagu maailma esiPiplomaal ja siis väga hästi läksid pillomaanid üle maailma, vahetavad biitlite plaate ja väga hästi läksid kaubaks just need tolle aja meloodia poolt välja antud nii-öelda need piraatplaadid. Mitte sentigi või mitte kopikatki autoritasu ei maksta, aga välja anti ja need on praegu hetkel biitlite fännide hulgas väga-väga hinnas, kui kellelgi on kodus kodus seal kuskil vedelemas biitlite plaate, kui sul meloodia firmamärk peal, siis ärge ära visake huvitavat laadilt, mõnel puudus laulu nimi või puudus autori nimi, autori nimi, valesti kirjutatud laulu nime oli kuidagi moonutatud ka, nii et igasugused kuriajad olid seal, ilmselt oli siht mitte eriti täpsust informatsiooni kanda ja absoluutselt aga muuseas külla teise kanti see jutt, aga ma, ma mäletan, et kas oligi iroosep väikesed käisid kunagisi Tõnis Mäega ja muusik seedriga kuskil Astrahanis ja ostsid plaadi. Plaadivad ostsid ajakirja Krugonsor. Plaanidele vahel Kippemastikas õhukene ja ja seal oli siis Peallaul, Tõnis Mäelaul pimedale muusikule eesti keeles, eks ju. Aga seal oli siis jutt, oli juures. Mõtlen, kuidas seda seda oli, see jutt oli niimoodi, et et see pomm Kurva surega munale hoomuvad kurdile muusikale Kolkohoovumuse kantubajotinski PVC Jaak Joala professoriga mul on meeles üks, seal oli siis mõned aastad tagasi mu hea kursusekaaslane, sõber ja ülikoolist, kes endale toakaaslane Mart Helme, kellega, kellega meil on väga sarnane muusikamaitsete mängisingi, mänksud männe hollist ja sellepärast siin mõningaid asju jao, kel on võib-olla küll, aga igal juhul mulle meeldib, et ta mängis lollist ja sorry, my kunagi ostsin just sellepärast, et sellele vahel oli see suurepärane low sorry, siis on kui üheksandast aastast oli ka selline, mis kuulamise järel ta oli niivõrd kraabitud, et ta ei saanud kuulata, sest seal oli selline plastmassist plaat, aga igal juhul oli ostetud ja tol ajal Nõukogude Liidu suur sõna, kui sa said suhteliselt värskelt kätte talle veel siis dollariga eparaadil sees osta Hollis oli see samm, mis maa ilmeraatides kõlas nõukogude liidus. Just ja nüüd läheme siis sinna, tegelikult kus meie see tänane saade nagu alguse sai, nimelt. Ma tegelikult ei väitnud, et seal loo originaal, sellepärast ma teadsin seda, et seal originaal. Aga Peeter sai aru, et ma ütlesin, originaal pette saatis mulle kurja meili, et see ei ole Ribralikum sõbra ütlevad sõbralikku tähelepanu. Just et selle loo originaal on see seos. Ma teadsin lihtsalt, et see lugu on 60.-test, kes teda kõigepealt tegi, seda ma ei teadnud. Nüüd saangi seda tänu sellele saatele teada. Ja see on siis see, mis sulle selle esitusega veel selle looga mul mul tulevad seda laulnud. Volkskogu oma viimasel plaadil ka sõnad inimene jõul jah, väga palju ümber tehtud, sest see on selle hästi meeldejääv, head, tugeva rütmiga samast olema hea meloodia, mis on kena ja kergelt jälgi laul, ütleme siis nii, aga selle puhul suitsesse puhul muus tegu on sellise väga hea näitega kuuekümnete aastate Spilooduses pritsipopist ja neid ansambleid väga palju ja suitses oli üks nendest, võib-olla rohkem on teada tema lugu, ilusam pinnas, mis kõlab, mida tegi Katrin ümberteenus. Okei, ehk ta nagu uue elamisandis talle aga seesama, millest rääkisid ookeanide ruumide sattus kuude killu, mille, mis võib olla päris sageli radiostaatus käsitluses algses variandis nii ehedam, võib-olla veidi arglik võib olla sellise hõreda muusikataustaga, aga igal juhul ta on täpselt see, et originaalpoistel kokku pandud ja poisid esitavad igal juhul see minu meelest tulemus on väga hea. Kindel on täpselt sama lugu, jah, Vuenjuakin, drum või ookeani lugu on sama ja väga tore selline tõesti niuke värske Harlikversioon sellest loost sellepärast et kui on pannud siia sellise masinavärgi nagu taha juba ja ta on selline võimas ja suur. Aga mõnusale Külsasid šaš jah. Ega meil on jällegi aeg hakata otsi kokku tõmbama saatel sellepärast et kell hakkab sinnamaani jõudnud saade saab läbi. Mina kunagi Kiidlesin Jaak Ojakääru aga sellega, et ma olen omal ajal kirjutanud Helgi Erilaiul soovisaatesse kirja ja ta luges selle ette. See on ka osa, mina kirjutasin noores põlves, ma kirjutasin Olavi pihlamäele keskeprogrammi kirju ja ta luges ette, ma arvutasin mitme õigeid asju ja ka, ütleme siis niimoodi. No ma ei tahtnud, Tanytlesin, aga kuna ma kuulsin Est usinalt välisraadiojaamu kirjutasin üles täiesti professionaalse kretinismist edetabeleid ja mõningaid fakte, siis ma mõnikord võib-olla kuulasid teda ja ütleme nii, lisasin infot ja värvikustega, pärast seda saime headeks sõpradeks mingiks ajaks, aga kui sa viitad sellele, mida ma järgmisena tahaksin mängida, siis on tegu Elvis Presley väga hea looga kismit suurimaid kähku. Ja sellega on üks väike selline lugu seotud, et ma olin koolipoiss Keilas ja Kuulus neist usinalt kõikvõimalikke välisraadiojaamale, mäletan siiamaani, et soomlastel on laupäeva õhtuti souli kontsert kella seitsmest kaheksani ma kirjutasin sinna siira kirja, kes hiljaks läbi huvitaval kombel ja tahtsime sellist laulu kuulata jumala sellises kevadises meeleolus ja võib- olla kõrgendatud emotsionaalses meeleolus, et just sellise suudlemise laulu palusin ja vedasin samal ajal kihla oma hea pinginaabri laseriga, mis aastas on 168 kaheksa kevadel. Vaata nüüd sellel laupäeval maikuus kuskil vean kihla, tuleb Soome raadiost sellest lauandanud Levest tuleb see laule spersigiskismiku ikkagi, mõtlesin, et ma teen pulli, nalja luiskena vedasime wini peale kihkluslik, Aguri viinerit. Ja lein ja huvitav, ma ise kõigepealt päris kindel, loomulikult. Ma olen kirjutanud sellise liigutav olu, et ma olen tohutu muusika austaja. Planeediga, kallis presel teised ja, ja uskumatu lugu oli raudse eesriide taga ja see lugu tuli, ma kirjutasin väga paljud üldse BBC-le ja Radio Luxembourgi nendest kuskil ei kuulnud, et mul suu jookseb, summa läks läbi ja see laul tuli ja ma võitsin pudeleid koori viinud on siin selle üle uhke kubisev ein tule alles, enam aga laulunud jaurata. Aitäh, Peeter sulle ja meile veel nimekiri väga pikaks, mida, mida me siin mängida tahtsime ka saade saab ennem otsa, et ma arvan, et me kordame mingi hetk seda plaadipõgenikku ja seal on kiired ajad jälle vahepeal äkki mööda saab tulla ja jätkata sinus seisma jäänud hea meelega. Tänan kutse eest, oli erakordselt meeldiv meenutada mõningaid asju noorusest ja kuulata seda muusikat mis on niimoodi hinge meeldejäävalt ja ma arvan, et see on väärt ja ei salga, et Platon veel väga-väga palju ja ka erinevale maitsele, nii et kunagi võiks jätkata, aga tänavega.