Kell on saanud 12 15 ja Tallinna stuudios on nüüd saabunud ajakirjandustudeng Madle timm ja teise saatejuhina on meil siin sander, keering. Sander, räägi lühidalt, kes meil täna saatesse tulevad. Jah, tere, tere ka minu poolt tänases saates Esinevad meil külaline Elina Beekman, kes on tänavuste tudengipäevade projektijuht. Pärast seda kuulame ühe laulu pärast pärast mida tuleb meie järgmiseks külaliseks Kalev Tarmo, kes on lennuakadeemia vilistlane, räägib siis õppest õhus ja vees ja lisaks on ka Looremongus, mereakadeemiast. Räägime õppest mereakadeemias. Ja tänase saate viimane külaline on meil Erki-Andres Nuut, kes on teada-tuntud lehepillimängija ja tema avab tänavused tudengipäevad. Esimene muusikapala siin saates kõlab aga hetke pärast ja selleks on. Tere tagasi saatesse tudengi kolmveerand, meil on stuudiosse külla saabunud Tallinna tudengipäevade projektijuht Elina Beekman. Tere. Mul on sulle kohe natukene provokatiivne küsimus. Äsja lõppesid Tartus tudengipäevad ja algasid Tallinnas. Ütle, miks peaks üks Tartu tudeng tulema Tallinna tudengipäevadele. Mina arvan, et nii Tartu tudengid võiksid käia Tallinna tudengipäevadel kui ka Tallinna Tartu tudengipäevadel ja sellepärast ongi mõlemad festivalid erineval ajal, et kõik tudengid jõuaks käia kõikides lähedastes kohtades. Ja miks tulla just Tartust Tallinnasse, võib-olla üks asi, mis on nüüd sügisel Tallinnas olemas mida Tartus saab näha-kuulda ainult kevadeti, on laulupidu. Et sinna võiks kindlasti tulla ka tartu tudeng kohale. No öölaulupidu, kui selline suurem avapauk selle sügistele tudengipäevadele leiab aset juba homme, räägi sellest natukene lähemalt. Laulupidu toimub juba homme algab kell kaheksa Vabaduse väljakul. Seekord on kohal sellised artistid nagu Traffic, Ivo Linna, Antti Kammiste, Põhja-Tallinn, Hardi Volmer ja ka Nexuse endine liige Merlyn Uusküla. Ja teemaks on siis kokkutulek seetõttu, et Tallinnas on kõik ülikoolid, kõik tudengid niivõrd kaugel üksteisest laiali et siis tudengipäevad võiksidki olla nagu see koht, kus siis tudengid tulevad kokku ja, ja lisaks nendele traditsioonilistele isamaalastele, lauludele saab kuulda ka sellise viimase 12 aasta siukseid kõige lahedamaid pophitte ka. Et siis need lood võiksid iseloomustada neid, seda perioodi mille siis praegused tudengid elasid läbi enne ülikooli tulekut. Elina, sa enne siin rääkisid, et tegite tudengipäevade korraldusega mingi analoogi muusi kiitmisele, et kuidas, kuidas sa kommenteerid seda, kas sa saad selle analooge uuesti raadiokuulajale edasi anda? Tegelikult see idee on Tartu projektijuhi Hendrik Roland Helmi mõte. Ja tegelikult see ei käinud tudengipäevade korraldamise kohta, see käis konkreetselt projektijuhi töökohta. Et ma võib-olla siin nagu konkreetselt enda üksikutest tööülesannetest praegu ei hakka siin nii pikalt rääkima. Aga aga mis, mismoodi siis nagu moosi keetmine oli, et, et inimesed olid siis nagu marjad ja siis mingi suhkrus oli? No põhilised projektijuhi töö on, on üsna raske töö ja paasi keetmine, eriti selles mõttes, et projektijuht peab hakkama saama kogu selle vahuga, mis sinna moosi peale tuleb, mida tuleb kogu aeg selle asjandusega, kus need väiksed augud keset tuleb tõsta ja aga samas projektijuhi töö on ülilahe, sellepärast et sa saad ise välja mõelda, mis moosis kokku segad. Ja, ja projektijuhid ei lähegi, sellepärast et hiljem sa pead selle moosi ilusasti purki ja saad anda inimestele seda maitsta. Kui seda väikest buklettinud lehitseda, kus kogu see programm on sees, siis mis sa veel üritustest välja tooksid, kuhu kindlasti tasuks vaatama minna? No kindlasti, kui, kui tulla laulupeole, kui tudengifestivale suure peoga, siis võiks tulla, aga tudengipäevil lõpetame suure peoga, ehk siis meie lõpupidu, mis toimub laupäeval, punases majas algab kell üheksa ja kohal on reket Debuundaks ja kaks hästi head tiitleid. Ja siis, mille ma näiteks veel tooksin väljaanne reedel üks selline täiesti uus üritus, mida varem ei ole tehtud, on supertudeng, ehk siis kahestes tiimides läbitakse selline põnev takistusrada, kus siis tulevad ette sellised raskused, mis ühel tudengil iga päevik ka ettetulevad, näiteks niisugune hommikune ülesärkamine õhtul peolt kojuminek ja koolist need rasked loenguid ja kõik sellised asjad. Erinevus tõid meile siia stuudiosse hunniku Tallinna tudengipäevade buklete või brošüüre, et kust kust selliseid üldse saab ja või et kust üldse inimesed võiksid saada informatsiooni tänavuste tudengipäevade kohta, mis üritused toimuvad? Neid väikseid kava raamatuid leiab praegu ülikoolidest lisaks, kui tulete homme öölaulupeole kohale või, või näiteks meie poptreeningule neljapäeval siis no üleüldse meie üritustelt koha pealt Te saate neid leida või antakse teile kohese pihku, kui kohale jõuate. Ja kindlasti koduleht tudengi paevad poee, seal on olemas programm nii eesti kui ka inglise keeles, ehk siis kindlasti rääkige sellest oma välistudengitest sõpradele ka tudengid, päevad on paratamatult selline ürituste sari, kus tudengid tõenäoliselt väga palju nädala jooksul magada ei saa. Kas Ta jõududel on ka ette nähtud mingisugune selline tasu üritus selle eest, et need unised tudengid siis tuleb iga päev hommikuti loengutes üles äratada? Ma arvan, et õppejõud saavad selle tasu kätte ka sellest, et meil on ka väga palju selliseid harivaid üritusi, erinevaid loenguid, kooli, tõsi, seminari vormis üritusi. Et ma arvan, et kui pärast tudengid siin nädala pärast jõuavad kooli ja räägivad siis nendes loengutes, et mida ma sealt turunduskoolituselt või kust iganes teada sain siis ma arvan, et see on juba nagu väga-väga mõnus lisaväärtus õppejõule ka tema aines. Sa küll oled siinse peakorraldajaga jääb sulle endale ka aega, et kuskile vaatama minna ja nautida? Kindlasti jääb, eks ma, eks ma üritan siin võimalikult paljudest kohtadest läbi joosta, muidugi noh, korraldajana kahjuks tõesti ei jõua käia kõikidel nendel üritustel, kus tahaks. Aga, aga ma ikka üritan. Aga sina, kui korraldajad, et kas tudengipäevad on nagu sinu jaoks nagu korraldatud juba või sa pead ikka veel ringi jooksma? Nagu sa saad nautida neid üritusi, kus sa viibid või sa pead ikkagi seal inimestel. Ma naudin, ma naudin, aga ma naudin joostes, et tuleb olla multifunktsionaalne. Selge pilt. Sul on kogemus ka varasemast tudengipäevade korraldamisest küll Tartus, mis on see, mis tõmbab neid tudengeid ja kutsub osalema üritustel, millega sa neid võlud? Ma arvan, et tudengipäevade puhul ongi just see lahe, tulevad kokku tudengid, et okei, kui meil on kavas mingi pidu, siis sul on ju iga reede või kolmapäev, isegi esmaspäev, sa saad minna peole. Aga see on nagu konkreetselt tudengitele mõeldud üritusse, lähed sinna, et sul on ees noored lahedad inimesed, kellel on elus kindlasti mingid eesmärgid, sest muidu nad ei oleks ülikooli jõudnud. Selline õhkkond on sihuke mõnus, nooruslik, loominguline ja lahe. Kas täna õhtul ka juba midagi toimub? Täna õhtul tudengipäevade raames mitte, aga muidu kindlasti toimub. Et siis öölaulupidu on siis nagu järgmine. Homme õhtul ta ei ole päris esimene üritus, sest tegelikult meil siin üritused hakkavad homme juba kella 10-st saab minna näiteks tasuta megasooni mängima. Aga selline suur avapauk. Homme õhtul laulupeol. Aitäh sulle stuudiosse tulemast, Elina Beekman, Tallinna tudengipäevade projektijuht ja kuulame nüüd taaskord ühe väikese muusikapala. Et nüüd kuulame siis pläka FB-s luu veriste Head raadiokuulajad, oleme tagasi eetris saatega tudengid 45 ja meie saatega on liitunud Kalev Tarmo, kes on lennuakadeemia vilistlane ja Loore. Magus, kes on mereakadeemias, viibisid viimasel kursusel LoRe. Tere. Et mure, kuidas? Kuidas siis? Miks sa, miks otsustasid minna mereakadeemiasse õppima ja mida sa õpid seal? Õpin merega teemias hüdrograafiat viimasel kursusel ja kuna olen Saaremaalt pärit, Merilin alati mul ümberringi olnud ja mõtlesin, et oleks huvitav ka sellega seoses midagi õppida ja lavajuhiks ei tahtnud saada. Seega vaatasin, mis kool veel pakub ja see tundus kõige põnevam minu jaoks. Hüdroobioo, graaf, Hüdrograafia, mida te ohutuse korraldamine ja haldamine? Tähendab sa, kelleks sa saad? Hydra krahviks? Reedet Me kaardistame, mõõdame need merepõhjad ära ja teeme sellest siis lõppkokkuvõttes kaardid. Kui sõidan jahiga kuskil mööda merd, siis vaatan kaarti ja see on siis sinu tehtud ja et sa ei sõidaks kuskile madalikule otsa jõuaksid ohutult sadamasse. Kui Loore töövaldkond on mere peal, siis Kalev, sina vist toimetajat rohkem õhus. Lõpetasid sel aastal lennuakadeemia ja kus sa nyyd täpsemalt töötad? Mul on teile kõigepealt, mul läks väga õnneks, tekkis võimalus sadu tööle eraldi piloodina. Stjuardessi kohadel täis. Küsin sult sellise küsimuse, et räägi natuke sellest õpetajast tavalised tudengid, kes siin käivad Tartu Ülikoolis või TTÜs tõenäoliselt ei kujutagi ette, et kas nüüd piloodiks õppimine, ütleme, viieaastane autokool või mida see täpselt endast kujutab. Tähendab piloodiks õppima ja siis koosneb põhimõtteliselt kahest moodulist algmoodul, mis koosneb kõrgharidusainetest. Seda me saame maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis, mis siis on täpselt sama nagu kõigil teistel. Pärast seda kahte aastat hakkab siis äge periood, mis on eriala õpe, hästi-hästi, palju eksameid, aga ka lennukitega lendama. See vist on jah, natukene teistsugune teistest. Kaua sul siis läksid pärast Ülikooli kohe erialasele tööle saada? Ma ei olnud veel lõpetanud, kui ma tegelikult sain. Et läks kuidagi eriti hästi edasi, on meil tegelikult lennuki peale natukene nagu viperusi ja siis me, ma sain eksamilennus endast 22, august. Sest mul hakkas õppe, hakkas viies september, et suvevaheaeg jäi natuke lühikeseks, aga see oli päris hea. Et sa nüüd siis juba ja põhimõtteliselt nagu lendavate lennukitega. Tegelikult kõigepealt on päris palju sulle siis õpeta enne kui sa saad hakata nagu selles firmas tööle, mina hakkan lendama liini umbes detsembri alguses. Mis aktsialendama nagu täitsa suure Boeingu ja meie teemas on ka põuniudest, mina sain siis Bombardier Q 400 peale, seal on 75 kohta natukene väiksem kui Boeing kese tähendab, tähendab siis seda, et, et detsembris lähed sa selle lennuki peale ja siis oma karjääri lõpule lendasele niuke sa võid väga vabalt vahetada nagu lennukeid, see on täiesti loomulik asi. Noore, kuidas sinul veesõidukitega on vahetada neid või milline on see ideaalne alus, millega kunagi tulevikus plaanid sõitma hakata? Noh, praegust me oleme käinud nüüd praktikal olnud mere peal. Käisin eelmisel nädalal Läänemeres Soela väinas ja eelmine nädal üle-eelmine nädal olin Läänemeres ja eelmine talv olin Peipsil nädal aega, et seal olid erinevad alused, mõlemad katamaraanid ja põhimõtteliselt kõige uuemad laevad, mis veljed ametil on. Et meie töö koosneb siis sellest, et me oleme nii merel kui ka maal. Et veel täpselt ei tea, kas ma jään ainult mere peale või olen. Kontoris kuskil mulle ma olen ise näinud nagu päris palju merekaarte, et selline tunne, et kõik mered on juba kaardistatud, et, et kas, kas siis see ei ole veel karistatud, kõik vääga palju? Veeta ja merepõhi on väga muutlik kogu aeg, et tulevad uued vrakid, kivid, setted liiguvad. Kõik peab olema, no seal. Vrakid märgitseril vrakke märgim, ka leiti Läänemerest isegi ühe vrakki. Sina oled siis nagu selle vraki ametlik leida? Võtsin, selle ploki ülesanne on kirjas juuresed. Lorem magus leidis selle. Arvan, et seda ei ole sinna kirja pandud. Kuidas lood merehaigusega, kas sellise kohapeal saab töötada inimene, kes tegelikult ei kannata meresõitu? Sellega harjub tegelikult ära, et olen ise ka purjetamas käinud, päris palju ja esimesel päeval natuke raskem toidad seal kalu, aga arv päris kiiresti ära ja siis ei saa enam mitte. Millegipärast on jälle maal raske olla. Kalev selline haigus nagu õhuhaigus ka eksisteerib. Ei, aga, aga kui sul hakkab autost maha, siis halva ilmaga hakkab sundimisega lennuks palun. Kas lennuakadeemiasse saavad inimesed sisse nendel, kellel hakkab paha? No eks see on sihuke vastavalt nagu kuidas see siis endast nagu arvab, et kui sa tead, et sul hakkab iga kord autos, on võrdlemisi halb, et edu sulle lihtsalt selle õppimisega klamyyjet Graskeskuse samal ajal kus on suletud? Ma olen küll need tänapäeval nendes uutes ilusates lennukites, et seal teeb päris palju, teeb lennuk sinu eest asju ära. Tuleb nuppu vajutada, lennuk lendab juba teise kohta, et kas, kui palju tegelikult piloot siis lennukit juhib nii-öelda? Absoluutselt, et mida uuem lennuk, seda rohkem ta on automatiseeritud tõhutamalt lennukitel on ka selline asi, nagu auto lendaks, maandus ennast ära ka küll, aga enamus neid arvutid panevad ennast kinni, kui üks mootor läheb näiteks katki. Et sellistel juhtumitel, noh, sa ei saa ühtegi arvuti programmeerida kõikide nagu võimalike juhtmete pärast, et sellepärast ongi seal inimene, kes lennukit väga põhjalikult teavile oskab võtta vastu nagu paremaid otsuseid. Kui te nagu harjutate seda lendamist, et siis ma eeldan, et lennata ilmasele autoleni lännildaja. Meil nii ägedalt lennukeid ei olnud, isegi mis oleks selleks võimeline küll, aga see on huvitav asi, mida inimesed siis ma arvan, et natuke valesti ette kujutada, kui kujutate ette, niuke mõte on, et me võtame lennukesest rahulikul lendama, siis tegelikult see on, pigem on niimoodi, et, et iga kord, kui tekib nagunii-öelda rahulik hetked, siis instruktor võtab sul näiteks mootori ära, et kui sul on üks mootor ongi, et siis see olukord läheb suht nagu kiiresti päris huvitavaks. Et antakse ette kooli poolt siis lennuk, kus on üks mootor, ainuld rõhku ühe mootoriga ja maantee sama trenni no meil pool õpetajaligi ühe maagilise lennukiga. Tore sa mainisid, et käid purjetamas ja tean, et sel suvel purjetasid välismaal, räägi sellest natuke lähemalt. Ja et käisin teist aastat järjest Dolczypressil ja see aasta ja sõitsime siis Lissabonis paradiisi. Ehk siis saime tunda natuke ka ookeanilaineid. Eelmisel aastal sõitsin Christian sandist. Alesundi jah. Mis on taolise purjetamise juures kõige raskem hetk? Kõige raskem? Midagi alguses ei tunne lihtsalt neid laeva ja termineid ja purjenimesid, et kui selle selgeks saab, siis on päris pann juba. Aga nüüd on sulle kaptenipaberid ja asjad käes, et et sa ise sure. Ei ole ja või isaga neid, et me saame koolist väikelaevajuhiload aga meie töö ei eelda seda, et me peame ise sõitma. Kui just ei ole väga väikelaevad, siis viimane PISA. Aga üldiselt on selle jaoks olemas. Kalev, mina olen alati mõelnud, mis saab siis, kui lennuk lendab läbi äikesepilve. Ta üldiselt üritab vältida äikesepilv, aga siis halvimal juhul äike tabab lennukit, aga ei mõju lennukile kuigi katastroofiliselt. Lennuk lihtsalt muutub, siis korraks muutuks selle äikeseteekonna jätkuks. Põhimõtteliselt tulen, kuuldusin tabab, et ilmselt natukene võib sulle viga teha, aga mitte midagi hullu. Mis on piloodi, ütleme siis õudusunenägu, mis on see halvim asi, mis sinuga juhtuda saab? Siis te olete näinud filmi salli praegu kinos, hästi populaarne õhkutõusul tõmmas lennuk tõmbas mõlemast mootorist läbi nagu linnuparv põhimõtteliselt. Ja see juht hästi madalale, ehk siis sul ei ole nagu palju aega, et nagu seal mõelda ja kus läheb nagu täiesti nagu täna ehk siis sa hakkad nagu kohe alla tulema selleks üsna halb olukord, nagu. Aga sellist asja juhtub, nauditi ühemõttelist juhtunud üks nagu Tersamas. Vot seda ma nüüd ei oska nüüd kindlalt alla, küll, aga väga nagu lähiajaloos, ütleme 20 aasta jooksul vist on enam-vähem ainukene. Aga kui üks lind, lenda mootorisse, siis, siis ei juhtu midagi, oleneb linnust, oleneb mootorist. Kui on suur Boeing ja lendab väike tuvi, on seda, ma arvan, testinud. Kui ranged reeglid teil seal kokpitis üldse on kasvõi näiteks muusika tohid vabal ajal kuulata. Ma ei ole neil liinidel kliiniline lendamise ajal nad vahel siis on seal natukene nagu kuidas olles lennutasandil olles on natukene aega ka, sest nagu muude asjadega tegeleda meil siiamaani väga pole olnud. Et enamasti on ikka nagu tegevust antud päris palju. Loore ja Kalev, viimane küsimus teile mõlemale, miks peaks üks inimene tulema ja õppima mereakadeemias ja lennuakadeemias ja teeme seekord niipidi, et Kalev siis ütleb, miks inimesed võiksid minna mereakadeemiasse? Ja vastupidi. Ukse taga, siis sain küsida, et mida üldse Merafinimelisega õppida. Nüüd, kui ma tean, siis mereakadeemiast väga palju, siis ma ütleksin, et mereakadeemia ideaalne juht, kus ise arendada ennast siis tuleviku tuleviku tööturule, siis sobival erialal välja. Ja Loore, miks peaksid inimesed minema õppima lennuakadeemiasse? Tundub põhimõtteliselt sama huvitav kui mereakadeemia seal nagu midagi muud, kui tavaliselt kontoris istun, et minu meelest väga äge ja kõik võiksid kindlasti proovida. Aitäh teile saatesse tulemast, Kalev, Tarmo ja Loore Magus. Kuulame nüüd muusikat ja palakson. Ja laulu nimi on. Tere tagasi kuulama tudengi kolmveerandit. Meie viimane saatekülaline on kohale jõudnud ja tervitame Erki-Andres nudki. Tere, tere. Sina oled nüüd lehepillimängija, palun räägi täpsemalt, mida see lehepill endast pillina kujutab? Lehepill on siis ma tegelikult ei teagi, mis seal oleks kõige õigem või tehniliselt korrektselt nimeta seda pillile, lehe pilvi, rohupilve, murupill või kõrrepill hoopis. Aga tegemist on siis põhimõtteliselt tavalise tavalise rohukõrrega. Mis ma usun, et tegelikult paljud teist on võtnud väiksena või natukene suuremana, siis. Võtnud maastrograja püüelda, vahele pingutanud, või siis, kui sinna vahele puhuda, tuleb hääl. Kui saksofon ja ja metsasaare kuuluvad vaskpuhk pillide hulka, et siis mis puhkpill on lehvil või kas ta on üldse puhkpill puhkpill igal juhul, jah, midagi leht pilvemehe, piliste hulkades. Kasvatad saama Pille kodus ise. Kasvatan ise olen proovinud, katsetanud erinevate erinevate taimedega, kes tellis otra, nisu ja rukist ja ära proovida, millest kõige parem. Ja odra peale olen pidama jäänud. Tsahkna tead võrdlemisi pehmed, pehmed elastsed, kõrred sealt. Et oleks piisavalt laia ulatusega ja võib-olla natuke pehmema, pehmema tämbriga kui tavaline oras, mida põõsalt saab. Kas mul on mingi päevatööd ka võsatöödki teinud keelatiste lehepillimängijana? Seda ka, aga põhikangast on klahvpillimängija. Mängin erinevates bändides ja ja Georg Otsa muusikakoolis ka praegu täiendan ennast džässklaveri erialal. Kas seda muusikariista peab ainult ise õppima, et Eestis Sist lehepilli kooli ei ole? Et ega ei, ei ole kuulnud küll jah, et keegi, et keegi seal õpetaja, kes mängiks. Ja sa ütled, et sa teenid sellega nagu väikest elatist, et et ma olen ise näinud, istusin kuskil talendisaates ja kuskil teles korraks kuskil, et kuidas, kuidas üldse, kas keegi kutsub sind kuskile saatesse või mismoodi sul need projektid landis leebile mängijana? Sellega kutsutakse kuskile mingitele üritustele niimoodi, näiteks üllatus-üllatusnumbrit tegemata, sellise tämbriga pill ja ilmselgelt kolme kümneldasatinantsuksi mängijaga. Aga kuskil nii. Veerandtunnine üllatus number mõne looga. Selle nii-öelda olen olen käinud ja. Näiteks Jaan Pehk Orelipoiss omasele valsiga valsiga käisin Eesti laulul isegi mõni aasta tagasi. No siis, sul on kogemust kuhjaga, äkki sa oleksid valmis praegu ka siin mikrofoni mängiva mõne loo sinu enda vabal valikul? Ja muidugi selle valsi peale jutt läks siis ka ei ole palju lugusid maailmas, kuhu oleks lehepillipartii juba algusest peale sisse kirjutatud. Või planeeritud, see lehepillipartii oli siis nagu täiesti nagu nootidega soleeseleta lihtsalt oskad mängida noodist läbi? Jah, no selle ma sain küll audioklipina, aga. Aga see on päris, mis sa seal teed ja vaatan, et sa valmistad mööbliette, mis, kuidas see täpselt käib? Jah, sellega. Kui see kõrrekese potist võtta, siis, Ta ilusti ilusti mängiks, oleks sirge. Ei tohi keerdus olla, oleks sirgest, tuleb tõmmata niimoodi. Küünega üle selle kõrre või lehe. Ma tean, et ta vaikselt on ana sirgemaks minemas, et alguses oli seal vist selline ümmargune lehe käed, on sul juba selline täiesti saksofoni huulik, seal valmis? Jah, no peaaegu. Siis pluata võtta, püüelda vahele, pingesse. Töötab nonii. Aga siis? Mängin sellesama. Kurikuulsa valsi soolo. Vahepeal ei ole väga ilus, suurepärane. Et vahepeal siis mängime saele, pill puruneb selle pilliga, see oht on jaht. Vaat mille pärast ta erineb. Traditsioonilisest muusikainstrumendist ongi see, et klaver või viiul, kitarr, rikas, sama Aedki 100 kopsistatud välja. Aga see, kui rääkimine iga kord uus ja nagu näha, on tal vahel mingid sellised väiksed üllatused varuks. Et ei tea, mis sealt tulla võib. Me palusime siin tegelikult ka stuudiosse selleks, et mängida ette siin tudengipäevade avamiseks mõeldud fanfaari ja ma arvan, et kell on nüüd sealmaal, et selle võib ette mängida ja kuulutada siis det Tallinna tudengipäevad 2016 avatuks. Tallinna tudengipäevad on nüüd alati alamad. Ametlikult. Raja uhke kõlaga, aitäh sulle, Erki-Andres Nuut stuudiosse tulemast, viimane küsimus, plaanid sa ise ka kuskilt tudengipäevade ürituselt osa võtta? Ausalt öeldes ei ole veel kurssi ennast viinud selle kavaga, aga kindlasti vaatan selle üle ja. Homme näiteks homme õhtul Vabaduse väljakul toimuv laulupidu, võib-olla siis lastakse sul solistina seal esineda? Ma annan sulle selle kava kaasa, jah, et siis on teada, mis üritused on aitäh. Meie poolt suur tänu Erki-Andres kordaks siis kiiresti üle selle programmi, ehk siis tõesti juba homme õhtul Vabaduse väljakul kell kaheksa algab öölaulupidu, oodata on päris palju tuntuid, esinejaid, minge kindlasti kohale, saate ise laulda, saate kuulata. Mis veel on, huvitavad on. Tudengid super tudengivalimine, siis mäletad sa sander, millest see täpselt oli? Maraton. Siis tuleb minna juba ise kohale ja vaadata üritasin palju, leidke koolimajadest, tänavatel on kindlasti plakatid üleval koolimajades oma bukletis, see info on olemas ka tudengipäevade kodulehel tudengipäevade. Ja meie siit omalt poolt ütleme aitäh, kuulakike kahte ja tudengi 45 on eetris taas juba homme samal ajal.