12 ja 15 minutit, mina olen ajakirjandustudeng Madlewinni, minuga koos on siin eetris Maarja-Liis Mölder, koos temaga siis juhime tänast saadet tudengi kolmveerand. Maarja-Liis, äkki tutvustaksid natukene, mis meil saates esimesena jutuks tuleb? Tervist ka minu poolt esimesena Me ootame stuudiosse Juuliagabanovat ja Ingrid kääna meest, kes siis räägivad meile, mis asi on pimeõhtusöök. Ja mida see annab meile, kui me silmad kinni sööme. Ma saan aru, et me peame ise ka siin mingisuguseid katseid läbi tegema, nii et ma usun, et tuleb täitsa põnev. Ja pärast pime. Ehk siis tegelikult ei ole see õhtusöök seekord vaid pigem lõunasöök. Ootame stuudiosse ka Kristine Kebinaud, kes räägib siis noortebändist ja enne enne teda veel kuulame reportaaži lapsesuud. Ehk siis käisime Maarja-Liisi lasteaias ja küsisime, kes on tudeng, mida ülikoolis tehakse ja mis loom on õppejõud laste fantaasial endast, nii et ma usun, et tuleb tore. Nüüd aga kuulame esimest laulu ja selleks on Red Hot Chilli Peppersi robot. Tere, hea R2 kuulaja, stuudiosse on meile jõudnud Juulia Ingrid, kes täna räägivad meile. Miks peaks pimedas sööma. Tervist, tere. Tere. Esimene küsimus ongi täpselt seesama, miks me peaksime üldse pimedas sööma, kas annab meile midagi juurde? Kindlasti meie pimeõhtusööke annab mõnes mõttes sellise täiesti omaette kogemuse, et me oleme kingitus teiega juba 1013.-st aastast korraldanud ja saanud väga head tagasisidet, sest et see on mitmeti selline põnev kogemus, et ühelt poolt sa oled ruumis, kus ei ole enne käinud ja sa oled täiesti pimedas, et kui palju restoranides tehakse silmaklappidega lihtsalt õhtusööke, siis meil sa lähed juba ruumi, mis seal täiesti pimestatud, et see on nagu omaette ruumikogemus ja siis sulle tuuakse toit, mida sa ei ole kunagi näinud ja sa ei näe. Ja see on nagu omaette ka maitseelamus, et, et tihti öeldakse, et sööme silmadega ja nii. Aga kuidas sööd siis, kui sa peadki keskenduma sellele ühele meelele, mis sul on, ja muidugi lõhk ka, eks ole, et ainult suu, aga ka lõhna veel, et et see on natukene see asi, et tuleb ikka kogeda uusi ja põnevaid asju ja miks me peaksime pimedas sööme, on see, et ühe väga tavapärase asja, mida me teeme, me paneme uude kohta ja me kogeme midagi täiesti uut. Et inimene hästi palju nagu õpib ennast tundma ka selles olukorras, kus ta on, ta, ta ei ole seal varem olnud. Ta ei ole seda sööki näinud ja ta ei tea, kuidas seal toime tulla. Hästi tihti küsida, kuidas ma sööksime näppudega söön? Ei, et kui me, kuna me teeme Tallinnast Tai restoranis, siis nad söövad pulkadega ja Tartus, meie teeme siis Euroopa köök on meil seal ikka noad ja kahvlid, saevad küll seda taldrikut, mis jube, onju, aga, aga tegelikult väga-väga kihvt, tuleb välja see. Teie kogemus on piisavalt, Twitte, kuidas esimest korda inimestel on läinud, on, et kas saadakse see kartul või porgand kahvli otsa või mitte? No nagu ma ütlesin, kraabivad küll lõpuks ikka saavad. Et jah, saavad kyll, aga mis emotsioon on, millega inimesed tulevad ja, ja missuguse emotsiooniga nad ära lähevad, seal? See on ka see, miks mulle meeldib neid ühte sööki läbi viia, mis mind motiveerib hästi-hästi, ilus ja armas on vaadata, kuidas inimene nagu kasvab, selles protsessis ta tuleb. Enamus inimestel on selline nagu kerge stress, mõni tuleb naerdes, mõni purgil poldud, mõni ohkab ja oigab ja täiesti vait. Ja siis, kui sul on seal terve grupp sellistest inimestest, eks ole, siis sa peadki kuidagi need saama niimoodi, et kõigepealt me sulatama jääd. Vahest ma teen mingeid mänge sinna natukene juurde või, või me räägime. Peab nalja tegema musta nalja, et, et algul nad katsetavad, nad kardavad modistike küsinemis hirmudega, mis ootustega nad siia tulid. Siis tihti nad ütlevad, et näiteks ma loodan, et ma leian oma suu üles või midagi. Et või, või kahvliga torkavad naabritele silmad peast välja mingid sellised täiesti naljakad jaburad, ootused või hirmutab neid. Ja tegelikult kogu selle õhtusöögi jooksul nad saavad suurepäraselt hakkama, sest ma korraldan seda nii, et nad saavad. Ja nad lähevad ära selliste elamustega nad nad alguses nagu, kui meil see hetk tuleb, kus nüüd peaks nagu tuled põlema panema ja vaatama, mis me nüüd sõime ja kuidas see olukord nüüd siin peale seda on kõik lauad ja nii edasi siis nad nagu juba või kas, kas, nagu kohe ei tahakski, et, et see emotsioon on selline nagu enamustele nagu hästi soe. Et, et nad ei tahagi sellest maailmast nagu üle üle minna jälle valgusesse. Aga Juliasse räägib tegelikult sellest nii põnevalt, et nüüd võib-olla olekski see hea hetk, kus me anname Mattlele võimaluse proovida, et kuidas siis on, et ta paneb ette silmaklapid ja hakkab proovima süüa kinniste silmadega. Minul on üks küsimus veel enne seda ka, et saad kõrvale hiilida, ma saan aru? Jah. Et kas inimene tunneb siis maitset, et paremini ka, kui tal on üksmeel kadunud hakkab rõve järgi. Selles mõttes. Ega ei jää midagi, seal on hästi erinev, mõni ütleb, et jaama tunnen ja ma kuulen paremini ja ma ja ma tajun lõhna paremini ja mida kõike veel paremini. Aga te tegelikult lihtsalt kasutab kõik olemasolevaid meeled ära 100 protsenti siis tal ei olnud muud valikut. Aga proovi, kuidas, kuidas sinuga muud üle ei jää, mis tudengil tasuta söögi vastu olla saab, et tegemist on siis Tai toiduga ja Tai restoran kruue, kus me ka neid Tallinnas teeme neid õhtusööke, et sealt on ta ikka Vihjeks, ühe vihje anname rohkem enne enne veel, kui ma nüüd need silmaklapid ette ma lähen, siis kirjeldan, et minu ees on näiteks toidukarp. Ma avan selle siis, kui mu mis meil on siis kappide taha peidetud valikus kahvel ja pulga andma, millegipärast arvan, et ma eelistan kahvlit, ma soojalt soovitan prooviga ikkagi mõlemaid. Et see seal saab kindlasti põnev olema, et sa ei pea lõpuni seda pulkadega sööma nii palju galatse lusikat proovima. Ja ma tean, et teil on tegelikult veel üks katse meile ette nähtud siin saates, et võib-olla sel ajal, kui ma seda karpisin, üritan avada natukene lähemalt. Et ma tõin natukene maitseainetopse ja panin siis Mari-Liisi ette neid. Ja ma tahaks, et Mari-Liis paneks endale silmaklapid ja üritaks aru saada, mis nendes topside son. Neid võib katsuda lahti teha, kohe kindlasti katsuda, nuusutada, maitsta, tee mida iganes sa tahad nendega teha, ära ainult nägemist meelt kasuta ja ürita aru saada, millega on tegu. Ja see on tegelikult suhteliselt igapäevaasi ka minu jaoks, kui mina olen oma köögis, kuna ma olen pime. Et kuidas, kuidas mina seda teen. Et noh, ma, ma arvan, et ma, ma ma võib-olla teen seda natuke osavamalt juba ja võib-olla ka liiga julgelt, et vahest on ka nalja saanud sellega. Aga proovi nii, toit on igatahes ees. Kätega tunnen, et kark minu eest vestion lahti mitte midagi ei näe. Tahaks väga tegelikult käed sinna sisse panna, katse valida, õnneks nuusutada. Lõhna tundsin tegelikult juba enne, kui ma. Et Ma arvan, et siin on midagi lihaga, ma ei ole selles 100 protsenti veendunud, aga lõhnab nagu. Oi nagu kana, ma arvan, aga eks ma siis üritan sedasi kahvli otsa saada. Nii, aga kas, kuidas, kuidas on, kas on natuke hirm ka, et ei tea mis, mis nad nüüd panid sulle sinna või või on ärevus või mis tunne? Eks ikka natukene on jah. Pannakse mulle praegu rätik sülle igaks juhuks, et ma siin ennast täiesti tööriistaks. Ja väga-väga huvitav on ka see, et kui ma jätsin kahvliga, no ütleme, otse välja Songinsale toidu sees, sest ma ei näe, mis ma teen, siis ma ei ole kunagi varem mõelnud selle peale, mis tekstuuriga see toit nagu nõuga või selle söömisvahendiga võttes on ja nüüd ma tunnen, et siin on, kui need kiredada midagi sellist vintskemad, tõenäoliselt siis liha ja seal all on, ma usun, et on nuudlid või riis, aga eks ma siis proovin maitse järgi tuvastada. Et tegelikult, kui sa kahvliga niimoodi seal libistada toidu üle, siis siis tunnetki neid nagu sa ütlesid, kas tükk on kõva, kas ta on pehmekastan, suur, kastan, väike, kas ta vajab lõikamist? Et praegu on, eks ole vedanud, kuna seal tai toit, et siin siis nuga ei pea kasutama, proovi, et kõik, mis sülle kukub, kukub rätiku peale, ei ole hullu. Aga ühte seegi Tajale Me rätikuid ei kasuta. Suu täis ei räägita, aga ma sain väga suure ampsu praegu. Nii, ja mis see, mis? See väga chilli, ausalt öeldes sellele vesi. See on hea, et ma ei näe seda klaasi praegu. Kuidas. Tegelikult, kui ma kunagi Aasias käisin, siis öeldi, et sellise toidu peale ei tohi vett juues teeb asja hullemaks. Kas sa saad selle, kas püüate klaas panna lauale tubli, aga kaugemale oma toidust ja nii midagi tundsid? Ma kõigepealt pakun, mis toit see on. Ja siis te saate öelda, kas ma olen õigel teel. Ma arvan, et kana kuigi kana maitset ma otseselt ei tunne, sest et see chilli on väga tugev ja riisk. Hästi. Aga mis seal veel on, kas midagi veel kadentsiks? Andsite ühe ampsu veel? Siin on veel mõned lisandid, väga raske ongi see, et ma tegelikult ei näe, kui palju mul toitu kahvli otsa jääb, kui vahest käega sinna ligi ei taha minna. Aga kahvliga on see hea omadus, et üleliigne podiseb seal sinna tagasi. Et kui sa siukseid lusikaga, sa võiksid täiesti vabalt tühja lusikat suhu panna ja sa ei saa sellest aru või sa paned liiga täislusikat suhu ja avastad siis, kui ta sul peaaegu suus, et seal seal on liiga suur amps kahvliga on selles mõttes mugav. Ei ma oletan, et see, mis ma nüüd praegu käte Sainalits köögivini, Äkki äkki võis olla paprika? Praegu pakun täiesti suvaliselt paprikat ma tegelikult siin koostisosade seina, ma ei tea, mida sa siin paprikaks pidasid? Äkki selli tšilli ja võib-olla siin on kõik chill. Aga tegelikult ma arvan, et ma tohin nüüd kapita võtta, võtta. Näen ka oma toiduesimest korda ära ja väga mööda ei pannudki, mulle tundub ja see oli väga tubli. Seal on ka täitsa puhas siin laual üks tiha küll juba. Aga mulle, aga, aga mis selle maitsemeelekoha pealt, aga ta on tõesti see, et. Ma arvasin, et me ei söö nii palju silmadega. Aga tegelikult, kui seal üksmeel on kinni kaetud, siis maitsemeel täiesti tugevneb. Ja ma arvan, et kui ma oleks näinud, mis toit see on, siis see chilli võib-olla poleks mind nii hingetuks isegi võtnud. Ja et sa teaksid vaadata ja oodata, et selline maitsen Justist masin vahepeal siis proovisin avada ühe maitseainekarbi. Ma isegi ei näe, kas ma räägin mikrofoni. Aga üritan nuusutada seda. Katsu katsu ja kui sa katsudes ka ei saa aru, siis võid maitsta. Ma olen seda lõhna kuskil tundnud, mulle tundub, et sa, sa, sa seal on viis karpi, aga tundub, et sina leidsid kõige põnevama, mida enamus inimesed ei tunne ära nagu heli järgi praegu. Ega elu ei peagi lihtne olema, võtsin kohe kõige raskema ülesande lõhna, tunned, ja, aga ma ei saa täpselt aru, mis on. Ma olen seda kusagilt tulnud, kui võtta see üks nagu terakene või, ja katsu seda vanaema sahvrist tuleb nagu midagi tuttav ette, aga. No mis sa pakuksid praegusele tekstuuri järgi, ma näen, et sa juba tahad seda suhu toppida. Ma toppisin selle ühe terakese suhu. Sellel ei ole väga maitset, pean ütlema täpselt. Ma olin natukene kiuslik, kui ma panin seda, mitte ma ei teinud seda eraldi sulle, sest ma võtsingi seda maitseainetopsi meie restoranist, kus ma tavaliselt mängib meie meie siis klientidega. Ja sellega oli selline lugu, et ma olin üksinda kodus ja mul oli üks, üks kinnine pakk, ma midagi ma toidud kapist otsisin, ma tegin lahti. Ma nuusutasin, maitsesin, ma katsusin, ma ei saanud aru, mis on pärast, kui keegi koju tuli, muidugi ma küsisin. Ja kuna kuna minuga läks nii halvasti, siis ma tahtsingi, mõtlesin, et muretsen restorani ka sama asja, vaatan kas teised ka ei saa aru. Enamus ei saa aru ja minu õnneks need tähekesse kujulised makaronid muidugi makaroni tudengi lemmiktoit oleks pidanud ära tundma, see tavaliselt ilmselt toorelt seda ei söö arvata ja ilmselt ei nuusuta, ei käi katse endaga potti põlet, seda küll seda küll on. Meil on nüüd aeg sealmaal, et ütleme aitäh saatekülalistele, Juulia Paanovale ja Ingrid Käära mehele pima õhtusöökide korraldajatele. Küsin siin lõbusalt, kellel nüüd huvi tekkis, siis kus kohas Eestis sellist kogemust saab? Et kingitus pimeõhtusööke pakume kahes kahes, et Tallinnas meil on väga hea koostööpartner Tai restoran Krua vanalinnas ja Tartus, siis Vilde lokaal ja kohvik. Ja kui kellelgi on huvi, saad leida kindlasti kingitus punkte kodulehelt ja seal on juba ka info, kus meid kuskilt mujalt leida saab. Tahab proovida, kuidas on tunne pimedas süüa või õppida sööma, siis tegelikult võtke kindlasti ühendust Juulia ja Ingrid iga või siis vaadake restorane Tallinnas kui Tartus. Nüüd aga on jälle laulu aeg kuulama. Jody Abacuse andi piidet fänn. Tere tagasi kuulama saadet tudengi 45. Meil on nüüd järgmiseks ette valmistatud reportaaž. Käisime Maarja-Liisiga eile Tallinnas kolde lasteaias küsitlemas ühe rühma lapsi, et teada saada, kes on tegelikult tudeng, mida ülikoolis tehakse ja kelleks lapsed saada tahavad. Kuulame. Mis teie nimed on, Jasper hänna, noore suvi. Ellen Mirtel, Mihkel. Mis te arvate, kes on tudeng? Ma ei tea, ma ei tea. Aga kas te teate, mis asi on ülikool ja ei pea? Ülikonnas tuline õli kool on kõige esimene kool. Ülikool on seal, kus hakkad õppima ühte võõrkeelt. Eli Karenteegiasse õpid lugema kui vanad inimesed saavad ülikoolis käia. Seitsmesed. Kuue. 12 12. Mis te arvate, mis on need õppeained, mida ülikooliõpilased õpivad? Nii, mina olen näinud mullimeistrit Mihel jää ühte katseklaasis, siis lihtsalt tuleb külma. Laulmine ja loodusma tean sellist asja nagu pannakse mingit linnalt vedelikku, siis pandakse jääpurjekat seisu. Ei mingi asi kokku. No ma ei tea, aga mis kokku tulla? Kelleks te suureks saades tahate saada? Ja ma tahan saada selliseks nagu. Mis oli, ah jaa, Läks eide ja saada, ja siis ma heidan suure raketi, mis on väga võima sellega lindel üles ja siis mingi mõned proovid seal kuskil mingi mingi väikse kosmoseraketi tükid kosmose väikese väikese tüki pihta lasta. Pole mitte mingit kasu ja siis proovid pihta lasta laseritega kiirlaseritega. Ma tahaks saada moekunstnikuks. Tahaks. Ma arvan, et egas üliõpilased pidutsevad ka Kas te teate, mis loom on õppejõud? Ei tea. Lõvi Lõvi, kas on meil pakkumisi? Aga kuidas targaks saab? Kui õpetaja ütleb, et kui pall võrdub kolm pluss kolm ütlen, et see võrdub, kus mina arvan, mina näiteks. Iseenesest ma kuulasin kõiki, siis ma lõpuks sain aru. Lahedaid õppida, aga mida selleks sööma peab, et tark olla ja hästi õppida. Köögi vee ja kalda ähvatsu läks pooli kandi korda. Herneid ja Niuke kapsast ja nii ka. Niimoodi saab tarbeks kaalikat käida. Tervislike äss. Kartul. Miks peaks ülikooli minema peale selle targaks saada? Nüüd siis on kõigile raadiokuulajatele ka selge, mida tudengid tegelikult ülikoolis teevad, mis nad õpivad ja kuidas kõige paremini koolis hakkama saada. Andsime korraks mikrofoniga laste enda kätte, et nad saaksid proovida, mis tunne on olla saatejuht või reporter ja minutini. Nüüd läheb eetrisse, kuidas neil läks? Me ennem ei ma küsiks midagi, mina. Istun mis lemmiksöök käänikel. Mis sulle kõige rohkem meeldib? Mulle meeldivad kõige rohkem üldse üks Järvike hobused. Ellen Isonenic. Maitio ellu ei jää niitari. Hanna, mis su lemmikasi on? Käsi? Hanna, kas sulle meeldiks joonistada, ütle mulle, palun, ja mulle meeldib see valitsejale, kas siis on see väga hea variant? Lemmik. Selver kaks mänd rimi, seal saab stikkisi taheneda. Tere tagasi, minul on laste reportaaži üle küll väga-väga hea meel, sest et me just arutlesime raadioajakirjanduse loengus selle üle, et kas raadio sureb välja ja kuulates seda lastereportaaži, ma ei usu, ma arvan, et see tulevik on küll väga-väga ilus ja lilleline raadiol. Aga nüüd on saate nüüd saatesse jõudnud järgmine külaline, kes on Kristine Kebinov ja kes on noortebänd 2016 korraldaja tervist, tere päevast. Mis vahe on nüüd noortebändil ja tavalisel bändil, mida see noortebänd ennast kujutab? Noorte kandiline tavaliselt bändil on eelkõige see vahe, et üks bänd tuleb noortebändi konkursile teinekord ei tule. See on kõige lihtsam vahend mõelda, selle tõtta. Noortebänd on üks noortebändi konkurss on üks suur hüppelaud ühe noore artisti jaoks. Ja sinul on see valik, kas sinul noorena on see valik, kas sa tuleb astuda Eesti muusikamaastikule lihtsalt bändina või oled sa saanud ühe suure tõuke ühe konkursi kaudu? Noortebänd on siis tõesti üks konkurss, mida korraldatakse juba mitmendat aastat juba kuueteistkümnendat korda kuueteistkümnendat korda, kes saavad noortebändile tulla? See on meil pikk reglement selle kohta, kes seda tulla, aga hästi lihtne on mõeldud on niimoodi, et kui sa oled 20 kuni 26 aastane noor teed suure kirega muusikat kirjutatud seda ise siis uksed lahti tule, kandideeri. Kandideerimiseks sa pätist salvestama enda loo ja tooma siis korraldajate kätte või kuidas see täpsemalt käib? Kandideerimine on meil nüüd kevaditi kellelegi kätte tema tuuma ei pea, sest et meil on suured infotehnoloogilised võimalused, et edastada oma kandideerimis, soosis veebi kaudu noortemendi veebi kaudu. Ta juba midagi selle aasta taseme kohta tean, et poolfinalistid on äsja valitud. Ja Meil ma saan öelda, et iga aasta läheb muusikana, bändid on, need noored lähevad järjest värvikamaks. Me oleme täitsa selline suur elevus on, et mis nüüd saab hakata sellepärast et hästi palju erinevat erinevate nägudega bänd on. Meil on nii indi, diskosugemetega tegelasi, poprock, räiged, muidugi räpp ei puudu sõjasta. No 16 aastat on pikk aeg, oskad sa öelda, kas noortebändi tegemine on muutumas pigem populaarsemaks või kuidas see trend aastate jooksul käinud on? See on selline küsimus, et mina ise olen kolmandat hooaega noortebändi korralduse juures või sa pidasid silmas, et kas konkursi korraldamine konkursi konkursist osavõtmine on populaarsemaks läinud, siis ma saan seda öelda nii nagu sa pidasid silmas, et kas noori, kes teeb bändi kas noored bändid on, kas nüüd tuleb järjest juurde, siis ma ütlen, et, Noorte puhul on võib-olla see tekkinud, et ollakse hästi enesekriitilised ja ollakse tükk aega sahtlis ja garaazis, enne kui julgetakse siis tulla välja või üldse konkursile astudagi. On sul selle kolme aasta selle perioodi pealt öelda ka mõni selline eriliselt suur ämber, mis on juhtunud, et, et kas kellelgi on väga suur lavanärv sisse tulnud, kui nüüd garaazist suurele lavale on tuldud või või, või mõni selline lugu? Sellised ämbrid ei ole olnud küll, aga 2014 oli poolfinaalis ilmselt oli selline lugu küll, et kus elektroonika vedas bändi lava peal Alt. Eksarti jooksus jooksis kokku ja, ja sinna nahka see see osalus esinemine läks. Eks siis ma tahaks öelda ka teistele, kes meil sel aastal konkursil on, et vaadake, ma tehnik külaline, kui ta laadale tuleta. No miks peaks üks bänd tahnu üldse noortebändi konkursil osaleda, mis nad sellest saavad? Ma olen ise bändilt bändidel küsinud, miks te tahate tulla või mis konkurss teie jaoks tähendab. Ja vist hiljuti oligi niisugune pikk vaikus oli kõigepealt sellepärast, et ta noorest dist ei oska ette kujutada oma seda muusikuga vääri algust, ilma Nortoni konkursid täna, mis minugi korraldajaks, hästi-hästi suur rõõm. Sest et ma tean, et korraldan seda kellelegi jaoks, järelikult kellelgi seda vaja. Ehk siis noortebänd on see koht, kus sa saad oma, võib-olla oma esmased, kontserdikorraldaja kontaktid oma esmase, päris professionaalse kontserdikogemuse. Ja auhinnad on meil. Ma arvasin, et ma tahaksin seda ka rääkida, aga aga hetkel veel ei ole see õige aeg. Sinu hinnangul, mis tasemega sel aastal bändide poolfinaali jõudnud on? Nagu ma enne ütlesin, siis ma olen väga elevil. Hästi palju värvikustan. Tundub, et seda hullust hullust muusikas ja laval on nagu juures rohkem kui varasem varasematel aastatel. Hullus paneb küsima, et kas vinni puhtaks värisema, et kas on midagi päris sellist ekstreemset? Ei, ma ei ole veel päris kõiki laivis näinud, osasid neist, ma olen kõigi nendega kohtunud juba. Aga Ma arvan, et potentsiaali on külla sinu kui korraldaja jaoks, mis on see kõige inspireeriva masin, miks sa seda juba kolmandat aastat teed? Me arutasime ka seda teemat hiljuti, et miks mul läheb üldse korda ühel noorel bändil läheks hästi Eesti muusikamaastikule, miks, miks ma peaks tahtmata üldse jõuaks kuskile? Ma olen noorsootööga noortega olnud päris mitu aastat juba seotud. See on minu selline missioonitundest tegemine, et ma tahan arendada eesti noortemuusikat ja see ongi see asi, miks ma teen kolmandat aastat võib-olla ka neljandat või viiendat aastat, ei teavita. Aitäh sulle, Kristine Kivi näo stuudiosse tulemast. Kindlasti jälgige noortebändi tegemisi ja uued muusikud saavad sealt, tõstis hüppelaua Eesti maastikule muusikamaastikule. Nüüd kordame kiiresti veel üle, mis on tulemas selle aasta tudengipäevadel Tallinnas sel nädalal. Ja tänase kohta võiks juba öelda, et avapaugu saavad päevad öölaulupeoga maarjakas. Sina plaanid täna õhtul kell 20 Vabaduse väljakule laulma minna, tegelikult vist isegi plaanin, ma ei ole endale veel kaaslast leidnud, aga kui keegi nüüd kuulab ja mõtleb, et ta tahaks minuga tulla, siis ma siis ma hea meelega läheksin mõne toreda inimesega koos täna tudengite öölaulupeole, kas sina tuleksid minuga madele? Mina pean veel, ütleme tudengi nagu ma olen, siis õppima peab ka kunagi. Aga pärast öölaulupidu on tegelikult viktoriin kelmis kell algab tegelikult enne lõpeb hiljem 19 kuni 21 ning alates kella 22-st Teebraadi kaks k. Raadio kahe Tiitseid üritust dance smail, mis on siis tudengitele kolm EUR tavapilet viis eurot ja toimub see samuti kultuuriklubis kelm. Aitäh kuulamast. Saadetud ainult 45, mina, Madledim ja minuga koos stuudios oli Maarja-Liis Mölder.