Head raadiokuulajad oleme alustamas neljapäevast saaled tudengi-kolmveerandis. Tänases saates on meil saatejuhtideks sander, keering, mina ja Maarja-Liis Mölder. Oskad Maarja öelda, kes meil täna saatesse tuleb? Ja meil on täna täitsa spordikeskne saade tegelikult peaaegu et meil on saates esimeseks külaliseks Birgit Uibu kes küll ei ole otseselt spordiga seotud, vaid on hoopis tudengipäevade ürituse supertudeng ja ka lõpupeokorraldaja. Ja edasi on meil külas Kätlin Tammiste, kes on noor neiu, kes käis Rio olümpial purjetamisega. Ja viimane külaline on Rainer Lepik, kes siis on tudengivormelikorraldaja. Aga Sander, räägi sellest, et mis on üldse veel tudengipäevade raames tulemas. Noh, täna näiteks kell kuus on väga-väga suurüritust tudengite pop-up, treening et toimub siis NO 99 teatris ja ja pop on ta sellepärast, et tavaliselt teatavasti seal treeninguid ei toimu, vaid on lihtsalt erandkorras tudengipäevade raames, aga homme on toimunud selline võimas sündmus nagu supertudeng. Et õnneks on meil täna eetris ka Birgit Uibo, kes räägib sellest natuke lähemalt. Ja laupäeval toimub meil, toimub meil lõpupidu. Ja nii palju seal sellest, et pärast väikest muusikalist vahepala kuulame piri Tuibult, mis toimub supertudengile lõpu peal. Tere tagasi, meil on nüüd stuudiosse jõudnud tudengipäevade vabatahtlike koordinaator Birgit Uibu, kes korraldab ka supertudengiüritust ja lõpupidu. Tere, Birgit, tere. Birgit, mis asi üldse on homme toimuv supertudeng? Supertudeng on selline vahva üritus, mis kujutab endast tudengite takistusrada, kus siis tudengid võtavad mõõtu nii sportlikel aladel kui meele, laatuslikul aga vaimsel poolel, et saavad panna tööle oma teadmised ja vaadata, kui tugevad nad füüsiliselt on. Tiimides see on tiimides ja on kahesed tiimid ja Ta on tiimid, nii Tallinna ülikoolidest kui ka isegi Tartust on registreerinud, et kõik Eesti tudengid võivad sellest osa. Et on selline suurvõistlused, mille nimel siis võistlus käib? Paviljon? Suurte suurte auhindade nimel, see on veel üllatus, aga midagi kihvti on kindlasti oodata ja ja ma arvan, et kõigile pakub see meelelatuslikult ka nii palju. Nii palju võlu ja nalja, et et loodan, et see ongi üks auhind. Kas see natukene saladuseloori kergitada, et näiteks, millega tuleb rinda pista? No ütleme nii, et kindlasti peab olema hea huumorisoon. Takistusi on füüsiliselt ka selliseid, kus tuleb kas alt läbi ronida või kuskilt üle ronida ning lisaks võib-olla midagi mekkida, võib-olla kuskile oma nägu sisse pista, kes seda teab, aga iga tudeng saab sellega hakkama, selles olen ma täiesti kindel. Aga kellele heli seal nüüd kas kiiremal tugema tugevamal või targemana? Ma arvan, et eelis on eelkõige tudengil ning loeb nutikus osavus ja nagu ma olen juba maininud, siis hea huumorisoon, et see on kindlasti eelis. Sa oled ka vabatahtlike koordinaator, et kuidas selleaastased vabatahtlikud, kas solvuvad hästi korrale, väga hästi alluva, et meil on täiesti vedanud see aasta, et saime just niipalju kui jaa ning kõik on ise ka tudengid ning vahvad ja abistavad ja igal pool olemas, et super, aga milliseid isikuomadusi see nõuab juhina, et olla selline nagu emasipelgas seal seda sipelgapesa nagu koordineerida seal? Ma arvan, et see ei nõuagi palju, et me kuna meil on nii vedanud nendega, et siis juba oskavad ise kõike teha ja tulevad appi, et oled lihtsalt olemas, aitad välja, kui on vaja ning hütad, mis, kus on vaja abi. Aga kas olemasolemine? Kui palju see sult nõuab, selles mõttes, et oled sa ise ka jõudnud kusagile üritustele või sa väga nautida ei saa? Olen need öölaulupeol, sain otsast lõpuni alla, et juba hommikul toimetasin kell seitse Vabaduse väljakul ning lõpetasin kell üks öösel. Sain nautida ja sain vabatahtlikega aega veeta, et jõuan ikka, aga eks ta noaga aega ja aega ja tahtmist, et kõik see ära korraldada. Lähme korraks super tudengi juurde tagasi, et, et vis küsimata, et mismoodi üldse üks tudeng saab sellest osa võtta või et kui ma näiteks tahan minna sinna oma meeskonnaga, et kuhu ma pöörduma pean? See on väga lihtne. Sa lähed, kas tudengipäevade kodulehele, otsid üles supertudengivõistluse või siis lähed Facebook'i, otsinud meie ürituse, kus on kohe olemas registreerimisvorm, aga hoiatan ette, et kohad on piiratud ning meil on näinud võib-olla paarile-kolmele tiimile veel koht. Et kiirustage. Selge pilt, sa korraldad ka lõpupidu, mis mis seal täpsemalt toimub või kellele see suunatud on? See on absoluutselt kõigile suunatud eelkõige ootame muidugi tudengeid, aga kuna kontsert tuleb väga lahe, meil on superesinejad, siis ootame ka kõiki teisi sinna. Näiteks, kes meil tulevad esinema, on Debundaks, kes on Pärnust pärit poistebänd, väga mõnus indie-rokkmuusika soovitan kõigile. Ja muidugi tuleb meile esinema reket. Nii et kes on räpisõbrad või soovivad lihtsalt midagi muud kuulata, siis saavad tulla reketile ning on meil ka kaks lahedat ideid. Frankie Tiitse Mayer, kes teevad siis tantsu tantsumuusikat. Selge pilt, mis, mis sinu arvates kõige kõige raskem on olnud üldse sinna tudengipäevade korraldamise juures nii-öelda väga kiimas või et mis see, mis sinu jaoks olete ainult kahe väga suure ürituse peakorraldaja, et et kas, kas oli, kas oli neid raske korraldada või, või oli, või oled sa sellist asja varem teinud? Sellist asja tegelikult en täiesti esimest korda, et olen sel aastal väga palju vabatahtlik olnd ise teistel üritustel, aga selline suurem korralduslik pool on minu jaoks täiesti esmakordne. Kindlasti raske ja täiesti austan kõiki neid inimesi, kes korraldavad üritusi, sest see nõuab palju pealehakkamist ning vastupidavust ning lihtsalt tuleb vastu pidada. Suudaks kõike teha. Aga see on väga meeldiv ja see, mis tulemus on. Me juba nägime seda öölaulupeolt ja pubirallilt ning kõik kaaskorraldajad, kes meil on olnud nende üritused, et väga vahvad ja see on ikka võimas, mis kokku tuleb. Kas võtaksid järgmisel aastal ka selleta? Ma usun, et isegi võtan, jah, eks paistab. Õigus, jah, eile oli ju pubiralli, kuidas, kuidas see läks? Pubiralli läks väga edukalt, ma arvan, et kõik osalejad jäid rahule ning, ja täiesti superüritusele Ma käisin ise ka korraks nägin raekoja platsil, kuidas linnusulgedes inimesed jooksevad mööda, et seal oli mingi kostüümivõistlus. Seal oli kostüümivõistlus ja kõikidele oma superkangelased ning võistlusalad olid ka superkangelastele loodud. Et siis hinnati ja ma eeldan kunstilist annet või? Muidugi, see on ju põhiline. Kui palju tudeng suudab. Olla loov ja ja mis kostüümi selga panna? Kui mõtleme veel korraks selle ürituse peale supertudeng, mida sa korraldad, et mõeldes igapäevaelu peale on üks supertudeng sinu arvates? Ma arvan, et iga tudeng on supertudeng ja ja see võistlus on ka, et see ongi nagu üks tudengi argipäev, et kus ta ärkab ülesse. Võib-olla jääb kooli hiljaks, eelmise õhtu kodutöö on tegemata ja ees ootab test. Ning peale seda pead veel jõudma, sporti teha ja kuskile Hollywoodi tantsima jõudma, et see kõik on seotud selle supertudengiga ja tudengiga argipäeva. Sa oled meie huvi juba nii üles kerinud selliste teadmiste paljastama vähemalt ühe võistluse, mis seal toimub? Nii kohe ütlen. Ma arvan, et matemaatika tuleb kasuks. Vot seda ma paljastan, siis ma vist ei kandideeri, aga ütleme nii, et eks iga tudeng teab ka, kuidas võib-olla spikerdada, et ka see võimalus on olemas. Et kõigega on arvestatud. Selge pilt. Aga suur tänu sulle, Birgit Uibu saatesse tulemast ja kuulame muusikat. Head raadiokuulajad, oleme jätkamas aaret, tudengid, kolmveerand, et järgmine saatekülaline on meil, Kätlin Tammiste, kes on kõigest 20 aastane, aga käis juba purjetamisega olümpial. Kätlinilt tere. Tere. Kuidas sulle, kuidas läks Riios? Ahaa, see aeg, mis me seal olime tegelikult kuu aega ja võtta seda ühesõnaga kokku oleks, võib olla üsna keeruline. Aga Ma olen, see oli üks mu kui mitte viimaste aastate, siis võib-olla elu vingeim kogemus tegelikult, et seal läks väga hästi ja ütleme nii, et see andis kõvasti motivatsiooni juurde, et nüüd järgmised neli aastat veel kõvasti treenida ja võib-olla saada järgmisele olümpiale, et hetkel tulemus võib-olla polnud veel nii kõrge, et saaks seal medalikonkurentsis olla, aga ma arvan, et kui me kõvasti vaeva näeme, siis järgmisel olümpial on see kindlasti juba suurem tõenäosuses. Ja kuidas üldse jõudsid selle alani ja millal tegelikult, kuna ise ma väiksest peale sellest alast mitte midagi ei teadnud, aga mu isa on hästi suur merearmastaja, tema kunagi proovis kätt sellel alal, aga noh, siis olid teised ajad ja temal sellist võimalust olnud. Aga siis umbes 12 aastat tagasi või 2004 aastal mu isa pakku, tekkis mõte, et äkki proovida, et niisugune põnev ala, et siis ma alustasin trennis käimist Reinatusse nii purjespordikoolis. Ja mulle meeldis, sest see on hästi mitmekülgne ala, et kui sa muidu tegeled, kas mõne kergejõustikualaga, kus võib-olla mingit kindlat ala treenid, siis purjetamisel iga päev on sul erinevad olud, iga päev, erinevad tuulajaid, mõni päev sajab, vihm on torm, teinekord päikesepaiste, et et seal ei hakka kunagi igav, et loodus suudab alati üllatada ja samamoodi talvitelt. Kuna Eesti kliima kahjuks aastaringselt purjetamist ei võimalda, siis peab paratamatult talvel millegi muuga tegelema, et siis saab teha üldfüüsilist, et hästi mitmekülgne ala see mulle selle juures meeldibki. Kui sa alustasid, siis olid väike koolitüdruk. Praeguseks, sa oled tudeng, Tallinna Tehnikaülikoolis. Räägi, kuidas tippspordi kõrvalt aega planeerida, et kõike jõuaks. Ah, eks see ajaplaneerimine on alati kõige keerulisem küsimus ja ega sellega ongi palju, eks see valmistabki palju närvikulu ja probleeme, aga aga lihtsalt üritada ise hästi selline kohusetundlik olla ja proovida nii õpetajate kui õppejõududega alati suhteliselt head hoid näidata, et ka kool ei ole alati teisejärguline, vaid õppeedukus on sulle samuti oluline, siis eks nad tulevad vastu ja aitavad tööd kas siis ette ära teha või annavad lisaülesandeid punktid ikkagi kätte saada. Et eks see on raske olnud, aga alla ei anna. Et sa oled nüüd olümpial ära käinud ja ja näinud elu, mis siis, mis siis järgmine samm on või mis olümpiast veel kõrgem saab olla? Oh hooaeg, siis olümpiast võib-olla meie paadiklassis ongi olümpia üsna see tipp, aga et ka olümpial saab koha mõttes tõusta, et kui praegu me oleme veel teises 10., siis alati on võimalik esikümnesse tõsta, et selles mõttes, et seni kuni kulda pole võitnud, ma arvan, on veel kõvasti võimalik tõsta. Aga millal, millal sarvedesse kuld ära tuleb või vähemalt esikolmik? Kuld ja esikolmik on väga selline, võib-olla liiga ambitsioonikas eesmärk hetkel, et järgmisel olümpial veel kulda võtma ei lähe. Kui me siin üldse saame, aga esikümme, miks mitte? Meie oleme sellised lihtsurelikud, kes seda riiu elu nägid siis ainult teleekraani vahendusel, aga räägi natuke sellest Riio köögipoolest ka, et et mis seal toimus, mis üllatas, mis oli põnevat. Teeks Riias ja aeg oli tegelikult nägu paras kommuunielu selles mõttes, et kõik need 12013 on sportlastlus abipersonal elasid siis koos veel suurel turvatud territooriumil, et väga palju me siis Riias linna peal käia tegelikult ei jõudnudki ja lisaks sellisele üsna ohtlik, aga. Suur suured hooned, eraldi ehitatud küla, et selles mõttes, kuidas meid kostitati väga hästi, et toitlustus oli kogu aeg tasuta ja kõik võimalused olid alati olemas, et sportlaselt kindlasti kehvasti koheldud, aga eks ikka on, nagu ma arvan, kõik meediast on kuulnud, et küll seal igasuguseid apsakaid olümpiakülas juhtused küll, eks kusagilt põlema või meie majas meil juhtus. Õnnestus näha, et veeavariid, kus siis 10.-le korrusele tuletõrje, voolik seina sees nagu lahti purskas ja siis Kosene vett mööda alla voolased. Selles mõttes nägime ise ka omalt poolt selliste kergeid viperusi, aga üldiselt korraldada olid tublid ja üritasid kõik kiirelt ära parandada, et äge kogemus oli ja ma arvan, et nad andsid, on parimad sportlased, võiks seda festivali täiega nautida. Meediast käis läbi ka see, et tegelikult seal oli päris kõrgendatud see kuritegevuse tase, et turistidelt varastati palju ja nii, aga sina mainisid, et kõik oli üsna üsna turvaline teie jaoks, et sina, kas sina tajusid ka seda ohtu? Alguses tegelikult ei tajunud, et ma tean küll, et jah, räägite küll, kus kõik kaotasid ma igasuguseid mobiiltelefone ja eks siin enne sinna minekut ikka nägid Eesti meediast, kuidas oli videoid, kuidas seal tänavatel lihtsalt käest mobiiltelefone ära võetakse. Aga eks me olime selle võrra ettevaatlikumad ka, aga noh, ütleme nii, et ega söötmisel turvatud tsoonis oli meiega see tegelikult meile väga midagi ei taganud, selles mõttes, et kui ma kuulsin uudist, et olümpiakülla rajatakse eraldi politseijaoskond, sellepärast et linna politseijaoskond on nii umbes sellest olümpiakülade röövimiste, sest siis ma sain aru, et eks seal ikka midagi toimub ja kuni viimase päevani tegelikult arvasin, et ega meie selle röövimisega kokku pole puutunudki. Aga pakkimise ajal avastasin, et koristajad olid ka minu kallid purjetamisprillid minu asjadest näpanud ja siis sellised olümpiamärgid, mida seal teiste sportlastega vahetada sai, et need kõik pihta pannud, siis ma sain aru, ega seal nii lilleline polegi. Kohalikud töötajad ikka hoidsid sportlaste asjadel. Silma peal sa sõidad purjekad koos oma hea sõbrannaga. Mida see sinu jaoks tähendab, kas see on pigem hea soosib? Teil on parem koostöö või vastupidi, kuidas on? Ausalt öeldes ma arvan, et see on ainuvõimalik minu puhul üldse sõita väga lähedase inimesega koos, et tegelikult. Ma tean teda läbi ja lõhki, me oleme hästi palju koos ennem aega veetnud. Ma tean, et tal on kõrged eesmärgid, on väga pühendunud ja töökas, et ma saan teda alati usaldada, et jube raske on teha kellegiga koos tippsporti, kui sa ei tea, kas näiteks homme trenni ilmub või et kas ta üldse jaksab pingutada sellesama eesmärgi nimel, et ma arvan, et see suurepärane koostöö ja üksteise mõistmine ongi meie puhul suureks eeliseks. Ja kui mina olen võib-olla natukene ja vahepeal niisugune emotsionaalsem inimene, siis ta oskab mind väga hästi tasakaalustada ja eks me mõlemad mõistame, et tasub 11 usaldada, eks mõlemad annavad ju igas olukorras endast maksimumi. Ei tasu siin üksteise peale karjuda. Nagu mõned teised tiimid siin võib-olla võistlustel on teinud. Mis sa muidu ülikoolis õpid? Mina õpin TTÜ teisel kursusel ärindust. Aga kas sa tulevikus näed ennast pigem äri muttina või tippsportlasena? Ma arvan, et kuigi purjetamine ala, kus mida võib kas 40 või isegi pikk vanema nii teha, siis. Ma näen ikkagi, et mingil ajal minu jaoks tippsport lõpeb ja ja võib-olla proovin kätt ka ärimaailmas või kusagil mujal, et haridus on alati minu jaoks elus väga suurt rolli mänginud ja et selles mõttes ma tahaksingi elus mõlemat proovida. Aga kas sa juba tead ka, et et kas see, kas neid äkki kuidagi ühendada või et kas äri võiks olla kuidagi seotud purjetamisega või, või ei ole see nii kaugele mõelnud? Eks ma olen ikka mõelnud, aga ma miskipärast arvan, et ma ei tahaks neid ühendada, et et kui seal andsin lõpuks 20 aastat ühe alage nii igapäevaselt koos ja nii tihedalt koos, et eks see annab võib-olla jah, head teadmised selles valdkonnas ja võib-olla eelised seal valdkonnas äri ajada. Aga ma pigem tahaks midagi uut proovida ja tutvuda mõne muu valdkonnaga lähemalt. Kui rääkida sellest tudengielust, et kas sa tunned, et sa oled pidanud midagi ohverdama ka purjetamisele, et seda aega sõpradega või, või õppimist või Oi, ma arvan, tiks igas tippsportlane või rääkida asjadest, mis mänge pidanud spordile ohverdama, et muidugi, et eks ma tunnen seda väga palju, nii kui kõik suved on ikkagi praktiliselt täis ja see võib olla veedanudki maksimaalselt kuu aega kodus ja siis on ka niimoodi, et kaks korda tee peal päevas ja selles mõttes, et eks seda sõpradega aega igasugustel üritustel käimist, et eks seda ohverdada tuleb, aga õnneks need üksikud ajad, mis on, et midagi kahetsed. Võib-olla kui purjetamine ära lõpeb, siis saab sõpradele veel rohkem aega pühenduda. Ja nagu me esimestest sinu muljetest kuulsime, siis see, sa jõudsid olümpiale, sa käisid, et see on väärt seda, need ohverdused ja, ja kõik, see. Ja eks ikka, et ütleme nii, et eks sportlaskarjääri ees on, ma arvan, kõigil olnud siukseid mõõnaperioode, kus sa mõtled, et ma pühendan kogu oma vaba aja sellele, aga justkui ei taha veel midagi tulla, aga kui kortse selle hea tunde kätte saada, et ütleme nii, et võib-olla ma olümpiale minnes ja seal olles tundsin rohkem sõprade toetust, kui ma olen üldse varem tundnud, et siis tundus, et kõik olid väga toetavad ja kõigile läks see väga korda, et selles mõttes see oli täiesti hea tunne. See tähendab seda, et vahepeal tunned, et ei taha üldse trenni minna ja sõbrannasid peab sundima trenni minema. Kas sest, et ei taha trenni minna, aga ütleme, et selline olukord on üsna raske, kui oled harjunud, et pingutad millegi nimel need täiega vaeva, et siis millalgi tuleb ka tulemus, aga vot kui tulemust ei tule, et see ongi kõige raskem motiveerida ennast tegema ka täiega, siis et justkui midagi ei taha sealt veel välja tulla, et et eks see on üsna raske, kui ma praegu kogen tihti seda, et mu paljud konkurendid, kes olümpial käivad või käisid, et nemad ei õpi, tegelevad sellega täis, aga, ja siis proovida veel oma õpinguid ja nagunii-öelda purjetamist sinna kuidagi tasakaalus hoida, teha mõlemad. Et eks see tekitab selliseid mõtteid, et äkki peaks ühele asjale korraga tegelema, aga ma arvan, et praegu läheb nii hästi, et eks näis, mis tulevik toob. Spekuleeri, kui sa ei oleks purjetaja missugused spordialaga saadaksid siis tegeleda? Minu tuleks vastus, ma arvan, kiiremini kui rääkisin, et tegelikult mul teine Eesti sur, kiire kirg on ratsutamine. Et selles mõttes ma tegelen sellega ka nii palju, kui mul kõrvalt aega on, et et mul siin on juba nalja visatud, et kui ma ühel päeval purjetamise lõpetan, et siis saabub minu õuel oma hobune. Ma edasi jätkan sportimist. Ma ei tea, ujuda, nad oskavad üsna hästi. Aga nüüd see on omamoodi teistsugune ala, et Kaip paras ettearvamatus, et hobune ikkagi teine organism, et võib-olla need asjad nii sele selliste spordialade puhul võluvadki. Ma küsin veel lõpetuseks seda, et et kas on olnud mõni selline situatsioon purjetades, kus sa oled tõsiselt kartnud? Ja et ütleme nii, et kui sa oled ikka tormi käes, laine käib üle pea ja sa ei tea, kes sa tervelt kaldele jõuad, siis ütlemine hirm tekib, et siis tekib mõte, et see ei ole just kõige naiselikum anniks, ma sellega tegelen. Aga et selles mõttes treener on üsna tihti alati kummikaatriga veebel kaasas ja et päästevestid on seljas, et otseselt surmahirmu tundma pidanud Aga suur aitäh sulle, Kätlin saatesse tulemast ja edu sulle edasistes. Purjetamiskatsetustes kuulan muusikat. Tere hea R2 kuulaja meele nüüd stuudiosse jõudnud Rainer Lepik, kes on tudengivormelikorraldaja sellel aastal. Tere, Rainer. Küsin kohe kõigepealt, et mis asi see tudeng Vormel on tudengivormel on siis niuke inseneri hakatisest tudengitele suunatud projekt, kus siis igal aastal projekteeritakse Pabritseeritakse, siis pannakse kokku täiesti uus vormelauto ja, ja meil sellega siis hiljem minnakse suve lõpus ka võistlema ja just suve lõpus jõudsimegi augusti ka saime tehtud siis Ungari, Hispaania võistluse enne käisime ka Inglismaal Silversonis. Aga kas see ma mõtlen, et tudengivormel, siis mulle meenub üks lauluke, et kus hiir tegi, tegi piimapudelist auto. Kas see on nagu selline põlve otsas nokitsetud miski asi või see on ikka täitsa tõsiseltvõetav masin, mis seal valmib? See on väga-väga tõsiseltvõetav asi, et hästi palju tehnoloogia, mis me kasutame või noh, meie, meie jaoks siis nii-öelda see kõige vingem asi on vormel üks ja hästi palju lülitame sealt üle kanda, ehk siis meil ongi hetkel nelik on elektrivormel ja süsinikmonoKokiga nagu F, üheski suured tiivad küljes ja kõike ja kui me teeme, siis me kõigepealt teeme arvutis, projekteerime koldemudeli analüüsime, simuleerime kõik läbi, siis paneme kokku ja siis valideerime kõik need simulatsioonid nagu hiljem rajal testides. Et kas ta siis tegelikult ainult selle masinaehitusega või ta kuskil sõitmas ka sellega? Ikka nagu ma ütlesin, siis tavaliselt suvel on võistlused. Et nüüd see aasta oligi Inglismaal, Silver stonis Ungaris, Hispaanias, Kataloonias, sillust, Tony, Kataloonias mõlemad ka F1 ringrada, ringrajad. Kõige lõpus oli meil veel enda korraldatud Baltic Open Põltsamaa kardirajal. Ja oleme käinud Velga tegelikult täitsa kaugeli. Ameerikas ja Kanadas. Aga kust te üldse need teadmised nagu võtate, et kuidas ühte vormeliautot ehitada, et ma kujutan ette, et kuidas autot ehitada, et siis ma jooksen juba seal kokku mõttega, et kui ma vaatan seda videot, kus autot ehitatakse, aga kestel seal koos on vaid, kuidas te oskate üldse vormel ühe autot ehitada? Eks alguses tuli see teadmine siis paarilt niukselt aktiivsemalt õppejõud, isikuid, kes siis seda projektaks teest vedama. Et üks neist on ka riista veebis, tegelikult on praegust niisuguse ette võtta nagu vaidleb juhataja, mis on siis drifti maailmas üks üks kõige suuremaid sõnu kõige suuremaid firmasid? Ja praeguseks on juba tegelikult nii, et see teadmiste edasikandmine käib siis puhtalt nagu mentorlus baasil ehk siis vanad liikmed annavad kogu oma teadmisi edasi ja noh, see on, see on nagu meil on tekkinud niisugune niisugune norm, et kes on kord nagu selleks eff eestlaseks saanud, seega jääb, et meil käivad igapäevaselt mehed nii-öelda veteranid ka uurimas ja vaatamas, et me teeme seal. Aga kas see ongi nagu selline nagu tudengite tegevused tulevad tudengid ja ja tudeng lahkub tudengi heast ja läheb oma elu elama või, või on tal selline suur eesmärk saada kunagi F1 ringrajale tseraaridega? McLaren? Igalühel individuaalselt on kindlasti midagi sellist muidu nagu ei tuldaks, et, et meil siin praegust on olnud, tegelikult üks kutt on juba DTM-is, mis pole üldse kaugel ja siis kevadel oli ka see pealtnägija lugu, kus siis neli inimest Königsbergis teel. Endised liikmed, kes siin ära läinud ja ka siin Eestis on väga palju niukseid just innovatiivseid, tooteid, ettevõtteid, kes siis väga-väga soovivad tegelikult meie liikmeid. Et, et seda on nagu ajalugu näidanud, et me oleme kuidagi midagi suurt õigesti teha. Sa oled päris mitmel aastal olnud siis sellest tudengivormelimeeskonnas ja ka ise käinud võistlustel, ma saan aru. Ja et ma olen ise meeskonnas olnud juba viis aastat siis jah, vahepeal oli ka nii-öelda üks väike kaitsevahast ehk praegust algas kuues aasta siis. Ja meil. Jällegi ma olin, kõigepealt sain siis elektroonika meeskonna kapteniks, põhimõtteliselt aitasin nagu seal väiksemate asjadega, nüüd olen jõudnud juhendaja koha peale. Aga kui sa mõtled selle ajaloo peale ja nende võistluste peale, kas on mingi tõsisemaid õnnetusi ka ette tulnud? Ikka, et kuigi meil sõidud on tehtud nii, et otseselt me kõik autod korraga rajal külg külje kõrval ei sõida siis on olnud rajalt väljasõidud kohati üks üks juhtum on selline, kus endine juhendaja sõitis Vastraktereffi siis sõitis terve meeskonna lastetöö põhimõtteliselt. Aga noh, meil on sellest tead andekad inimesed, et meil läks mingi viis, kuus tundi aega ja auto oli uuesti rajalt. Ja see tähendas seda, et tuli keevitada ja valmistada põhimõtteliselt uued vedrustuse, õõtsad ja muud komponendid. No kuidas üldse üks tudeng jõuab teie meeskonda või et kui nüüd raadiokuulajatele näiteks mõni mõni vormelifänn, et kuidas, kuidas ta yldse jõuaks sellisesse meeskonda või kas on mingi kandideerimisvoor või mida te uurisite? Just et üldjoontes on meil iga sügise iga kevad ja praegu ongi käimas meie sügisene nii-öelda kandideerimine meeskonda. Ja sinna saab ligi siis läbi meie kodulehe www punkt formussweedee või siis ka Facebooki lehelt leiab lingi. Aga aitäh sulle, Rainer ja ohutuid sõita. Aitäh aitäh. Ja ongi meil saade vaikselt samas et heade head kuulajad, kes te siin R2-eetrit kuulata, et mis meil, mis meil veel täna põnevat toimumas on, tudengipäevade raames on täna kell kuus tudengite pop-up, treening. Minge kindlasti kohale, vaadake, kuidas, kuidas tehakse trenni või kui kui nendel kuskil dressid kapinurgas, siis võtke kaasa ja toimub ka lauamängu, õhtu džässüritusi ja nii edasi. Homme kell seedee tähendab hommekeelseid 11 null null. Toimub supertudeng ehk siis suure supertudengivalimine, millest juba enne rääkisime ja tudengipäevad lõpevad laupäeval sure tudengipäevade lõpupeoga. Mina lähen kindlasti reketit kuulama, kas sul on ka plaanis peale minna? Absoluutselt. Kõlab. Kõlab väga äge pidu. Kuulge kõik. Aga lõpetame tudengikolmveerandi? Jaa, tšau-tšau.