Tere, armas raadiokuulaja, eriliselt palavad ja soojad tervitused kõigile tudengitele, sest eetris on tudenginelikümmend viis. Mina olen Maarja-Liis Mölder ja minuga koos on siin Jan-Matthias mandri. Täna tuleb meil väga põnev laiazbeki spektriga saade. Meile räägime täna moest, moeblogija lussi, Grassoga, siis me räägime, mis asi on kiirkohting ja saate lõpus, Me räägime õnnest, kuidas seda leida ja ja mis asi see on? Tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et tänane saade on meie tudengi 45 selleaastane viimane saade ja sellega seoses siis üritamegi panna sellise väärika punkti, et üritame teile kõigile anda väikse sõnumi kaasa, et saaksid õnnelikuks. Ja nüüd me kuulame muusikat. Muusikaks on Elephants From Neptune laul. Paun. Tere tulemast tagasi kuulama tudengi neljakümmet viite ja nüüd on meil saates esimene külaline moeblogija juuratudeng. Hiljuti Austraalias elanud Luzzygrasso. Lussil on Instagramis 15400 jälgijat ja umbes 20000 blogi vaatamist nelja kuuga. Lusi Sa oled pooleldi itaallane, pooled eestlane, et seda on silmnähtavalt näha, et kas sa saad eesti tänavatel palju tähelepanu, sellepärast. Ma ütleks, et, et kõige rohkem tähelepanu nimi, et tavaliselt ma isegi ei vaeva oma täispika nime ütlema, see näeb tavaliselt välja niimoodi, et ma ütlen nüüd silla Klaara, Elfriede Grazza ühe korra veel, see on samamoodi lõbuks. Et vahet ei ole, et mõelusi, et see tõesti nagu kõige elu lihtsamaks. Aga ma arvan, et nagu kõige piinlikum moment, nagu nimega seoses oli see, kui ma läksin kuuendasse klassi uude kooli Tallinna ühisgümnaasiumis, seal ja seal on siis selline komme, et avaaktusel loetakse kõikide uute õpilaste nimel aitäh. Ja kui minu nimi ette loetis, terve saal hakkas lihtsalt haisema kõigile, kes see on, siis oli, aga õnneks ei pidanud nagu püsti tõusma ja siis ma lihtsalt istusin ja vaatasin samamoodi ringi nagu hoida. Ma ei tea, kes on ju. Et jah, aga välimuse koha pealt lihtsalt vahel nagu küsitakse, et natuke teistsugune välja, et, et kas ma ei ole nagu päris eestlane. Aga räägi oma blogist natuke, mis hetkel sa said aru, et, et see on see miski, mis paneb su südame põlema. Mul on alati olnud väga suur blogide fänn, et ma ütleks, umbes neli aastat tagasi ma avastasin ühe kuulsa Rootsi blogija geensa blogi. Ja ma olin täiesti vaimustuses, ma arvan, et ma lugesin kaks aastat tema elust ära lihtsalt ühe õhtuga põhimõtteliselt. Et see oli nii huvitav ja ma ei suutnud lõpetada. Ja ajaga leidsin veel blogisid, mida jälgida ja mis mulle väga meeldisid ja lõpuks kujuneski umbes viis blogi välja. Mida ma siis nagu siiamaani jälgin reaalsetele iga päev jälginud. Et see oligi umbes nagu ma vaatan, mis tema teeb. Et mis temadena tegi, et, et see nii lahe ja ma kogu aeg mõtlesin, et see, mis nad teevad, oleks minu unistuste töö. Et nad reaalselt teevadki seda kui enda täis tööd ja saab nii palju võimalusi. Ja siis ma hakkasingi mõtlema, et kui see mulle nii väga meeldib, et miks ma ei võiks seda ise teha. Et noh, niimoodi see põhimõtteliselt see mõte tuli nagu sealt Millel su blogi täpselt keskendub, ses? Mu blogi on elustiili ja moeteemaline, et tavaliselt on, kas auditi postitused, kus ma siis nii-öelda näitan oma riideid ja all on ka siis lingid või poe nimetatud, kus neid asju nagu osta. Või siis on näiteks jagan ka tervisliku näiteks hommikusöögiretsepte või et väga palju postitusi reisides näiteks kumu Austraalias käisin Barcelonas Los Angeleses. Et jah, reisiteemalist on ka päris palju, et just, et mis ma nagu sellel päeval reisil tegin näiteks. Aga ütle ausalt, kas blogi pidamine on kallis ka, kui sa pead kõiki neid riideid demonstreerima, siis ma eeldan, et sa pead need endale ostma. Ma ütleks, et alustades on see pigem kallis ja et ma lasin teha endale Wordpressi veebilehe, mille eest ma maksin, ostsin kaamera, vahel maksin fotograafidele pilte, teeksid, ostsin riideid ja nii edasi. Aga lõbus, kui sa nagu hakkab kasvama, see jõuab mingi punktini, kui seal hakatakse tasuta riideid saatma, siis makstakse selle eest, et sa neid riideid kannaksid, nendega pilti teeksid, et ma ütleksin, et blogi on nagu iga teine äri, et sa pead sinna investeerima, et sellest midagi välja tuleks. Kas seal on mingeid soovitusi ka inimestele, kes sooviksid endale ilusaid riideid osta, ilmselt meist igaühele ei saadeta koju riideid ja makstakse peale ka selle eest, et neid kanda. Et kust selline tavainimene endale riided võiks otsida? Ma ütleks, et Eesti voodis kindlasti, Saara, ma arvan, et 60 protsenti minu riietest on kindlasti sealt pärit ja vahel leidub midagi ilusat ka näiteks HM-is, Riveraylandis, mangos või Rotermanni poodides. Aga, ja ma ütleks, et kindlasti vaadata internetipoode, et nendest saab väga palju ilusaid asju ja tihti on need asjad sellised, mis ei ole nagu igal teisel tänaval seljas. Et kindlasti julgeda nagu tellida riideid. Kas blogimine on see põhitöö ja see, mis leiva lauale Toob või su tööd, veel mingit tööd selle kõrvalt. Hetkel on see minu põhitegevus, ma tegelen sellega põhimõtteliselt terve päev iga päev. Et see võtab tegelikult ajaliselt nii palju aega, ma, kas pildistan, ma töötlen pilte, teen blogipostitusi, mida tavaliselt teen. Kuni kaks tükki päevas. Käin pakkidel järel, vastan meilidele, tegelen Instagram, iga postitan Instagrami. Et see tegelikult see võtab terve päeva. Peale blogimise, siis õpid ka ülikoolis, mis eriala sa õpid ja miks? Ma õpin Tartu Ülikoolis õigusteadust, et kuni 12. klassi poole peale ma ei teadnud, mida ma teha tahan, edasi, ma ei teadnud, mida ma õppida tahan ja mingeid ma hakkasin mõtlema õigusteaduse peale ja see oli ainuke eriala, mida ma reaalselt oleks tol hetkel tahtnud õppida. Aga no siis näide sellest, et, et kui midagi väga tahan, siis tõsiselt töötanud selle nimel, et peale põhikooli ma ei läinud gümnaasiumisse, läksin kutsekooli. Ja kutsekoolis ei ole riigieksam kohustuslikud. Ehk siis ma võtsin endale eraõpetaja, ma õppisin ise. Ja ma tegin need eksamid niimoodi ära, et ma sain Tartu ülikooli sisse. Aga veel. Ühesõnaga sa võtsid koolist akadeemilise, et minna, et minna Austraaliasse, maailma avastama, õnne leidma mida iganes, et kuidas sulle seal meeldis. Mul on väga, meeldis seal, et mind kutsuti sinna mu parim sõbranna, kes seal elab ja see tundus lihtsalt ideaalne võimalus võtta see paus ja hakata seda blogi tegema. Et minu arust on seda palju lihtsam alustada, kui sa oled reisil või et sa teed midagi, et ma arvan, kui ma oleks kodus tegema, hakkan juba kokku jooksnud, et vot ma ei tea, midagi kirjutada ja nii edasi, aga noh, reisil sa teed iga päev midagi huvitavat, et siis on nagu lihtsam oma päevast ja niimoodi kirjutada. Et jah, et seal salgas Päris paljud eestlased käivad Austraalias, aga ma arvan, et väga oluline küsimus on seejuures vastamata, et mis on Austraaliasse ja teistsugune kui Eestis, et mis kutsub minema? Ma ütleks, et inimesed on õnnelikumad, sest nende elu on kuidagi stressivabam ja esimesed kuu aega Austraalias ma elasin Bondaybiidžil koos siis Filipiinidelt pärit korterikaaslasega. Maadlesin siinse oma sõbrannat seal, kuni ta farmide lõpeb. Ja ma ei olnud kunagi üksi reisinud ja ausalt öeldes ma ei osanudki, siis võiks ju olla, aga Bonda ja üldse Austraaliasse mõjus kuidagi nii rahustavalt, inimesed naeratavad, sulle, istub bussis kellegi kõrvaldanud Hakatusega kohe rääkima. Ja mõelge bussi rõõmsate nägudega mingeid arutelud ja poodi minnes öeldakse sele Haylavli, ehk siis tere, armas ja küsitakse, kuidas läheb ja nii edasi, et et see koht, kus ma elasin, on sinipopulaarsema rannapiirkond bonsai. Ja seal on nii tore näha, et inimesed kõnnivad paljajalu ringi, surfilauad käes, enne tööle minekut käiakse päiksetõusul surfamas, juuakse kohvi, jalutatakse ranniku ääres, et Austraalias on hästi, selline positiivne ei pea mulle hästi, meeldib see, et see kutsub tagasi. Mina arvan, et küsimuste küsimus on hoopis see, et kas sa kängurud Ainult loomaaias nagu enne Austraaliasse minekut, kõigi ootavad sind ära, et ära mine, haisev su ära hoiad, saad surmavalt Ustilt hammustada või känguru tuleb kallale. Kõik need asjad ja mingi hetk ma isegi hakkasin kartma, et, et okei, et ma, ma ei tea, kas ma peaks nagu minema. Aga ma olin seal kaks ja pool kuud, ma nägin ühte ämblikku, aga mitte midagi muud. Ja seal on nagu kõik on tegelikult hästi turvatud, näiteks haide koha pealt, seal on meres päris kaugele suur Haideid hektar ehk isegi kui sealt midagi nagu hakkab tulema. Terve rand evakueeritakse, suur häire läheb tööle. Et selles mõttes nad on nagu kõige peale mõelnud. Rääkides tulevikust, siis kas sa enda tuleviku seotega meeste Austraaliaga või on sul mingi sümbioosi idee tekkinud või kuidas selle koha pealt mõtelda? Ma ma ei teagi, ma arvan, et see juba emb-kumb või üldse mingi teine koht, et ma tahaks kindlasti elada kuskil soojas, et see võiks olla Austraalia või äkki hoopis Itaaliasse minna, kus mu juured, või Prantsusmaa või midagi sinnakanti, et ma arvan, et kindlasti kuskil, kus on palmid. Aga anna kiiresti, lõpetuseks paar nippi, mida teha oma välimusega, et mitte kunagi eksida. No riiete koha pealt, kas sa mõtled, jah? No ma ütleks, et kui ma ei eksi selliste asjadega nagu teksad näiteks sinised teksad, kitsad teksad, mustad teksad, võib-olla võib ka põlvel natuke katki olla või midagi sellist ja näiteks nahklagi ja T-särk jäägi mingid tossud. Selliste outfit idega nagu ei eksi kunagi, et kindlasti võiks olla nagu nahktagi. Täitsa ma ütleks, et need on nagu kindlad. Kas on mingi selline moefopaa, mida sa eestlaste puhul vajad, eriti nagu tähele pannud näiteks mingi sandaalid sokkidega? Ma ei teagi mulle isegi nagu no kui minestan nagu moega, on see, et nagu mõnes mõttes isegi sandaalid, sokid on lahe nagu tegelikult, kui sa vaatad nagu moelavasid ja nii edasi juba tehakse reaalselt kinni, kus on sopp küljes. Et selles suhtes, et ma arvan, et tänapäeval nagu minagi ei ole enam tegelikult imelik. Et kui sa vaata näiteks kuulsused, kuidas nad nagu riides käivad, siis tundub nagu täiesti crazy, aga samas on nagu lahe. Et tegelikult on nagu kõik moes, näiteks saade. Aga moeblogija, Luzzygrasvame, täname siin stuudiosse tulemast ja soovime sulle edu oma edaspidisest tegemistes, aitäh, ja ma tänan kutsumast. Ja nüüd kuulame taas kord muusikat, letsiit, krämma, Sakk Sindesseti. Tere tagasi kallis raadiokuulaja. Jan, ma tahan algatuseks küsida, et millal oli sinu õnnestunu õnnestunuim, pikap laen. Ma nüüd sellist asja, kes seda mäletab, et kindlasti on, neid on liiga palju, et mäletada. Mina mäletan sellist lugu, kui üks ratastoolis olev noormees ütles mulle, et kas me hakkaksime käima ja kuna minul on ka kõndimisega natuke raskusi, siis ma ütlesin talle, et ma ei tea, kas sellest tuleb midagi välja, et ja sinnapaika see jäi. Aga nüüd on meile liinil Liisa Aavik, kes on sellise sellise firma nagu Kelm, üks asutaja ja kelm, korraldab laupäeva õhtul tudengipäevade raames kiirkohtinguid, me oleme talle helistanud, et küsida, mis asjad need kiirkohtingud on. Tere, Liisa. Tundub, et Liisa, kas sa oled meiega? Me ei kuule teda, ta on kuskile kadunud, ta vist läks juba Teidile. Et ma räägin siis natukene vahepealsest firmast et kelm on iseenesest õpilasfirma, et enam ta ei eksisteeri, nad tulid spetsiaalselt kokku tudengipäevade raames, et teha selline üritus. Tudengitäit, et kohe täpselt peale seda tuleb tudengipäevade lõpupidu ka need on siis toimuvad mõlemad homme, et siis on väga mugav kõigil minna otse sinna tudengi reidile, leida endale sobiv kaaslane ja kohe pärast saab selle kaaslasega minna sinna lõppu peale. Et vaatame, et nüüd peaks meil Liisa liinil ka juba olema, et Liisa, kas sa oled nüüd meiega? Olen tere. Tere. Rääkisime siin teie firmast, et terve õpilasfirma, et kuidas tuli üldse idee hakata tegelema sellise asjaga. No nagu tavaliselt ettevõtete puhul, siis me küsisime, et mis on maailmas kõige olulisemad probleemid ja siis tegime nalja, et maailmas on vähe armastust ja siis vastasime, et aga peaks hakkama kiirkohtinguid korraldama ja sellisest naljast sai päris idee ja otsas hakata kiirkohtinguid korraldama. Aga praeguseks on ju niimoodi, et see firma vist teil ikkagi regulaarselt ei tegutse enam, et miks see nii on? Miks ei tegutse enam? No kahjuks nüüd ülikooli astumisega meil jäi aega vähemaks sellega tegeleda ja, ja sellepärast otsustasime minna teiste ideedega edasi. Et nüüd me teeme siis nostalgiast selle ürituse ja ja natukene ikkagi püüame selles kiirkohtingumaailmas edasi tegutseda. Kui populaarne see kiirkohtumine üldse sel ajal, kui te seda tegite, kui populaarne see Eestis oli? Tegelikult enne neid öid enne neid üritusi oli väga vähe. Ja kui meie hakkasime tegutsema, siis meie üritustel käis läbi ligi 300 inimest. Me olime igal pool meedias ja, ja tohutult ikka oli see suur, väga suur. Et siis sellega kasvas huvi ja, ja kiirkohtingute populaarsust. Ma küsiksin seda, et miks kiirkohting Mikas inimeste elutempo on tänapäeval nii kiire, et enam ei ole aeg aegamisi aega kurameerida, et on vaja kiiresti asjad korda ajada või mis, miks kiirkohting? No tegelikult päris raske on inimestega ka väljas käies tutvuda kuskil baaris või või niimoodi lihtsalt väljas käies, et kiirkohting loob võimaluse tutvuda väga erinevate inimestega väga lühikese aja jooksul. Ja jah, see elutempo mängib siin suurt rolli tõesti. Et kiirkohtinguid, mis annab võimaluse kiire elutempoga inimestel paljude inimestega tutvuda Kui kiired need kohtingud siis on, et kuidas üks kiirkohtingu üritas välja, näeb, kuidas see formaat on? Nii kui inimesed tulevad kohale, siis naised suudavad, suunatakse nummerdatud laudadesse ja meestel aastakse nummerdatud rinnasildid. Ja siis igal paari on aega viis minutit vestelda. Võib teha natukene märkmeid üksteise kohta, sest inimesi on tõesti palju ja kõiki meelde jätta võib-olla ei ole nii lühikese aja jooksul kerge. Ja pärast seda viite minutit tutvumist tõusevad mehed püsti, liiguvad järgmisesse lauda ja kui nüüd kiirkohting läbi saab, siis saab otsustada, et kellega edasi tutvuda. Soov on ja siis hiljem toimub see kontaktide vahendamine siis meie poolt. Kas sa oled ise ka mõnest kiirkohtingust osa võtnud selles suhtes, et üks firma peaks ikkagi nagu enda toodet proovima? Jaa, olen küll, et ja enda üritustel tegelikult, et meil juhtus vahest seda, et keegi jättis tulemata ja siis me istusime ise lauda ja väga tore oli, et kogesime seda, et me teeme väga õiget asja ja soovitan teistele ka. Aga kui paljud inimesed on reaalselt sealt leidnudki endale kaaslase? Meil ei ole kõigi inimeste kohta andmeid kahjuks, et mida me teame, on see, et väga paljud valivad kedagi sellel üritusel. Ja hiljem me oleme kuulnud 20 inimeste saatusest ja teame, et üks paar kolis kokku. Aga kui keegi on veel, kes on 11 meie vahendusel leidnud, siis võib endast teada anda. Kas teil olid mingid kindlad inimesed või inimtüübid, et kes seal käisid, et näiteks sai neid kuidagi gruppidesse panna, et oli näha, et ühel ühel üritusel käib mingi väga spetsiifiline tüüp inimesi või oli mingi kindel tüüp, kes käis näiteks igal üritusel? Või sellist asja tõesti ei olnud, et inimesed olid väga erinevad ja raske oli tõesti gruppidesse panna, et, et kui ma ise ka lauas istusin ja suhtlesin inimestega, siis väga-väga erinevaid inimesi oli väga erinevate huvidega ja nii edasi. Mis kell teil homme see üritus siis täpselt aset leiab ja kus kohas? Üritus toimub homme kell kaks restoranis lusikas aga selleks, et sinna tulla, on vaja ennast eelnevalt registreerida ja selleks siis tuleb minna aadressile wwwd kiirkohting, poee seal saab registreerida ja siis, kui on registreeritud, siis võib kohale tulla. Et ürit üritus kestab umbes kaks tundi. Aitäh. Liisa ja nüüd kuulame taas kord muusikat. Ott Lepland, kohtume jälle. Tere, kallis raadiokuulaja, sa kuulad raadio kahte ja meil on nüüd stuudiosse jõudnud Tiina Jõgeda, kes on Ekspressi õnne valemi rubriigi kolumnist, psühholoogiline nõustaja, õppejõud ja kindlasti midagi veel. Tere, Tiina. Tere. Tiina, et sa ise oled lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal. Milline tudeng, saidid, kas sa pigem tegid tööd alati õigel ajal ära või sa olid selline kella, alati oli mingeid asja järgi teha. Ma olin laiski paha tudeng, kellest ma mitte mingil juhul ei soovita eeskuju võtta aga ma kardan, et kui ma oleksin ka praegu tudeng, siis ma ei teeks midagi teistmoodi. Ma, see on lihtsalt mu loomuses, et kui sa, kui sa küsid, kas ma tegin tööd õiges õigel ajal ja siis muidugi mitte. Aga tol ajal ma veel ei teadnud, et inimkond jagunebki kaheks, et ühed, kes on võimelised tegema töid õigeks ajaks ja teised, kes lükkavad sellele viimasele minutile. Et see on mingis mõttes paratamatus, et inimesed lihtsalt on sellised. Ja siis on veel kahte tüüpi inimesi, ühed, kes laterdavad inimesi ja teised, kes laseb. Ja, ja siis on veel inimesed, kes lähevad punase tulega üle tee, kes ei lähe ja väga palju saab jagada inimesi. Kas sul on mingeid, eriti eredaid või tähelepanuväärseid mälestusi enda ülikooli aastatega seoses? Muidugi on ma minu ülikooliaastad, olid, ma arvan, et minu kujunemisteel üldse kõige olulisemad minu meelest inimestel on nagu igal inimesel on mingi periood elust, mis, mis osutub talle nagu tähtsaks murranguliseks. Mõnel langeb see keskkooliaeda aega, mõnel langeb see võib-olla pensioniikka, minul langes ülikooliaega, aga ma ei saaks öelda, et Mul oli ülikoolis esmatähtis õppimine loengutel käimine. Et see, mis muutis ülikooliaastad minu jaoks tähtsaks, oli oli kogu see esiteks sõbrad, kes, kelle me sealt leidsin. Ja kõik need tegevused, mis ma tegin väljaspool õppetööd ja loenguid. Aga õppida oli ka muidugi tore, sest ma õppisin ikkagi seda asja, mida ma päriselt ka tahtsin õppida. Sa tahtsid päriselt õppida eesti keelt ja kirjandust, aga ometi sattusid psühholoogiliseks nõustajaks, et kuidas see juhtus. Jaamas noh, tegelikult sai minust ajakirjanik pärast ülikooli, mis on suhteliselt loogiline üleminek, sest õppisimegi ajakirjanikega koos, et, et seal noh, ajakirjanikud, ajakirjandustudengid, ma ei tea, kuidas tänapäeval, aga tollal nad nimetasid ennast ka filoloogid, eks. Ja kui ma olin mingid aastad töötanud ajakirjanikuna, siis ma tundsin, et midagi peaks nagu veel maailmas teada saada süstemaatiliselt. Ja siis ma läksin õppima psühholoogiat teise kõrgharidusena ja, ja nii see kõik läks ja praeguseks ma olen siis ühendanud kaks eriala, et nii ajakirjanduse kui psühholoogia. Liigume nüüd kooli teemadel edasi siiski kooliteemadele, aga natuke teises võtmes, et räägime stressist. Et kuidas on Eesti üliõpilastel ja õpilastel stressiga, et mis sellest psühholoogide sfääris räägitakse? Ma arvan, et Eesti üliõpilastel on stressiga sama hästi kui igal pool mujal maailmas, sest et tudengiaastad Te siis inimene on sellises sellises perioodis ja tal on sedavõrd energiat, et ta jaksabki hästi palju teha. Et see, et inimene üheaegselt õpib, käib tööl, võib olla perekonna armub, et tal on ka palju-palju ütleme, eraelusfääris tegemist, et see, see kõik on loomulik, et et selles vanuses minu meelest inimene peabki kõike korraga tegema, et ei maksaks nagu väga lasterdadelt. Et nüüd ma ainult õpin ja ma jätan kõrvale oma oma Frendid nii Boy kui Köl Frendid, et, et sellega ma tegelen pärast, et, et see nagu ei ole minu meelest väga tore mõte. Et peabki tegema hästi-hästi palju asju, mis toob kaasa stressi. See kõlab nagu stress oleks midagi head. Ja stress ongi hea, sest et ükski normaalne inimene ei saa elada ilma stressita, et ilma stressita inimene elab võib-olla psühhiaatriakliinikus, kui ta on tablette täis topitud, aga stress on inimese loomulik koostisosa teatud määrani. Ja kui see läheb sellest teatud määrast ülevat, siis on probleem, et küsimus ongi selles, kuidas balansseerida sellel piiril, et, et olla kogu aeg nagu kerge pinge all, mis on väga viljakas ja et kogu aeg on, on põnev ja huvitav ja et kogu aeg on mingisugune huvi või ambitsioon midagi midagi ära teha, et mitte lihtsalt oma elu maha magada. Et see kõik on, need on stressiilmingud. Teatud määral on stress küll kasulik, kuid tööinspektsiooni poolt tellitud uuringu kohaselt on Eesti inimeste stressinäitajad oluliselt halvemad kui näiteks Lääne-Euroopa riikides. Et kuidas saaks seda probleemi parandada või kas seda üldse on vaja parandada? Jah, vot see on hea küsimus, kas peab parandama? No muidugi see ülemäärane stress ja läbipõlemine, need on ohuks. Aga, aga nüüd tahta, et meie elu olekski selline hästi hästi soe, pehme niukene kulgemine, flow ilma ilma igasuguste ponnistusteta, ilma igasuguste ambitsioonid, et ma ei usu, et me seda plaani eesmärgiks seadma, aga et ära hoida, ütleme, vanematel inimestel läbipõlemist tööl ja et hoida ja ka tudengitel läbipõlemist, siis siis peab inimene lihtsalt oskama ennast reguleerida ja iseendale aru anda, et mida ja kui palju ta teeb ja kuskilt sisse õppida, järele andma. Mina olen kuulnud sellist ütlust, et kui inimene elab liiga palju tulevikus, siis on tal ärevushäire. Kui ta elab liiga palju minevikus, siis on tal depressioon. Et kas te olete nõus sellega ja kuidas õppida olema hetkes. Võiks vist küll nõus olla, jah, sest et ikka kõik suuremad psühholoogid tänapäeva õpetavad seda seda budistliku elutarkust, ela hetkes ja olen siin ja praegu ja ja, ja ole kohal, et ma arvan, et see on viljakas olemise viis samas noh, normaalse mäluga inimene mäletab oma minevikku, ta peab seda ja läbi töötama, peab analüüsima, mis tal minevikus toimus leidma üles need vead, et mitte neid korrata, eks ole. Mälu ära ei võta. Küsimus on selles, et kui inimene hakkab nagu liiga palju minevikusündmusi ketrama, et siis tal kaob nagu järg käest ära ja teine asi on see, et noh, mis, mis selle tuleviku pärast ikka muretseda, et me keegi ei tea, mis lähed siit raadiomajast välja ja kukub telliskivi pähe ja ongi muretsemist jälle. Psühholoogilised probleemid on väga isiklikud asjad ja eestlased teatavasti on suhteliselt kinnised inimesed, kui palju eesti inimesed pöörduvad selliste asjadega üldse psühholoogilise nõustaja poole ja kui palju nad sellistest asjadest räägivad? Pöörduvad üha rohkem, et kui ma alustasin psühholoogilise nõustajana ütleme rohkem kui 10 aastat tagasi, niuke kõvasti rohkem kui 10 aastat tagasi, et siis oli, oli neid pöördujaid, et vähem aga, ja ka võimalusi psühholoogilist nõu saada oli vähem, et praeguseks me näeme, et, et on, sellest räägitakse väga palju, sellest tehakse isegi teatrietendusi, eks ju, et tegid noored hiljuti depressioonist väga hea etenduse, mis hõlmas siis nii linnateatrit kui draamateatrit varesele valu. Et see, see on nüüd muutunud nagu mainstreami teemaks tol ajal või ütleme, et 15 aastat ja rohkem tagasi sellest ei räägi, et inimesed ei saanud abi. Ja praegu me näeme seda, et noored inimesed peavad abi küsimist täiesti enesestmõistetavaks. Vanemad inimesed leiavad selle tee psühholoogi juurde ikkagi üsna raskesti, aga küll nad leiavad, kui neil vaja on. Aga mis need asjad on, millega noored puntras on, millega nad tavaliselt pöörduvad, et abi saada? Teismelistel noortel on ühed probleemid. Rääkida nüüd päris rasketest juhtudest, siis on ütleme, mingisugused enesevigastused, niuksed ikka ikkagi rasked häired, depressioon, aga neid ma loeksin ikkagi kliinilisteks juhtumiteks, et üks asi on see, et kui inimene vajab psühhiaatrilist abi, ta võib ka alustada psühholoogist ja enamasti nad alustavadki ja siis suunatakse nüüd edasi juba psühhiaatri juurde, kes on siis arst, tihtipeale inimesed ei saa aru, et mis vahe on psühholoogil ja psühhiaatril. Et psühhiaater on arst, arsti väljaõppega, kes kirjutab tablette, paneb haiglasse, et see on nagu kõige lihtsam viis. Aga psühholoog on siis see, kes, kes kuulab, arutab ja analüüsib, et psühholoog tablette ei kirjuta noortel ja siis juba natuke vanematel noortel ehk ülikooliaegsetel noortel on, on tõesti juba on probleemid, et sellega, kuidas, kuidas toime tulla töökoormusega töökoormus siis tähendab kõiki neid komponente, et et tõesti, et inimestel raha teenida, on vaja samal ajal eksamid ära teha, et et see ei ole lihtne, aga see ei peagi lihtne olema. Aga lõpetame, võib olla sellise natuke filosoofilisema küsimusega, et mis see õnne valem. Siis on jah, seda küsimust ma kartsin, seda küsitakse mu käest hästi palju, mul ei ole seda kunagi nii mõelnud, et mina tean õnne valemit, et ma mõtlesin, et ma teen nalja, kui ma panen oma psühholoogia kolumni rubriigi nimeks õnne valem. Et selgub, et ma olengi pidanud kogu aeg sellele küsimusele vastama. Ma siinkohal ma jätkaks sama stressiteemaga, et kui stressireaktsioonid on võitle või põgene, mida, mida tudengid hästi teavad, eks ju, et sa kas lükkad oma töö tegemise edasi ja põgened sel hetkel või siis asud võitlusse viimasel hetkel. Töö ja õppejõuga, aga on veel kaks stressitehnikat, et need on suhtleja sõbruna. Et tasub ka neid meeles pidada ja tegelikult niuksed positiivsed ja pehmed, et nendega võib saada jälle selle stressi ilusti tasakaalus. Selge, eks me võtame, sest neid soovitusi kuulda, aitäh tulemast, Tiina aitäh. Kallis kuulaja, Me oleme lõpetamas oma selle aasta viimast tudengi 40 viite ja me väga täname teid, kes te olete meid selle nädala jooksul kuulanud ja loodame, et kuulata ka järgmisel aastal. Tahaks veel kiiresti meelde ja kõigile, mis toimub, täna on supertudengikonkurss, siis loomulikult reede õhtul saab kõvasti pidu panna, suhkru palju son passi õhtu Hollywoodis, kändiš Pea veenus, klavisanud keltid Blaisades. Homme nagu räägitud, on kelmi tudengeid, saate võtta sealt kaaslase ja minna otse tudengipäevade lõpupeole, kus on superesinejad, Superdiitšeid? Super pidu on tulemas, aitäh kuulamast. Nüüd kuuleme veel muusikat. San õnne valem, aitäh.