Tere eetris anportaal looga kommentaari esitab Kristjan Port. Personaalarvutite võidukäigu alguse kiiresti arenevale uueneval ajastul leidis enamustel lauaarvutite korpustel nuppu nimega turba. Menerite kasutajasõbralikkuse grammatikareeglite järgi peab siis sümbol vastama sisule ja turbonupuvajutus peaks muutma arvuti kiiremaks. Noh, esialgu võib jätta nähtuse tähelepanuta ehmates väidet, miks ka mitte, miks ka mitte, lisad arvutil aeg-ajalt kiirust nagu autole. Jättes aga kaasaegset akutoodete ökonoomitavat seadmed kõrvale, siis lauaarvuti ei ole liiklusega arvestav muutuva kiirusega liikur vaid robot, masin, mis töötab alati võimete piiril. USA majandusteadlane kirjeldas olukorda umbes nii. Arvuti on uskumatult kiire, täpne ja rumal inimene, uskumatult aeglane, ebatäpne ja geniaalne ning nende kahe paarimineku tulemus. On arvutamatu, miks peaks siis keegi omama igapäevaselt aeglaste arvutit ja vaid mõnikord seda siis nupuvajutusega tagant piitsutama? Tegelikult oligi vastupidine. Arvuti töötlesid alati maksimaalse kiirusega ja turbonupuvajutusega. Muutis need hoopiski aeglasemaks. Hea disainer nii ei teeks või siis kirjutaks nupule midagi muud. Nähtuse enda põhjuseks polnud tärkav arvutiajastu sünnitatud uued rahvatarkused, nagu näiteks tänaseni ajakohane ütles, et ära mitte kunagi reede arvutil, et sul on kiire. Aeglustava nupuga poleks seni kaela nagunii ära. Petnud, sest masinad juhinduvad hoopiski mördi seadustest. Põhjus oli hoopiski arvutimängudes, mis kippusid arvutikiiruse kasvades muutuma inimestele liiga kiireteks. Ja tagasivaates paistab tobedana ju kui hirmkalli hinnaga kiire protsessori hankinu muudab arvuti aeglasemaks ja odavamaks sest mängu kiirust võinuks kontrollida tarkvara abil. Ometi leidis arvuti korpustelt vastava nupu pea paarkümmend aastat. Lukku jäänud episood. Tuletasime meelde tänu FBI juhi James kruumi äsja sele avaldusele mille järgi Üheks mõistlikuks sammuks, mida inimesed peaksid tegema, oleks katta arvutiekraani servas olev kaamera mõne läbipaistmatu kleepsuga. Sisuliselt on kaamera arvuti kahjulik osa ja see on targem siis kinni katta. Perelülitamine võita, sest seda teeb tarkvara. Eksisteerib aga hulganisti tarkvaralisi lahendusi, mis lülitavad omaniku teadmata, kaamera aga panin sisse ja registreerivad siis läheduses toimuva kusagil internetihämaruses asuvale andmekandjale. Sülearvuti kaamerasilmast on kujunemas ega suurema ohu allikas, kui sellest saadav kasu. Hoiatus olen uus, sest sama teemat on aastaid erinevate arvutikasutajate poolt elus hoitud välja arvatud siis kasutajate põhimass. Kindlasti on keegi märganud, et ka näiteks meie presidendi arvutil on kaamerasilma olnud kleepsu juba aastaid ja sama võib märgata paljude vastutavate liiklejaid. Nice puhul seda siis nii Eestis kui ka mujal maailmas. Etti ai juhi arvates on nüüd käes aeg, et samadeks kõik arvutikasutajad. Kõmin hoiatuse põnevaks tahuks pidada see ikka, et suured tõenäosusega on erinevate riikide julgeolekuteenistused kasutanud kaamerasilma oma kodanike vastu suunatud varjatud jälitustegevuse huvides asjaolu, millele viitas ka Edward Snowden. Taolist kommet arvestades võiks ju julgeolekutöötaja soovitada hoopiski kaamerasilma igapäevast puhastamist. Telegansama kõmin tuntud tugevate isikuvabaduse piire testivate seisukohtade poolest kevadisel vastasseisule Apple'iga näiteks nõudis ta telefonivalmistaja loks julgeolekule juurdepääsu. Kõikidesse telefonidesse kuid ilmselt on kuritegevuse trende tundvale eksperdile olukorrast piisav ülevaade ja inimeste eraelu ning kindlasti ka töist tegevust piilub niivõrd palju. Kutsumata külalisi, et summaarne risk ületab riigipoolse valitsemise eelist ja aeg on teha avalikku häiret. Seega on ajalugu teatud maalnet kordumas. Ostuhetkel vajalik talitluslik hüve nagu kiire protsessor või videokõneks sobilik. Kaamera on kasulikum kasutaja huvides hoopiski välja lülitada.