Plaani põgenik. Plaani põgenik. Tere, head kuulajad, tänane paadipõgenikust saare on seotud tihedalt ühe Eesti raadiokanaliga, nimelt raadio neljaga kes tähistab oma sünnipäeva ja seetõttu on tänane plaadi põgenik, Raadio neli toimetaja Ivan Makarov, tere tulemast. Tere tulemast. Raadio neli on teadupärast ju Eesti raadio venekeelne programm ja võib-olla siin alguses sissejuhatuseks räägikski natuke sellest Kuulsast terminist. Integratsioon. Sina oled integreerunud igal juhul väga hästi, hoolimata sinu üdini venepärasest nimest räägid sa täiesti puhast eesti keelt, kas sul oli mingeid probleeme selle keele õppimisega kunagi või? Või tuli see täiesti loomulikult kõik? Ma ei tea, kuivõrd on integreerunud Eesti ühiskonda, aga ma olen sündinud siin ja juba mitmes põlvkond siin elab ja ma valdasin eesti keelt algusest peale. Ja kui nüüd vaadata kõrvalt neid inimesi, kes ei ole seda vallanud algusest peale, kas sulle tundub, et see on väga raske omandamine? Eesti keel on raske, keel, mul naine eestlanna ja ma vahel küsin tema käest, kuidas oleks õigem ja tema ütleb üks esitad, selliseid küsimusi ma ei oska vastata. Päris tihti on nii, see ei ole kerge, keel on väga ilus keel, ta musikaalne keel on väga raske keel. Aga sellegipoolest on näha, et väga paljud meie tuntud sportlased näiteks on sellega täiesti hakkama saanud, siin jalgpallurid räägivad täiesti sujuvalt eesti keelt juba ja see on ju ka üks integratsioonimärk, kui Eesti koondises mängivad nii vene kui eesti rahvusest mehed, aga saavad teineteisest aru. Ja see on suurepärane ja ma olen ise kuulnud, kuidas poisid räägivad, aga sa saad isegi aru, et ega neid ei võetaks tööle ei vikerraadiosse, raadioga ega kuhugi mujale. See kuidas öelda foneetiline, see hääldamise tase ei saa vist mitte kunagi selliseks, et saaks näiteks seesama kuulus jalgpallur esineda saates nagu saatejuht. Jah, aga no talongi teine töö, mille eest võib-olla makstakse isegi rohkem. Aga miks ta ei võiks elukutset vahetada, näiteks mina vahetaksin ka elukutset, kui oleks mingi väga huvitav väljakutse, mitte selline, mida mulle vahel pakutakse, osa oskaksid palli väravasse lüüa. Kindlasti, aga ma oskan seda saadet spordi spordiga ka siis sina peal või? No ma olen olnud kunagi päris kõva suusataja, olen Tartu maratone sõitnud, mis ajaga ja ma ei mäleta. Aga ühel korral ma katkestasin isegi pingutasin üle, aga seal ei käi, kus võistlus ees lähevad massiliselt need kuulsamad suusatajad ja proovisa nende selja tagant välja pugeda ettepoole ei saa. Üks küsimus veel enne, kui läheme sinu muusikavaliku juurde. Raadio neli on siis Eesti raadio venekeelne programm, aga tihtipeale on siin ajakirjanduses läbi käinud väiteid, et ükskõik kui võrdne üritame Eesti Raadio ja Eesti televisioon, siis noh, ütleme seda ringkonda, kes eesti keelt ei valda ja räägivad ainult vene keeles. Üritame neid meie kanalitele meelitada, et tegelikult nad ikkagi vaatavad rohkem vene televisiooni ja kuulavad, ma ei tea radi oma jakki või midagi. No vot, see on suur faktiline viga on ja nad ei vaata peaaegu üldse venekeelseid saateid Eesti Televisioonis. Aga nad valdavad, kuulavad raadio, nalja ja teisi Eestis tegutsevaid venekeelseid raadiojaamu. See on paradoksaalne, nad vaatavad Venemaa televisiooni ja kuulavad Eesti raadiojaamu. No see on ainult tunnustuseks teile ja millega te olete selle saavutanud kuidas, kuidas see tiim teil seal on, üldsegi, kui sa paari sõnaga võiks öelda, palju, palju seal rahvast on ja ja noh kuna täna ikkagi sünnipäev on, siis räägime võib-olla raadio, neljas natukene veel. Raadio neli, see on päris hea diil, meil on igasuguseid inimesi ja erinevad. Juurtega näiteks ma mõtlen eetilises mõttes, on juut, on armeenlasi, on isegi venelasi tatarlasi, eestlasi on muide ka meie koosseisus ja kõik me moodustame terviku. No see on väga ilusasti öeldud, eks ju, aga tegelikult nii ongi. Tööd on niivõrd palju. Ja ta on niivõrd komplitseeritud, sest asi on selles, et meil on olemas internetifoorumid, meil oma telefonid ja meie kuulajaskond on erinev, meil on nii Venemaa kodanike, meil on Eesti kodanike, meil on kodakondsuseta kuulajaid ja igaüks arvab, et see, mis on öeldud eetris, käitub tema pihta. Ja vastavalt sellele on ta rõõmus või on ta näiteks vihane, kõik see kajastub ja meil on niivõrd palju tööd ja lodeerimist ka, et mitte hea näoga kurja teha, näiteks vene keeles on väga hea vanasõna. Turakad vuma, lits, Ansipi lobruši pead kui lolli ja kui panna loll inimene jumalat palvetama, siis ta lööb lihtsalt oma pea lõhki ja nii et mitte seda juhtuks. Töötame hommikust õhtuni, koormused on suured, saated on palju, inimesi on suhteliselt vähe ja sellepärast ei olegi aega tegeleda, intrigeerida päris ühtne tervik, praegu on meil no jõudu tööle. Ja loodetavasti sinu tänane osalemine paadipõgeniku saates Ivan Makarov ei ole mitte töö, vaid see on rohkem selline meeldiv kohustus oma plaadikoguste kuulajatele pakkuda üht-teist paremat. Ja ma ütlen, et see on sinu töö, aga mina olen külaline, seda ma olen üliharva. Hakkame siis otsast pihta. Mis on sinu esimene valik? Esimene valik oleks naer, Jaak Joala ja Toivo Kurmeti lugu. Väike põhjendus, ka. Põhjendus lihtne, ma ise olen Tartust pärit, ma sündisin seal ja tegelikult minu hinge kodun Elva kandis siis kui ma olin päris pisike poiss, ma ei ole selle põlvkonna inimene, ma natuke noorem kui joola. Aga ma olin millegipärast selle laulu mõju all. Meeletult. Hommikune järv, udu üle vee ja sealt see tulebki. Ma olen neid kohti näinud korduvalt unes. Sinna tagasiteed ei ole. Ja alati selle viisi saatel või peaaegu alati. Toivo Kurmeti kohta on ju ka liikunud palju legende ja noh, ta on ise ka nii ühe kui teisega hakkama saanud, kahjuks nüüd meie hulgast juba lahkunud. Aga on öeldud, et tema on võib-olla üldse üks Eesti läbi aegade parimaid laulukirjutajaid olnud. Vähemalt see on üks parimaid lugusid üldse, mis kõlas kunagi eetris ja esimest korda elus, ma kuulsin seda vikerraadio eetrist. Kuulame siis nüüd veel kord. Katsun käega võitma, seda. Ühe ühe leida kas. Kas päikse kaisus vanad pastori suveplaanid laual? Einasto Nõmme, kas päikse kaisus olla? Sega esin Kastoni suvekloun, õige. Ümber põle. Hüper põle sügistuv lühwerblale sügis. Vaatan, et tänane paadipõgenik Ivan Makarov on teiseks plaadiks valinud Vanilla Ninja, mis on ju väga kuum nimi. Hiljuti kaks tütarlast olid isegi Urmas Oti saates, kuhu igaüks ei pääse. Ma esimest korda võib-olla selle aasta jooksul tulin tööpäeval koju kella kaheksaks, sellepärast mul kodunt helistati ja öeldi, et täna esineb Vanilla Ninja Urmas Oti saates ja ma jätsin kõik sinnapaika, sõitsin koju kella kaheksaks, see on üllatav ja ma teadsin, et väga soodsa vuljak väga-väga alguses, isegi meie lugupeetud ja väga kuulus kolleeg Urmas Ott oli üleolek. Küsisin, kuidas teil seal oli, ta ajas nimed segamini, ütles, kumb on kumb, küsis ta, eksju, no tegelikult sa tead ise, kui sa oled professionaal, siis ta tead, kes istub vasakul, kes istub paremal. Nimed on selged, aga noh, selles Olipoosi, no las ta olla. Aga ta sulas umbes viie minutiga. Need staar tüdrukut olid niivõrd siirad, sellised silmanud Lenna, kuurmaad ja muidugi ka Tra põlu all meie kolleegilt, kes teeb ka telesaateid teisel tüdrukul direte Järvisel. Nad rääkisid väga intelligentset juttu, nad ei olnud üleolevat teiste esinejate suhtes, nad rääkisid väga inimlikku juttu ja peab ütlema, et nende plaadi peal 16-st loos ma mõtlen praegu Kralisesoftzarnessi. Mina pean väga õnnestunuks viitteist, lugu. Aa, võibolla enne kui seda lugu kuulame, paari sõnaga ütled, milline on sinu suhe Eurovisiooni üldse, tähendab Vanilla Nietzsche, nüüd meil on siis nagu Eestil kaks esindust Väljase, eks esindab Eestit ja teenis Šveitsi. Et kui tähelepanelikult sina üldse seda kogu Eurovisiooni möllu jälgid või oled suht ükskõikne. Ma jälgin väga tähelepanelikult ja. Mulle läheb korda kõik, mis seal toimub. Mulle neile head muusikat, ka seal on valdavalt head muusikat sellised arvamused, et see on umbes noh, koduperenaiste mingi võistlus, nagu väidavad meie Venemaa kolleegid, iga kord, kui pähe saavad, eks ju, või siis meie paljude foorumite külastajate arvamused, et see on kõik jama, see ei ole muusikas mingi sült. Ei iga teine lugu nagu prillikivi, iga teine lugu on meistriteos, professionaalid lihvivad, valivad ja lõpptulemus on alati hea maitse poolest, võib-olla mõnele ei meeldi, aga kõik on tehtud väga hästi. Kui sa tõid siin näite Vene kolleegidest, siis ma usun, et alla Pugatšoval oli sellest küll väga suur šokk, sest ta läks välja noh, nii-öelda kindla võitjana. Ja siis ma ei mäletagi, kuhu ta jäi. Viieteistkümnendad kui ma ei eksi, aga Filipp Kirkorov läks veel hullemini peaaegu nagu Silvi Vraidi. No vot, nii et ettearvamatud on need teed ja eks siis näeb, kuidas Vanilla Ninja all läheb, aga kuulame nüüd seda, palun. Ja Vanilla Ninja kõige tugevam külg on vallad. See oli Vanilla Ninja, kellele soovime kõike head, aga vaatame Kusjuures ma olen uhke, ma elan Eestis ka tänu sellele, et meil on Vanilla Ninja sellist supertaset Eesti levimuusika kui kasutada sinu isa leiutatud sõna levimuusikat, sellist rahvusvahelist tunnustust veel ei olnud. Võit eurovisioonil väga hea, aga see oli üks lugu korraks, aga siin on terve bänd, mitu plaati, suured Euroopa alad. Respekt. See on kõva sõna aga nüüd vaatan järgmist plaati, mille sa oled kätte võtnud ja sind tuleb tsiteerida kolleeg Jansa Elgulat, kes on öelnud, et vist ei möödu ühtegi plaadi, põgeniku saadet, kus ei mängita ühte biitlite lugu ja ka Ivan Makarov on võtnud biitlid kaasa. See on ikka selline noh, alusTubi kogu kaasaegsele popmuusikale, et sellest ei pääse üle ega ümber või. Ma ei tea, kas ta päris alustugi on, sest enne biitleid oli ka üht koma teist äradest alustugi võib-olla on pluus ilmselt ja ikkagi pluus oli kõige alus, aga peab ütlema, et ma olen natukene noorem kui biitlite põlvkond jällegi, aga mulle õudsalt meeldis biitlite lugu. Ja see lugu kunagi ilmus plaadi peal SD plaat. Ta ei olnud suur vinüülplaat, ta ei olnud pisike singel vinüülplaat, et oli selline keskmise läbimõõduga 33,3. Kordada keerles minutist ja seal peal oli mingi kombinatsioon, ei olnud 45. ja ei, see ei olnud, see oli 33 ja seal peal oli selline programm nagu Kaldnikalida skoop ja võib olla Rubuski volium kas seitsmes või viies, ma ei mäleta, seal olid kuulsad lääne lood, kuulsad võib-olla läänlaste jaoks, mina ei teadnud nendest midagi. Väga head lood. Ja seal oli ka biitlite lugu ja Nende lugude vahel nad olid kõik sulatatud, ühte tervikusse mängiti mingisugused palu klaveril väga naljakaid ja siis äkki tuli ta öömest oli, aga ma ei mäleta sõnuma, siiamaani ei saa aru, millest nad laulavad alguses arstid, koalitsioon biitlitel oli natuke. No alguse asi. Aga see lummab siiamaani. Enne äsja kuuldud biitlite pala tsiteeris Ivan Makarov seda laulu täiesti äratuntavalt ja ma tean, et sa oled juba laulnud ja laulutekste kirjutanud väga palju. Et sind võib ikka liigitada, kuidas siis selliseks poolprofessionaalseks muusikuks või päris proff. Ega vist nüüd? Tegelikult pult, võib-olla sa mäletad, kuidas Tallinna Kalev võitis ja temast sai viimane Nõukogude Liidu Nõukogude Liidu meister ja aga mina olen viimane eesti muusik, kes on nagu üllitanud plaate Üleliidulise tiraažiga. Saate viimane muusika Eestis. See võiks siis olla mingi aasta 89 või midagi? Kusagil nii, just just just just just kaks plaati ilmus kaks suurt plaati, kolmas ilmunud, sest mulle öeldi, ta oli juba vastu võetud ja kinnitatud ja ümbriski juba tehtud, aga siis öeldi, et kahju küll, aga noh, teil on nüüd oma riik. Tehke ise ansambel, see oli siis siis ma tegin koostööd, Igor Karsnek iga on minu hea sõber ja Igor, Karsnek ja Tiit Aunaste ja selline super kitarrist, nagu seda on. Ma loodan ka praegu. Ivar Liinat elab kusagil Rootsis, selline valge peaga hiiglane, ansamblist vanem õde, reiting viikingi just. Ja on sul järsku sellest ajast ka mingi näide pakkuda. Sellest ajast võib-olla ma ei pakukski, see oli art rock sole proge ja seda oleks meie kuulajatel natuke raske ladestuvad kuulajate maksab kunagi alahinnata melon plaadi põgereima ala hindajana erinevat muusikat ja maa-ala hind on hetkel ennast, sest see oli tõesti lauldud röökima häälega väga kõrges registris. Võib-olla, milleks ehmatada, aga no üks viimastest lugudest, mis ma olen teinud mõned aastad tagasi, see on juba kummardus, Jodossenile rahunenud ja, ja, ja kusjuures selle laulu muusika on kirjutanud Leonidas suriiski. Üks väga hea vene laulja, siit Tallinnast, aga sõnad minu omad. Ja kummardus läheb siis ka tšõudesse, nagu ma aru saan. Kõigepealt kuulame. Sellel äsja kuuldud projektil on ju üks väga huvitav nimi ka veel selline ajalooline. Kas see on nüüd ka, on see sinu lemmikraamat või või kust see on tulnud? Kas muidu tuleb olnud, on ta raamatust, eks ju. Aga samas raamat on ikka väga hea. Kuigi ma lapsepõlves Scotti lugesin vähem natuke kui teisi. Neymar, Cooper, mandrid, Wern ja paljud teised romantikud, oled suur raamatuhuviline siis ka peale muusika veel väga suur. Mis, mis seal viimane raamat, mida sa oled lugenud. Viimane raamat. Nii et on selliseid raamatuid ka midagi, kogu aeg on mul endal samuti, näiteks, ega Schweigi võtad vahel pihku jälle ja, ja on sellised niukesed. Peaasi, et meil seal Tartus oli ikka mitu tonni raamatuid, aga see oli seitsmekümnendatel kuuekümnendatel aastatel, siis kui nad olid suhteliselt odavad, eks ole. Aga neid ei olnud ka saada, muide, tuli tellida ja ega ei olnud niisama, et läksid poodi ja ostsid sisse. Sest minu isa näiteks siiamaani töötab. Ta on 82 aastane professor Mihhail Makarov, ta elab Peterburis, ta siiamaani töötab täiskohaga. Peab loenguid, tema poolt on kõik eksamit filosoofiateaduskonnas. Need perekonnad, traditsioon majas on väga palju raamatuid ja mittedetektiive. Kui juba isast sai räägitud sisemast ka. Ema, mul on esimene eesti filosoofia naisdoktor. Ja ta siiamaani on ka tegelikult hiljuti sai 80 aastaseks, pidasime väikest juubelit. Nii et igati intelligentne perekond, nagu ka Ivan Makarov, meie tänane plaadi põgenik No vanemate igatahes igatahes. Okei, ma saan tagasihoidlikkusest loomulikult aru, aga nüüd vahepeal läks jutt raamatute peale tulemusest tagasi muusika juurde ja järgmine plaat, mille sa omale näppu võtad Ma olen mitte ainult suur inglise proge-rocki pooldaja, vaid ma olen Rakotik rocki pooldaja, mulle väga meeldivad soome ansamblid. Soome on samuti, ütleme nii, et kui Rootsi on sellise Kerblasemakaality kallakuga Ma ei tea, igasuguste diseid ja uued, no Rootsi on üks juhtivamaid riike maailmas popmuusika vallas, siis soomlased oma kargusega, nemad teevad super roki, no näiteks kas või esiRonan ja stratovaarius ja Hinn apokalüpsis ikka ja kõik, aga noh, kuna kõik ei saa kasutada, siis ma pakuksin naid vussi. Aga soomlased, ma kardan vist mitte kunagi ei iial ei või ta Eurovisiooni, sellepärast et neil ongi natuke selline põhjamaine, karge see suundumus. Ja neil oli võimalus, mõned aastad tagasi oli see võib-olla viis aastat tagasi, ma spetsiaalselt vaatasin seda Soome televisiooni, kuulasin kõiki neid pulkasid ja mida nad pakkusid sinna Eurovisiooni ja kütus sama nagu kunagi Eestis oli, et kas Vanilla Ninja rist võitis publikuhääletuse ja pidi sõitma eurovisioonile, ka komisjon otsustas, ei, sõidab mingi ansamblit, koer, solist. Piinlik, aga see oli nii ja samamoodi oli naid ussina. Ta oli võitnud väga suure ülekaaluga Soomet televaatajate hääletuse aga tema asemel saadeti mingi polka mees. Naid vuss jäi teiseks, kuna. Ikka on ikka, kägistajad on kägistajad, võrreldes sellega see Glavlitia vanasti N liidus kõik need kunstinõukogud meloodias, kus ma olen ka käinud siin kõik lapsemäng, kaasaegne kaasaegne FM raadiojaam oma formaadiga oma ülbete otsustajatega. Nad on hullemad kui partei keskkomitee ideoloogiasekretär. No see oli kõva sõna, aga teeme siis nüüd vähemalt nii palju asja tasa, et mängime naist, kes oleks olnud sinu arvates potentsiaalne Eurovisiooni võitja. Te kuulate saadet, plaadi põgenik ja stuudios on Jaak Ojakääru külaliseks Ivan Makarov. Hea kolleeg, raadio neljast, kes peab oma sünnipäeva ja tema muusikavalikut. Raadiojaam peab sünnipäeva tolleegi pea. Seda küll kolleegi sünnipäeva millalt oktoobrist oktoobri keskpaiku, nii et tähtkuju on järelikult. Ma ei tea. Sina ei, üldiselt ei usu nendesse asjadesse, ei usu, ausalt öeldes mina ka mitte, kuigi ma tean, et ma olen vähk ja ma olen selline aeglast tüüpi küll väidetavalt vähid pidid olema sellised, kuigi ma tean ka mõnda vähki, kes on hoopis teistsugune, nii et selles mõttes ei maksa seda ikka puhta kullana võtta. Aga mis me nüüd siin tähtkujudest lobiseme, kui on palju head muusikat kuulata veel sinu plaadikogust. Ja mis on järgmine? Järgmine lugu on Urmas Alendri sulest. Selle loo nimetama portree. Ja mille poolest see lugu köidab mu tähelepanu, esiteks ta on täiesti tundmatu lugu. Teiseks see laul oli minu juuresolekul salvestatud järve tänava korteris, kus Urmas üüris endale elamist. Ja selles loos on olla aktuaalsus, nagu paljudes teisteski Urmase lugudes. Nagu aimas ette midagi, no aimas ta. Ma ilmselt halduspeale, sest ta oli selline fataalne inimene, mina kui vahel loen igasugust mälestusi või kuule, mida räägitakse temast. Pean ütlema, et jälle pooltõde. Et kui keegi räägib tõtt, et siis see on Igor Karsnek, nagu ta on intelligentne inimene ka seda magusat juttu ja sõbrustamist inimesega, keda enam ei ole, seda võiks vähem olla, sest ma väga hästi mäletan, kui palju haiget tal oli tehtud, kirjutatud tema jaoks lugusid üle tema hääleulatuse ja siis öeldi, proovis, näe, sa ei saa maha, sa ei saa hakkama. Sa oled halb laulja, seda kõike oli ja noaga sellest ei tasu rääkida enam. Ei, ma saan täiesti aru, sest, et head sõpra meelde tuletada, loomulikult. Aga ma arvan, et ärme siis rohkem räägime, vaid kuulame muusikat. See oli siis Urmas Alender ja kahtlemata tema nimega seostub kogu aeg ikka ka see Estonia hukk. Aga mis sinna parata, sellest on nüüd juba üle 10 aasta möödas. Ja uut muusikat tuleb ikka peale. Kas sinu arvates Ivan Makarov tuleb piisavalt palju head uut muusikat peale või, või ikka lähed ajas tagasi, kui sa hakkad neid oma lemmiklugusid otsima? Asi on selles, et isegi Venemaal tehakse ka head muusikat, aga see meieni ei jõua. Sest kui sa ei ole kinni maksnud kõik need raadiojaamade Tiitseid ja omanikud, kui sa ei ole maksnud sadu tuhandeid dollareid ja näiteks telejaamadele siis sind ei ole olemas, samamoodi ka plaatidega siia Eestisse tuleb väga palju halbu plaate Venemaalt ja sama ärkan ka eesti muusikaga. Aga mitte kõik hea muusika, mida tehakse Eestis, ei jõua eetrisse. Ei tea sellest mitte midagi. Aga see on olemas, kuulame tihtipeale üht ja samaaegselt. Te, olete värdjad ja selliseid asju ja väga lugupeetud ansambleid, no ma ei taha solvata kuulajaid, kui meeldib, siis las ta olla, eks ju, kuldset triot näiteks kuulavad inimesed ja selliseid inimesi on palju. Ja ma sain vihjest aru. Tehakse väga head muusikat, noored teevad head muusikat, eriti noored teevad head muusikat, näiteks Kerli Kõiv teeb suurepärast muusikat, see minu diplomand said. See on ju üks parimatest lugudest üldse sel sajandil, mis Eestis tehtud ja võib-olla laiemas ulatuses. Aga mis on nüüd see hea muusika järgmisel plaadil, mida sa juba praegu käes hoiad? Son nostalgiline, nostalgiline ja kas sa ise tead midagi ansamblist Bergendi Ungari ansambel, Ungari ansambel ja minu arust päris korralikku muusikat. Ja sa võib-olla tead, et ungari muusika oli nõukogude inimesele pikemat aega rokiaseainet. Oli Ungari ja Poola võib-olla ka. Et aga jah, Ungari, võib-olla kõige rohkem tõesti. Kõige kuulsamad olid muidugi Oomega Lokomotiv keedee Kadicootš ja aga see on Bergendi ja see on nostalgia, see on igatsus. Tule tagasi, rändaja ja selles loos on väga palju, ma ei saa ühestki sõnast aru. Aga ma kujutan ette, millest seal lauldi ja ma tean väga hästi mis toimus Budapestis ja Ungaris ühel saatuslikul aastal ja 56 ja ja ma ei välista, et see on kuidagi seotud, aga samas võib olla ju puhas armastus. Ansambel Bergendi tuletas meelde seda, et tegelikult minu arvates on üpris teenimatult unustuse hõlma jäänudki see ütleme 70.-te 80.-te aastate tollase nii-öelda idabloki või sotsialismileeri maade muusika, kuidas seda nüüd iganes nimetada, seal olid päris häid ansambleid. Ja muide, see raadio neli, kelle sünnipäeva me siin vaikselt peame mängib, mängib nüüd Emil Dimitrovit, mängib Kaarel kotti, mängib Bergendid, mängib Pomendad, mängib skaldooved, ansambel skaldovias oli Poola ja need mängib. Ja see on muide nii raadio nelja kui kogu Eesti raadio eelised, meie fonoteegis on need lindid olemas tollest ajast just, aga, aga ütleme nendel uutel raadiojaamadel, kust nad seda saaksid üldse. Ja mida nad sellega? Et nad ei saaks aru, jaak, nad on, armsad kolleegid, nad teevad oma tööd ilmselt hästi, aga nad ei saaks aru. Ja nüüd on vist aeg jõudnud kätte tänase plaadi põgeniku saatelt viimase loo või laulu jaoks, ma ei teagi, kas see on Ivan Makarov, sul valitud instrumentaalpala või laul ikka laulmist. No aga kuidas sul on defineerinud pink Floydi pink Floyd, see on, see on laul, muusika, muusika, muusika, suure algustähega. Ja no Bencoidilt ilmselt kõigile meenub, koheselt tahaks aidata bemmuun album, aga võib-olla ma ei tea, kust sina oled otsinud selle tänase loo. Siis, kui ma õppisin Moskvas timine asi akadeemias, mul olid sõbrad Moskva ülikoolis, eestlased, näiteks Jüri Ruus Tartust, ma ei tea temast midagi. 20 aastat võib-olla kuuleb juhuslikult siis helistagu või kirjutagu, ma ei tea temast midagi, ta on ka Tartu poiss. Meie vanemad olid suured sõbrad ja ma käisin tal külas seal Moskva ülikoolis ühikas ja temal oli üks kursusekaaslane ukrainlane ja ta müüs mulle pink Floydi plaadi 55 rublaga, see oli meeletu raha, see plaatori natuke kulunud, see vinüülplaat. 55 rubla ja ma sain plaadi Uižue hea omanikuks. Ja nimilugu võikski lõpetada taas sinu saadet, kus sul midagi vastu ei ole. Mul ei ole selle vastu midagi, ainult kommenteerin veel nii palju, et huvitav nende hinnad olid enam-vähem samal skaalal, siis järelikult sellepärast ma tean, et minu isa ostis pink Floydi plaadi 50 rublaga, nii et sai viis rubla. Kiire eksi plaadi ostsin samas kohas 35 rublaga, aga see oli kõvasti kulunud, aga väga hea kiirexi plaatorid direks tänks. Marmoon istus väikese tangi peal. Siis ma veel ei teadnud, et nad Undevit boviga. Suured sõbrad, ma olin tudeng, ma ei teadnud isegi, mida tähendab mõiste kõlu voi või lilla. Ma ei teadnud. Kujutad sa ette, me läksime neid sujuvalt. Aga ei murdnud, tead? Nonii, mis siis muud, kui aitäh tulemast plaadi põgeniku saatesse, Ivan Makarov, palju õnne veel kord raadio neljale sünnipäeva puhul. Kuulge, aga soovib kõigile kuulajatele head päeva jätku ja kohtume ikka jälle plaadi põgeniku saates ja teisteski, aga seda võin küll öelda, et järgmine pühapäev plaadi põgeniku saadet ei ole, kuna siis on samal ajal emadepäeva kontsert, nii et kõike head ka kõigile emadele juba ette. Kohtumiseni.