Nonii kõigi nende miljonite õppidegampsude seas, mis sadamas laevadele laaditi, polnud õlle ja viskipudelite kastidel sugugi väike osa. Pikk teekond oli ees üle terve Oceani ja seal kaugel pidi ootama imelinn New York. Päris palju oli 19. sajandi keskel nelja eest pagevaid Iirimaa rändureid. Irish Rover kutsuti neid päris palju, kõvasti rohkem kui miljon. Enamus rahvast jäi siiski oma pika ajaloo ja rohkete traditsioonidega rohelisele kodusaarele. Ja nagu enam-vähem kõik ajajäljele kood, algab seegi ammustest aegadest. 13.-st sajandist, kui maalilise järve kaldale Iiri saare lääneossa ehitati iidne vägev, kivine ja tänapäeval nii ääretult romantilise na tunduv Ashfordi loss. Ilusat ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja muidugi Aja jälg. Onu 1185, kui normanni seost seikleja ja Rüütel William teeb öö Iirimaale elama asus. Temast sai kuulsa vööki klanni rajaja Alsteri krahvideesisa nimi vöökan levinud Inglismaal kui Iirimaal. See normanni päritolu nimi tuleneb sõnast vurg või pöörg ja tähendab linna. On teada, et löögid hakkasid ähvardi lossi ehitama aastal 1228 kunagise kloostri alale ja seda ehitati vaheaegadega osade kaupa kuni aastani 1970 mis tähendab ebakorrapärast ebasümmeetrilist tohutult suurt ja äärmiselt omapärast hoonet, rääkimata põnevast ajaloost ja mitmetest kuulsatest ja vähem kuulsatest lossiomanikest üks kõige vanemaid Iirimaal losse. Juba see kõlab salapäraselt. Rohkem kui kolm ja poolsada aastat kuulus äss võrd lööki suguvõsale siis pärast ägedat lahingut pööki vägede nati valitsejast reisijad pingami vahel. Aastal 1589 said loss ja ümbritsevad alad pinghani omandiks. Kuid mitte kauaks. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpuveerandil tehti asfaldi näol kuninglik kingitus Dominic Brownile Brauni Kaardi suguvõsa tulevase oran moori parunite pereliikmele on 1715. Kübraunid rajasid asfordi vana lossiga kauni seitsmeteistkümnenda sajandi prantsuse sattu stiilis jahilossi saatus senise omapärase arhitektuuri, veel uhkemaks Raunide vappi kahe peaga kotkas on lossi katusel praegugi alles. 1852 postis asfordi lossis söör Benjamin liiginnis kes lisas kaks suurt Victoria stiilis juurdeehitust, laiendas lossimaid kuni 100 ruutkilomeetrini, ehitas uusi ideid ja istutas lossi parkija ümbrusse tuhandeid puid. Kinnesson, tuttav nimi ja talle sama söör pensemine esiisa oli aasser, kinnes õllevabrik, aint ettevõtja ja filantroop. Ta hankis ristiisa pärandatud ja naela eest endale esimese pruulikoja seitsmeteistkümne kilomeetri kaugusel tablinist. Äri läks hästi ja peagi aastast 1759 juhtis Asser kinnes õllevabrikut juba pealinnas eneses. Võiks arvata, et sellest peale ei tundunud ehk teekond Dublinisse paljudele enam nii kirisena kui ühes ammuses iiri rahvalaulus. Oli ju, mida oodata, kinnessi, õlletuba. Ja veel Lynnefiguursete rekordite raamatutega tegelevad ikka sellesama aather kinnessi, suguvõsa liikmed. Esimene selline ilmus 1955 jaan isegi rekordiga hakkama saanud, kujutades nimelt enesest terves maailmas tollal kõige enam müüdud raamatut. Samasse suguvõssa kuulus ka suurepärane näitleja äälik kinness. Rashford lossiga juhtus nii, et söör Benjamin Lee pärandas selle oma pojale Asher Edward kinnessele, kes oli ka esimene Anneloni Parun. Kuulu selle vabrikant aather kinness oli paruni vanavanaisa parun ise oli Iirimaa patrioot, Parlamendi liige, ärimees ja filantroop. Tema tiitli nimi arvatakse tulenevat keelikeelsest väljendist. Aard ole ain, mille õige hääldus on tõenäoliselt pisut teistsugune, aga mis tähendab kõrget saart Äshadylosseesis ribijärve ääres ja saari oli siin tohutut. 1800 kaheksakümnendatel oli Iirimaa mõisa majandus keerulises seisus. Talurahvas ja rentnikud protesteerisid ägedalt mõisaomanike vastu, kes oma mõisad, maad ja nende maade elanikud hooletusse olid jätnud. Kui parun kaardil on ele asfordis ja tegi oma lossi ning lossi maade heaks mõndagi, arendas suuri metsaalasid ja ehitas. Parun kutsus Ashabadi lossi appidžeimz Franklin Halleri, kes oli Iirimaal tuntud kui näitleja, kirjanik ja ka arhitekt, nii et mitmeandega mees. Holler oli arhitektiks õppinud ning tegutses staablinis. Oma paarides ütleb ta, et tema arhitekti tegevus oli vaba. Igasugustest reeglitest polnud tal raamatupidamistega arve, majandust, olivaid looming, lossid, elu, hooned, kirikud, niisiis ka parun Oliloni asfaldiloss. Holleri uus Victoria ajastu läänetiib jätkas Peeki aegade tornide ja prantsuse Sato stiilis lossijärke. Ardiloni peeti heaks lassi omanikuks nii tema kui ka tema naine, väändhi krahvi tütar Olivia armastasite poolestama iidset asfaldi lossi ja hoolitsesid selle eest nii hästi, kui suutsid. Maakirjanduse õhkus jazz nimetas oma Olüsseses Parun ordilooni päris mitmes kohas sest pidas teda Victoria ajastu traditsioonilise auväärsuse parimaks iirlasest esindajaks. Äshardi lossi leiame siis Iirimaa lääneosas korribi järve ääres meie maakonnas viimase iirikeelne nimi, mida ma proovige hääldada, tähendavat aga eesti keeles jugapuude tasandiku. Ähvardi loss tundub määratu ja põnev, iga arhitektuuriajastu on siia midagi lisanud ja võrreldes näiteks inglise Maalossidega on Äshord vägagi eriline. Iirimaa lossid ongi erilised Äshord näiteks. Sest ooperis, kui meile nii tuttavaks saanud nountlane häbi tegelikult siis haiglejärje loss. Iirimaa lossid võivad olla vägagi vägevad ja suured. Kui hinnad vale, suurustlevad neid õue ehitatud kuninglikest paleedeks, sest Iirimaal polnud 1000 aastat kuningaid olnud. Rõhutati sugukondade pealikute kindlustatud elupaikadeks. Pealikud, juhid või väepealikud olid Chifteinid. Näete, kui vahva nimeleid, soliidne muusikute seltskond oma bändile siis bens. Iirimaa lossid väga paljud on pärit otse keskajast, 11.-st 15. sajandini. Rohkem viimistletud, keerukamad, elegantsemad, lossid võivad pärineda uhke ja värvika leeke stiiligatšootside ajastust või kuninganna Victoria uusgootika aegadest. Vaid varasemad lossid on põnevamad, seal võib kummitusi kohata kõige kummitavam lossi Iirimaal olevat faili maakonnas paiknev liipiloss ja et seda peetud isegi kõige kummitavamaks kohaks terves Euroopas Euroopas, siis kasutage nii õhust kui me juba niikuinii Iirimaa losside lummusse oleme sattunud uurigem järele, mis seal siis õieti toimub? Tuleb välja, et 400 aastase ajaloo vältel only piss lausa hirmsaid asju juhtunud. Siin oli Rolli klanni kindlus. Ja kui klanni pealik 1532. aastal siit ilmast lahkus, algas tema poegade vahel äge võitlus. Üks poegadest oli vaimulik ja kui ta ühel pühapäeval kabelis jumalateenistust pidas, tormas tema vend sisse ja tappis vaimuliku otse altari ees. Kabel sai uue nime, verine kabel ja tapetud vendaanika aeg-ajalt lossiruumides kummitamas nähtud. Kui aga 19. sajandil kabelit remontima asuti, leidsid töömehed midagi veelgi jubedamat. Altari taga. Põrandaluugi all oli salakamber peidetud vangiga mille põranda moodustasid terava Dorad. Ohvrid kukutati läbilöögi alla ja sinna nad ka jäid. Elusalt või surnult. Ruumist leiti kolm vankritäit. Inimluid. Põles lugusid jätkub veelgi. Oli 1599, kui lossi viimane Chiftein klanni pealik Charles Kärol pidas seda Taerani krahviga ja võttis endale palgasõduritena appi mana genist pärit Mcmähoni Klaine mehed. Pärast õnnestunud lahingut korraldas oma palgasõduritele suure peajagu väsinud mehed uinunud õlut laskis nad kõik tappa. Sellest peale olevat nähtud meetme oni Klainime hiigli põle sisu ressallis kummitamas. Mõõtu lossis juhtuvad igasuguseid kummalisi lugusid, seal anud viirastusi ja salapäraseid tulesid nähtud ning hirmuäratavaid hääli kuuldud üks enamlevinud lugusid on amatöör okultismi lossi omanikust Mildred taabist, kes üritanud lossis spiritistlikul seansil üleloomulike jõududega ühendust saada ning lõdvendanud ebainimlikke mituste kohutavast seltskonnast. 1900 seitsmekümnendatel kutsus lossi uus omanik kohale nõia, et see kurjad vaimud välja ajaks pärast oma imetegude seanssi teatanud näidet. Vaimud pole enam pahatahtlikud, kuid lossist nad ei lahku ja nii elavadki vaimud ja inimesed sellest peale liipi lossis rahulikult koos. Miskit leidub kindlasti mõlemale. Rõõmsad peied Iiri moodi Äshordiles lugudes ei näi kummitusi olevat või ei anna nad endast lihtsalt märku, olles rahul sellega, et nende kodu on nii imekaunis paigas. Loss asub meie maakonnas iirikeelne kohanimi Nendes, nagu öeldud, jugapuu tasandiku linnulennult tehtud fotol on üksildane lossi jala poolkaare kujulisena vete ulatuvale poolsaarel. Ja nii kaugele, kui silm ulatub, on näha vaid rohelisi suuremaid ja väiksemaid puudega kaetud Maarja poolsaari. Kariibi järvel olevat siinkandis lausa 33 saart. Vapustava roheluse vaid jugapuud moodustavad. Mine sa võta kinni, kuid eriti uhked metsaalad seisavad just lossi taga. Seepärast tundubki loss oma muruväljakute ja aedadega siin üksildasena keset vägevaid kogu ümbrust, rohelusega täitvaid, puude salusid. Saarerikkast järvest välja voolav kitsavõitu jõgi moodustab lossile omamoodi osalise Vallikraavi ja tore mitmega Mare ja saaki õliste äärtega kivi sinikliid üle jõe hiliskeskaegse väravahoone juurde, see pärinevad umbes aastast 1500 hoone, mõlemal pool on kolmekorruselised nelinurkset tornid, raske, kivine ja uhke värav, kuid Siitan lossini veel natuke maad minna. Lossist eraldi asetsevad väravaehitusi on veelgi. Maapäevalt juhib lossialadele ümarate tornide vahel seisev kaar kraav. Selle kohal täidab tornide vahelist ala kõrge laskeavadega kivisein. On olemas veel ka osa vägevas ümarast nurgatornist nutele kunagi Tšiž teenide klannu pealikute aegadel võiks kogu lossi kindel kivimüür ümbritseda. Häshade lossis on kujutlusvõimel tiivad. Müüri lossi ümber ei ole kogu hõlmatu pikku, hoone seisab vabalt keset avarat maastikku keset parki ja rohumaid. Asfaldi lossi Panorama on ebakorrapärane, sümmeetriast pole siin mõtet rääkidagi. Enam-vähem kõik lössi omanikud on püüdnud hoonele oma jälje jätta, midagi muuta või juurde ehitada. Ja nii ongi loss sajandite jooksul pidevalt pikemaks veninud. Kõige põnevam on kõige vanem, tõenäoliselt juba müüki klanni rajatud osa. Mäletatavasti hakati lossi ehitama 13. sajandi alguses. Vägevad kivised ja kõrged veenduvate nelinurksete torniosadega lossimüüritornitippude igas nurgas pürgivad väljapoole veel nelinurksed sakilised ripptornid nende käest tegelikult tõuseb nelinurkne sakiline kesktorn. Tornidest kasvavad välja väiksemad tornid, kõik nad on tugevad, vägevad kivised, vahvatesakkidega. Ümmargusi nurgatorni on samuti näha. Tornide all ulatub banaani kolm kõrget korrust. Lossi kiviseid seina aknad on peaasjalikult Rate. Kaartega. Algselt oli neid ilmselt vähem kui praegu ja tõenäoliselt olid nad ka väiksemad, sest keskaegne loss on kaitserajatis. Sellest need vägevad müürid ja rasked tornid oma sakiliste äärtega. Sakkide varjust sai ründavaid vaenlasi tulistada. Ka tõenäoliselt korraldati siinsete kaitsvate müüride varjus kunagi pidusööke. Põlesid lõkked, lehvisid puud ja rüütlid flirtisid lossi daamidega. Nagu öeldud Häshordile, siis on kujutlusvõimel tiivad. Ähvardavad hallid, kohati lugude rõhuga kaetud iidsed kivimüürid pajatavad tummalt lugematuid lugusid. See iiri ballaad on tõenäoliselt hilisemast ajast, kui 1715 siis hakkas järgmine Äshordi mõisaalade peremees, oran Mauri Parun vana lossi külge uut järku rajama. Sarnane seitsmeteistkümnenda sajandi prantsuse shatooga. Kaks korrust ja toredad katus, aknad ärklikorrusel. See lossi järk pole kuigi pikk ega ka mitte eriti plaaniline, kuid ärkliaknad kõrgel lõigatud viiluga katusel. See võis talle selle Iirimaal päris uus asi olla. Too kõrvale kerkis aga juba 19. sajandil taas uus lossi järk umbes sama pikk kui kaks senist lossi osa kokku. Niisiis kasva sääshordi loss lausa poole võrra pikemaks. See uus järk jäljendab keskaega. Siin on nelinurkseid ja ümaraid, torne, nõrk torne, ripptorne Kareniise müüri ja tormi sake. Kolm korrust, kõrgeid kinniseid seinu. Siingi painduvad tornid seintest, õigemini kogu viimane lossi järk seisab varasematest tunduvalt eespool ja on ka tunduvalt suurem. Lossis oli rohkem ruumi vaja ja peagi kuuleme, miks ehitustööd jätkusid ka 20. sajandil. Erinevatest aegadest on pärit kalossikaunistused, palju on neid lisatud Victoria ajal. Kivist raiutud vappe aknaavasid ehivad kolmiklehte elemendid, uksi ümbritsevad kantkiri müüritised, Tuuksiilustavad leht, ornamendid. Kõik sajandid on alles selles tohutus vägevas kivises iidses ja praeguses äärmiselt romantilises lossis. Pärast Lordordiloni sai asfordi lossi omanikuks viimase vennapoeg nest kinness, seejärel kingiti loss Iiri valitsusele. 1939 ilmus uus ostja ärimees naal Hagad, kelle vanemad olid Kerry maakonnas kenasti sisse toovat hotelli pidanud. Veel otsustas selle äri hoopis suuremalt ette võtta ja leidis, et Äshordi loss sobib hotelliks otsekui valatult. Seda enam, et ümberringi on vesi ja metsad, nii et hotellikülastajad saavad kala püüda ja jahil käia. Järgmine asfordi omanik, Iiri Ameerika tööstur, ärimees John mal käini ehitas üht-teist vajalikku juurde ja muutis lossi juba tänapäevaseks luksushotelliks. Viie tärni hotelliks, mida loetakse parimaks peatuskohaks Iirimaal all ja mis kuulub kogu Euroopa kõige kõrgemalt hinnatud hotellide hulka. Iseenesest mõista siis ka kõige kallimate hulka. Iirimaal sündinud ja Ameerikas elanud poksija Shon tuli kodutallu tagasi, armus kenasse iiri tüdrukusse meieri, käid Lääne heri ja pärast mõningaid segadusi sugulaste ja külarahvaga läks noorpaari elu, õnnis Fry elas kenasti edasi. Soldoni roll oli näitlejad John Wayne'i jaoks küll päris ootamatu. Tema oli tavaliselt ikka lääne filmide kangelane. Torino haara sobis suurepäraselt punapäise meieri köiti rolli. Niisiis filmist romantilisest komöödiast, milleni nii on vaikne mees ja mille võtted tehti Ashordilos ladel aastal 1951 filmirežissöör John Ford. Kuulus režissöör ja ka peanäitlejatepaari mängisid kuulsad näitlejad ja filmi, see sai samuti kuulsaks. John Ford sai parima režissööritöö eest Oscari. Autasusid oli teisigi. Muidugi levis film üle maailma ja tegi Äshordi kauni maastiku paljudes paikades tuntuks. Hotellile mõjus selline tuntus eriti hästi. Pealegi elas filmirahvas kuulsate näitlejate ja režissööriga eesotsas võtete ajal sealsamas hotellis. Ja muidugi tahtsid kuulsuste austajad ka nende numbritubasid näha. No see oli 1900 viiekümnendatel aga hiljem, sest kuulsuste jälgedes rändavaid fanaatikuid on alati olemas olnud. Ja vaikne mees pole ainus filmi sässuadis vändatud, aga tõenäoliselt kõige tuntum. Hotell ise on järgnevate kümnendite jooksul küll tublisti muutunud. Ähvarda on alati olnud Iirimaa loss, jäänud selleks ka pärast suuremaid või väiksemaid laiendusi ja ümberehitusi. Suuremad muutused ongi toimunud lossi sees. Märgiks lossis paiknev hotell üha täiuslikumaks teha. Näib, et see ongi õnnestunud, sest 2016. aasta augustikuus kirjutas oli meel, et Äshordi lossi selline ongi. Hotelli ametlik nimi on eri Araabia luksushotellide hindajad. Maailma parimaks hotelliks kuulutanud 2015 oli hotelli järjekordse värskenduskuuri läbi teinud. Kujundati katust, parandati välisseinte õitsvaid kivikaunistusi ja pandi uued aknad kõik 820 tükki. Helehallidest kividest tohutu hoone näid päikesekiirtest lausa säravat. Ashabadi lossi hiigelpika fassaadiöös on hästi avar, lage ja rangelt ning toredasti triibuliseks niidetud muruväljak, mida läbivad sirged heledad teerajad. Siin-seal ammile sülemitega kivi, vaase ühel väljakupoolel, Maar purskkaevuga bassein. Seda ümbritseb ringikujuliste triipudega pügatud murumuster. Pisut kaugemale algavad põõsaid ja maaliliste ebakorrapäraste rühmadena seisvat puudesalud. Lossi taga on taas kaunilt pügatud ja töödega liigendatud muruväljakud. Ühele neist on maha märgitud helikopterite maandumisplats. Kusagil on golfi ja tenniseväljakud, vibulaskmise rajad, metsadest saab jahil käia, Jabaatidel jõele kalu püüdma minna. Luksuslikud ajaviitevõimalused hotelli külalistele, aga tõeline luksus näib algavad siis, kui seal lossiuksest sisse oled astunud. 82 lossi stiilis luksusnumbrit pakub Äshordi hotell oma külalistele ja lõksust siin tõepoolest jätkab loss loss-Aga Effhordan, Iirimaa loss, minevik ja tänapäev on segunenud puhkeruumide uhkelt kaunistatud tahvel lagedes väärikades puupaneelidest seintes, mida ehivad klassikalised maalide portreed ning kuldraamides hiigelpeeglid. Teise korruse siserõdusid ääristavad puuvõred, laest ripub kristalllühter. Oinas põleb peaaegu alati tuli. Puhkeruumide põhitoon on enamasti roos, punane eesriided, kuldsete triipudega katted ja mustrilised diivanid. Vaipade toonid on kontrasti mõttes sinakad. Mööblit on erinevates stiilides Rate puunikerdustega ilmatu suure roosikimbuga. Laud liigutab küll ilmselt ehtsa antiigi alla. Mõni raud röögivad teinekord ruumi valvata ja suurtest akendest paistab kõrge purskkaevuga bassein. Traditsiooniline õhtupooliku tee serveeritakse Äshordiskonnati saalis. Seinu katab siin rohekas kuldne, tagasihoidliku mustriga siid ja muidugi ajaloolised maalid. Laudadel torkavad silma roosa, valge ja helesinise lillemustriga linad, portselani, hõbe, mitmeastmelist ratastega lauakestel. Kõik need kuulsad joogid ja võileivad, mis kellaviietee juurde kohustuslikud on. Ühesõnaga kõik särab ja sära maksab. Tavalise numbritoa eest asfordi hotellis tuleb ühe öö eest välja panna 500 eurot. Aga kui sa eelistad näiteks presidendisviiti, siis ahhaa ainult 2500 eurot on ka 1500 eurosid süüte jäme, kõneleme ikka ühehinnast. Igatahes igavust ei pea sa selle raha eest tundma, luud väikeses kinosaalis filme vaadata või nahktugitoolidega mahedas tumedas ja sumedes piljardiruumis aega veeta. 1906. aastal peadus asfardi lossihotellis kuningas George viies ise. Puhul ehitas tollane lossi omanik kinnesse perekond spetsiaalselt kuninga jaoks niinimetatud sinise söögisaali kristall-lühtrit ajale vastava sisustusega. Rootsi viienda söögisaal on siiani lossis olemas. Aga sama kuningas peatus siin ka varem siis veel valsi printsina ja sel puhul sisestati lossi uhke ja elegantne 19. sajandi lõpu stiilis vaar, mille põhitoon on hallikassinine, nahk, mööbel, seinad, eesriided, kõik kenasti toon-toonis. Audru valvab sedagi ruumi, tühi või asustatud, mine võta kinni. Ei saa päris täpselt kindlaks teha, kas kuningas elas asfordi presidendisviidis. Aegade jooksul on siin mõndagi muutunud, kuid nimetatud sviit on küll äärmiselt elegantselt rikkalikult sisustatud sajandite tagant pärit antiik või osavalt antiiki jäljendav mööbel, kembelda hiin, voodi, kristall-lühtrid ja läbimõeldud hele värvigamma veesid ja rohekad, toonid, rahulikud, kaunid ruumid, mis nagu ei kuuluks päriselt tänapäeva elegantsed ajatud Sis lossilikud tunduvad teised käskordi kallid numbritoad. Nüüdne heledam roheline vees Pärel hall valge. Tagasihoidlike toonide taustal tõuseb esile peenelt nikerdatud mööbel, maalid ja peeglid, fantaasiarikkad valda, hiinid tumedaks lakitud puu voodite kohal. Ühesõnaga, siin tundub olevat natuke teine maailm, aga selles teises maailmas asfordi lossihotellis on nende aegade jooksul hästi tundnud mõnedki meie tuttavad Oscarvaalid, näiteks, kelle isa söör William vaieldi, maavaldus oli siinsamas ajas Kaardi kõrval. Ja muidugi oli kirjanikul tore tulla taas paika, kus möödus tema lapsepõlv. President Ronald Reagan ööbis siin tõenäoliselt presidendisviidis. Ühendriikide senaator teed käime vahest ehk veidi odavamas, aga see pole üldse oluline. Monaco vürst Raini ja tema õnnetult hukkunud kration, siin peatunud näitlejad persproznania Brad Pitt samuti ja nüüdseks Põlva piiri hotelli kolinud surematud biitlid Lennon ning George Harrison on samuti astuvad üles külalislahkust nautinud. Võib-olla on nad jätnud mõlema laulu nendesse ruumidesse kajama kuulmiseks vaid väljavalitutele. Siin ison kos Jaagoga jutustamas lugu Iirimaa saatusest kontsertsalvestus aastast 1971. See on ja, ja ka 1971 aga midagi on hash, Wordi lossist veel rääkimata. Ühel selle luuderohtu kasvanud kiviseinal seisab silt. Raa pistrikujahikool. Niisiis saavad huvilised siin kaunite uhkete jahi kullidega tutvust teha. Ja veel. Hotellis on üks alaline elanik, öökull, tüngel omamoodi Marshalli lossi sümbol, kelle kõik need suured silmad ja vägev nõkehivad lausa vapina mitmeid lossi ruume. Asfordis peetakse tihti pulmi ja ravitakse hõim tingel õigel hetkel koos. Laulatus sõrmustega kohale saabuda või siis mitte. Aga las jääb kunagi siinsamas Äshordis peatunud George Harrison seekord klassile hüvasti ütlema. Aabi kleep.