Tere kuulama keelesaadet Eesti perekonnanimedest. Nüüd, kui kohanimeraamat on valmis saanud kaua tehtud kaunike tegelevad teadlased eesti perekonnanimedega. Isikuloo keskuse juhataja Fred buss, tere tulemast keelesaatesse. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Tegelikult on vist nii, et perekonnanimesid võib öelda, et aastast 2016 200 aastat tagasi võis hakata panema eestlastele perekonnanimesid või sai hakata panema. Jah, üldine perekonnanimede panek sätestati tõesti Liivimaa 1816. aasta talurahvaseadusega et kui talupojad vabastati pärisorjusest, siis neile antakse sellel samal ajal ka perekonnanimed. Vabastame ise ja perekonnanimede panek algas tegelikult 1823. aasta jüripäeval, aga seadus selleks andis, andis siis see võimalus on tõesti juba 1816.-st aastast, kuigi see ei olnud esimene, sellest üks koht Eestis. Kanep kihelkond Võrumaal oli see, kus nimed pandi juba 1809. Miks neil siis nii palju paremini läks? Ja nendel oli selline agar pastor Johann Philipp von root, kes oli väga talupojasõbralik ja, ja selline edumeelne algatas esimese eesti kihelkonnaga kooli rajamise ja üldse oli selline haridus selline ja tema siis leidis, et talupojad on, on väärt seda, et neil oleks ikkagi oma perekonnanimed nüüd täiesti omal algatusel. Aastal 1809 hakkas ta panema oma koguduse liikmetele siis kanepi kihelkonna elanikele perekonnanimed siis kui seadus seda veel ei nõudnud. Aga Euroopas oli, missugune pilt üldiselt siis teistes Euroopa riikides olid talupoegadel perekonnanimed juba ei olnud. Vot see on, on üsna Toonane kogu saksa kultuuriruumis, Preisimaal ja mujal, on, on see üsna 19. sajandi alguses näiteks? Rootsis on, on ju alles 1800 üheksakümnendatel aastatel selliseid fikseeritud perega nimed ja nagu me teame, Islandil ei ole siiamaani neid kasutatakse isa nimega, nii et Rootsis oli varem ka sama süsteem, kasutati ja isanime selle asemel. Kellele see õigus anti, perekonnanimesid panna. Kui palju said eestlased ise oma arvamust avaldada, kuidas see protsess käima hakkas? See oli veidikene erinev Põhja-Eestis ehk Eestimaa kubermangu see Lõuna-Eestis ehk Liivimaal esimesena siis toimus Liivimaal ja seal seadus siis nägi, et 1823. aasta jüripäeval vabastatakse esimene pool osa talu peremeestest ja nende perekonnaliikmetest 1824. aastal teine pool nendest 1825 oli plaanis vabastada siis esimene pool sularahat rahvast ja mõisatöölistest 1826 jüripäeval teine osa, nii et neli osa ja nad igaüks pidid sama perekonnanime nagu sellel hetkel, kui nad vabastati neljas osas. Tõenäoliselt tegelikult pandi küll perekonnanimed enamikes kohtades kohe koos 1823. aasta aprillis ja hakata päris neid algseid protokolle perekonnanimede paneku või siis täpsemalt siis esmatähtis oli talurahva pärisorjusest vabastamise kohta ei ole säilinud. Aga mõnel pool on olemas Viljandi kihelkonnas näiteks, et seal me näeme, et tegelikult juba 1822. aasta sügisel määrati, kes siis järgmisel kevadel saavad vabaks ja seal on juba neile perekonnanimed kirja pandud, et vot nüüd järgmisel kevadel nad saavad vabaks ja saavad selle perekonnanime. Niimoodi toimib, kus Liivimaa kubermangus ja Liivimaal on päris mitmed kihelkonnad, sellised hinnad on just Võrumaal kus on perekonnanimede paneku enda peale võtnud pastor. Et kui muidu oli see enamikus Eestis mõisate määrata mõisavalitsuse tegevus, siis Võrumaal vähemalt siis Kanepi sai juba mainitud, mis toimus, olen aga Põlva naaberkihelkond selt Räpina, Vastseliina, Rõuge, seal oli pastor, see, kes kogu talupoegadele perekonnanimed panija siis mõisavalitsus võttis needsamad nimed siis kasutusele, muidu seadus nägi, nägi välja nagu, et siis Mõisa valitsus paneb nimed ja, ja sealt siis satuvad nad kirikuraamatute, siis need ülejäänud Eestis toimusid enamasti niimoodi. Aga Eestimaa kubermangus Põhja-Eestis toimus kümmekond aastat hiljem 1834. aastal, kui kirikuna raamatutest tulitu uksed, uued vormid, kasutusel hakati kasvatama personaalraamatuid ehk koguduseliikmete nimekirja kohustuslikult. Mõnel pool olid nad varem ka enne olemas, aga siis vene kirikuseadus määras, et need on kohustuslikud. Ja samal ajal toimus hingeloendus kaheksas hingeloendus 1834. aastal, nii et need siis osadesse üksikutesse hingeloendites jõuti juba ka perekonna sisse kanda. Ka enamik Põhja-Eestist on eraldi 1835. aastal koostatud perekonnanimede raamatut. Need sealseid pandi korraga, mitte mitte siis järk-järgult nagu Lõuna-Eestis. Ja seal siis oli, oli üldiselt mõisavalitsuse määrata need perekonnanimed, et, et sellepärast on ka, on ka suur vahe tegelikult, et Lõuna-Eestis on rohkem eesti nimesid, eestikeelseid ja selliseid loodussõnavara loomi, linde, puid, taimi kui Põhja-Eestis, Põhja-Eestis on rohkem saksakeelseid nimesid. Kui palju siis Ingi kokku loeti, kui paljudel eestlastel oli perekonnanime vaja ja kui palju neid perekonnanimesid oli? Mitte niisama palju kui eestlaselt. Kindlasti. Jah, osad eestlased olid saanud oma perekonnanimed juba varem. Need olid siis need, kes olid kas juba nagu põliselt vabad olnud üks tuntumaid eestlast suguvõsasid keskel Saksastusid, nagu nagu väga paljud teisedki vabad inimesed olid, olid siis Masingut, nendel oli perekonnanimi juba vähemalt 100 aastat enne seda perekonnanimede panekut 1720.-test aastatest või 30.-test on juba teada see nimi siis küll kujul Maasik ilma ta tulebki maasikanimetusest. Ja ka tuntud perekonnanimed Faehlmann ja Kreutzwald olid olemas enne perekonnanimede panekut, sellepärast et nemad olid, neile oli antud isiklik vabadus nende perekonnale, noh, antud juhul siis mõlemil puhul nende isale anti siis vabaduskiri ja, ja sellega kaasnes ka perekonnanimi. Tavaliselt see oligi saksa keele perekonnanimi. Väga umbes neid võis, vabu inimesi võis ehk olla eesti rahvusest võis ehk olla kuskil viis protsenti, nii et nendel olid perekonnanimed olemas juba varem. Aga ülejäänud, ehk siis need pärisorjaseisusest talupojad, nemad said siis endale perekonnanimed nende üldiste perekonnanimede paneku käigus. Ja, ja kokku oli neid ümmarguselt 70000 suguvõsa või perekonda, kes endale nimed said. Nende hulgas on siis 31000 erinevat perekonnanime, ehk siis 7000 pandi mitmes kohas. Noh, seal on Tamm, Kask-Saar-Johanson pandi ligi 200. kohas igati ühte ja 24000 on siis selliseid nimesid, mida on pandud ainult ühes kohas või siis või siis kahes naabermõisas, aga tõenäoliselt samale suguvõsa. Nii et 24000, nendest 31-st 1000-st erinevast perekonnanimest on, on viidavat koju ühtegi kohta ühte mõisa, nii et selle nende nimede puhul võib öelda, et need on kõik sugulased, kes selle nimega on. Aga, aga noh, kuna neid nimesid pandi ainult siis praktiliselt ühele perekonnale või suguvõsale, siis, siis väga paljud neist ei ole ka tänapäevani jõudnud. Nii et, et kui vaadata praegustest 137-st 1000-st perekonnanimesid, mis praegu Eestis on siis nende hulgast muidugi neid 200 aastat tagasi ühes kohas pandud nimesid on, on hoopis hoopis vähem kui 24000, kui need alguses oli Aga kui suur see perekond, kellele üks nimi kandi ühe ühe mõisa piires, näiteks, kui suur see perekond oli, et kas isa, ema, lapsed või siis ka näiteks isa vend või isa õde, et kas nemad said ka sama perekonnanime, kuidas toimus? Selle kohta päris nihukest eraldi uurimust koostatud Aga statistilise, et saab välja arvutada, et Eestimaal pandi üks nimi keskmiselt kaheksale inimesele nende hulgas siis võiski olla ja mõistan tema isa ja siis kuus last näiteks mis oli tol ajal üsna tavaline. Liivimaal Aga 11-le inimesele, et Liivimaal said veidikene mõlemad grupid inimesi sama perekonnanimed, seal võeti veidi kaugemaid sugulasi rohkem juurde. Aga on ka selliseid juhtumeid, kus näiteks see on Järva-Madise kihelkonnas. Albu mõisas on, on kõiki viis venda saanud erinevad perekonnanimed. Ja nende isa veel kuuenda. Et seal tõesti sugulussuhted ei, ei vaadatud. Sellest mööda sai minna. Ega see kohustusi ei olnud, oli, oli vastupidi, oli, oli keelte panna sama nime, mitte sugulastele, aga ei olnud kohustust panna sama nimi sugulastele, vennad olid tülis kõik oma nime kõik või noh, nad sattusid, võib olla aegadel sinna järjekorras sinna nimesaajate hulka ja, ja kas nad siis ei teadnud, mis nime vend sai, või siis lihtsalt mõisnik küsinudki nende käest midagi ütles, et sina oled see, sina oled too ja, ja ei, ei vaadatud üldse, kes sugulased olid, aga, aga on ka selliseid kohti kus niukene suur segadus, üks. Selline piirkond on Võnnu kihelkond Tartusse kus on inimestel topeltnimed, ehk siis ühed pandi mõisas ja teised pandi kirikuõpetaja poolt sest seal oli näiteks üks perekonnanimi, piir, vanas kirjaviisis kirjutatud Pier häälduse järgi piire seal Ahja mõisa valitsus pani kõikidele inimestele, kes piiri talus elasid, need oli suuremõisa peale päris palju. Viis kuust tähendab kümmekond tükki lausa ja neid seal elanikke siis oli 143 ja kõik said perekonnanimeks piir. Aga pastor kõrber oli selle Võnnu kihelkonnas selline agar kultuuriloost tuntud pastor tema vaatas, et aga nad ei ole kõik omavahel sugulased ja tema pani nendele hoopis oma nimed, näiteks grips üks prii kilter vana ja nii edasi. Osad ka jättis piireteks, aga, aga enamus olid hoopis teised nimed. Ja olidki nii, et näiteks hingeloendites, mis on siis perekonnanimede esimene fikseerimise koht 1826. Hingeloendites kandsid needsamad inimesed ühte perekonnanime kirikuraamatutes, teist perekonnanime ja seda sageli kuni 1930.-te aastateni. Kuni alles siis perekirjad sisse seati nagu omaaegne rahvastikuregister ja siis fikseeriti üks nimekuju ja tõesti perekonnaseisuametniku otsusega määrata nii, et nüüdsest alates sellel inimesel üks ametlik nimekuju, aga vanasti oligi mõnikord dokumentide või noh, kirikuraamatutest, et, et noh, näiteks ütleme, et on kirikuraamatutes küpson passi järgi prii. Et siis pass anti selle hingekirjutuse süsteemi järgi, et, et seal, seal oli ta ühe nimega, aga kirikuraamatutes ringles teise nimega. Aga enamasti siis jäi kehtima 1900 kolmekümnendatel aastatel see, mis, mis kirikuraamatutes oli see nimi. Nii et alati ei, ei järgitud tõesti seda sugulussuhteid. Et kui olnud ka kirikuõpetajad, kes korrastas seda nimistut nagu, nagu Võnnu kihelkonnas siis mõnel pool on, on ka tõenäoliselt mitte sugulased või siis vähemalt et mitte mitte meesliinis sugulased. Võib-olla nad olid kuidagi abielude kaudu sugulased, aga, aga paljude puhul ongi sellist nii-öelda nagu mitu haru kelle omavahelist sugulust ei saagi kindlaks teha, näiteks varasemad kirikuraamatus on hävinud, võib-olla nad olid sugulased kolm-neli põlve varasemast ajast, kui perekonnanimed pandi, aga sellest ajast saame enam sugulussuhteid uurida, kuna kirikuraamatuid ei ole säilinud. Põhja-Eestis pandi siis rohkem saksapäraseid nimesid Lõuna-Eestis eestipäraseid või eesti varasemaid ja kas on siis nii, et kõige rohkem pandi ikkagi loodusobjektidega seotud nimesid puud ja loomad ja, ja maastikuobjektid? Jah, ja seda on üsna selgelt märgata, et nimedel ei ole alati kindlalt ka keelt muidugi lihtne määrata, seda peab eraldi iga nime puhul uurima, et sellepärast me ei saa teha statistikat, et nii paljud protsente täpselt saksakeelseid, nii palju eestikeelse näiteks kujutame nime, lehma. Eesti kena eesti sõna, saksa keeles on see leem, savi. Nii et, et kindlasti ei ole ta pandud alati mitte loomanimetusena, vaid, vaid sageli saksakeelse sõnana, mis tähendab savi. Nii et me ei saa väga väga selgelt võtta seda, seda keelt alati nime puhul aluseks. Aga, aga kui võtame tüüpilised saksa nime lõpud Berg man ja son lõpud siis, siis nende puhul on näha, et Berg lõpulisi nimesid oli Eestis 2500 pandud. Ja nendest vaidlema veerand olid Lõuna-Eestis kolmveerand olid Põhja-Eestis rahvastiku enam-vähem võrdne Põhja-Lõuna-Eestis man lõpuga, samamoodi veerand Lõuna-Eestis kolm neljandikku Põhja-Eestis. Aga erineb juba on, on son lõpuga nimed nendele hoopis vastupidi, neid on kolmveerand Lõuna-Eestis ja, ja ainult veerand Põhja-Eestis. Nii et kuigi kuigi siis pastor Otto Wilhelm Masing, kes tegutses tol ajal, siis Äksis Tartumaal tema just, kes kirjutas oma Maarahva nädalalehes, et neid tsiteerin neid Mihkel, Peeter, Kaarel Johansoni-sid ja muid sonisid, on maailm mustigi üleliiast täis, et neid küll mitte enam tarvis oleks peale kasvatada, segadust veel suuremaks teha, kui ta ta ju nüüdki on. Et kui ühest Johnson'ist räägitakse, mitte ilma tähenduseta arvu, pole saada missugusest Johnson'ist jutt tunne, et võiks võtta talunimedest ja, ja mõnest looma looduse nimest. Ealises Masingu soovitus. Aga sellegipoolest on, on sol lõpuga nimesid Lõuna-Eestis hoopis rohkem kui, kui on, on Põhja-Eestis, nii et kui tuleb ette mõni mõni Berg või man lõpuga, siis ta ütleme, 75 protsendi tõenäosusega on pärit Põhja-Eestist. Kui tuleb on lõpuga, siis, siis on ta sama suure tõenäosusega pärit hoopis Lõuna-Eestist. Aga muidu teised sellised tavalised sõnad nagu loodussõnavara, nagu nagu tamm, kask, saar, kuusk, mänd. Seal on siis enam-vähem niimoodi kolmandik on neid kasutatud Põhja-Eestis ja kaks kolmandikku Lõuna-Eestis. Ja loomanimetusi need ilves, karu, rebane, hunt, jänes, neid on Lõuna-Eestis pandud kolm korda rohkem kui Põhja-Eestis, et veerand või kolmveerand. Aga kui me võtame veel murdekeele arvesse, siis, siis tõenäoliselt on, on Liivimaal neid rohkemgi, sest meie kõneleme enamasti praegu keskmurdel põhinevat kirjakeelt, mis, mis on enamasti levinud Põhja-Eestis küll ka Lõuna-Eestist, küll Viljandimaal aga ka Tartu ja Võru murret. See ei kajasta, nii et, et kui me linnunimetusi vaatame, siis seal on hästi väga hästi näha see murde piir. Näiteks et kui on põhja Eestis pandud perekonnanimeks metsis, siis Lõuna-Eestis on selle asemel pandud perekonnanimeks Mõttus. Ja see piir on väga selge, kuke Kikas, ka kukk ja Kikas on enam-vähem, kuigi mitte mitte nii selge, aga linnu nimetused on jah kuidagi selliseid eriti selge piiriga. Sisask ja ööbik metsas ja mis on Põhja-Eestis metsas, seda mina küll ei tea, selt rähn. Nii et, et need need on jah, mis, mis tõenäoliselt veel veel suurendavad seda eestikeelse sõnavara osa Lõuna-Eestis. Mõni minut tagasi oli juttu nendest nimedest, mis esmapilgul on puhtad eesti nimed, aga tegelikult ei ole, et kuidas, kas buss on pussnuga ikka? Vot siin ma loen ette ühe loetelu ja on arvata, et mis asjad need võiks olla ja need on kõik nagu üks, üks nimetab või kuuluvad ühte gruppi. Hann Hint, Joost kaup, Kell Kemp, klaas kleemet, Koort, Korjus, käärik, Loorits, luugus, lill, Meerits, Melkmeosolv, pall, Palts, Parts, Peep Pent, Peep Pill, buss Roomu, Ross sibisiga, defer, Tepp, Doc linn. Mis asjad, need on? Buss, sealhulgas nagu mainitud, nüüd ma sain aru, et siin peab mingi konks olema. Ei ole, see on tegelikult väga lihtne. Need nimed pandi ja perekonnanime täna või siis olid, olid kasutusele lisanime täna sellised, noh, talu nimetena ka paremad olid, mingid muud asjad tulid meeste eesnimed. Nii et need on sellised katoliku aegsed eesnimed või siis osad hästi veel isegi paganluse aegsed, aga enamasti nende kasutus ees, nimedena, lõpes, reformatsiooni tulekuga väga-väga harva, siis tuli neid ette ka veel seitsmeteistkümnenda sajandi alguses, aga, aga ees nimedena neist enamus kadus selleks ajaks ära nadid püsima, lisa nimedena ehk siis talu nimedena. Et oli, oli näiteks bussijaan, kes elas bussid, alus ja 200 aastat hiljem või siis oleneb piirkonnast natuke rohkemgi. 1800 kahekümnendatel kolmekümnendatel, siis selles buss ja Jaani talus elav elav inimene sai siis perekond buss, nii et see nimi ise palju vanem, aga perekonnanimena sündis ta siis 1826 Lõuna-Eestis 35, Põhja-Eestis. Aga talunimena oli ta olnud juba paarsada aastat varem ja enne seda oli ta olnud eesnimi. Boss on tegelikult siis võib-olla tuntum selline skandinaavia vaste bussi nimele. Vaatame neid teisi nimesid siin veel. Kuidas kõlas praegu pill, mis ta siis oli? Aastasadu tagasi eesnimena. Jah, pill, pill on üsna levinud näiteks eriti eriti Viljandimaal levinud eesnimi. Et, et see, see muutus jah, siis talu nimeks jällegi oli oli ka mingi pilli Johan või pilli Madis ja siis talle pandi siis perekonnanimede panekul nimeks pill, aga siga siga, Sigvard sellest tulude lühendada, et need väga paljud need lühendunud lihtsalt nagu noh, maos on, on part, oleme ausest ja ja korjus on Gregooriusest ja et need on, on ta tavaliselt selline. Paljud sellised pühakunimede lühendid, linn vinni, seda algset nime ma ei peast ei mäleta, aga jah, Leo Tiik oli, oli see, kes kõrvutas kunagi 60.-te aastate lõpus selliseid vanu nimeraamatuid ja neid siis Saaremaa lisanimesid ja tema võrdles seda siis saksa nimedega ja leidis, et nendel on väga palju sarnast, et need vanad eesnimed esinesid nii Saaremaal kui ka kui ka siis Saksa kultuuriruumist. Nii aga nimi, sibi viib mõtted sellele küsimusele, et kui palju ja miks ja kuidas panti ebasündsaid ja rumalaid nimesid ja neid pandi tegelikult ju. Sibi on tegelikult soome nimi, see on, see siipi on on ju praegugi Soomes Soomes olemas ja, ja need on rohkem, see on siis Põhja-Eestis levinud. Aga talupoegadele panti selliseid ebasündsaid nimesid üsna üsna palju, et olid nii-öelda kurjad mõisnikud, kes, kes testi elasidki oma omavahelist. Ma ei tea pahameelt või pettumust välja sellise asja peale ja, ja on olemas sellised nimed nagu hais, laisk, paks, loll, lühike lang, vingerpikk sõrm, ehk siis noh, pikanäpumees või midagi sellist saksa keeles on samuti kasutatud ja, ja neid neid on. Neid on pandud palju meile, võib-olla tunduvad praegu ebasündsaid või mitte ainult meile, vaid, vaid 1900 kolmekümnendatel aastatel, kui nimesid hakati eestistama, tundusid siis juba ebasündsalt sellised nimed nagu nagu sedasama varem mainitud lehm või mullikas oinas lammas, et need muudeti väga palju ära, aga 100 aastat varem olid, olid talud ikkagi juba täiesti tavalised nimed, need ei olnud kindlasti mitte halvustavad. Aga selliseid tõesti, need iseloomustavad nimed ka heas mõttes Ausmeel ja truu, väärt ja sellised Saaremaa nimelt väga sageli on just head. Positiivselt iseloomustavad need, need on just nagu Saaremaal rohkem levinud miskipärast. Kusjuures Saaremaal on ka sellised kõige rohkem perekonnanimesid, ei tea, on Saaremaal, ei tea, neid on, neid on seitse korda Eestis pandud ja neli korda neist on Saaremaa perekondadele pandud on see jutt, mis, mis võib-olla ka rahvaetümoloogia ehk siis nime järgi pärast välja mõeldud lugu, et mõisnik siis küsis talupojalt, et mis sulle perekonnanimeks panna ja siis talupoeg vastas, et ei tea ja niuke esimene sõna saigi siis perekonnanimeks ja samamoodi mõlemal näiteks üksikuid, kõige rohkem 20 korda on pandud Eestis perega nimeks üksik. Aga seitse korda neist lausa Saaremaal. Noh, seal võib ka mõelda välja juttu, et, et küsiti, et mis, mis sa nimeks tahad saada, ah, mis mina üksik siin ta on inimene, et mis mulle nimeks vajaka üldse midagi panna. Aga et noh, selliseid jutte kindlasti mõeldud ka rahvasuus välja, nii et üsna üsna palju tegelikult need jutud, mis on Meil perekondades praegu ka levinud perepärimus on ei, ei ole ikkagi päris algne nimi, vaid vaid on mõeldud hiljem järgi. Ma toon selle kohta ühe ühe sellise näite. Perekonnanimi, vürst seostub loomulikult sellise tiitliga, eks ju. Uhke uhke tiitliga. Aga aga päris päris nii ta ei ole, kui me hakkame seda lähedalt uurima, perekond ise teab ka või noh, vähemalt osa nendest, keda, keda ma kunagi mitukümmend aastat tagasi nendega kohtusin, nemad rääkisid ja et meil esivanem oli selline suur uhke, sirge, selgem mees, et siis temale pandi nimeks vürst, et tal oli niisugune auväärne mees. Aga kui me hakkame uurima, siis see nimi pandi Rapla kihelkonnas. Ja seal oli viis mõisa Rapla alu, too Herttu ja hõreda mõis, mis just perekonnanimede paneku ajal üsna lühikest aega, aga just nendel aastatel 1834 35 olite mõisniku käes rendil taim, ühte mõisa omas, aga ülejäänud 40 isata rentis oli siis parun Robert Roose. Ja tema abikaasa oli briti päritolu Justin Erikpi, kelle õde omakorda oli siis leidiis lõikes, kes ka Eestis käis, kirjutas talupoegade elust-olust niuke huvitav, 1830.-te aastate britti, aadlinaisesugused muljed Eesti talupoegade elust on päris huvitavad. Aga jah, et siis mõisnik, abikaasa oli ka inglanna, õpetaja käis aeg-ajalt seal mõisa trepi peal perekonnanimede paneku ajal mõne soovituse andmas. Nimelt selgub, et selles viie mõisa peale kokku 273-st nimest lausa 38 on inglisekeelsed. Mõned on väga selgelt inglisekeelsed sellised nimed nagu baastööd, mis, mis tähendab ärritjat ehk sohilast ja selle saigi nime, selle nimeks siis vallaslaps, Carpenter, puussepp, litel väike Taylor rätsep. Aga osade puhul, kui me võtaks nüüd päris omaette, siis, siis ei ole kindel, et mis keeles nad on. Aga kui me vaatame tõesti seal väga palju inglise keelde, et siis saavad täiesti oma tähendusega nime olnud Big Scott Stoon on siis kahe hooga kirjutatud, aga küllatavangi Stowne ikkagi kivi. Siis on selline nagu our kirjutatudki Flaur, mida ei ole ei inglise ega eesti keeles olemas. Aga samas talus pandi perekonnanimeks Daff tee OFF, mis on inglise keeles taigen. Nii et järelikult see Flaur on siis jahu lauale. Et keelt aluseks võttes saame, tähendab, ja teades, et seal inglisekeelseid nimesid saame, siis paljudele lisaks selgituse. Aga, aga see vürst perekonnanimi on siis ka sealsamas pandud. Ja kui me vaatame seda algselt kirabil ja siis on see kirjapilt hoopis first f-tähega Inglise keelne, esimene inimene, et jõuda, siis oli esimesena sel perega nimede saajate järjekorras ja temale pandi nimeks First ja, ja et see kindlasti nii oli, siis võtame sealsamas rada mõisas pandud ka nimeks sekenud. Mida on praegugi see sekendi nimesid, nimelisi ana praegugi sondis inglise keeles, teine, kolmas on vahele jäänud ja neljas perekonnanimi, neljas on pandud eesti keeles juba. Nii et ongi Frs sekkunud ja neljas ja viies on ka vist olemas praegu ja ka on kindlasti, numbrid on kasutatud veel, aga mitte mitte seal mõises. Et noh, nimesid on, jah, eile, täna homme on hommik, päev õhtu, puht esmaspäev, kolmapäev, reede, laupäev ja kuu nimesid on pandud, mitte mitte, ütleme sisi jaanuar-veebruar märtsi vist ei olnud, aga aprillist kuni kuni oktoobrini kõikud pandud novembrit jälle ei ole. Ja nii, et, et on kasutatud ja selliseid, selliseid mustreid päris palju ja kui ma uurima just seda mõisakompleksi tähendab, kuidas seal mõisas on perekonnanimesid pandud ja sageli ei olnud mitte ainult üks mõis ühe mõisniku käes, nagu, nagu öeldud. Selle rapla näitel oli lausa viis mõisa, et siis me saame selle viie mõisa peale päris päris suure võrdlusmaterjali juba. Ja, ja neid neid mustreid on, on tõesti noh, näiteks üks teine mõisakompleks on on ka Raplamaalt Vigala kihelkonnast valgu Nurt nõlva mõisad mis kuulusid ka sel ajal ühele omanikule. Seal kolmandik nimesid pärit piiblist, jaaribi Eerik Jese Jordam mees, hekk Mirjam, Irma ja nii edasi, et mõni nendest on, on selline, mida võib-olla ei oskaks piibliga niisama seostada, võtame paran. Paran võib-olla hoopis seostub vene keelega näiteks. Aga, aga tegelikult me vaatame, et see nimi on piiblisse, kuna seal iga kolmas nimi anti piiblist, siis järelikult on pigem tõenäoline, et see nimi võeti ka piiblist, mitte vene keelest. Need Barnabas, Peeemmot ja ramm ja Simson ja need, need on tõenäoliselt pärit piiblist. Ja selliseid mustreid mustrid on tõesti tõesti palju. Veel noh, on ka seda, seda näiteks juba juba ühed esimesed eesti perekonnanimede sellised uurijad, jah, ja siis Helmut Tarand ja Edgar sajandi 1900 kuuekümnendatel aastatel juhtisid tähelepanu sellistele nimedele, jällegi on see Rapla kihelkonnas. Aga aga seal on siis kolm mõisal Ella pere vahakõnnu ja Järvakandi, mis kuulusid kõik Otto von Taube-le. Ja, ja tema on siis Lello pere mõisas pannud nimedeks. Baroni graaf, Kroos pürst klint vürst, saksa keeles siis suur võiste väike vest. Köönik, saksa keeles kuningas Moisnik ja lisaks linnanimesid Helsing, Holm, Giov, Kiiev, Laadoga Novgorod, Plescow, Schweed, Viljandi. Vahakõnnu nime mõisas on ta pannud nimedeks Bamberg, Bristol düüna Hamburg, Liverpool, London Lübeck, Poltaava Portsmouthi, Preis, Rostock. Järvakandi mõisas on ta nimeks pannud perekonnanimedeks Paldi, sport apsal berna revol riiga valk install veesenberg, Volmer verre on kõik siis Eesti ja Liivimaa linna nimed saksakeelsed. Nende viimaste puhul on siis nii, nii sajandiga ka mingeid Aranud siis arvanud ja, ja ka Aadu Must, kes on need perekonnanimesid uurinud arvanud, et need on otselinnadest tulnud, tegelikult ei ole. Kui me vaatame neid põhjalikumalt, siis on need talud, need Rebeli, Paldi, sportide asjasteni ja nii edasi ja need on talunimed olnud. Et seesama Otto von Taube mingil põhjusel muutis ära talunimed, et ta pani 1820. aasta paiku nendele taludele uued nimed, mis, mis varem olid Taadu, Uustalu, Jaagu, Jüri ja idel vormi talud tavaliste nimedega siis siis ta mingil ajaliselt muutis talunimed ära ja 20 aastat hiljem alles said perekonnanimedeks, nii et mitte otse linnadest tulnud linnad andsid nime taludele ja taludelt, siis tulite üle need nendele talupoegadele perekonnanimeks, aga, aga see on siis ainult Järvakandi mõisa ka need vaha kanna veel Ella pere, kus olid siis need päris välismaa linna nimed. Sellele me leiame ka selgitusega Otto von Taube elulugu, veidike uurime, et ta oli tollal üsna üsna noormees, ta sündis 1800. aastal Tallinnas, nii et perekonnanimede paneku ajal oli 35 aastane. Kaheksa päeva hiljem suri tema ema, järgmisel aastal suri isa, kõik vanavanemad olid ka tema enne enne tema sündi surnud. Nii et lähisugulastest olid elusaid pool tädi. Aga see pooltädi oli abielus admiral Adam Johann von Krusenstern iga kellel kindlasti oli kodus atlaseid ja, ja palju selliseid muid muid raamatuid, kus välismaa kohanimed on sees. Ja lisaks oli Otto Otto von Taube. Vanatädimees oli, oli varasem nende kolme Järvakandil pere vahakõnnu mõisa omanik, kali karbri difostaal, temal endal järeltulijaid ei olnud, temas pärandas siis oma oma õelapselapsele need mõisad, tema oli õppinud Kiili ülikoolis, oli Holstein Kotorpi printside kasvataja reisisaatja, tema ehitaski Järvakanti uhke häärberi ja seal paiknes tema kunsti- ja raamatukogu, mida on peetud üheks väärtuslikumaksugu Eesti- ja Liivimaal tollel üldse nii etoto kasvas kindlasti raamatute keskel. Ise ta küll õppis, ainult et ei, ei lõpetanud ülikoolide õppis küll Tartusse õigusteaduste kajalt aastani, et tal kõrgharidust ei olnud. Aga tegeles siis jah, oma mõisate majandamisega, oli oli siis nii-öelda põllumees või õigem oleks siis teha ettevõtja sellises mastaabis juba. Ja siis kindlasti oli ta saanud oma oma eluajal juba sellise põhjaliku koduõpetuse ja kasvatuse laia silmaringini sealt siis võttis, ta kasutas oma oma silmaringi ja, ja raamatukoguga selliste võõrama linnanimede kasutamisel siis perekonnanimede andmisel. Jutu jätkuks eesti perekonnanimedest ja ja nende lugudest veel mitme saate jaoks kauemakski. Aga paar sõna selle saate lõpetuseks sellest raamatust, mis siis kunagi valmis peaks saama. Mis seisus praegu perekonnanimede uurimine on? Mis järgus? Eesti perekonnanimede uurimisest, et ei, ei ole kirjutatud näiteks ühtegi ja doktoritöö tasemel monograafiat ega ka ühegi piirkonna kohta, et on uuritud mõningaid piirkondi, veidikene magistritasemel, siis on, on Kairit Henno vist 2000. aastal Saaremaa Jaani kihelkonna priinimedest avaldanud raamatu, mis on ka siis siiamaani kõige põhjalikum selline trükis ilmunud käsitlus ühe koha, mõisate nimedest. Aga, aga siis jah, eesti perekonnanimede raamat plaanib võtta siis kõige kasutatavamad nimed Eestis ehk siis mille kandjaid on esialgse seisuga seda statistikat alles küll vaatama, aga mille kandjad 50 või rohkem. Nii et, et kui nime kandjaid on, on ainult mõni või alla 50, siis seda nime kahjuks sinna raamatusse ei lähe, nii et võib öelda, et võib-olla isegi kõige huvitavamad nimedest jäävad sealt välja. Sest eks need kõige levinumad ongi need tammed, saared ja jänesed ja ilvesed. Et neid, neid on palju, aga, aga plaanis siis on, on teha jah iga nime kohta selline ülevaade, et kust kust ta pärit on ja mida ta tähendab. Ja kui palju teda siis praegu Eestis on selle nime kandjaid. Ja võib-olla ka kas kastan eestistatud seda nime kas te saadud eestistamisel või vastupidi, on sellest loobutud eestistamisel? Sageli ongi mõlemad Ta pidi nii et, et noh, kasvõi minu perekonnanimi, buss, mõni inimene arvas, et see on saksapärane või halva kõlaga ja muutis selle ära. Mõni arvas, et on hea eesti nimi, võttis selle endale nimeks. Et, et see on anda, on tõesti maitse, on maitse on erinev. Aga perega nimetada raamat jah, on on muidugi selline aastatepikkune projekte, et, et siis siis noh, väga ma julgen, mina ei ole, ei ole kindlasti mingite tähtaegade lubajaga, aga meile juttu olnud kuskil kuskil kolmest-neljast aastast. Jõudu tööle Eesti isikuloo keskuse juhataja Fred buss. Jõudu tarvis. Ja nagu öeldud, juttu jätkub kauemaks järgmisesse saatesse. Kindlasti saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.