Taimede sügav puhkeaeg, lõpped esimeste külmade tulekuga. Esimesed külmad annavad märku, et see aasta oma eluringiga on lõpule jõudnud. Ja alanud järgmine. Ja sellest ajast lähevad pungad kui ka taimede seemned üle järel puhkefaasi. Kus, mida pikemad on külmad, seda enam toibuvad taimed ja on valmis endasse vett imema. Valmis uuesti elule ärkama. Ja samamoodi lõpeb inimeste hingedeaeg. Kuigi surnute mälestamise on ka hilisematel tähtpäevadel. Kuid juba varsti peale esimeste külmade tulekut novembri alguses saabuvad kärarikkad külalised, rahurikkujad, need on mardid. Ja mardid on just sellised, kes püüavad lõhkuda Holnud vaikust ja rahu. Kõigepealt nõuavad nad sisselaskmist. Nad on ise riietatud musta ja nad on hästi kärarikkad. Kui need sisse ei lasta, siis ähvardavad nad leia uksed eest. Sest väidavad endi hulgas olevat uksesetti, kes võivad uued hoopis paremad uksed teha, et. Ja seejärel, kui mardid tantsima tormavad see on ka nende tants, selline, et maa, Merised ja ilm värised. Kuid enne tantsimist esimese asjana külvavad mardid maha vilja. Kogu tants toimub siis maha külvatud vilja peal. Mardid lahkuvad kõigile head ja õnne soovides. Kuid enne seda nad käinud kogu pererahva läbi ja neid puudutanud puuokstega vitustega samal ajal, soovides kõigile tooreks terveks tooreks terveks soovides, nõnda et ka inimesed Saaksid uute pungade taoliseks. Ja saaksid sama tooreks saaksid sama terveks. Ja kaks nädalat profmork. Tulevad korterid ja kohvik on valdavalt. Hoopis vastupidised võrreldes Martidega. Kadrid on kerged, Nad on ilusasti riides, nad on valged puhtad ja nad laulavad kõrgelt ja kiiresti ja kergelt. Ja samamoodi ka tantsivad. Tihti kordub kadrilaulud õpetus, kuidas tantsida, tantsida tuleb nii, et liiv maaste liiguks. Põrm maati, põruks. Ja kui Martide ülesandeks on oma viljakust tuua ja seda nad lubavad ka laialt, siis Kadride ülesandeks on tuua karjale segadust ja tuua karja, on nagu vanasõnas öeldakse, et Mart käib üle maa ja Kadri üle karja. Ning kui Mart mardid nõuavad andeks Horsti liha skadride põhiliseks andide nõudmiseks on vill ja takud tüdrukutest tööga seotud on. On võimalik, et see traditsioon on seotud kunagise kuukalendriga sest on teada, et kuu jälgimisel silmas peetud kuu loomist ja seejärel sellele järgnevad täiskuud siis omavahel võiksid olla paralleelsed tumedate Martide ja heledate kaadritega. Kuid juba õige pikka aega on need mõlemad päevad kinnistunud päikesekalendris kindlatele tähtpäevadele ja nõnda siis kuu suhtes paigale jäänud. Oletust toetab üks teademontide juurest, kus samuti sügisel lapsed käivad majast majasse, korjavad ande. Ning hiljem Keedavad saadud andides putru. Kuivõrd seda siis onukuule täiskuule? Lääne-Eestis ja saartel on kadrid ennast tihti ehtinud lindudeks. Ja Muhumaalt on teateid et seal on kadritaeva mõnel pool nimetatudki hanede päevaks ning sealsed kadrisandid. Varasemal ajal olid haned. Inimesed, kes olid endale põhiliselt tüdrukut, kes olid valged linadele tõmmanud neil polnudki palju pikemaid laule, käisid ukse tagant ukse taha ja Kaagatasid nagu haned tulid sisse, lõid inimesi vitustega. Ja. Ja. Ja see seostumine lindudega hanedega viitab ühele veelgi varasemale tavale. Ja see võiks olla seotud loomismüüdiga, mis ei ole seotud ainult meie rahvaga. Hästi laialt tuntud kogu Aasias samuti ka Põhja-Ameerikas. Et viimasel ajal uurijat enam ei püüagi seda kinnistada ühele rahvale. Näiteks, et see on lihtsalt üks. Kaudu kahe loova jõu kaudu. Ja sellest müüdist võib-olla üks huvitavamaid ja täiuslikumat variante on pärit karjalast. See kõlab nõnda. Kord sõitis jumal paadiga vee peal kui ta kuulis paadi taga solinalt. Ta vaatas selja taha ja nägi seal ujumas kuradit, kes oli enda Kauriks moondanud. Jumal küsis. Jahmunult, aga kes siis mina olen, aga sa oled teine jumal. Kui nüüd juba kahekesi koos oleme, siis me võiksime ju maailma luua. Selle peale ütles paadist sõitja, et maailma loomiseks pead sa kõigepealt sukelduma merepõhja ja tooma sealt välja natukene muda, millest oleks siis võimalik maailm luua. Sukeldus Kaur. Ja peale pikka ujumist jõudis ta põhja ta kahmas oma nokka muda täis ja hakkas pinnale tagasi tulema. Kuid kui ta pinnale jõudis, oli jumal kasvatanud veepinnale paksu jää. Kaur murdis jääst läbi, tahtis ulatada nokas olevat muda. Jumala kätte, kuid rabelemisega oli kogu muda suust pudenenud. Ja ta oli tulnud tühja suuga. Jumal laiutas käsi ja ütles, et nii pole ju võimalik luua. Sukeldu uuesti. Kaur sukeldus teist korda. Jälle kordus sama, ainult nüüd oli jää juba kaks korda paksem. Ning kui ta pinnale jõudis, polnud tal nokas enam mudaraasugi. Nüüd õpetas jumal et kui Kaur järgmist korda sukeldub, peata minema v ema juurde ja paluma temalt natukene piima. Oma muda peale. Kaur tegigi nõnda. Ning nüüd hakkasse mudaraasuke, mis ta suus oli kasvama. Ning kuigi seekord oli reedel juba kolm korda nii paks jää kui alguses jäid ometigi pisikesed kübekesed mudanoka külge, mis pidevalt kasvasid ja paisusid. Ta ulatas nüüd muda. Jumala kätte, kes hakkas sellest loomamaailma. Ta lõi ühele poole tasandikud, teisele poole, metsad, viljakad niidud heinamaad karjamaad. Ja kui ta lõpuks tööhoos korra heitis pilgu Kaurile dismärkas ta, et seal üleni näos punane, põsed punnis ja ei saa sõnagi suust, ainult halised vaikselt taipas jumalat, kaur oli jätnud osa muuda oma põske. Et sellega siis ise midagi ka hiljem luua, kuid muda ju aina kasvas. Jumala hüüdis talle. Sülita kohe välja, mida sa suus hoiad. Sülitaski kaur selle räpakalt laiali ning sellest tulid kaljud ja kuristikud ümberringi. Ning kõik koledad tumedad kohad maailma. Selleski müüdis võime näha Seoseid aastaga seoseid maa viljakusega ja lõpuks ka seoseid meie oma. Mardi- ja kadrikommetega ja ilmselt selle paralleelsuse juured on meie ümbritsevas looduses kus tõepoolest novembrikuu jooksul toimub kõik see, mis on kirjeldatud selles müüdis ja mis on ka kombestikus. Ehk huvitav, oleksin. Üks seos mardi ja pulmakommentel. Nimelt on mardi- ja kadrilauludes mitmeid pikki lõike kes on täpselt samasugused ka pulmalauludes ka pulmades. Kui peigmehepoolsed pulmalised saabuvad pruudi poole, ähvardavad nad lüüa uksed eest juhul, kui neile ei avata ja väidavad, et nende hulgas on uksesepad. Omakorda ukse lahti lõhkumine meenutab müüdist kauri, kes vee alt tulles pidi purustama jää selle jooksjaid pääseda välja, et pääseda üles siis vee peal oleva jumala juurde. Mõnedes müütides ongi vee peal olev jumal teine veelind, näiteks võit olla Hani. Nii nagu maridel võidki olla port või mõni teine. Suurem veelind. Vanades pulmakommetes on üks huvitav tants, mille. Anna Raudkats poolt kirja pandud ja seotud tantsuga Targa rehealune. Originaali, kuidas seda on rahva hulgas tantsitud ning pika küsitlemise järel selgus, et tegemist on vana pulmatantsuga, mida selle sajandi alguses pulmades teinekord vaid vanad mehed tantsisid. Ja sedagi purjus peaga ning naised keelasid seda, nimetades seda tantsu siis ebasündsaks ebasobilikuks. Mehed tantsisid ta siiski maha ja tants käis nõnda et mehed võtsid end kätest kinni ning raskete jooksusammudega liikusid hanereas edasi. Ning mõne aja pärast võtsid ringi, esimene võttis viimasel käest kinni ning nüüd tantsid põlvi hästi kõrgele tõstes ja hästi kõvasti maha trumpides. Edasi ning seejärel võis ringi jälle lahti minna ja jälle mindi pika reana jadana. Loogeldes mööda põrandat, teine viis oli selline, et nelja külge asetasid mehed ja samamoodi raskelt joostes, siis kahelt küljelt jooksid mehed kõhtudega vastamisi ja uuesti lahku ning seejärel teiselt poolt jooksid mehed jälle kõhtudega vastamise jala. Otsides sellele laulule ja sellele tantsule. Algupärast põhjendust selgus, et varasemal ajal oli nõndamoodi vaesemates peredes reht pekstud. Vili laotati maha ja seejärel tantsiti torupilli saatel, siis nõnda viljade all püüdes Sis terasid peadest välja. Saada hiljem seostus seesama tantsis pulmakommetega ja viljakus ritusega. Omakorda see tants meenutab lähedalt mardi tantsimist. Kambartid tantsivad maha külvatud vilja peal ja samuti tantsivad nad raskete sammudega, nõnda et maa peaks nurisema. Nõnda et koda peaks kumisema. Selle järgi ongi mardid, sest tõesti meeste osas nii nagu nad ka Tomandis on põhiliselt mehed olnud, kes Mardeksam käinud? Meeste selle iseloomulikuks peetakse Sõjakust pealetungimist võib-olla ka suuremat süvenemise oskust. Ning naise osa on siis kõige ellu äratatu kasvatamine, laotamine ja hooldamine. Nii meenutavat mardi- ja kadripäev paaris meie rahvalaulu põhistruktuuri ja võib-olla üldse meie mõtlemise olemise viisi kus püütakse kõike näha kahekülgselt kahepoolselt. Sest ei ole ju rahvalaulus pea ühtegi värssi, mida ei saadaks paralleelvärssemis. Lisaks teise külje juba öeldule. Teine külg ei pruugi teinekord sugugi kokku sobidagi esimese öeldud värsiga. Võime ka mujal märgata. Kohati tuleb see ka muusikas ette. Jaoks näiteks võiks tuua setu laulud kus omavahel 11 täiendavad koor, Torred kylle ülemise saate häälena. Kuulata setu kadrilaulu või siis samamoodi ka. LääneVõrumaal tuntud viisides, kus kohal Ühel annab nagu põhja annab pinna üleval liikuvale viisile. Ja sama on ka torupilli puhul, mis on Meil ka omal ajal hästi populaarne olnud, kus kaks bassihäält hoiavad pidevalt ühte tooni ning viis joonistab ennast nende peale. Ja sama kahe vastandliku poole ühendumine ja koosolemine jälgitav ka mujal. Meie ajalooski ühiskondlikus elus. On ju kirjanduses mitmeid. Väiteid sellest kahest poolest kes võivad omavahel tülli pöörata. Tuntud Andrese ja Pearu konflikt. Või siis võib ka mõelda teistele õnnetumalt lõppenud konfliktidele meie ajaloos. Nagu omaaegne. Päevil, mis lõppes lõpuks siis kogu seltsi lagunemisega ja kinnipanemisega. Mida peame aina meeles pidama et need kaks erinevat poolust omavahel mitte viimsesse võitlusse ei asuks, vaid nõndamoodi 11 täiendaks nagu setu laulus Mordva laulus kylle täiendab ja juhib koori ja samal ajal koor ometigi jääda iseseisvaks püsima. Omaette sama motiiv on ka isuri ja karjala lauludes lauludes kullervoost, kus mees kündes juhtumise ühe kännu kaheks künnab. Kumbki kännujuurikas jääb siis sedavõrd kindlaks ja iseseisvaks ta teise poolega enam kuidagi leppida ei suuda. Mõeldes meie ajale ning paljudele tülidele, mis tõepoolest lõppevad kil molettimiseta ilma lahenduseta. Tahaks tõesti loota, et. Mis on kunagi olemas olnud seega nüüd uuesti omaseks ja lähedaseks saab? Kus ei tea, erinevad pooled mitte. Võitlema. Lõpliku võiduni. Õigem oleks öelda, et lõpliku kaotuseni nii nagu juhtus kirjameeste seltsiga kus kaks vastandit kõlaksid kokku nii nagu regivärsid, kõlavad kokku hinnangu laul kõlab mitmehäälselt kokku. Tekib lõpuks ühiskõla.