Tere õhtust, head kuulajad. Kodus, tööl või teel, algab päri muster siinpool. Ants Johanson. Tänases saates kuulame tuntud ja tundmatut pärimusmuusikat, sekka mõnda autori autoriga lauluarhiivist maatidelt ja päritolu mõttes, nagu te ise kuulsite, mitte ainult Eestist. Avalooks oli meesansambel Spyliisilt Macruuli ja see oli pulmalaul Maarjast. Viimases veerandtunnis on loomulikult eluoja ringiga jälle Ene Lukka, Jegic Jan. Ja läheme kohe muusikaga edasi ja nagu lubatud, üks autorilaul kohe koos jutuga siia. Kes räägib ei keegi muu kui Jaan Pulk Võrumaalt. Ma näen, mõtlen vaid ütelda, et kõik ei ole nagu lapsepõlvest pärit ja ja sealt Tomile Chance olulise asja külge ja nüüd Mul on lapsepõlva nütš kingid kas mälesiski sünnipäevast? Mulle kingiti väega võimalik, et viie aasta või midagi säänest. Tõusis peaks olema 50 aastat tagasi. Kasselli elli 15 aastase, siis ma mäleta söiate kestite trotija tul kodu, kuulmaja. Ja kuigi moodu ma tunnen, et ma olen kõik ülejäänu elu, toda säänest erilist suhet takka nuts. Mis Moldu kassiga Holl tähendas, midagi nagu sünnu vaja ei ole nagu nagu see arm mõtlit nig asja varu. Mõnikord tundus nagu olnudki löödne juba. Aga Inambistendaks Essates sol. Vahel ma kuule, kus kolisesus link. Mõnigardi kuule, kolisesus, link. Jah, seal kolistas võlazz põlvele Lemmy kassihi. Kõik siblima, pane kinni. Kostanu sisse näis, näis. Isegi korstna mulkam kinni. Vaevalt et säält sisse. Aga hummus vussi teadsillugi ata. Küüse hoit ja mu poole. Ega see juhus, et leiame n. Küütsche hoid. Nii vast kombes? Aga nurru isa lools tahtnud küllaskeda kassi. Mõni kõrma mõtle, homsolvast kassi hing. Ma päris töö, me ei mõtle, et no küll on sul kassi hing. Buras läits, küll siis mu lemmikkassi hing. Kunst rattad jälle kõik lahkumine. Kuiskil kannatab tal. Mitu? Pead massocise üks vein, kassi hing, Mess. Äranus söödakanud lasku. Pinid alla suhteliselt ei. Värsak logistagu siibri tarestall neil ei, pulgad õis. On nagu kaudu. Kui katus keskrell koes kuu pääl ebays Nurru nakkab, kas mul hetkel pulgaks tõi? Ja mu lemmikasju platsi huuli noor. Ja kas platsi kemmuuni Nursultan või? Kassi hing oli laulu nimi ja Jaan Pulk Võrumaalt, tema enda tehtud pluus. Nagu te aru saite, mõnda kassist nüüd Tänaste juttude juurde ja need on teated toimuvast Eestimaal. Eesti pärimusmuusika keskus käivitas neljapäeval, kolmandal veebruaril Kolga-Jaani põhikoolis kooli kontserdite pilootsarja rahvamuusikast pärimusmuusikaks. See on selline loeng, kontserdite sari, kus on kaks või kolm asjatundjat inimest, kes õpilastele algastmes, keskastmes või gümnaasiumis räägivad meie enda muusikalugu lastele ja noortele. Ja esimeses etapis on kokku lepitud juba 16 loengkontserti seitsmes koolis. Ja viies maakonnas Jõgeva, Järva, Lääne-Viru, Viljandi ja Rapla maakonnas. Ja kui muusikaga edasi minna, siis kuulame vahepeal enne kui järgmise autorilaulu juurde lähme prantsuse asuma trumme. On kätte jõudnud ja linn on ka. On kätte jõudnud ja linn on ka. Siis mina lahkun. Sesto le loolusen. Kui põlislaande jõua mintervita linn nukku. Kui põlislaande ja õua mentervita linnu Või alustada? Ma olen loodus enne Metsas loomaradu jälgi ja kuulan puude kohina. Metsas loomaradu jälgin ja kuulan puudega ohina. Mets kasut tahad mu hinge? Ma olen loodusen. Siit metsas annab nõu ürgloodust enda aga. Siit metsast saan ma põu ürgloodust enda, aga. Jaa. Ta on ka saali minna. Ma olen loodus, ämm. Linnas loodusest ma vesta Ta saladusi jutusta ja, ja linnas loodusest ma vesta ta salataas ei jutusta. Ja, ja mind linnarahvas. Ma olen looduvuzemm. Lille südamest ma laula ja linnukeeles vilista. Lillesüdamest ma laulan ja linnukeeles vilista. Ma linna soolen. Ja siia juurde veel pärimusalast uudist. Nimelt on õige pea ju päev tulemas ja kaheksanda veebruar Karini toimub Eesti Rahva Muuseumis. Selline sündmus nagu vaenlane nädalad. Õieti on need õpitoad, tunnise programmi jooksul tutvutakse vanade ja uute vastlakommetega. Püsinäitusel. Räägitakse, kust on alguse saanud vastlapäeva pidamise komme ja antakse teada vastlapäeva erinevatest nimetustest ajaloost ja tegemistest. Töötoas täidetakse koos huvilistega vastav töölehte. Tehakse ja puristatakse vurri. See järgmine uudis küll puudutab rohkem pärimuse mõttes tulevikku. Et neljandal veebruaril kell seitse alustasid Tartus Tiigi seltsimajas Sirje ja Rein Kurg. Ja tänapäeval on on need selgelt, et need on autorilaulud, mida nad laulavad, aga need tähendavad inimestele nii palju, et neid lauldakse edasi ja tulevikus nende autoreid kindlasti enam ei mäletata, nii et tegemist on pärimuste pärimusega, nii nagu ka järgmine lugu. Las mööduvad aastad, mida laulab Vello Orumets. Sellest laulust saab kunagi pärimus, selles pole kahtlustki, juba praegu seltskonnad laulavad seda laulu ja seda küsitakse ju õnnitlus. Saadetes pühendus looks. Reedel, neljandal veebruaril kell 11 allkirjastas Viljandi linnapea Malle Vahtra Eesti pärimusmuusika keskuse loomise projekti rahataotluse ettevõtluse arendamise sihtasutusele. Projekt hõlmab Viljandi lossimägede sissepääsul asetsevat endist mõisa aita, mis on nüüd juba aastaid tühjana seisnud ja sellest saab 300 istekohaga kontserdisaal. Loodetavasti. Ja selle raha eest ehitatakse välja ka vajalikud abi- ja kõrvalruumid, pärimusmuusikaraamatukogu vastava erialakirjanduse ja fonoteegi ka. Eesti pärimusmuusika keskuse kontor, muusikariistade tarvikute, helisalvestiste pood kontserdisaal, väiksem saal, koolituste läbiviimiseks, esinejad, esinejate garderoobid, rõivistu. Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis saab ehitus valmis 2007. aastal. Septembris küsitakse ettevõtluse arendamise sihtasutusest piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. 15 miljonit krooni. Kokku maksaks üldse 22,9 miljonit krooni. See maja väljaehitamine ja viimaste kümnendite suurima turismialase investeeringuga Viljandis on, on kindlasti tegemist ja keda, keda see asi lähemalt huvitab, võib küsida lisainfot näiteks Viljandi abilinnapea Rein Triisa käest. Aga nüüd on paras minna edasi, vastlateemaliste lugudega vastavad ju ju käes. Ja kõigepealt eks arhiivisalvestus. Arst määrata, siis ei teki siia jalad ära, questi võlli mäe otsa siia jal viiulia olid vastlakukleid, neid tehtmises ka vastlakuklid, artlase aia. No need käed peljati mäe otsa kõik liugu laskma, kus vedasime Vastreemäe otsa ja ja seal siis mäest alla. Nii kuidas, kuidas aga läks ja ka vanad inimesed laulsid. 61. aastal 1961. aastal salvestatud vastlalaulu laulis pliisa Kümmel Tori kihelkonnast ja aare külast kollaas, nagu ta ära tundsite, laulis oma vastlalaulu. 1970.-te esimesest poolest oli see suurepärane salvestus. 27. veebruarini on Eesti Rahva muuseumi näitusemajas seto Kolledži ühingu laagrites joonistatud mustrid välja pandud ja seto kire. Kumma kiri olid, sa on, on selle näituse nimi. Näitus annab ülevaate setokirjade omapärast ja ilust ning tutvustab seto rahvusliku käsitöötraditsiooni mille ainetel on seto Kolledži ühingu poolt aastatel 2003 kuni 2004 kunstilaagrites lapsed ja täiskasvanud, loonud maale ja joonistusi ja näituse kuraatorid, kokkupanijad on Elo Liiv ja Õie Sarv. Pärimust. Ja nüüd veel kaks paralleeli, üks viiulivalts Vändrast, mida mänginud Hendrik Jõearu ja Anton Adamson ja aasta oli siis 1937. Ain iga naga oli sama valts, mida nüüd mängis ka Ring. Timo ala Kodila mängis klaverit, Daniel Karlsson sopransaksofoni, Krista Sildoja viiulit ja Tuulikki Veskus meloodia passidega akordioni. Ja kui siit nüüd edasi minna eesti muusikaga ja siis 30.-te lööklauludest modernlööklauludest on mõnedestki saanud ka seltskonnalaulud. Esmakordselt sind ma nägin, laulavad untsakad. Jaanus Põlder on selle loo solist. Esmakordselt sind mane ühes väikses ohviku kauni õhtu seal ma veetsin jäänud vaid mäles. Meenuvad su kaunis ilma ja kui neisse Väikest kohvikut? Igal õhtul veel, aga siiski loodab veel seda, et seal kohtun sinuga. Väikesed kohvikud nüüd on igal õhtul külastanud. Siiski loodab veel, muidugi ta seal kohtun sinuga. Sinu õhulisti. Eno ivale implawa uuri imetleda toe. Ja kui laotub linna üle Iowa kiirgata Oma unelmaid ei ole. Valderwe. Jällegi raevu lootsin kaua. Olla ka väikest kohvikut, nonii, heina igal õhtul külastan. Siiski loodan veel modi ka. Ja nüüd on mikrofoni ees Ene Lukka, Jegic Jan ja eluaia Ring. Tänases eluajaringis kõnelen vastlaja tuhkapäevast mitmete inimeste mälestuste abil. Maausulised nimetavad neid kahte püha kokku kihlakuteks. Vastlaliugupäev naiste püha, Lõuna-Eestis paiguti pudrupäev mis on alati noore kuu teisipäeval ja sellele järgnev tuhkapäev. Vastate. Tänane tähendus võiks olla värskes vabas õhus viibimise ühine nautimine ruumist oleku rutiinist, vabanemine, mõõduvõtmine, liulaskmisega, paastuaja algus, enese korrastamine ning puhastumine paastu kaudu. Pole vaja teha mingeid kaalujälgimist, hoia parem kinni rahvakalendrist. Igal juhul on vastlapäev üks enam tähistatavaid vana juurseid tähtpäevi, millest on hetkel alles külvaid nimetus, käihka, mõningane kultuurimälu, liulaskmisest, midagi linadest, kusjuures ei mäletada sedagi. Erid, mis taimse lina on, mis värvi tema õied on ja ei ole silme ees enam pilti ilusast helesinisest linapõllust. Aga siia me võiksime kuulata ühte laulu, mille najal need linapõllud meil olid Eestis täiesti olemas. See laul on pärit Sangaste kandist. Pappi, linad ja selle on sisse laulnud. Viljandi kultuurikolledži rahvamuusikud. Lilian Tuck Mulgimaalt kirjutab vastlapäeva tähistamist mäletan juba oma lapsepõlvest. Ema töökoha juures Viljandi maakonnas, Paistu vallas ja Birmastu külas oli üks kõrge mägi, kus me vennaga liugu laskmas käisime. Kui emal aega oli, siis tuli temaga kaasa Öeldi, et mida pikem liug, seda pikemad linad kasvavad. Arvasime mõlemad vennaga, et siis midagi head tähendab ning võistlesime liu pikkuses. Kindlasti keedeti sel päeval hernesuppi seajalgu ning laualt ei puudunud ka vastlakuklid. Eriti meeldisid mulle seajalad. Aga kõige põnevam oli seajalakondist vurri tegemine. Ise me sellega hästi hakkama ei saanud, aga ema ja vanaema olid ikka abiks. Siis võistlesime vennaga, et kelle vur kauem vuriseb, sellel läheb edaspidi paremini. Ka nüüd, kui mul on endal lapsed, oleme alati vastlapäeva tähistanud. Kindlasti sööme sel päeval hernesuppu prints seajalgu ja vastlakukleid. Sinna juurde kuulub ka vastlaliug. Tavaliselt käime liugu laskmas kirikumäel Viljandi maakonna Tarvastu valla Tarvastu kiriku juures. Ära on jäänud tänapäeval vaid vurri tegemine. Kustas Põldma kirjutab raamatus nurmelt ja niidult. Minu nooruspäevil tehti meelsasti vastlasõitu raudadega ehk uiskudega siledal jääl. Kui jää oli lumega kaetud, tehti liuväli koolimaja juures tiigil või jõekäärus puhastati suur plats lumest puhtaks. Uisutamine läks lahti. Kõrvale ehitati jääkarussell, liuväljal läks nüüd korraga kõik rõõmsaks, kilkamist ja naeru kostis kaugele. Koolmeister andis vastlapäevaks õpida vastlaluuletusi ja me laulsime neid laulutunnis. Üks sellistest koli Kamseni küll on kena kelguga hangest alla lasta. Ja kuulame nüüd seda laulu meiegi sedapuhku Kukerpillide esituses. Köln on käinud üles-alla. Alla. Allalaadijate vahel. Ja ja. Ja lumi. Ja ja. Oi-oi-jaa kui. Ka hakata. Ja. Ja rakate välja. Ja. Keele enne hakkas alla. Olen ja. Alla. Ja. Vastlapäevale siis järgneb kohe tuhkapäev. Tuhkapäev on tänapäeval ilmselt vähem tuntud, kuigi kalendris on ta alati kirjas. Aga teada on, et mõnes kohas nagu Mulgimaa on säilinud see vana tähtpäeva tähistamine. Kuni tänini. Kesksed tegelased tuhkapäeva rahvalikes kommetes on tuhkapoisse tuhka tüdruk. Nad olid käepärasest materjalist valmistatud nukud. Igaüks võiks neid teha midagi hernehirmutise taolist. Riidest pea oli tuhka täis topitud tuhkapoisi ja tuhka. Tüdrukuga võib küll nalja saada, aga selle peale võidakse ka vihastada, eriti need, kes seda kommet ei tunne. Ja ei saa aru, miks neile on sokutatud ukse taha mingi nukk ja mingisuguse tekstiga. Et sa võid olla järgmisel aastal kõige laisem ja lohaka tõhka ehk tuhapoiss tuleb salaja naabrite tuttavate juurde toimetada sinna jättagi. Kui see õnnestub, on oma perest halba laiskus ära. Nii et jätkub kolmekuningapäeval alustatud halva väljaajamine nuku abil. Tuhapoiss ei tohtinud Maietta ja kui tooja tabati, siis oli sünnis talle karistuseks luuavars kasuka teisest läbi ajada ja siis koduteele saata. Toapoiss tuli teise perre toimetada või kui igal pool piisavalt valvsalt oldi vigur läbi läinud, võis etenduse lõpetada ja tuhapoisi metsa puu otsa jätta. Toatüdruk oli jälle tore tegelane ja sobis hästi sokutada sellesse peresse, kus ei olnud pruuti, ei naist veel majas ja kus vallalisi noormehi jagus. Salakäigud tuhapoisi tuhatüdrukutega kuulusid rohkem noorte tembutuste juurde nagu ka vastlapäeva kada ajamine. Et tuhka ei mõistetud ainult halva kehastusena, sellele viitab komme tuhkapäeval põllule natukenegi tuhka külvata. DOHC pidi saama väetiseks põllu Rammuks, mis taimede kasvu soodustab. Ka tuha desinfitseeriv toime polnud teadmata kui tuhkapäeval tuli majja ebasoovitav võõras heideti tema riietele või jälgedesse tuhka. Tõhk pidi puhastama ja seda kinnitavad tegelikult ka arstid, et tõepoolest surmab batsille. Tuhkapäeval sobis odrajahust kakkudel leibade küpsetamine. Meil oli piirkonniti erinev nimetus tuha päts, tuhapull, tuha kak kõlbas ka pannkooke juba küpsetada, mis sel puhul tuhakoogi nime kandis. Soovitav roog oli odrajahust, tuhapuder. Mõnel pool tuhka poiska põletatakse. Aga nagu öeldud, Mulgimaal peetakse tõepoolest tuhkapäeva tänini. Olen seda ise ka oma silmaga näinud. Karksi-Nuia gümnaasiumis ja üldse Karksi-Nuia alevis. Nägin, kuidas koolipoisid klassist klassi salaja pildusid tuhkapoissi sisse ja kui parasjagu tunnis õpivad õpilased õigel ajal jaole, said neile, kes selle sisse sokutasid. Su võeti kinni üks poiss ja pandi talle tõepoolest pluusi varrukatest luuavars läbi. Ja nii ta siis kõndis seal õnnetu herne hirmutisena ringi. Sel päeval seda tähtpäeva filmima tulnud televisiooni rahvale sokutati koguni kaks tuhkapoissi kaasa. Üks bussiaknapuhastajad külge ja teine teleinimese koti. Kui tuhkapoiss kotist avastati, siis sokutati see juba Tartu telemajas järgmisse kotivi sahtlisse lõbusalt edasi. Kuigi ei tuntud seda traditsiooni, tekitas palju elevust ja võib-olla ka mõndagi mõtet. Et miks mitte niimoodi ka ühel tähtpäeval omavahel suhelda. Nii see tuhkapoiss siis rändas. Väljas sokk lumine jalad. Vineer alla jalad valge-i Riviera alla, jalad alge, astmaleeme käes saab ja see ja too Appadega anname Merila, Tuuli-Mai, Lai vineer, Allaväila tuubialti, ai rai vineer alla meile luu artipäevadel kuulame, et ka veel ja sõltu õhinal vastavaid. Jaa, ai ai, veidi alla vastava instituudi ja i reli ralla vastava. Ja. Aitäh Enele, kuulame siia ühe ilusa valsi. Erni Kasesalu järgi mängivad tuulekandled ja siin tuule kann ja Pille karras suurtel Kromaatilistel kanneldel. Ja veel enne lõppu tantsuklubi informatsiooni. Laupäeval, viiendal veebruaril kell kuus on Tiigi seltsimajas Tartu tantsuklubi. Seal veab seda Triinu nutt. Ja esmaspäeval, seitsmendal veebruaril kell kuus Viljandi kultuurimaja kohvikus Viljandi tantsuklubi uue hooaja algus ja seal kutsub noori tantsima ja kaasa mängima Marju Varblane. Aitüma kuulajatele, et jääb lõpetama wandor, vokaal, Ungari naisteansambel. Eks ilus pikk tantsulaul. Head teed, head ööd, head õhtut, kuidas keegi ja kuuleme jälle nädalal.