Mul ongi leks niiviisi. Aga ega ma seda sulle ei ütle, mis võras. Mispärast ma vaatan ajal, kus ma seda sulle ütelda võin, seda mul enese tarvis enesel tarvis läheb. Joosep, mina lase rosinaid panna nüüd, nii et mustab. Hea küll, aga nüüd, nimi, kuule, nimi või? Vaatavad aha. Aga pea oma sõna. Vaata sihukesi nimesid pole veel kunagi kuulnud. See esimene nimi, see imetore nimi, mis on, see on? Kolumbus. No ma olen kuulnud Mis sellest, et oled kuulnud ja, aga see teenilini, Easy teeninime Krisast õulus. Jääk Toots, kuidas sa ütlesid? Sa oled seda nime enne kuulnud? Ei, seda küll. Poleti leiab aset Kree säästaamos. Isast ammus. Küllap sellest tohiks küllalt olla, taustaks pisikestele lugudele kentsakest nimedest, mida palume lahkesti ära kuulata lähema tunnikese jooksul. Käskrysost Toomus Kolumbus oleks tõesti naljakas eesnimi, kui see praegu mõnele väiksele eesti poisile pandaks. Kindlasti jaa. Sest Oskar Lutsu tee neil on just see seostus meie rahvale sedavõrd hästi tuntud, et paneks tahtmatult muigama, kui sellenimelist meest elusalt kohtaksime. Olgugi et ta perekonnanimi, sugu, kee tarvitseks olla kiir. Aga kui ajaloo raamatust loeme mehest, kes oma elu lõpuni uskus, et ta oli leidnud meretee Indiasse? Kui meie silmade ees seisab tema itaaliakeelne nimekuju Christoph foorokkolombo või hispaaniakeelne Kristobaal kolonn või isegi eestikeelne Christoph Kolumbus siis pole asjas midagi veidrat. Ja Toots ning köster kevadest ei tule õigele inimesele niisugusel korral meeldegi. Kai, mõtle, mõistlik mees iialgi Oskar Lutsule, kui kuuleb või näeb perekonnanimesid Toomus, Tooms või Risto. Ometi on just need Tootsi õige toreda nime eestipärased lühendid. 150 aasta eest perekonnanimedeks võetud enne sedastes talu või isikunimedest. Kas need just lähevad? Sest vaadake, kallumbus näituseks oli perekonnanimi mitte eriti nimi Jesise kris Asdamus, see on ka üks ka vana aja võõras nimi, mis nüüd enam kuskil tarvitusele ei ole. Siiski valiksite vaestajakmonite ei, sest need ikka ei ole kohased ja. See tähendab Bruno Benno Bernhard väga Kolumbus Kris Estonias. Seal on vist üks laps veel peale Kolumbuse. Aga mis see minu asi on? Minu pärast kas või Belsossar nimeks, mis see minu asi on? Luts eesti kirjandusliku huumori kuldsõlg teadis kindlasti midagi Chrysost, Toomus kreeka keeles tähendab ei enam ega vähem kui kuldsuud. Luts venitas selle suu välja jõehobusest proftvuseni see tähendab aafrika jõgedes elavast sõjalisest imetajast kuni lihtsa kirumis sõnani, nagu praegused sõnaraamatut näitavad, aga mitte ainult Chrysost Toomuse pärast. Küllap ta rohkem tahtis öelda, kui oma arvamust ainult selle väga vana ja võõra nime kohta. Mis see aitas? Kevade on määratult populaarne nii määratult, et kaasaegsed estraadiartistid paunvere koolipoiste nimede all isegi kolhoosi nalju ette kannavad. Kuid kevade populaarsusest hoolimata on eesti rahvas jätkanud oma lastele niisuguste nimede panemist, mis kolumbusele ja Bruno Bennole tootsid tõlgenduses Benile silmad ette annavad. Kõik järgnevad näited on võetud otse sünniregistrist. 1914. aastal ristiti tütarlaps nimega Leida Warnelli 1919. aastal teine sammas linnas inna mus anda. Linna nime me ei nimeta, sest see pole sugugi naljakas. 1927. aastal sai äsja sündinud maa neiu nimeks vaade Aliide järgmisel aastal teine samasugune Esmerendiana. Kas peate kolumbusest vähem kauniks 1929. aasta poisi nime Olgred Henry Ford või tema ja kaaslase vastassooliste eesnime Helju Vellaine. Juba ligi neljakümneseks saavad daamid armeidakus Ella ja Linda okkalaania. Kui nad oma nimesid pole muutnud, siis tervitame neid südamest. Nagu ka Filma Elmerat. Närman neiditi jutt ja mees seltsimeest, hiilar, Oresti. Alles kolmeaastasi, kindlasti häid ja andekaid poisse, vegeniid ja Elfaarit ning nende eakaaslastest noori daame, madilat ja ergulat. Loodame kõigest hoolimata olevat lõbusas tujus. Paljud neist, kellele õnneks on antud kanda seesuguseid peeni nimesid, mida ladina keeles diagnoositakse nimetuse all noomina kurioosa on leidnud ja tunnustanud, et see on olnud nende saatusele omane Curry osa mida kellelegi ei taha soovida. Isegi Tootsmite, millega teid naerma panna, head lapsed. Ja on lohutuse ja mitte halbu. Meie Matsi tähtraamat 1939.-ks aastaks soovitab oma kalendaariumis värskeile mees ilmakodanikele nimeks panna näiteks korjus Albik või võsa. Aga väikestele neidudele Re kommenteeritakse näiteks toola mängu või kuulinimesid. Korjus on aus ja vana nimi üdini ära eestistatud Gregorius, millel veel 100 aastat tagasi ei olnud mingit tähendust, mis laiba poole viitaks. Vana Wiedemanni teatab, et Viljandi kreisis, Liivimaal ja Tallinna murdelisel Tartumaal tähendavad see sõna hütti vanast materjalist või sekundaarset toorainest üles ehitatud väikest elumaja. Aga nüüd on asjad sõnade tähendusega muutunud. Olgugi et niisugust perekonnanime kannab muidugi gregooriuse saaduna. Üks meie kuulus lauljagi. Kui ta veel ära ununenud ei olnud, tegid koolipoisid tema nimega omatasemelist halba nalja ja moonutasid eesnime miilitsaks. Umbes samal ajal kirjutas aga meie seni kõige internatsionaalsemalt tunnustatud nime teadlane doktor Julius Mägiste. Missuguseid tähendusi kõik kõige pahatahtlikumal korral mingile nimele võidakse anda, eriti kui veel teda vähe väänata. Lõppude lõpuks pole ükski keele sõna üldse aga ükski nimi ilma sääraste väär tõlgitsemise võimaluseta. Teadusemehed on muidugi õigus ja see sünnib kõrva taha panna. Kurb nali on aga tõsiasjas, et meil ei ole juba 30 aastat ühtki eesnimedega kalendrit trükitud. Lätlastel on ukrainlastel on meie aga valime nimesid teab kust peamiselt küll väga vanadest kalendrites esiisade raamaturiiulilt. Näiteks Mats Tõnissoni 60 kuni 80 aastat tagasi ime kuulsaist tähtraamatuist. Ja sealt on tõesti midagi valida. Sest ligi Nendest uuest eesti nimest, mis maitses Tõnisson kord ette pani on paljud meeldinud meestele ja naistele nagu Ants Viper, kes iga asja väga tõsiselt võtab. Seal on eesnimed Koidu, Külli laine, Leelo, Leida Leili luule, Maimu Meeli, Milvi pilvi saare tuuli, õie õnne ja hulk teisi, praegugi populaarseid. Ja nüüd juba traditsioonid, kaid naisenimesid. Millised just Mats Tõnisson välja mõtles. Aga ta mõtles välja hullematki ja soovitas näiteks naise nimedeks. Jääte. Vilevoole Haaenne ka rahula 1884. Head mehe nimed pidid olema lõpplöök, minevik, nimetus, nähtus, vaatlus ja uskuge või mitte isegi sõitlus. 1886. Mõtlen sageli. Kuskil praegu võid sa viibida. Miks ei tööta nendes mul. On see meile veel päeva, mille sinuga ma kokku sai, kas nüüd mäletas? On? On möödunud päevi, endise päevi, pall. Eesti isade enam-vähem terve mõistus, mis vähestest kooli talvedest hoolimata mõnesuguse ateismi tõttu omab veel senigi kaunis koolitatud, loomulikku maitset on ära hoidnud niisuguste naise nimede sattumise sünniregistris nagu näide, toode ja pette. Kuigi viimane neist ehk mõnelgi juhul tegelikkuse fakti õigesti ära oleks markeerinud. Ja eesti emadest pole vist keegi mõttele tulnud oma poega nii kõrgelt hinnata, et talle nimeks anda löök või nähtus kuigi esimene neist taas mõnel juhul ehk väga asjakohatu ei olnukski. Kui see hea maitse ja paras arukus neid maakeelseid sõnu nimedena kasutamast on keelanud siis peenemate võõrapäraste imenimede vastu pole temast aidanud. Ja Esmerend ja nad ning ogalanad on olemas. Nagu juba kuulsime. Poleks kasutu uurida, kus peituvad põhjused, mis selle eksootilise nime materjali lastevanemaile armsaks teevad. Teie panite oma tütrele nimeks Priscilla. Kas lapsukesel on mõni selleni imeline rikas tädi välismaal. Aga mis teie arvate, et see nimi mulle meeldib või? Ja ongi üks põhjus, mis muidugi seleta veel kaugeltki kõiki kummalisi nimesid. Kaevur kõrgentaano Mik deva hull kurvaid. Peale nii ilusate eesnimede kui seda on näiteks Eufrosiinia, Klafiira, Pilaagija, Rolaine trussilla, järmolai villi bald ja villi Hard kõik Tartu nime muutmise protokollidest. 1935.-st kuni 1940. aastani on meil olemas ka vanasõna. Ega nimi meest ei riku. Libiseb see tõde tänapäevalgi veel ühe teise, kust vahel parajal vahel vähem, parajal ajal ja kohal. Kui me seda usuksime, miks me siis peaaegu üksmeelselt ikkagi tervet hulka nimesid naljakaks peame? Tuline õigus, et ühele meeldib tütar, teisele ema. Aga vanasõnaga nimest ja rikutud mehest on keerulisem lugu. Ikka jälle seesama meie sõnaraamatu auväärne autor ja akadeemik Wiedemanni on kirja pannud selle vanasõna, pikema variandi. Nimi ei riku meest. Olgu pada ehk pangliud ehk Luits. Tundub, et see on perekonnanimede panemise aegne vanasõna 19. sajandi esimeselt poolelt. Lood sakste oma volist hullude nimede panemisel priiks lastud talupoegadele on väga liialdatud. Aga ühtteist kummalist kallid mõisa vanemad selles suhtes siiski korda on saatnud. Nimekas nime teadlane Edgar rajandi on kirja pannud niisuguse loo. Käsikirjas omaaegsel Tallinna linna peal Jaan Tootsil olnud tema maatalus, korrut, sulane perekonnanimega Es VII. Rahvatraditsioon jutustab, et Lõve vallas Viljandimaal nimede panemise ajal olnud mulkide maitse sedasugune, et armastatud, hästi lühikesi ja tugevaid perekonnanimesid võtta. Sealt siis tulidki nimed nagu sakk ja sokk, pakk ja pukk. Kas ja kes ja nõnda edasi. Ühele mehele meeldinud lihtsalt s. Aga siis tulnud teine mees, kellele sama äss meeldinud. Üks s juba on öeldud, seda enam ei saa. Mis sest, kostnud mees, andke mulle teine ess. Kuna keisrid ja kuningad Geon nummerdatud, miks siis mitte mulgid ja nimeandja huumorimeel ärkas, kui ta vastutulelikud kirja pani. Perekonnanime s teine. Talupojareaktsioon ei olnud, huumorivaesem tuli jälle, mees, kes essi nimeks nõudis. Ei jäänud andja kitsikusse. S kolmas oli sündinud. Üles seitsmenda, jõutud veel õige kaugele sama nalja kordamisega. Alles Essk 12. olnud lõpp ja viimane. Isiklikult olen kokku puutunud ess viiese ja S7 nimedega. Eestlane on kroonuasjadesse ja käskudesse alati suhtunud kui just mitte ülevoolava siis natukese võitu üleoleva huumori kõika. Kuidas pisikene mees suurte sakste valitsuse ajal muidu oleks saanudki? Sellest siis tuligi, et üldiselt lepiti ka väga naljakate perekonnanimedega ja konstateeriti lihtsalt fakti, et nimi ei riku meest. Eesnime ei riku. Nalja sisu on selles, et nimi on siin kahe tähendusega. Üks niisugusega, nagu näiteks nimetuses Kreutzwaldi nimeline kirjandusmuuseum. Teine niisugusega, nagu näiteks väljendis meie nimekamaid maadlejaid Georg Lurich. Üks eesti luuletaja on enda kohta öelnud, et ta olevat enda nimekaim nimega eim. Vanem kui vanasõna- meest, mitte rikkuvast nimest, on teine, vanasõnariie ei riku meest. Seda vaese inimese vabandust, usume praegugi. Sest lapitud püksid ei aja naeru peale mitte sel määral, kui kummalised ees- ja perekonnanimed. Ometi on riidigi suhtes arvamused mitmesugused. Küünik dioogenes ei hoolinud ilusaid riideid, suuremate ühtegi ja käis meie aegselt väljendudes kaltsudes. Filosoof Platon ütles oma kolleegile aga otse näkku. Edevus vahiv välja, sudo aukudest. Ka lapitud nimedest vahib tihti välja seesama edevus. See on muidugi vanemate edevus ja lapsed saavad seda tunda alles siis, kui nad ise oma nahal kogevad, kui kerge on kanda eesnime, eulampsija, eulalia Melitiina venna anda või kaljukindel. Need nimed esinevad nime muutmise protokollides 1935.-st 1940. aastani Tallinna linnas ja on ära vahetatud järjekorras nimede vastu Aade, Elsa, Milvi varju ja Peeter aastat 30 tagasi vahetati meil palju eesnimesid ja veel enam perekonnanimesid. Nime vahetamine on ka praegu võimalik, kui nimi väga paha ja põhjus vahetamiseks mõju. Tol ajal tehti seda kergelt ja kergemeelselt, sest mis on õieti eulampsija ja eulalia? Need on ilusa tähendusega kreeka sõnad. Esimene kaunis valgussellestsamast meie omakeelne sõna valguse allikas, lamp ja teine eulaalia on tõlkes ilukõneleja või kaunis kõne. Aga võõrkeelsetes nimedes ei loe tähendus meile suurt midagi. Tsiteerime veel kord juba varem tsiteeritud autoriteeti tohter, Mägistet nimi on vabad tähendusest ja saanud eraldamis märgiks ja sellepärast oleks nagu mingit muistse ajast jäänud ebausulehka tunda, kui nime valikul liiga määravaks lastakse saada tähendus kaalutlustel. Elulaadi ja nimevahetus ebausust ei lehka sest Elsa on Elizabethi lühend ja tähendab heebrea keeles tõlgitult. Minu jumal on seitse. See on väga ilu kõneline nimi. Aga keeleliselt ja ajalooliselt igasuguse ilulugemisega seostamatu eestikeelne Aadee eulampsija asemel võib tähendus kaalutlusi sisaldada. Aadetele ikka mõnesugune seos vaimuvalgusega on või vähemasti ennemuiste oli. Võõrapäraste nimede tähendust üldiselt muidugi enam tänapäeval ei arvestata ega teatagi. Enamasti ongi kõik heebrea, kreeka ja ladina algupära eesnimed ja nendest saadud perekonnanimed väga hea ja üleva, õilsa või vägeva tähendusega tõlkes näiteks aare, ehe kalju, Koit, Eha lootus, armastus, sõprusrahu ja muu seesugune. Vähem on lihtsaid iseloomustavaid sõnu nimedeks seatud nagu blond, valge, must, tõmmu, pruun või koguni kaksiktoomas karjane vend juut. Tõlgitult on rahvusvaheliste nimede hulgas, mida meil pruugitakse kõrvuti hirv ja hunt, lammas ja Lõvi, küngas ja mägi. Kuid on ka kummalise tähendusega väga vilt tuntud nimesid. Aks sella on seletatud, kaenla auguna ja eedid kaasavad Rana. Karl on abielumees isegi poissmehena ja Jakob ka rameeto ronk Jaagup kannast kinnihoidja. Ilus Barbara on umbkeelne ja mitte ehk nii ilus, Klafiira lihtsalt õõnes. Linda on madu. Aadam on muld või punane savi. Silvester metslane või metsavend. Kornelius, sarv ja Julius. Aga kõigi nende raskete tähenduste kõrval on nimeseletajad samadele nimedele ka pehmemaid tähendusi pakkunud sest inimese nimeuurijate hulgas on alati leidunud ka mõni Gustav, kes ei tahtnud olla lihtsalt rootsikepp vaid väitis, et tema nimi on ümberpöördult silbi järjekorraga. August. Mis ladina keeles tähendab auväärt. Mõnele eesti pseudofiloloogile võiks pähe tulla, et see muistne eesti nimi siiski vastupidist tähendab. Sest eks ole ju Rooma Augustus puhas eesti lause, au kustus. Tõeline anekdoot sõna vanas tähenduses, see on senitundmatut Pisi fakt ajaloost on see, et raamat nimedest käsikirjas oli Lea kui heebrea nime tähenduseks antud veis õigesti veel lehm. Aga see tähendus, seletus toimetati välja. Avaldati arvamust, et mõni Lea selle peale võib vihastada. Ja nüüd seisab raamatus üks ilus ebaseletus. Lea Liia, Liia ladina Lea emalõvi. Petrovski vene isikunimede sõnastik teeb samast nimest arvatavasti samadel põhjustel. Vanaheebrea anti loobi. Miks naissoost lõvi ja anti loob paremad on kui üks aus veis, seda ei oska keegi seletada. Lehma austasid muistsed juudid samuti nagu praegused hindud. Kirjastuse toimetajad ei kartnud aga samas nimede raamatus ühtki Evartit ja Eberhard i vaid lasksid selle kuldiks tõlkida. Sest lehmaga võrreldes on see loom ilmselt väga auväärne, ehk Augustne. Kui see aga nii ei ole, siis peaks raamat nimedest teises trükis. Esimene trükk oli ainus selletaoline üle väga hulga aja ja müügilt ammugi otsas. Kuldi asendama. Meessoost mere ei sea aga. Või mõne veel sümpaatsem loomakesega sest vaevalt need teaduse vaenulised Lead vahepeal vähem tigedaks on arenenud. Muide, Rahel ka väga ilus heebrea nimi on kõnealuses raamatus. Mis veel kord näitab, et lehm on ikka hoopis teine loom kui lammas. Tõsiteaduslikult asjale lähenedes tuleks siiski veel lisada et loomade liiginimed inimeste ees nimedena on muistsete aegade küllaltki austamisväärne kultuuripärand ja alati seoses nende loom isikukultusega. Ka eesti muistne ott elab tänapäevani meie ees nimestikus, nagu ta tähenduskaaslased Bernhard ja Bennogi. Aga Bruno, pruun tähendab ikka sedasama kõrgeks hinnatud karu. Ja pole kuulda olnud, et ükski karu sellepärast oleks pahandanud. Pärast seda kommentaari on ehk võhikulegi selge, kui peenelt Oskar Luts kevades võõrnimede pruukimist tõmbab. Kolumbus Chrysost Toomus põlatakse ära. Aga poiss saab selle asemel nimeks kolmekordse karu. Bruno Benno Bernhard on maakeeles pruunkarud tugev, kui karu. Seda paunvere köster ei teadnud. Vähemasti ei osuta Luts talle au seesugust teadmist demonstreerida. Et autori enda käe see asi juhuslikult oleks nii välja kukkunud, on raske uskuda. Mõned niisugused kummalised kokkusattumused on tegelikus elus siiski võimalikud olnud. Kord juba mainitud käsikirjas jutustab nime teadlane rajandi et tema omal ajal Tallinna ilmaliku pastorina nii hüüdsid teda vaimulikud ametivennad. Pastorid on paari pannud mehe, kelle perekonnanimi oli september, kes oli sündinud septembris ja elas Tallinnas septembri tänaval. Meie jutt imelike nimede panemise põhjustest jäi siiski pooleli. Aga tarvis on lisada, et see komme pole mingil viisil eesti rahva patent. Loeme ühe lõbusa tükikese õige vanast ajalehest. Esmaspäev. ALDE parantifess Kohvernja sarnaseid nimesid panevad ameeriklased oma lastele. Hiljuti panid ühed vanemad Ameerikas oma tütrele nimeks all Deparontifess Kohvernija. Mida see nimi peab tähendama ja kuidas vanemad sellele tulid, on teadmata. Aga see näitab, et ka Ameerikas, kus on suurim nimede valikuvabadus, peab seda vabadust piirama hakkama. Mõned ameeriklased soovitavad sel puhul tarvitusele võtta Mussolini valjust ja samuti ära keelata kõik nimed, mis pole märgitud kristlikus kalendris. See keeld sai Itaalias alguse sellest, et vanemad hakkasid oma lapsi nimetama revolutsioonideks, repuublikuteks, sovjettideks, Anarkjateks ja nõnda edasi. Leidub koguni inimesi, kes soovitavad lapsi hoopis ilma nimeta jätta kuni nad suudavad juba iseenesele nime valida. Iseäranis kummilise nimesid annavad oma lastele ameerika neegrid. Nad nimetavad oma järeltulijaid meeleldi tuntud inimeste nimedega. Nende pere otse kubiseb CE saridest, pumpeiustest, Tseetserodest, Jupiteridest, Washingtoni test, chefferssonidest, Lincolnidest, Napolinitest ja nõnda edasi. Väga kummalised on ka nimed, mis antakse tütarlastele Ameerika lõuna pool seisab riikides. Seal on väga moes tütreid nimetada selle osariigi või linna järele, kus nad on sündinud. Nii võib seal kohata noori daame, kelle nimed on meieri länud virsiinia Ärapaama Luciana ja nõnda edasi. Aeg-ajalt võib kohata ka, mis missistsipit ja mis, mis uurit. Vahetus sulle siis kui neis faktides naljakust puudubki siis lõbusust on ometi küllalt. Kolumbusest alustasime ja Ameerikasse lõpuks jõudsimegi. Üks tõestisündinud lugu teatab, et Raasiku valla Parila külasaare talus elas tugeva sajandi tagasi talu perenaine. Kõnealune perenaine aga häbenes kogu eluaja oma liiga toredat nime. Ja oligi vist kaua aega Harju-Jaani kihelkonnas ainukene eesti soost naine kellel oli kaks eesnime. Oma tütardele jagas ta oma eesnimed juba maa rahvalikus vormis. Nii et tema enda peenest nimest sai kahele küll vanemale eetvi ja nooremale Miina. Samal ajal oli aga Haljalas juba 339-st vastsündinud 10-le pandud kaks nime. Nende isad olid kõrtsmik, aednik, aidamees, tisler, kutsar ja üksainus talu peremees. Tol ajal mitme eesnime pruukmeil levima hakkas, esialgu antvärkide hulgas. Aga sajandi lõpuks oli kahe ja kolme eesnimega ristituid näiteks Viru-Nigulas 60 protsenti. Meie ärkamisajakirjanikest on valdav enamik koolipoiste nuhtluseks kahe kolme eesnimega. Pea siis meeles, kes on Friedrich Reinhold, kes Friedrich Robert, kes Johann Voldemar ja kes Friedrich Karl Johann. Ega teiegi järsku peast ei ütle, millisest neljast suurmehest oli juttu. Kuid kõigi nelja eesnimed annavad kokku ainult tühise osa rekordilise pikkusega eesnimedest. 1934. aastal on Tallinna perekonnaseisuametis registreeritud poeg Ps nimega Dirk tiiter Feliks Maria Karl tsessil Franz Friedrich Wilhelm kes oli Aleksander Under, Hugo Friedrich Wilhelm Moritz, Custolf, kurt Carli poeg. Noorhärra kogu passinimi koosnes 21-st ühikust ja oleks vaevalt harilikus käekirjas passi lehele mahtunud. Poisi emal oli lühikene nimi Giselle Marie Sophie Brigitte. Liig mis liig. Aga liial on hea omadus lõbustada. Vaevalt maksab lisada, et rekordilise nime pikkusega härra oli saksa soost Fraiser fondornberg. Ja ometi oli näiteks Magdeburgi linn juba 1685. aastal ära keelanud lastele panna rohkem kui kaks eesnime. Saksa aadlikud ei hoolinud sellest keelust, siis ega hiljem. Ja Eesti talupoeg proovis samuti mitte hoolida. On meilgi kolme ja nelja nimega naisi ning mehi küll ja küll. Asjast oli ehk mõtet pikemalt kõnelda, eriti sellepärast, et palju nimesus viimastel aastatel taas on hakanud moeks saama. Armsad lapsevanemad sellest suurt ei hooli, et mõnigi mitme nimega tütarlaps pärast eluaja häbeneb oma liiga toredat nime nagu la küla saare talu perenaine Hedvig Wilhelmiine. Pealegi tahetakse praegu ametlikes dokumentides kaks nime kokku kirjutada. Võib taas juhtuda nii nagu võrumehele 1920. aastal. Et tütar pärl läheb sünniregistrisse toreda nimega vee voola, maade laine. Ei julge selles hästi ära tunda. Vioola ja mad leni liitu. Kas käib rahva mõistatus vees ei upu, tules, ei põle, mehe matad jääb mulla peale. Khani uhkete nimede kohta. Küllap ikka. Ja kui siis juhtub, et selline vägev nime koorem tuleb kanda lihtsal ja tähtsusetu inimesel pole imestada midagi, kui tagaselja öeldakse, kümnerublane nimi, kop, kõneamet. Loodame kõigest hingest, et kuuldud lugude naljakas tõsidus ei väsitanud. Nalju oli vähe, aga nalja palju. Ometi lubasime mitte ainult naljanimedest, vaid nime naljadest pajatada. Võtke heaks, siin mõni on. Omaaegne saksa riigimees Bismarck, ta nimi on meile laialt tuttav, ühe kaardimängunimena oli juba erus, kui tollaaegne Võnnu linnapead trump peda talle viisakas kirjas teatas, et ta on vürsti suur austaja ja palub lahket luba oma pojale eesnimeks panna. Bismarck. Riigikantsler Rus saatis kohe vastuse, millega trump Pedahhi soovi rahuldada lubas, tingimusel et kui peaks juhtuma, milleks küll pole palju väljavaateid. Et temale veel poeg sünnib, siis paneta sellel eesnimeks trump peda. Samal ajal, kui Oskar Luts oma kevadet kirjutas sõitis start Jaamast läbi oma hajameelsuse poolest kuulus Kuuramaalane Rarhaaden. Rongipeatuse ajal seadis ta enda mõnusalt sissejaama puhvetis, tarvitades vaguninumbri meelespidamiseks tehnilist võtet. Vaguni number oli 1492. Sel aastal avastas Kolumbus Ameerika. Rahade, nautis Jaama napsi mõnuga kolmanda kellani siis Parmasto platvormile. Sel ajal ei kirjutanud seda kohta perrooniks, ei tundnud ära oma vagunit ja hüüdis rongisaatva rahva hulka kiirustades järgmise küsimuse. Härrad, kes avastas Ameerika. Vastus Kolumbus ei aidanud teda vagunit. Ära tunda. Samale Radenile tuli tuttav tänaval vastu ja tervitas Marien, raaden. Kraanen, kraat loomulikult raaden, hüüdja Raden rõõmsalt. Ta oli parajasti endale meelde tuletanud oma nime, mille oli unustanud. Minu nimi on ader tutvustab ennast naabrile kohvibaaris juba üsna optimistlikuks muutunud mees. Minu nimi on äke, teatab naaber viisakalt, vastu. Ei ole tõepoolest ader tõmbab esimene kulmu kortsu. Sama kindlalt kui mina, äke, kõlab vastus. Rumal kogu loos oli see, et mõlemad mehed kõnelesid sulade. Kaht kolhoosi lahutas suur aruheinamaa, mida kohalik rahvas kutsus suureks haruks. Heinaajal said mõlemad traktoristid piiril kokku. Kas teade, et meie pool kutsutakse teie rahvast aru tagusteks? Huvitav küll, meie kutsume teie omi lihtsalt ülearusteks. Üht meest kutsuti pilkenimega, kael kirjakuks muidugi tagaselja. Üks tema naljavennast tuttav hõõrus aga talle otse nina ette järgmise võttega. Ma vaatasin suurest entsüklopeediast artiklit kaelkirjak. Aga sinust ei olnud seal sõnakestki. Vaata pahandust. Mina vaatasin väikesest artikli tahab, ja sinu piltki oli sealjuures. Üht kena daami, kes ennast hoolikalt värvide armastas, hüüdsid tudengid samas tuttavas linnas paletiks. Kord hüüdis üks edev noormees oma kaaslastele justami ukse ees ja selle kuuldes. Tõepoolest ballett. Neiu läks oma uksest sisse ja hüüdis üle õla. Ballett kaob horisondilt, aga pintsel jääb koridori. Noormehel oli hea habe. Ühest lubade püroloogikesest küsib naise hääl viisakalt. Kuidas teie nimi on? Mis? Kuidas teie nimi on, korratakse kannatlikult. Mis nüüd on närvid küsijal otsas, kurt või? Ja rahulik vastus. Ei. Eduard. Keegi oli võtnud endale uueks perekonnanimeks Oleviste ja tutvustas nüüd ennast ühele lihtsameelsele. Minu nimi on Oleviste. Aga see on ju Tallinna kirik ja mina mitte. Neuroloog uurib oma patsienti ja küsib kavalalt. Niisiis, teie olete rätsep? Aga nimi on teil kalur. Ja mis siis? Minu nimi on doktor Luik, aga ise olete eesel? Rahvalaulud kummaline küll, mõnitavad ja Pilavad, muidu väga ilusaid ja lugupeetud eesnimesid. Kas neil on tõepoolest nii kõrge vanus, et neid juba 14. 15. sajandil sepitsetud ajal, millal rahvusvahelised nimed parajasti eesti omade algupärased nimed risti kiriku abiga otsustavalt välja tõrjusid? Seda pole meie folkloristid seni ära seletanud. Aga niisugused salmikud on olemas. Tiiu tee peal Viiu vee peal, Kadri keri selja Kell kaelas. Villem vilku viis silku kannik leiba ja kaks silku. Indrek Indrek, kiire härra murdis suure roti ära. Juhan jussi tappis kassi, tegi Kaiele kasuka, helpudes ta Halpudes ta halli lamba katesta. Mihkel kihkel kitsehabe vana mihkel vaigu habe, suur Mihkel suitsuhabe pisike mihkel piimahabe. Lõpetame vana, tooma kultuse harrastajate tagasihoidlikuks, ärritamiseks, tooma nime lauluga. See võiks anda vappide, embleemide, eetikettide ja muude kultusatribuutide loojaile ja kavandajaile uusi inspiratsioone. Toomast, tonti, härjalonti kirju, koera külje, kont.