Ja tere taas kõikidele rahvateenrite innukatele kuulajatele, keda raadio aparaatide taga on tõenäoliselt ka sel ilusal kevadisel päeval rohkesti. Mul on täna siin ja hea julge olla, mind ümbritsevad programmidirektorid. Sulev Valner, Eesti raadio, Ainar Ruussaar Eesti Televisioon ja mina siis saatejuhina Aarne Rannamäe tänahommikuse seisuga vähemalt veel Eesti televisiooni palgal. Šveitsis erutab sellel 14. mail, suured pidupäevad on möödas, piirilepinguga võtab sõlmimist vähem kui nädala pärast. Eks me, ma arvan, erutab ikka, see vist nädala alguses toimus sellepärast et loll on see, kes kogemustest ja, ja sellest, mida ta näeb, ei õpi vaid õpib enda enda ja teiste vigadest. Nii et ma arvan, et esmaspäevase ja teisipäevase päeva sündmused on, on ikkagi see. Ma pean kohe alustuseks ütlema, et ja see, mis üheksandal mail nagu paraadil Moskvas meil vastu vaatasime, ärme hakkame rääkima sellest, et ETV nagu paraad üle kandis, et seal nagu räägitud jutt vist? Ainar jah, ma arvan küll. Et see, mis paraadilt nagu vastu meid vaatas oli, oli ikkagi kõigele infole vaatamata ikkagi üsna üsna masendav see, see punalippude meri ja, ja, ja kui me taustaks veel teame, et Valgevene vaksalis saabuv Stalini portreega rong ja kõik kõik nii-öelda stiliseeritud 60 aasta taguste sündmuste kujutamine, siis noh, ikka ütleme ausalt kõhedaks teeb. Kruntide põrand oli jaa. No aga Venemaa, Venemaa meeleolud on ju sellised ja. Ja. Ei ole see viimaste aastate asi et taolised Nii-öelda punalipu järgi ihalevad sündmused ja üritused on seal ju olnud Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ajast saadik rääkinud sellest, et nad olid ka enne seda Noh, lisaks sellele ju toetab Putin noh, kaudselt seda kommunistlikku retoorikat ja ja Nõukogude Liidu retroihalust igatepidi, noh, alates alates Venemaa sümboolikaga, lõpetades nagu hümn lõpetades oma avaldustega stiilis Nõukogude Liidu lagunemine oli suurim geopoliitiline katastroof. Me võime siin jäädagi rääkima sellest, et, et kui palju nii-öelda Putin või ütleme siis tema meeskond osales selle paraadi ettevalmistamisel ja selle nii-öelda tonaalsuse ja stiili väljatöötamisel. Aga, aga igal juhul on selge, et väga palju raha ja väga palju inimtöötunde pandi just nimelt noh, nende ürituste korraldamisele, sest ta oli teada, oli, oli, oli ise välja kutsutud, see, see teema on, et kogu maailm tuleb ja maailm vaatab ja maailm võtab osa meie suurest võiduparaadist, nii et ma arvan, et selles ei ei saanud vist olla midagi midagi juhuslik. Et see oligi, tähendab nii planeerida täiesti kindlalt ainult et tulemus maailmas, mis vastukaja, see ei olnud kindlasti mitte see, mida selle raha asja šõuga soovida. Aga kui ainult nüanssost räägime mitte siis nii-öelda osavõtjatest ja minevikusündmuste meenutustest ja Balti ja Poola teemast siis ka see, see, mis nii-öelda silmaga näha oli ka see pälvis ikka äärmiselt negatiivset vastukajamaailma maailma ajakirjanduses. Täpselt sama asi oli ju 10 aastat tagasi muskus tegelikult oli ka siis tookord seal Jeltsini Venemaaga tähistati üheksandat maid kui 50. aastapäeva sõja lõppemisest Euroopas. Ma mäletan seda paraadi ka siis oli, oli täpselt lavastatud taoline nostalgiline 45. aasta vormides ja, ja tehnikaga paraad, millele siis järgnes, tõsi küll. Tõsi küll, kaasaegse sõjatehnika näitamine ja tookord ei olnud veel punase väljaku alla ehitatud nii meeletul hulgal kaubanduspindu, et tookord vurasid veel 10 aastat tagasi kurasid veel ka punasel väljakul tankid ja ma mäletan seda tunnet, et kuna just oli alanud esimene tšetšeeni sõda aga verine sõda oli kestnud selleks ajaks vist aasta või natuke rohkem, siis siis oli neid tanke Jeltsini paraadi ajal ka täiesti õõvastav vaadata, ehk siis ehk siis taas ei olnud mitte midagi uut peale selle, et tankid ei saa enam punasel väljakul sõita. Aga ma küsiks jälle nii, et kas te, kas selles oli siis midagi väga üllatavat, pigem me saime siis taaskord kinnitust sellele, et ega väga palju ei ole muutunud. Ja võib-olla tõesti ma ei oska öelda, kas mingil osal maailmast või ka mingil osal Eesti inimestest oli nüüd vahepeal ikka jõudnud, keda illusioon, et meil on tegemist juba mingi hoopis teise Venemaaga kui see, mida me varem teadsime, siis noh, me saime tegelikult realistliku pildi ja selles mõttes selles mõttes ma ikkagi arvan veel ka tulles selle ETV ülekande juurde, eks ole, millest me ei pidanud küll hakkama enam rääkima, et selles mõttes see oli nimelt realistliku pildi andmine, et mis seal siis toimub. Et me ka teaksime, milleks me peame tegelikult valmis olema millise naabriga meil on tegemist? No eriti kui võtta arvesse, et sa ütlesite siin, et Eestis oli tekkinud ka võib-olla selline noh, niisugune visioon, et Moskva midagi muutunud. Ma arvan, et Eestis ei olnud, me oleme vedelenud ning tuntud russofoobiat. Kuigi kui me ma pean ütlema, et vaadates neid kommentaare meie netiportaalides, mis kajavad vastu siis järgmise päeva ehk 10. mai liidul Venemaa ühisele pressikonverentsile siis ma õudustundega aga avastasin, et enamus Eestis asuvast viiendast kolonnist räägib eesti keeles. Et see, vot see on tõsiselt niuke imelik märki ja ma ei tea, kui palju neid on, kes seal kirjutavad, aga midagi väga huvitavat on juhtunud, vähemalt kui, kui tõesti kirjutatakse, on Eesti inimesed eestikeelsed inimesed ära loe neid. Aarne ära loe kommentaare selles mõttes, et nad Ei, kui öeldakse, et kui öeldakse, et ära loe, see tähendab seda, et ära vii nagu ennast välja või tähendab et omaenda tervise huvides on kasulikum mitte lugeda. Ei, aga nad on siiski mingisugune märkiu, ainult et sellel ajast sellel ja meie inimestest ta märk selles mõttes, et kui, kui, kui kaheksandal mail vajavad Eesti Internetikommentaarid vastu Vihkamisest, kuidas süvitud eestlase hinge näitate seda, mis Moskvas toimub, siis 10. mail teatatakse, et oh issand, oh issand, milline russofoobia kommentaar oli kogu selle ürituse juures, et noh, nad on nagu seinast seina, aga nende kirjutajate hulk ei muutu kaheksanda ja 10. mai vahel, ehk siis tegemist on noh, põhimõtteliselt. Anarhistliku mõttelaadi kandvate inimestega, kes on igal juhul kõige vaimselt ebastabiilse No kui ka natuke manipuleeritud kommentaaridega, et ega seal arvata tõenäoliselt nende kommenteerijate hulk ei ole ju nii suur kui kommentaaride hulk ja mõnigi tõenäoliselt tegeleb seal teatava siukse manipuleerimisega, kirjutades neid hästi palju. Aga noh, see on nüüd võib-olla ei ole meie jaoks. Jajah, no räägi, tuleme tagasi Moskva juurde just selles selles õhkkonnas, kus nii mõnigi Moskva jaoks oluline riigipea Eesti riigipea kaasa arvatud, jättis Moskvasse sõitmata üheksandal mail. Ja, ja kogu see õhkkond, mille nii-öelda lääne meedia oli, oli tekitanud selle Moskva ürituse ümber tänu sellele, et, et nii-öelda ajaloo asjad toodi eriti avasti päevavalgele, siis just just selles kontekstis just sellel taustal maad ja, ja kõik need kõned ja, ja niisugune mõjus kuidagi väga niuksed mõtleksid natuke põhja Korealikult või, või kuidagi selline. Näitame seda, mida meil tegelikult ei ole. No ja tegelikult kokkuvõttes muidugi võib ju öelda, et kogu see, kui nüüd Eesti positsioonilt vaadata, siis kogu see üheksanda maiga seonduv kukkus hiilgavalt hästi välja, võib ilmselt täna küll summeerida, ehkki noh, muidugi me mingeid pikaajalisi protsesse ei tea, mis sellest veel edasi saab, aga noh, ütleme ikkagi nii-öelda lühikeses plaanis vaadates kõik seal üheksanda maiga seonduv, eks ole, Bushi visiit Riiga kõik need, meie toetusavaldused, ka Europarlamendi toetusavaldus see, see, kuidas see kõik maailmas vastukaja, see, kuidas noh, kuidas see nii-öelda eestlaste enese väärikule väärikusele juurde andis ja kuidas sa isegi arvatavasti ka Venemaal mitte päris tähelepanuta jäänud. Et see kõik oli nagu hiilgavalt hea tulemus, võrreldes sellega, mida me oskasime näiteks paar kuud tagasi loota. Tegelikult paar kuud tagasi meil ei olnud mingit alust eeldada, näiteks et George Bush peaks mingil põhjusel enne Moskvasse minekut külastama Baltikumi. George Bush peaks pidama siin mingisuguseid kõnesid, ütleme meie ajaloolise et nagu nägemuse toetuseks, et George Bush peaks Aarne Rannamäe andma intervjuu. Meil ei olnud mingit põhjust oletada, et niisugused asjad toimuvad. Ja et ka Europarlament võtab vastu avalduse. Kõik nii-öelda senised meie teadmised sellest, kuidas lääne suurriigid tavapäraselt sellesse teemasse suhtuvad oleks andnud alust ennustada, et midagi sellist toimub. Aga äkki ikkagi vanust. Aga äkki ikkagi ongi niimoodi, et lääneriigid. On nüüd lõpuks nagu aru saanud, et tänapäevase Venemaaga ei saa rajada partnersuhteid, noh et, et ei, ei ole lihtsalt võimalik ei Putiniga, selle Venemaajuhiga ega Venemaa, kui riigiga. Temaga suheldakse. Aga see ei ole levile partnerlussuhted. Just et, et mulle tundub, et tegelikult me tõepoolest siin on ka Eesti ajakirjanduses öeldud, et kõige suurema nii-öelda nagu trumbi andis nagu Venemaa ise mingis mõttes noh, vinti üle keerates selgelt sedasama Putini avaldus Nõukogude Liidu lagunemisest kui katastroofilist ja siin paljud muud niisugused märgid, eks ole, kõik see kokku on tegelikult noh, näiteks ameeriklaste jaoks Euroopa jaoks nagu selgelt selle vindi üle keeranud, et siin enam ei ole mõtet nii-öelda vait olla, tuleb midagi. Lina, muide uurisin seda seda fenomeniga Washingtonis olles, et, et mis siis ikkagi on nii kiire ja nii lühikese ajavahemiku jooksul juhtunud, sest teatavasti noh, riigipeade ja riigijuhtide nihukesed käitumised ja hoiakud ja visiidid ja, ja kõik kõnede ühesõnaga neid valmistatakse niivõrd pikalt ette. Et noh, tegu nagu suurte ookeani aurikutega, et, et neid ei ole võimalik niimoodi käigult pidurdada ega, ega, ega kurssi muuta, et see on, see on natukene natukene keeruline, komplitseeritud antud juhul asi, kas tõesti noh, kus ei ole paar kuud, siis on see kaks kuni neli kuud, ütleme hakkasid väga-väga kiiresti muutuma asjad. Ja, ja mõned valge maja ja riigidepartemangu ametnikud vihjasid nii-öelda tõesti eravestlustes. Et president Bushil, kui me räägime ainult nii-öelda Ameerika ja Vene suhetes on on tekkinud isiklik vimm Moskva vastu, kogesid siis Putini vastu olla mitu korda öelnud ja mitte mitte ainult nii-öelda oma kõige lojaalsematele inimestele, et Putin on teda pettuda. Putin on lubanud üht ja teist asja ja Putinile täitnud Putini on kaotanud nagu selles mõttes usaldus. Ja, ja selles mõttes on kindlasti õigus, et kui sa ütlesid, et, et Venemaa ise on teinud kõik selleks, et, et no ma ei oska öelda, kas ta on isolatsioonis või ütleme, on kõik teinud selleks, et sattuda sellise olukorra, et nagu ta praegu on, siis, siis on see jumala jumala õige. Võtame kas või ma ei tea, kui palju siin Eestis on, on levinud see see fakt, et pärast seda, kui oli president Bushi nii-öelda Euroopa-visiidi plaan avaldatud õigemini noh, kooskõlastati alguses ja kui venelased saanud teada, et ta enne nende suurt ja jagamatut võidupühal läheb Lätti ja pärast läheb Gruusias siis oli, oli Vene välisminister Lavrov teinud ametliku kirja Condoleezza reisile ja protesteerivad selle asjandust. Et kuidas president tuleb Moskvasse meie suurel pidupäeval, kuidas ta võib seda lahjendada, kuidas ta võib meile näkku sülitada sellise asjaga, et enne läheb Riiga nende neetud fašistide juurde. No tähendab, kirja toon oli, oli loomulikult sõnad olid teised, aga toon oli, oli umbes selline. Ja see olla siis lõplikult nii raissil kui Bushil ajanud kopsu üle maksa, et noh ja olid tulnud ka vastavalt, see on täiesti õige, sest et sest et noh suhtume me siis Ameerika Ühendriikides Iraagi sõja valguses näiteks ükskõik kuidas, aga taoline retoorika, mis ka Venemaalt välisministeeriumist Kaitseministeeriumist riigipea kantseleist lähtub, see ei ole, see ei ole lääneriikidele Ameerika ühendriikidel, et päris arusaadav ei ole päris arusaadav. See, mis riik siis ikkagi Venemaa on, et kui Venemaa oleks võimas ja tugev, totalitaarne riik, siis ma väidan, et läänel oleks temaga lihtsam suhelda kui praeguse Venemaaga, mis ei ole nagu mitte midagi ei ole ta võimas. Ei ole ta tugev, ei ehitada üles demokraatiat, ei ole ta valinud Põhja-Korea teed. Ta on nagu mingi midagi midagi hoomamatult ja samas tema mõjusfäärid kogu aeg nagu kärisevad. Ärme räägi Kesk-Aasiast, eks ole, aga Gruusia, Ukraina ja sa nagu selgelt öelnud ei praeguse Venemaa poliitikale väga järsult väga otsustavalt. Ja, ja Putin selles valguses noh, ei olegi nagu keegi ta ei ole lääne jaoks mees kellelt võib oodata mingisuguseid tegusid. Sirgeseljalised ükskõik kummas suunas, no ütleme, Jeltsini ajal oli see, et oli tekkinud või tekkimas mingisugune usaldused, milles kokku lepiti seda, et Jeltsin ei olnud mingisugune demokraat. Mu teada see, kuidas ta Clintoniga kohtumise ajal tahtis Clintonit saada mingit lubadust, et Balti Reegi kunagi NATOsse ei võta, seda nüüd mitu tollast juhti oma oma memuaarides kirjeldanud. Kõik see kindlasti vastab tõele, aga aga Jeltsiniga rääkides Clinton sai vähemalt mingisuguse sõna, siis see pidas. Aga Putiniga on hoopis teine lugu. Jeltsini Leiltsini Venemaal oli loomulikult see, et noh, riigi tipptasemel ikkagi Nõukogude Liidust ja kommunistlikust korrast Üldistavalt ei räägitud Jeltsini Venemaal, seda ei tehtud tipptasemel Jeltsin kui nõukogude liidu üks peamisi lagundajaid lõpliku naela löömine, nõudleio kirst oli ikkagi suurest Jeltsini teene, siis olekski imelik olnud, kui, kui midagi taolist oleks tulnud, aga, aga see Putini lause, et see oli noh, suurim katastroof, eks ole, möödunud sajandil nõude liidu lagunemine siis see, see oli muide ka see täiesti iseseisvalt ju, kus see samas intervjuus Eesti televisioonile ka mainis ära. Nii et see lause on läinud tõsiselt hinge ja see ei ole niisama, et see on mõeldud siseriiklikuks tarbimiseks. Enne üheksandat maid paneme kõik sellesse konteksti, et Putinil on vaja noh, suur pidu maha pidada, see ei vasta tõele. Loomulikult. Muidugi väga iseloomulik on minu meelest ka see väga poolne, et kuidas siis kahe riigipeaga noh, Eesti televisiooniga naalsel kaameral oli selline tõelise tõeline hiilgav nädal, kus saadi nii-öelda kõnelema nii president Bush kui president Putin aga väga erineval viisil, eks ole, et kui president Bush ise võib öelda, et korraldas intervjuus, et temaga saaks intervjuud. Võib öelda küll, sest et Eesti televisiooni selles on on selles, et ta lähetas oma oma reporteri Washingtoni ja noh ka vilja kandis sealjuures kõik kulud, aga, aga muu kõik valgemale teele Et siis president Putini käitumine oli hoopis vastupidine, eks ole, kõigi eelduste järgi ei oleks tohtinud temalt Eesti televisioon saada sõnagi. Aga imekombel sai ja päris huvitavaid lauseid. Aga just selles nagu tegelikult peegeldub ka mingis mõttes nii-öelda väga sümboolne niisugune olukord. Tegelikult oleks, kui, kui ta anda head nõu nii-öelda venelastele oma maine parandamiseks, siis mõnel järgmisel korral oleks ju väga loomulik, et president Putin kutsub Eesti televisiooni endaga pikka intervjuud tegema ja siis ta saab tõepoolest esitada nii-öelda oma versiooni. Hea küll, kannatab ära ka nii-öelda ebameeldivad küsimused, aga põhimõtteliselt ikkagi nii-öelda olukord on rohkem tema kontrolli all. Noh, ütleme nii, et nii-öelda normaalset PR-nõuandjad ju seda soovitaksid. Nojah, tundub, et talongi, see suuresti selle PR-meeskonna taga tavalist peaks Janno Martin Otsa endale võtma sinna, nagu Tallinna linnapea siis halva mängu halva mängu juures saab, õnnestub, vähemalt mõnigi kord tuleb teha, teha head nägu, et midagi on seal selles mõttes lahti, et, et need, need nõunikud, kes soovitavad jälle jäiga kursi jätkumist Vene-Balti suhetes on, on kindlasti astunud noh, räigelt ämbrisse ja ega siis Venemaal on trump küllaga. Kab propagandistlikel trump, et, et noh, nii nii saamatuid avaldusi muidugi jah, et ega selles mõttes ei tasu. Ka ennast nüüd praegu uinutada selle olukorraga, mis üheksanda mai ümber oli, tähendab tõepoolest Venemaal ühel või teisel viisil õnnestus nii-öelda läänel kops üle maksa ajada. Aga see ei pea edaspidi nii minema. Näiteks noh, edaspidi võivad venelased käituda targemini. Lääs võib käituda palju tagasihoidlikumalt ja meie olukord seal kahe vahel võib sellevõrra olla mitte nii lihtne. Ja noh, ja lõpuks võib, võib toimuda maailmas mingisuguseid taolisi protsesse, kus, kus venelased suudavad ennast taas nagu lääne silmis maksma panna, aga tulles tagasi selle Putini jahmatava pressikonverentsi juurde, siis mind ikkagi painab nagu, nagu see küsimus, et et kas, kas, kas nad olid pressikonverentsi randades tõepoolest nii enesekindlad et kõik läheb planeeritult ja ükski nii-öelda vale ajakirjanik sõna ei saa, kas, kas nad olid enesekindlad või ei suutnud Putini meeskond tõepoolest ette näha vastuseid taolistele küsimustele, eeldades, et neid ei tule. Või oli see siiski ette kavandatud, et Putin mängibki nihukest? No lolli? Ma ei tea, mis, mis on see vastus, ei, ma arvan, et, Aga võib-olla natukese väsinud sellel hetkel tema jaoks oli sama hästi kui see rasked läbirääkimised, eks ole, lõppenud selle järel pikk pressikonverents, noh, praktiliselt lõpusignaal juba antud, eks ole, et kohe on läbi, võib-olla mingi lõõgastushetke siis mingisugune eesti tüdruk hakkab veel painama. Mingi lumeküsimus, ma arvan jah, et see esimene on esimene versioon õigem, et, et lolli mängimine ei olnud kavas, sest et isegi oma pressilt, mis on küll ju üldiselt kuulekas, noh ütleme kirjutav press vähem, aga, aga televisioon on neid rohkem ja ütleme täieliku kontrolli all, siis isegi need sarjasid oma oma presidenti. Ma arvan, et ikkagi see fenomen on suhteliselt lihtsalt seletatav, et rasked läbirääkimised olid selja taga, Venemaa oli saavutanud, astunud järjekordse sammu nii-öelda päris konkreetse ja selge jaa jaa käega kombatava sammu viisavabaduse teel Euroopa Liiduga või ütleme, noh, viisavabadust rääkida, aga, aga see protsess on pikk. Ja ta oli kuidagi kergendunud ja noh, oli teada, et tuleb kaks, kolm neli formaalselt küsimust nagu ikka tehakse ja tõesti ongi võimalik. Ma arvan, et valges majas on eesti ajakirjanik ei oleks iial saanud. Noh, sõnad seal oligi asjaolude kokkusattumine. Ja noh, sellest on muidugi nii palju räägitud, aga, aga ma. Ma arvan, et et sellel asjal on veel üks tahk ja kui te vaatate neid härrasmehi seal Putini kõrval, kes seal laua taga istusid siis see, see pilt on tegelikult ikka üsna masendav. Noh, alates sellest, et Putinil lastakse rääkida igasuguseid asju, et keegi nagu ei, ei, ei sekku, ei, ei, ei paranda. See nagu erilist optimismi, ütleme Euroopa Liidu ühtse välispoliitika suhtes on küll ei lisa see, et nad meie ajakirjandus tõi nagu välja, et nad neil oli, piinlik jutt käib siis Euroopa Komisjoni presidendist Luksemburgi peaministrist ja Euroopa Liidu välispoliitika julgeolekupoliitikajuhist, kes koos Putiniga laua taga istusid. Siis siis see, et nad, et nad endale nagu pihku itsitavad. Ja, ja võib-olla neil on piinlik sellepärast, et nad istuvad sellise inimesega, kes ajab sellist juttu ühise laua taga. Võib olla neil on piinlik, aga, aga sellest on vähe. Meile Euroopale maailmastabiilsusele, Venemaa nii-öelda demokraatia teele juhtimise seisukohalt, sellest on vähe. Noh, ei, ei, ei saa lasta ju ju lasta ühel inimesel, eks ole. Vaat siin on tõsi, on selles, et et kui, kui nii-öelda oleksime jäänud lootma ainult nii-öelda Euroopa toetuse peale tähendab, see olekski Me olekski jäänud seda ootama. Tähendab, kui ei oleks USA ja president Bush noh, nii-öelda teinud neid avaldusi ja tulnud Riiga ei oleks sealt Euroopa poolelt tulnud eriti mitte midagi Venemaa nii-öelda laituseks. Pigemini pärast seda, kui bussi USA oli seda teinud, ei olnud ka Euroopa Parlamendi väga raske noh, nii-öelda minna nii-öelda samas suunas. Aga nemad üksi sellise läbimurdega vaevalt Jah, sest Euroopa Parlamendi avalduse puhul oli huvitav jälgida seda, et need üksikud kommunistid, kes seal on, aga kes küll ka väga jõuliselt aeg-ajalt Venemaa kaitseks tüki mälu ei peta, mingi nelja ja 60 vahel, no igatahes igatahes aeg-ajalt esinevad nad tõeliselt üllatavate avaldustega Euroopa kontekstis ja, ja kaitsevad Venemaad, nende hääled ei kõlanud ka seekord Euroopa Parlamendis nagu vastu, et neid ei ole seal tõepoolest palju. Nad on äärmiselt tülikad, nad hääletasid selle resolutsiooni vastu, aga võtame arvesse ka seda, kui lahjaks tegelikult see resolutsioon oli aastate pikku nagu ära kulutatud, et mulle jäi küll mulje, et meie enda saadikud siis Tunne Kelam ja Toomas Hendrik Ilves, kes noh, olid nagu selle asja eest võitlejad, meie poolelt nad vähemalt Kelam puhul ei, ei nagu see mulle meelde ta. Ta ei olnud päris päris rahul, et tema jaoks oli nagu liiga lahja see sõnastus, aga, aga noh, sellisel kujul ta töötab, vähemalt resolutsioon lähemal sellele. Et, et on suurepärane ja, ja see, et sinna takkaotsa veel nii-öelda maride Marisid toetav ja inimõiguste rikkumisi Marimaal hukka mõistev resolutsioon võeti, noh, see on nii-öelda juveelikroon sina sinna pähe, eks ole. Et seal. Väga hiilgavalt mõtlen, mis meil üheksandaid maid ümbritses, et ja sellel taustal muidugi ei ole ka üldse nagu kahtlust, et meie presidendi, mitte minek Moskvas noh, nii-öelda kujunes väga õigeks otsuseks Jah, ei ma selle kõige taustal, eks sel hetkel, kui Arnold Rüütel selle otsuse langetas, ei osanud üldse tema välispoliitika nõunik seda ette näha, et seda ei olegi võimalik, siis ei olegi võimalik ette näha ja vale oli ka nendel, kes, kes meie lehtedes siin oma meie suured analüütikud kirjutasid, et, et kui sa lähed Moskvas ja siis siin noh, avatakse-suletakse sinu järele, uksi sulle avatakse, autouksi, seal sind pannakse, ühest kohast teise sõitma ei olnud nii, ei olnud veider. Nälime päev läbi kõikides Lääne meediakanalites siiani ennist alates ja väiksematega lõpetades, kuidas proua suurepärases inglise keeles oma tõde, ehk mis on siis ka meie tõde, eks ole, kuulutas seda täiesti vabalt teha. Ja ka meie oma suursaadik Karin Jaani oli muidugi väga-väga tubli ses mõttes, et nad rääkisid Vaira Vike-Freiberga ühe ühesugust juttu, mõlemad väga kenasti inglise keeles ja väga arusaadavalt üks oli vist mõlemad olid pildis siis ka, nii et noh, see, see asi läks nii, et ei ole tegelikult võimalik selliseid olukordi üldse ette näha, mis, mis hakkab toimuma, ei ole nii, et eks Vene ametnik avab sulle ukse ja sa pead sealt sisse minema ja kuhugi kõrvale vaadata ei tohi. Aga muidugi nüüd me oleme olukorras, et kuna nagu rüütli mitte minek Moskvasse osutus justkuinii õigeks otsuseks, et nüüd on kohe nagu järgmine samm, et, et mis siis sinna Moskvasse minna, seda piirilepingut sõlmima? Eks, et noh, praegu praktiliselt Isamaaliit on umbes sellise retoorikaga viimase nädala jooksul esinenud. Et ei olnud vaja üheksandal mail Moskvasse minna, pole meil vaja ka seda piirilepingut sõlmida. See on nüüd vastava asjaga täna ära vormistavad Narvas toimuval volikogu. See piirilepingu küsimus on muidugi et siin siin olemas mitu tõde, eks ole, et selleks lõputu ja mõttetu vaidlused. On selge, et Eesti nüüd olukorras, kus kõik eelmised valitsused seda lepingu sõlmimist on toetanud ka Isamaaliiduvalitsus või Isamaaliidu peaministri juhitud valitsus on, on seda toetanud. Väga-väga kentsakas oleks, kui me hakkaksime nüüd nii-öelda seda lahti harutama ja ütleme, et see punkt meile ei meeldi või, või hakkab midagi ümber tegema või üldse ei sõlmi. Mis, kas selles mõttes, et, et Läti, kes läks Moskvasse, eks ole, ei saa piirilepingut sel põhjusel, et ta nõuab nii-öelda lisadeklaratsiooni sinna ja miks te seda nõuab, seda, seda me teame ka hästi. Eesti, kes ei läinud Moskvasse, saab, saab selle lepingu nüüd siis. Kuigi Ma kasutan sama retoorikat, ma tunnen, et, et et Eesti saab piirilepingu, eks ole. Mis on ju täiesti vale, et, et noh, vastupidi Venetleme Petserimaa ja Venemaa saab Jaanson 1000 ruutkilomeetrit maad seadustatakse lõplikult selle lepinguga ja Eesti kaotab selle 3000 ruutu ruutkilomeetrit ja, ja, ja mingisugune, aga on arusaadav, et et see, see on niisugune retoorika, mis, mis noh, tänasel päeval nagu eriti ei maksa, tähendab, kui Eesti tahab nii-öelda edasi minna oma arenguga. Ja kõik meie lääne partnerid ütlevad meile, et leping tuleb sõlmida, ka öeldi väga selgelt, et Eesti peab selle tegema. Aga samas jälle Eesti-siseselt see retoorika vägagi maksab, mulle tundub, et, et siin on nagu meil praegu mingis mõttes selle üheksanda mai järel on meil ka teatud selline rahvuslik eufooria. Et praegu nagu oleks üheksanda mai ka Venemaa põlvili surunud noh, nii-öelda piltlikult, eks ole, et umbes et ega meil piirilepingut ka praegu umbes nii lihtsalt vaja pole neile kinkida, et umbes, et jätkame võitlust, ajame selja sirgeks, eks nõuame Petserimaa tagasi, nõuame vabandust. Talvised talvised meeleolud, Sulev, ma olen, ma olen nõus, taolised meeleolud kusagil nagu praegu on õhus, et et hea küll, et 60 aastat olime me sõja kaotanud, aga tegelikult nüüd 60 aastat hiljem selgub, et ikka meie võitsime tegelikult sõja hoopis Venemaa kaotas ja ja, aga need ei ole muidugi, need ei ole muidugi muidugi tõsised argumendid. Rääkides territoriaalset The territooriumidest või, või Tartu rahu järgsest piirist, et see on ajalooliselt Eestile äärmiselt oluline. Aga paljude jaoks väga ebapopulaarselt öelduna, aga mida me, mida me nende territooriumidega seal elavate inimestega peale hakkaksime ja seda enam, et nii-öelda südames ju õigus jääb ikkagi meile, see võeti nagu vägivaldselt ära ja meil on palju saatusekaaslasi Euroopas, kes samasuguse osa meie Ohvriks, eks ole, on, on langenud küsimus on nüüd tõesti sellest, kuidas need setud nii-öelda saaksid oma kompensatsioonide, kes tahavad siis ära ära kolida ja, ja sellega on see peatükk lõppenud, sest et tuleb ilmselt edasi minna. Jah, aga muidugi, samas on see, et, et see on nagu tõsi, et ega see vaidlus on ammu nii-öelda, me oleme üle 10 aasta seda vaidlust nii-öelda Eesti-siseselt vaielnud ja me ja nii-öelda siin ei olegi nagu võimalik ühe või teise poole argumentidega nii-öelda kedagi ümber veenda ühe osa inimeste silmis, see jääb nii-öelda Petserimaa reetmiseks ja nii-öelda me ei saa neilt võtta ära kuidagi õigus nii arvata. Absoluutselt absoluutselt õige, nii nagu me ei saa ka osa osa soomlastelt õigust arvata et Karjala tuleks osa Karjala astuks tagasi vaadata, sest see on tõepoolest ebaõiglusega võetud nagu osanud norra lastest leiavad, et peaksid tagasi saama osa neid territoorium, mis on praegu Venemaa käes ja nii edasi. Me ei saa seda õigust loomulikult ära võtta ja see, see on ajaloolises plaanis, on, see on, ongi see nii, see ongi tõde ja meile veel lähen, küsimus on ju, tegelikult on see, et kui me vaatame enda kõrval elavaid ja meie koos sisseoste poes tegevaid ja meiega koos töötavaid inimesi, kes on venekeelsed, eks ole siis iga kord, kui ta mulle koridoris vastu tuled, ei sülita talle näkku, et kuradi okupant või midagi, mida loomulik, eks ole. Et noh, selles mõttes see, see nagu ei, ei vii kuhugi. Paraku, kuigi, kui ütleme südames noh, mõtleme nagu. Ma usun, väga paljud ühtemoodi meie mineviku varjudest tegelikult lahti saanud, ega me ei saagi, siin on öeldud, et siis kui viimane sõjas osalenud inimene on, on nagu manalateele läinud, et seega ei aita, ei aita mitte midagi. Ma käisin üheksandal mail Tõnismäel seal inimeste vahel ja seal oli väga palju noori, kes päris ilmsed, selgelt kohe kuidagi isiklikke sõjamälestusi ei oma. Need noored tulid sinna lilledega, nad soovisid häid pühi vanematele, veteranidele, kinkisid lilli nendele. Ühesõnaga, see ei olnud sedamoodi, et nii-öelda vanakesed omavahel. See kohe ei olnud see et selle tõttu ma võin täitsa oma nii-öelda silmaga nähtuna kinnitada, et et see asi ei lõpe sellega, et kui viimane sõjaveteran meie seast lahkub, et siis Tõnismäele keegi ei lähe. Ei, no kus ta siis lõpeb, kui meie mäletame Lehola Lembitu kangelastegu, siis mul on küll niuke tunne, et keegi tollal ei elanud, aga, aga me mäletame ometi, et, et see, mis on ajaloos olnud, see elab. Aga kusjuures, kusjuures tegelikult olgem nüüd jälle teistpidi võib-olla ka noh, kuidas öelda, tolerantsed selles suhtes, et, et see ongi venelastele suur püha. Tähendab, nende jaoks see oligi nii-öelda rahvuslikult tähtis võit 60 aastat tagasi jätame selle kõik selle punase värvi sellele sotsialismi, selle, selle Nõukogude Liidu, aga puht rahvuslikult nii-öelda nemad sõdisid oma ellujäämise nimel, saavutasid suure võidu noh, vähemalt enda. Kohutavate taktikaliste vigade ja tohutu suure hulga ohvrite hinnaga, aga, aga jah, nad nad selles mõttes 60 aastat tagasi nad võitsid sõja. Jah, ja selle, et Vene tankid jäid ta pooleks sajandiks Ida-Euroopasse pidama, see, see nagu kõrvalküsimus, et see, see ei ole, ütleme, emotsionaalselt ja üldse võrrelda sellega, et meie võitsime sõja või et on meil olemas päev, kus, kus kõik see lõpes Ja teiseks on ka see, et, et see on lihtsalt päev, kus see õudus lõppes ja, ja selles mõttes ka selle päeva tähistamist ja, ja mingis mõttes isegi kui tulla tagasi sellise praegu võib-olla natuke naljakana tunduva sellise Rahu retoorika suunas, mis oli meile väga tuttavaks seal paarkümmend aastat tagasi, kui nii-öelda käidi rahut huvidega demonstreerimas sellel päeval. Et, et tegelikult ongi ju väärt tähistada seda, et meil on 60 aastat ikkagi olnud, ütleme ilma suure sõjata euro. Taolised taolised rahvuslikul pinnal tekivad nagu ajaloosümbolid. Nad, nad ongi emotsionaalselt tegelikkusest kurdi kurdi suuremad, et kui, kui sa enne mainisid Me meie Lembitut, siis siis räägime Ümera lahingust, eks ole. Kui mingisugusest suurest lahingust öeldes, Ümera lahing, me mõtleme, kuidas eestlased peksid sakslasi, noh tegelikult eks ole, 40 kaigastega eestlast suutsid kakskend kuradi rüütlit hobused maha lüüa ja kogu lahing sümbol on alati suurem kui asi, eks ole, seda ma tahtsingi ja et selles ei ole kahtlustki. Eesti ju jäljed meelde neid arvukaid sõnavõtte meie ajakirjanduses enne üheksandat maid ja räägiti tõtt. Üheksas mai on tõesti niisugune noh, väga keeruline päev Eestile, et, et selles mõttes, et, et noh, me ootame mingisuguseid provokatsioone, nad võivad tulla, meie politsei on valmis ja siis kui päev kätte jõudis ja hommikul üles ärkasime, trollibussiga Tõnismäelt sealt mööda sõitsime, siis nägime, et pronkssõdur oli nagu üleöö väga-väga punaseks saanud. Tunned mind ikkagi, paneb tõsiselt imestama hämmastama asjaomaste inimestega, kes kes vastutavad selle eest, olgu see siis nüüd Eesti politsei või olgu see Tallinna linnavalitsus või või kes iganes. Et vaat jutumehed on kõik, aga, aga nagu nagu tegusid konkreetselt nagu ettenägemist ei, ei ole. No kui, kui, kui seda pronkssõdurit Verdiga üle valatakse, siis valatakse ta üheksandal mail 2005. Ja mitte juunis ega juulis, vaid just nimelt sel päeval üritatakse seda teha. Kas see on nii-öelda mõne eesti mehetegu või on see jäme vene provokatsioon, pole vahet. Värv on konkreetne asi, sõdur, sõduri pea on, on konkreetne asi, politseinik, kui oleks võinud sinna tinasõdur sisse panna küll sellele Fost üheksandale. Ma politsei, neljafunktsioon ei ole mitte valvamine, siis mina ütlen, et on küll, et kui selle kohta langetatakse poliitiline otsus, politsei valvab, siis tema valvab ja politsei asi siis on linnavalitsuse või riigi asi, see see teenust tellida valve valvefirmalt ja mida iganes meil on neid pakkujaid üldiselt. Pärast Lihulat, eks ole, kus ju toimus üle ausammaste üle valamine värviga öelda ütlejate risk, nagu, et sellist riski ei osatud ette näha, noh, on täiesti arusaamatu. Ja Eesti riigi jaoks päästab selle sellest häbist jamast nüüd ainult üks asi. Et võimalikult kiiresti tuleb need nimed teatavaks teha ja tõesti süüdlased kätte leida ja rääkida, mis andis ja mitte ainult need nimed, sest et täpselt samamoodi oleksid pidanud korrakaitsjad ja linnavõimud ette nägema vandalismiakte saksa sõdurite kalmistul Narvas enne üheksandat maid või selle ümbruses. No iga lapski peaks aru saama, et on just nimelt nagu sa ennist ütlesid päev mil taolist provokatsiooni toimub ja ka need nimed ja ka need vandaalid, kes märatsevad saksa sõdurite kalmistul tuleb, tuleb võimalikult kiiresti kinni püüda ja risti lüüa. Me teame, et kuritegudega mõne jaoks, kes meid kuulab, kindlasti ütleb, et see pole mingi kuritegu värviga üle valada, aga no võtku siis nad kuidas tahavad. Kuritegude jaoks on ju nii-öelda kuritegelikult mitut-mitut sorti on nii-öelda selliseid, mis, mille lahendamine annab oodata ja on sellised, mille lahendamine ei anna oodata. Et see, see kuulub praegu viimaste viimaste hulka, nii nagu nii nagu seda ikka on juhtunud, me kuuleme siin, et Tallinna lähedal topeltmõrva toime pannud mehed võeti järgmine päev vahi alla ja, ja kõik on, kõik on klaar, vot selle asjaga on, on veel veel kiirem. Sellel taustal oli jah, kummastav kuulda just nimelt neid kõrgete ütleme, sise ja, ja politseijõudude juhtida niisuguseid mõtteavaldusi umbes, et noh, et meie küll nagu ei saa aru, et meie milleski, et meil mingi probleem meie jaoks probleem seal on, nagu see on nagu imelik, tähendab sa pead sellist vastutust ometi tajuma. Hea küll, on asju, mida ei suudeta ära hoida, aga ega pärast seda näiteks ütleme nüüd siseminister või kõrge politseijuht ütleb, et et ma ei saa aru, et mina peaksin selle eest kuidagi vastutanud, see on nagu nagu on, nagu imelik, et noh, ma ma ütleks nii, et kui näiteks ma ei tea, läheb elekter ära ja Eesti raadios programm ei lähe eetrisse, siis on selge, et Eesti Raadio juhid vastutavad, ehkki meie seda elektrit võib-olla ei oleks suutnud siin nii-öelda kuidagi alal hoida. No mõtleme veel edasi, et, et meil siin ikkagi käib aeg-ajalt, et päris päris tõsiseid Vippe Eestis külased, kui ei osata ette näha seda, et keegi võib plätserdada punasega värviga kokku ühe ausamba, millesse võib suhtuda nii, ja naamoodi siis ma küsin, et kuidas Eesti riik siis saab ette näha võimalikke atentaadikatseid mida tahes. Tuues paralleeli, mis siis toimub USA president Gruusiasse, ma arvan, ei lähe enam mitme mitmekümne aasta jooksul. Sest et seal see pandud viga, mis, mis julgeolekuteenistused tegid ja see olukord selgelt kätte, et me oleme küll sõbrad, aga vaatame kaugelt ja räägime telefoni teel, aga kohale ma enam ei tule, sest et kui, kui naat lendab, siis USA presidendi suunas olgugi või 30 või 50 meetri kaugusel siis selliseid asju tuleb ette näha, nii nagu meie meie sõda ausammastega on, on kestnud kogu iseseisvus, uue iseseisvusaja jääbki kestma ja neid asju tuleb ette näha ja, ja kui keegi arvab, et ta süüdi, kes peaks selle asja eest vastutama, siis ilmselt ta ei, ei kõlba, nagu sellele ametikohale Mennelisin PR-tegevusest juttu. Tallinna linnavalitsus veel tegevus on, on kõrgema pilotaaži ka muidugi hakkama saanud. Rääkida linnapea miljonitest, mida ta on üle kandnud üheksandal mail, on muidugi suurepärane, sest et kõigi pilgud olid hoopis mujal, kõik tegelesid hoopis muude asjadega. Konkreetsest päeva, töökogemusest ma tean, et, et selleks lihtsalt ei jätkunud enam aega. Ei jätkunud jõudu jätkunud inimressurssi, et sel päeval nii-öelda hakata asjaga tegelema, mis oli väga-väga kaval. Aga pikka perspektiivis tundub, et, et sellel asjal nagu ei, ei lasta ununeda. Et nüüd on lisaks äripäevale kõik kogu Eesti ajakirjandus võtnud selle asja väga jõuliselt ette ainult ajakirjanduses, vaid ka peaminister isiklikult on, on, on sekkunud asjas. Jutt on siis loomulikult Tallinna linnapea Tõnis Paltsi jätkuvast maksuvaidlusest kunagi aastate eest toimunud tehingu üle väidetavalt linna peal suuri maksuvõlgasid küljest osa nüüd tasutud ja, ja osa tundub, et on veel tasumata. Res Publica kohvikut kuidagi nagu õnnestub. Et. Kukkus jälle nii välja nagu, nagu Res Publical on ikka kukkunud. Aga see oli nüüd hämmastav küll ja see oli nüüd hämmastav küll, sest et ma, ma igaks juhuks kontrollisin veel veel üle täna hommikul internetist Paltsu avaldusi selle selle maksuvaidluse kohta, mida ta on teinud, noh, aasta tagasi. Et, et noh, äkki peaminister Ansip suhteliselt teravasti patsu kohta öeldes ja teda suisa valetamises süüdistades lõike selle reformierakondlane omast poliitilist profiiti, aga tõepoolest, et teod ja sõnad ei lähe, ta oli linnapeaaegu puhul kokku praegu Ansipist nüüd antud kontekstis ilmselt väga palju ei pea rääkima, aga, aga loomulikult ta lõikab poliitilist profiiti, no siis veel magusamat asja kätte anda. Mõni kuu enne valimisi. Olukorras, kus Reformierakonna šansid, ütleme, Tallinna linnas väga kõrged ju ei ole, eks ole. Ja kahmata endale mingisugune hulk Res Publica valijaid. Kuna tegu on noh, ütleme ideeliselt samadel platvormidel esinevate või väga-väga sarnaste sarnaste erakondadega, siis on see selge noh, kahjuks või noh, ütleme Ansipi jaoks kahjuks on see maikuu praegu August, kus kindlasti jõulised rünnakud linnapea vastu, noh, mis on tehtud nii kergeks annaksid palju paremaid tulemusi, aga, aga küllap küllap seda teema, seda, seda suppi hoitakse soojana veel veel tükk aega. No see supp on, supp peab kindlasti soojaks kuni valimisteni ja tegelikult on imelik ju see hoopiski ütled, kuidas Paltsust kogu selle tausta juures ikkagi üldse linnata sai, siis ta tahtis seda ametikohta? Ei, aga see ei olnud ju ainult tema tahta, ütleme nii, et kui Res Publica valis kellelegi noh, ütleme selleks kombinatsioonis tegema Keskerakonnaga koosud linnavalitsust, siis miks just mees, kes alles alles natuke aega enne seda oli pidanud rahandusministri kohalt lahkuma? Selle, ütleme küll küll mitte võib-olla nii kaugele arenenud probleemiga nagu see tänaseks on, aga sama noh, midagi ju väga, hämmastavalt uut selles ju tegelikult me teada ei saanud. Me saime lihtsalt nüüd kinnitust sellele, mis sellele noh, nii-öelda et, et probleemidel Ast Tõnis Palts pidi rahandusministri kohalt kui maa on tõepoolest tõsi taga. Aga noh, ega ega selles ju midagi väga uut ei tekkinud meie teadmisesse. Me oletasime ju ilmselt ka niigi, et eks seal noh tõenäoliselt nii-öelda, et tõenäoliselt midagi umbes niisugust. See olukord on. Suvel, kui ma ütleksin, et kui ma laseksin lendu niukse kuulujutu, et et sa oled mulle 1000 krooni võlg ja me mõlemad teame, et me ei ole kumbki nii preemia läks lendu 1000 krooni võlgu, kas sa põhimõtteliselt praegu nagu maksaksid mulle selle 1000 krooni ära ja siis hakkaks selgitama, et see tegelikult ei ole võlgu? No vot ja siis selle kohta on nüüd olemas, aga see on nüüd PR-küsimus. Tagantjärgi on tulnud ju välja, et võib-olla peaksin, mitte vabatahtlikult ei maksnud ära nii et asja kinni mätsida võeteid kuidas see kõlaski, et tema vastaseid süüdistusi ära hoida, vaid, vaid ikkagi oli selge ettekirjutusmaksuametilt, et vend nüüd tuleb hakata maksma täpselt nii ma tahtsingi selleni juhtida, et kuidas seda asja esitleti. Kuidas asi tegelikult oli, et et esitada seda niimoodi, et ma maksan, maksan ära, et kahtlusi hajutada. Ja siis pärast vaatame, et võib-olla see on raha tagasi, siis, siis, siis see oli nüüd küll Piaare mõistes. Ma arvan, et kui Tõnis Palts Tallinna linnapea kohalt õige varsti vabatahtlikult lahkub, siis esimese asjana ta laseb enda kõrvalt lahti oma PR-meeskonna, kes, kes on talle tegelikult sellise softi kokku keetnud. Et esmapilgul äärmiselt kavalalt käigud on noh, ringiga bumerangina tulnud ju tegelikult tagasi ja virutanud veel veel kõvemini vastu pead ja muidu oleks toimunud on midagi ei ole teha ikkagi tegelikult asi on läinud nagu rahvusvaheliseks, et kui nutikad Eesti ajakirjanikud intervjuu intervjueerisid kohe Rootsi omavalitsustegelasi, kes nagu ühest suust ütlesid, et oioi meil ikkagi astutakse nagu kohe tagasi ja ja, ja meenutagem meenutagem teiste äärmust, kus Rootsi naisminister sukkpükste ostu pärast riigi krediitkaardiga pidi pidi ametist lahkuma ja kohe, eks ole. Ma arvan, et siin mängib oma rolli ajafaktor, et kui kriminaalõiguslikult Toman nagu kalevi all maha maeti, aegunud, siis maksuõiguslikult ehk siis vangla Tallinna linnapead ei ähvarda siis maksuõiguslikult on asi veel üleval natukene aega, mõned kuud. Ja just sellepärast on, on, on tal vaja olla nii-öelda võimul. Või ta ei ole sellel võimul ju enam, mis nagu, aga tal on ikkagi ütleme, igasugune mõistlik nõuanne balt sulle ilmselt oleks ikkagi praegu nagu sellest avalikust ametist taanduda ja võib-olla siis ka kõik see noh, nii-öelda rünnak vaibub kohe, sest noh, nii-öelda ei ole enam otseselt põhjustada kangutada ajakirjanduse huvi väheneb kohe suurusjärgu võrra, sest noh, nii-öelda noh, ta, ta ei ole enam noh, selles mõttes nagu poliitiliselt see, keda peab. See on hea, see on hea, Sulev, et sa annad talle nii-öelda tasuta, aga see sõnum, mida saab ära ka väga kallis ja, ja vist natuke hiljem muutub Res Publicasse, siis muidugi on see tõsine ämber, aga, aga mulle tundub, et Res Publicas ei küsita ja, ja eks ole ka inimlik, ei küsita suurrahastajate nii-öelda käest küsimusi, mida iga teise käest küsitakse ja kui, kui ta ikkagi eelmine aasta ütles, et talle nagu mingeid probleeme ei ole, see asi on lõppenud, maksuvaidlused on unustatud, siis ma arvan, et nii mõnigi uskus teda ja, ja oldi Koalitsioonipartnerid, tollased vahepealsed Reformierakonnast ütlesid, et okei, kui ei ole, siis ei ole. Et jätame selle asja siis niimoodi ja nüüd teevad kõik suured silmad, et nagu on ikka, et see asi jätkub. Aga mulle tundub, et siin on jälle järjekordne niisugune Res Publica ajal muidugi noh, võimalus näidata midagi, mida me kõik talt ju võib olla mina, vähemalt ma tunnistan ausalt paar aastat tagasi või aasta tagasi uskusin, et et olenemata kõigist nendest noh nii-öelda asjadest, millega nad nagu hästi hakkama ei saa, aga igal juhul neil on mingid põhimõtted. Et, et neil on olnud võimalus näidata null ole siia uut poliitikat. Neil oleks nüüd jälle võimalus või ütleme oleks üks võimalus siiski näidata, et mingid põhimõtted maksavad, et neil on ka teisi võimalikke kandidaate Tallinna linnapea kohale seda enam, et kuna nad riigis parasjagu võimul pole, vabu inimesi peaks olema. Kujutaks ette, ma ei tea, Marko Pomerants Tallinna tulevasest linnapeaks näiteks või? Aga võiks ju, võiks ju teha vangerdus. Ostmine võib olla Res Publica, mõtleb ikka hoopis niipidi, et väga hea, et, et Palts maksis 12 miljonit ära, et et meie üks loosungeid oli äraostmatud inimene, kellel on 12 miljonit kohe võtta, seda ei ole ju võimalik ära osta või vähemalt mitte lihtsalt Joey pink on, pink on ikkagi lühikesest, et vaadake neid kommentaare, mis on antud Res Publica seest just Paltsu juhtumile. Et see on tema gaasi. Kui see on Tallinna linna Perazi, siis ma hakkan homme russalkat riigi või võidulaenu võtma, sellepärast et see ei ole ju erasiis, kui ta on tipp-poliitik, ta juhib ju linna kaudu neljandikku Eestit. Ja, ja see, see on äärmiselt tõsine asi. Et öeldakse, et rahandusministrina Ta läks väga libedalt minema, sellepärast et see amet nagu eeldas, et see peab olema absoluutselt puhas nagu puhtam ja usklikum kui paavst ise, eks ole. Ja mis seal, mis seal Tallinna linnapea amet nagu, nagu teistmoodi. Igal juhul on tegu äärmiselt kahetsusväärse ja ikkagi saama aru, et kus, kus me nagu elame, et me oleme ju Euroopa liidus ja, ja kas, kas, kas mingisugused Euroopa Liidu, ma ei tea, ei olemas olemas lihtsalt moraalset eetilisi regulatsioone aga kuskilt kandi pealt nad võiksid ju ometigi toimima hakkama. Et ei saa olla nii, et, et üks mees ise otsustab, et kas ta teeb sellise sammu ja astub tagasi või, või, või ei astu tagasi. Ma ütleks ikkagi pigem, et see on tema erakonna kätes. Et aga tundub küll jah, et Res Publical hetkel erakonnana puudub igasugune kuidagi öelda võimekus üldse selle koha pealt langetada erakonnana otsuseid, mis, mis mõjutaksid. Noh, eks nad, vaesekesed vatiga saanud praegu no erakonna asjad erakonna asjadeks, erakonna asjad, mis tegelikult noh, palju rohkem riiki ühiskonda kui, kui ainult erakonna asjad. Ka üks see näide, et Eesti panga presidendiks saab siis väga pika erakonna traditsiooniga inimene ja, ja huvitav on see, et Reformierakonnast ongi viimasel ajal tulnud need inimesed, kelle puhul on hakatud küsima, et, et kui, kui sõltumatu sa ikkagi oled, kui, kui sa uuele ametikohale lähed või noh, kui puhtaks sa suudad oma käed ja aju pesta, et, et uusi ülesandeid täita, vot see on nüüd väga naljakas, naljakas asi, kuidas parteistumise kombitsad iga Eesti elu tahku rohkem puud puutuma hakkavad. Ja siin on veel naljakas ka see, et eks siin ole omajagu süüd ka ka meile endile, ehk siis ajakirjanduses. Et Eesti ajakirjanduses oli mingi foobiline periood, kus, kus iga kord, kui mõni Keskerakonnaga tihedalt seotud inimene üritas saada mingisugusesse ametisse räägiti sellest ette ja taha. Ja, ja nüüd on kõik nagu leppinud sellega, et kõik tähtsad ametikohad on igal juhul seotud nagu Reformierakonnaga. Kõik viimasel ajal tendents selle poole on tegemist avalik-õiguslike ülikoolidega, Tartus või Tallinnas on tegemist keskpangaga, on tegemist rahvuslike meediaorganisatsioonidega. Aga, aga see denteegi kohtuga riigi kohtuge, aga see tendents nagu hakkab nagu Reformierakonna kasuks kasuks. Tegelikult ei ole midagi uut päikese all, sest et ma ikka meenutan, et avalikkuse ette jõudis politiseerimise protsess ikkagi Laari teise valitsuse ajal, kus tegelikult väga aktiivselt hakkas nagu pihta. Sulev enne saadet ütlesite, tendentsid olid juba varem. Aga siis tõusis kuidagi pinnal või siis hakati seda kala aktiivselt tegema, ehk siis tegelikult seesama Isamaaliit, kes praegu ütleb, et mis toimub, seesama isamaaliit võiks natuke oma Erakonna päevikut lehitseda ja siis sellest päevikust saarega vastu, meil on olemas niisugune asi vä? No sorida veidi oma erakonna mälus ja siis nad saaksid vastasega sellele, mis toimub. Ega sa ei, aga samas on see, see muidugi on täiesti nagu müstiline, et just nimelt reformierakondlased igale jumala sellisele kohale satuvad, sest sest see, see on nagu tegelikult ju nagu ebaloogiline, sest noh, nii suurt võimu Reformierakonnale Eesti riigis ju ei ole, ta on ju ikkagi üks parteidest, eks ole, üks koalitsiooni osapooltest, eks ole, ja teised nii-öelda koalitsiooni osapooled peaksid ju kuidagi proportsionaalselt kaasama midagi samasugust. Aga see See ta sinna lähed, et teie saite nüüd selle. Lihtsalt mingi tõenäosusteooria järgi? Ei, mina ei ole natukese, võib-olla kahtlen selles totaalses vandenõu teoorias, näiteks mina ei usu, et Signe Kivi läks nüüd kunstiakadeemiat juhtima, kui nii-öelda reformierakondlane sinna mingeid Reformierakonna poliitikat tegema. No ma, ma ei usu, ma arvan, et näiteks see on küll nii-öelda juhus nii-öelda, võib-olla teiste sammude seas, mis ei ole võib-olla nii juhuslikud, noh, ma ei tea, keskpank ja ja võib-olla riigikohus kuidagi võib-olla on rohkem nii-öelda mõjutatud mingitest kokkulepet. Nõus, võib-olla meil on paranoia, võib-olla võib-olla need inimesed on poliitikast välja kasvanud, neil on, neil on tahavad teha midagi enamat, kui olla lihtsalt tipp-poliitikud, mis on küll väga keeruline, aga mõneti rutiin, mis mitte ainult poliitikud, vaid ütleme mõnel puhul ka riigikogu liikmed, eks ole, ja neil on lihtsalt kõrini sellest tööst ja nad tahavad teha mingisugust nii-öelda täitev täitevvõimude. Me peame siiski vaatama siin võib-olla otsustusmehhanismi, et kuidas need inimesed mingile kohale saavad, need otsustusmehhanismid on siiski natuke individuaalsed ütleme, kui, kui võib-olla keskpanga puhul tõesti see keskpanga nõukogu on selline, mis on noh, nii-öelda poliitiliselt kontrollitav mõnevõrra ma ei tea, peaks olema hästi sõltumatu. Ma ei julge praegu seda noh, koosseisu hakata siin niiviisi analüüsima, eks ole. Aga noh, ütleme seal on võib-olla teatud ma arvan, noh, ütleme näiteks Signe Kivi ja kunstiakadeemia puhul see valijate kogu, kes teda sinna valisid. No ma ei usu mitte, et see nii-öelda Toompealt manipuleeritav Siis on kaks, siis on kaks võimalust, kas lihtsalt reformierakonnas on kõige rohkem tegijaid võrreldes teiste parteidega kõige rohkem nii-öelda teotahteline inimesi või, või põgenevad nad kõik sealt midagi millegipärast. Aga no fakt on see, et rahvaliitlaste või rahvaliidu taustaga inimesed oleks nagu Eesti panga presidendiks olnud raske panna, sest et kuidas paned presidendiks inimest, kelle erakond ütleb, et meie kaitse Eesti krooni. Et noh, äärmiselt keeruline ja kolmas asi on see, et eks need inimesed, kui nad lähevad uutele ametikohta endale pea ikka arvestama sellega ka, et edaspidi just just selle kandi pealt on neil eriti valvas silm peal nii meedia kui kui poliitoponentide poolt, et niisama lihtsalt seal lammutada oma erakonna huvidest lähtudes ei ei olegi vist päris päris võimalik. Ega me tegelikult ei saa ka ju. Seni olemas olnud puhul siiski nende tegevusest siiamaani ma ei ole nagu kuulnud, et oleks saanud järeldada, et nad mingit erakondlikku asja ajama. No me saame seda rääkida vist praegu ainult Märt Raski puhul ja ja tõesti ei ole nagu võib-olla on, aga, aga me ei tea seda. Nii et et las see siis praegu jääda niimoodi. Nii meile eraldatud tunnike läbi Sulev Valner, Ainar Ruussaar ja Aarne Rannamäe olid täna siin rahvateenrite stuudios. Kuulake meie saate kordust ka, jaa. Teinekord järgmisel laupäeval uus kolmik juba Mart Ummelas juhtimisel kaunist nädalavahetust.