Viimastel aastatel on vabariigi keskkoolides üsna laialdaselt levinud eri klasside võrk, mis peavad silmas ühe või teise huviala sügavamat arendamist õpilaste juures. Üheks selliseks klassiks on ka Tallinna 32. keskkooli juures töötav teatriklass. Kuivõrd kool ise on üsna noor, alles alustas tööd mullu esimesel septembril, tähendab, üks õppeaasta on nüüd selja taga ja teisest üks veerand möödas. Koos sellega alustas tööd ka meie teatriklass. Esimese esimene õppeaasta kujunes meil küllaltki keerukaks, asi oli uus. Taolisi klasse varem loodud ei ole meie vabariigis. Ja seetõttu tuli päris kohapeal luua mitte ainult õppetöö organisatsiooniline külg, vaid ka õpetaja sisu antud eriainete osas. Ja keda ja kuidas veetakse teie klassi seda klassi Me komplekteerime kaheksanda klassi lõpetamist üle kogu terve Tallinna linna. Mõningal määral ka isegi väljastpoolt Tallinna linna. Mingisuguseid erilisi nõudeid meie üles ei sea. Vahest kõige olulisemaks nõudeks on huvi teatrikunsti vastu ja mõningad tagasihoidlikud katsetused selles valdkonnas enne keskkooli astumist edukaks tööks teatriklassis on kahtlemata eelkõige vajalik õpilaste elav huvi sellealase tegevuse ja õppetöö vastu. Huvi kui niisugune ei teki aga iseenesest ega tühjal kohal vaid tekib eeskätt vastava tegevuse ja õppede kaudu. Ja siin on määrav osa kahtlemata õpetajal, kes teatri eri aineid õpetab. Tuleb märkida seda ära, et käesoleval õppeaastal oleme kaadriprobleemi suutnud hästi lahendada. Tähendab nende ainete osas Sirje Raudsik olgu märgitud niipalju veel juurde, et ta on omandanud näitlejakutse Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunsti erialal töötanud praktiliselt selle alla pedagoogina, Viljandi tuurhariduskoolis ja viimastel aastatel töötanud ühtlasi ja töötab ka praegu Rakvere teatris näitlejana, nii et paremat kombinatsiooni nähtavasti annab raske. On raske leida. Nii ja nüüd siis juba pooleteist aasta pärast, kui Teie kooli seinte vahelt astuvad välja esimesed lõpetajad, nende seas siis ka teatreeriglasse lõpetajad. Millised võimalused on meil rohkemat kui näiteks tavalisel teie kooli lõpetab? No olgu otsekohe öeldud siia juurde. Meie oma teatriklassiga ei sea sugugi eesmärgiks näitlejate ettevalmistamist. Teatriklassi õpilane saab samasuguse ettevalmistuse üldhariduslike ainete osas nagu iga teinegi keskkooli lõpetanu. Seega on temal kõik teed nagu igale keskkooli lõpetamine avatud. Tõsi, meie teatriklassi lõpetanud saavad mõningase suurema ettevalmistuse kirjanduses. Tähendab seega võib neil suuremat edasiõppimise perspektiivid olla näiteks. Bibliograafia Surnalistika valdkonnas ja kui meie lõpetanute hulgast juhtubki saama ka mõni näitleja siis oleme nähtavasti täielikult endale seatud ülesande täitnud. Me vestlesime Tallinna 32. keskkooli direktori, vabariigi teenelise õpetaja Harri keldriga. Nüüd aga jätkame juttu juba noorte näitlejatega. Täna ma nägin, et teie tund hakkas peale päris nagu võimlemistund. Aga mis veel selle erialatunni sisse võiksid kuuluda. Ma ei ole näinud muidugi kirjandus, kõigepealt on meil natukene põhjalikumalt võetud kui teistes koolides nimelt süvendav kirjandusse, alles õpime tundma igasuguseid draamateoseid, jaa, jaa, üldiselt draamakirjanike, siis on meil veel teatriõpetus, see on siis nii puhtteoreetiline osa ning veel on meil näitlejameisterlikkuse tunnid ja lavakõnetunnid näitlejameisterlikkus, seal on praktiline töö põhiliselt lavakõne, ees on siis need hääleharjutused ja igasugused. Needsamad, mida me selles tunnis nägimegi näitlejameisterlikkusest nime tüüdja siis liikumist põhiliselt just vaba olema, seda me püüame saavutada, sellega, olete siis nüüd juba saavutraga lon ta natukene, võib-olla tõesti neid ikka nii julgelt ikka seisab, kas ei värise? Võib-olla jutt on läinud natukene julgemaga, ennem pats imelik, kuidagi vaatavad suu sisse. Ja peale selle me peame veel proovima ja harjutama, ise peale tunde oma lavastatud ajal meil on. Ja siis kodus läheb ka muidugi vastu häälteharjutuste luuletuse luuletuste peale, aeg. Ainult sellest ei piisa, mis me koolist teatriga vist on hästi, suured sidemed, me käime proovida noorsooteatris põhiliselt. Tähendab, me olime praktikal peale seda esimest aastat ja alguses ikka. Me läksime kalliste lootustega, et jumal teab mis, mis on nüüd tegema, hakkame. Aga pandi meid siis sinna dekoratsioone kokku Kloksima. Alguses ikka olime pettunud küll, et jah, et mõtle nüüd, et me ikka siin näitleja verega ja puha ja nüüd tuleb siis niimoodi. Aga pärast, kui see praktika läbi oli, siis ikka saime aru küll, et te olete ikka kasu oli ka, see lahendab teatrile. Et seal ikka seal teatrist seal tagantukse kaudu minna ikka hoopis midagi muud, kui sealt paraadtrepist üles marssida. Nii et siis, kui te ise teatritüki vaatata, siis on juba teistmoodi suhtumine sellesse, kui aasta tagasi oli Siis me oskame põhjendada, mis meile meeldis ja mis ei meeldinud noorsooteatri filmiaasta, juba tuli see välja visi Tšehhovi kirsiaed. See ta ei ole küll meie lavastaja lavastatud, aga see on Riia noorsooteatri. Adolf Shapiro. Käisime ka nendel proovidel ja siis peaproovil ka. Ja minu arvates oli see ikka kohe üks üks. Ma ei tea aga jah öelda, kui toredasti ta mulle veel ja kõik need dekoratsioonid, ühte sümbolit, aga ta oli palju kasutatud. Ja Jeltsin veel viimasel ajal ongi. Sümboolikat kasutatakse, teadis võrdlemisi palju, kritiseeriti Tartus seal Vanemuises just nende noorte lavastajate näitlejate poolt Hermaküla ja siis Tooming ja juba lavastajate nimede peale läks jutt, aga näitlejad, lemmikud, ja minule meeldib Hermaküla väga ja muidugi Tooming, mõlemad on Tartust nii lavastajad kui näitlejad ise, eks ole, ja Tiit meil lende Tallinna teatritest. Mulle Ita Ever näiteks väga meeldib ja Teatris Tõnu Tamm meeldib. Ja ma ja siis vanemast generatsioonist on siis Jüri järveti, Linda Rummo minu arvates väga head. Ants Eskolaga, kas kõiki neid vestlusringis olete kastil andmateks saada näitlejateks? Mina kindlasti lavastaja vähemalt tahaksin küll, et jaksin sisse saab. Seda tuleb veel arvutada ja mõelda ja näitleja elukutse on ikka raske elukutse ja ja tuleb hästi kaaluda, enne kui niukse sammu ette võtta ka võib-olla juhtub nii, et ma ei tea, näitleja siis küll mitte, aga lavastajaks kui midagi lise teatri alal edasi õppida. Ma vaatan praegu kõik tunnevad rohkemat huvi lavastamise vastu mittenäitamise vastu, millest see tuleb siis Tuleb võib-olla sellest, et igaüks tahab oma joont nagu läbi viia ise juhatada ise lavastaja. Ma tahaksin veel seda lisada, et näiteks meil siin praegu tine katkendeid pidamise osa, lavastajad, osa on siis näitleja, ma ise olen täna just Tallinn näitleja nahas ja ma pean ütlema, et see on ikka üks tohutu raske raske ülesanne leida just oma liinis mööda minna ja tegutseda ja ja mitte kedagi jäljendada ja sellepärast ehmatav, mina lihtsalt. Aga üldiselt ma ei tea, mispärast peetakse näitleja elu kutsutust raskemaks kui lavastaja elukutse, siis arvutusest lavastan ikkagi palju raskem olla kui näitleja. Sellepärast lavastaja on lõppude lõpuks ikkagi see, kes leiab selle punase niidi. Ärge need näitajad peavad hakkama minema ka näitlejad ise, seda nemad võib-olla enda avamiseks, need leiavad ühe tee, aga põhiliselt lavast ikkagi Leieblasele kogu teose ulatuses. Kahtlemata, see on õigus. Aga näitlejaks lihtsalt mingisuguseks ei taha ju keegi saada, kui ikka, siis vähemalt heaks näitlejaks senna karske. Kui palju teie noored näitlejad ja lavastajad saavad ka ennast avaldatav nüüd ütleme väljaspool nii klassitundi, kus meil asi jääb nagu etüüdide harjutamise tasemel. Väga on nendele seda ja publiku ees üles astuda. Aga 10. klassil on väga niuke pingeline periood, praegu, nendel on vaja katkenditega töötada, analüüsid tulevad selleks, et saaksid teatud baasi, et minna juba kuulama ja jälgima netijuhtide kutsenistenete juhtidel. Ove üheksanda klassi lille me valisime välja, need esindavad meid Tartus detsembri algul. Kui meil on seal üks suur konverents, see on, puudutan filmi- ja teatriõpetust koolides noorte juures ei olnud see, aga see on niuke esteetikale, nagu seal on igasuguseid küsimusi, väga pikk ja ja põhjal kõik konverents ja kestab kolm päeva, neil on üle üleliidulise küla. Jõuga peaks see asi siis ist olema? Seal luuleprogrammi käisin Tartu kaheksas keskkool, kirjandusliku kallakuga kool ja meie oleme siis need kaks ülesastujad seal. Ja kui nad sellest tuleb ravist niimoodi toredasti läbi, vaat siis te ju neid tükk maad kindlamaks, julgemaks ja usku oma võimetesse ja ja siis on edasi juba tükk maad lihtsam minna.