Meie järjekordne rahvamuusika pooltund viib meid Volga keskjooksule Kuiboshevis oblastisse, sealsele rahvamuusikapeole. Miljonilinn Guybošev, endine Samaara on end mitme kümnete kilomeetrite pikkuselt välja venitanud mööda Volga kõrget vasakut kallast Punase Guyboševi kaldapealseid kaunistavad arvukad pargi. Ja ühte neist parkidest kogunesid palaval juunikuu päeval rahvamuusikaansamblid üle kogu oblasti. Esinejaid oli kohale tulnud väga palju, nii et esinemised kestsid ühtejärgi kaheksa tundi. Et enamikul meist pole selget ettekujutust sellest kandist ja rahvuslikust koosseisust, siis kõigepealt mõni sõna sellest. Need Volga äärsed maad, mis tänapäeval kuuluvad Kuiboshevis oblastisse paiknesid kunagi Vene riigi äärealadel mida tuli kaitsta tatarlasi, Teie, mongolite, aga ka aeg-ajalt sealt läbi kihutavate teiste rändhõimude eest. Küllaltki lähedal asusid kunagiste suurte türgi-tatari riikide keskused. Asuvad ju praegugi Kuiboshevis veehoidla kallastel. Tatari ANSV pealinn, kaasan ja youwashi ANSV pealinn. Ajalooliselt on siin kujunenud väga kirev segaasustus kus venelaste kõrval tähtsat osa etendavad suvašid ja mordvalased. Siin on aga ka tatarlasi, emariisid ukrainlasi ja baskiire. Muidugi ei puudu ka Eesti väljarändajad, kes möödunud Sajandil sinna headele põllumaadele läksid paremat elu otsima. Nende väljarändajate järglased ei ole ka siin oma keelt ja rahvalaulu päriselt unustanud. Kahjuks ei saanud aga seekordsetele rahvamuusikapidustustele tulla. Jätkame praegu Tšuwashi lauludega žentale rajooni valandaajevo külast. Moodustatakse märg ja käiakse läbi nagu setu karoshimmis. Tantsijad moodustavad kaks veergu. Need liiguvad vaheldumisi üksteisele vastu. See ringmäng Terrem Terrem toimus nii koduselt, rahulikult ja tuttavlikult. Kõik tantsu liikumised on meilgi ringmängudes tarvitusel et tekkis tahtmine isegi kaasa lüüa ja meie ringmänge näidata. See tunne tekkis hiljemgi mitmel korral ja küllap seal on omad põhjused, millest lähemalt edaspidi. Praegu aga kuulame katkendit joashi pulmast. Pulmalavastused olid välja toodud mitmest külast. Vaatamata oma sarnasusele tseremoonia ülesehitusel oli igas neist midagi ka omapärast. Kuulete sõõrani rajooni Smolkina küla pulmakombestikus, pruudi itku ja pruudi lahkumist isakodust. Kohaliku kombe kohaselt aitavad sõbrannad pruuti itku laulmisel. Aitavad ka pääsukesepojad, kes kõlakoja katuse all oma mõnusatest pesades ootavad vanematelt toidupalakesi et suureks kasvada ja oma kõlakoja kodust välja lennata. Nüüd siis jagatakse pruudile õpetussõnu ja saadetakse ta teele. Etcatšuwashi külas, head pulmalaulikud hinnas on, siis tuleb eeslauljale esineda vaheldumisi nii pruudipoolsete kui ka peigmehepoolsete lauljate eestvedajana. Järgmiseks kuulete esinemas viit vene lauluema Krasnojarski rajooni Belas Yorski külast. Kui tõlgime selle küla ja rajooni nimetust, saame punase, Jääroku, rajooni ja Valgjärve küla. Selle järve kaldal olevat muinasjutul suure au sees ja ka tänased esinejad oskavad neid hästi jutustada. Nad alustavad oma esinemist katkendiga, põlinast. Traditsioonilised bõliina, laulude algus, Värsid sinisest merest, imekenast, laevast ja muidugi vägilastest, kes sellel laeval purjetavad. Vaatamata soliidsele eale suudavad esinejad ka Chaste uskasid laulda ja muidugi kaasa tantsida. Saateks on neil kaasas oma küla mees Saraatovi lõõtspilliga. Esinemisjärg on ukrainlaste käes, laulavad pedant Yuki rajooni priobrozenski küla inimesed. Selles külas elavad väljarändajad Ukrainast juba paar sajandit. Ometi on ka nemad oma laulud tänapäeva toonud ja õpetavad neid ka oma lastele. Kuulete laulu, saabusid kured. Selle ukrainlaste külalaulude eestvedajaks on üks perekond, kes nüüd ka laval on läbi kolme põlvkonna. Tundub, et kõige aktiivsemad lauljad on kümneaastane tüdrukutirts ja vanaema. Kuulame veel üht Tšuwashi tantsu-laululauljad on kahes veerus vastamisi nagu setu rikka ja vaese mängus. Iga käimisega laenatakse teisest veerust üks laulja. Seda tantsu-laulu kuulates meenus mulle üks teine tantsulaul. Selle esitas Soome koolilaste tantsuansambel Vilniuse rahvamuusikafestivalil. Ja veel üks katkend Tšiwashi pulmast siin kuuleti erilist tavandilaulude laulmise maneeri mis esineb ka mari ja udmurdi traditsioonis. Üks laulja laulab viisi oktav kõrgemalt erilise tehtult heleda, õrna ja lapseliku häälega. Pulmalaulule järgnevad Chaste uskad. Lõpuks kuulame mordva laule. Nagu teada, jagunevad mordvalased kaheks rahvaks. Ka Kuiboshevis oblastis elab nii Errcia kui ka moksa mordva lasi. Üldse olevat siinsed Ercialased mõjutustele vastuvõtlikumad. Seda kuuleme ka järgmisest pulmakatkendis, kus lauldakse küliersija keeles aga üsnagi venepärases maneeris. Se pulmastseen on ka aktiivset lavastajakätt tunda saanud. Ja tema etnograafiline loomulikus on kahjuks täiesti kaotsi läinud. Niisiis ersa mordva pulmad, suured Alcai külast. Seevastu maksa mordvalased on siin oma traditsioonide suhtes alalhoidlikumad olnud. Nad austavad ka oma rahvariiete ilu, nagu Tšuwašidki üldse arvavad mõned etnograafid ja filoloogid. Hedžuwašid olid algselt soomeugrilased aga Volga pulgarite suurriigi alluvuses. Läksid türgi-tatari keelele üle. Praegu vaidlevad Tšuwashi ja Tatari teadlased selle üle kellele peaks kuuluma au pidada ennast volga pulgarite järeltulija iks. Chuvassidel ja maksa mordva lastel on rahva riieteski palju ühist. Rikkalikud hõberahadest ja kauri karpidest, ehteid, mütsi, hilja rinnal omapäraste mustritega, linikud ja puusapõlled. Teadlased näevad selle riidemoe paralleele ka vadjalaste vanemate rahvariietega ja õigustavad neid paralleele kauaaegsete traditsiooniliste kaubandussidemetega, volgasoomlaste ja läänemeresoomlaste idapoolsete hõimude vahel. Võib-olla käisid need kontaktid üle kadunud soome-ugri hõimude mo, roomlaste messeer alaste ja meri alasti. Kindlad on aga muusikaliselt kokkulangevus, et mordva ja setu lauludes. Eks needki näide taoliste kontaktide võimalikkust. Meie saate lõpetavad Mordva laulunaised Isoklinski rajooni Vanaweczkaanovo külast.