Tere hommikust, on kätte jõudnud. Maikuupäev laupäev, 21. mai ja rahva teenrid on jälle kogunenud stuudiosse, nii nagu kuuel või seitsmel aastal paremini, et meil on juba üle seitsme aasta, Nad ei jätkunud ja meil on tohutu rõõm tervitada uut rahva teenrid siin saates. Tere, Külli-Riin Tigasson. Tere ka minu poolt. Paar sõna, ütle enda kohta, kus sa Sa oled, millega tegeled ja mis on sinu senised saavutused. Ta on Eesti Päevalehes, arvamustoimetuses toimetajana. Ei, peaaegu juba poolteist aastat ja olen õppinud ka Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ja on mingeid kontakte raadioga varem olnud ja andma töötasime enne päevalehteminekut viis aastat Raadio Vaba Euroopas. Nii et on see tugev Raadio Vaba Euroopa põhi all. Tavalist viieaastane kogemus küll, jah. Margus Mets seevastu on meile tuttav juba siin mitme aasta kestel, kuidas pärnus läheb? Ei Pärnus läheb hästi. See nädal oli meil selline üsna uudisterikas, et Ruhnu ütles Pärnule näiteks ära selle, et ta ei taha pärnu alla tulla, et Ruhnu alati kõikunud kuidagi Saaremaa ja Pärnu Pärnu vahel, et kõige rohkem sobiks neil vist autonoomia, kus oleks täiesti selline iseseisev saar keset Liivi lahte, aga ega nad ise päris ilma meie abita kindlasti toime ei tule, sest kuskil peab ju raha saama isegi saare peal. Ja ega see ei ole ju sugugi ainulaadne, no juhtum siin Läänemerel, sest teatavasti Ahvenamaa seisund oli kogu aeg olnud vaieldav kas muutuda päris iseseisvaks või jätkata territoriaalautonoomiad, nagu praegu, nii et ega see Ruhnu Ki küsimus välistatud ei ole, et kunagi Ruhnust võiks saada omaette saareri. Territoriaalselt muidugi võrrelda Ahvenamaaga, siis ta sarnaneb võib-olla ühele pisemale Ahvenamaa saarele asemel, ma olen ikkagi väga-väga suur saarestik oma territoriaalset juba peaaegu et Eestil Eestile lähedane. Ja selge, et seal on laevakompaniid ja tööstust ja kõike muud, ütleme ausalt, rahus ei ole tegelikult mitte midagi. Piiri ei ole pälvinud looduse piirist, jääb piirilepingust, me täna ka räägime, aga alustame siiski eurovisioonist, sellepärast et Eurovisiooni lõppvõistlus Kiievis on täna hilisõhtul algamas, ehkki nüüd jah, peab kurvastusega märkima taas kord Eesti ei jõudnud finaali ma tahaksin küsida, et kas te kumbki olete jälginud mingil määral Eurovisiooni. Ja mina seda neljapäevast poolfinaali vaatasin. Jaa. Mul on muidugi väga hea meel, et teine Eesti päritolu ansambel pääses finaali. Mis oli sinu meelest Sand ribi läbi põrumise põhjus? No ma usun, et nende esinemisest paistis võib-olla välja, et neil ikka napis seda, seda lavakogemust. See, ma usun, oli, oli oluline põhjus Et mingit niisugust poliitikat sa ei näinud seal, et nüüd nagu on öeldud, et pall, Balkanimaad suruvad Baltimaad välja. No kindlasti on, on sellel ka. Oma osa aga, aga samas, kui vaadata seda, et kuivõrd erinevad riigid on Eurovisiooni aastakümnete jooksul võitnud, siis ma usun, et peamine, mis määrab, on ikkagi ikkagi see, see laul ja šõu. Mida sa märgus arvad? Ma üritasin vaadata seda Taali ja tunnistan, et mul oli igav ja ma käisin sel õhtusel tunnil telekas arvuti vahetanud arvutis nagu põnevamad tegemist sel ajal ja ma magasin selle otseselt Eesti lauluvaatamise maha. Aga paljusid laule laule nägin ja ma isegi imestasin seda, kui emotsioonitult ma sel aastal seda Eurovisiooni võtsin. Ei tea, miks võib olla üks põhjus oligi selles, et see laul, mis Eestit läks esindama ei olnud nii hea, et sellele kaasa elada. Tänastes lehtedes juba otsitakse süüdlasi ja võib-olla peaksime ka meie otsima süüdlasi. Kui politsei otsib süüdlast sellele, kes pronkssõdurivärviga ära määris ja nüüd võivad lennata siin pead, siis võib-olla peaksime küsima, et kas ka Eurovisiooni läbikukkumise eest peaks kellelegi pea lendama ja süüdi on. Peaasi, et õige pea lendaks, kuigi ma ei oska julge soovitadele, kesse pea olla võiks. Aga vaat sa ütlesid minu meelest väga olulise asja, et võib-olla on ikka laulus, oli tegelikult ka põhjus, et kui Ivo Linna või Maarja-Liis või kes iganes Eda-Ines Etti läksid, siis kuidagi rahvas elas nagu kaasa, need nimed ja näod tähendasid eesti rahval üsna palju. Aga selline ütleme täiesti tundmatutest tüdrukutest vastloodud ansambel, ükskõik kui noored ja kerad nad on, ei lähe niivõrd meile vist ikkagi ikkagi hinge. Jah, et eurovisioon on nagu muutumas aasta-aastalt järjest enam nagu projektiks spetsiaalselt selleks luuakse uued muusikakollektiivid, kellel tõesti ei ole nagu varasemad sellist tuntust. Aga samal ajal see oli rahva valik. Jah, selle rahva valik. Aga võib küsida, et kui rahvas valib, kes siis valib. Sama asi on ju poliitikas. Kas rahvas on selline hea mõiste, mille taha saab alati alati pugeda, aga selleks, kes selle laulu tegelikult valis, peaks analüüsime kõiki neid telefonikõnesid. Ja ma kardan seda, et see telefonikõnede hulk ei olnud küll läbilõige nii-öelda rahvast tervikuna, et eks seal ikka sellist 14 15 16 aastast fänn Klaabiali. Aga minu meelest see ongi väga tähelepanuväärne, et kui me räägime valimistest, siis see meetod, kuidas me valimisi läbi viime, mõjutab lõpptulemust ja eks seesamamoodi ka toimib poliitikas mäletame ju vaidlusi e-valimiste üle, et need argumendid, et e-valimised võivad mõjutada valimistulemusi, siis ei pruugigi olla nii laest võetud või mis sa arvad küll? Ei pruugi muidugi olla need argumendid laest võetud ja, ja noh, mulle isiklikult tõesti nüüd panen kõige rohkem nende e-valimiste puhul mõtlema just nimelt see see väide, et kui need valimised toimuvad valimisjaoskonnas, siis vaadelda seal saavad olla vaatlejad juures aga kui valimised toimuvad kodudes igaühe arvuti taga kodus, siis siis neid on nagu võimatu vaadelda ja need hääled ei ole enam kuskil füüsiliselt olemas või need kõik on virtuaalsed. Ja nad ei pruugi isegi kodus olla, võib-olla mingis suvalises internetipunktis, kaubanduskeskuses või kus tahes. Et see muudab nagu selle valimiste ühe põhimõtte salaja suse ja isikliku, see ju küsitavaks. No mina ei ole põhimõtteliselt e-valimiste vastane, aga ma olen kindlalt seda meelt, et mõlemad meetodid peaksid alles jääma. Ja see het kell on nii-öelda väga arhailine valimisviis, kus peab ennast hommikul juba pidulikult riidesse panema ja ja minema sinna valimiskasti juurde koos perega. Et see on paljude jaoks selline natuke nõukogulik igand või siis nii noortele inimestele, kes ei mäletagi seda nii-öelda nõukogul ei kanditud midagi sellist võõrast, tema igapäevasest. Nii noor inimene, kes on sinu jaoks igand, minna valima. Ma ütlen ausalt, et minule täiesti puhtemotsionaalselt meeldib käia valimas õigel päeval valimisjaoskonnas, et ma ei ole seni kunagi hääletuses osalenud. Mulle meeldib, kui ma lähen sinna jaoskonda ja näen, et inimesed tulevad sealt välja pidulike nägudega. Aga sa oled ajakirjanik, ei lähe teise pilguga põgenikku. Niisugune protsessioon või tseremoonia, iroonia või eks see kuulub ja selle valimiste juurde, sest iga inimene ju kasutab oma kodanikuõigusi ju üsna harva või üldse inimene saab sekkuda sellesse, kes meie riiki juhib ja, ja miks siis need päevad ei võiks olla natukene pidulikumat või reserveeritumad. Ei, ma ei alavääristanud, seda ma ütlesin, osade inimeste jaoks on see väga oluline ja kaunis protseduur kas või nii, nagu jõulude ajal kirikus käimine. Aga kõik inimesed ei ole sellised. Ja kahtlemata see, kui nüüd e-valimised seadustatakse, see tegelikult tähendab ka sellist väga-väga suurt loogilist muutust ja ma usun, et ka, et ka muutus selles mõttes võib-olla valimisreklaami mõttes, et siiamaani on olnud ju põhimõte see, et valimiskohad ei tohi olla üleval valimisreklaami ja nii edasi, aga ma kujutan ette, kuidas tulevikus hakkavad erakonnad seda võimalust ära kasutama. Ja kuidas näiteks takistada valimispäeval internetis valimisreklaami tegemist see ei ole üldse võimalik, no see on ka praegu. Kui tegelikult võimatu, aga praegu veel internetist ei saa valida, et sa ei ole nagu selle info keskel hetkel, kui sa seda valikut teed. Jah, probleeme siin on, aga noh, vaatame, proovime ära, siis võib-olla sügisel esimest korda. Millised probleemid võivad tekkida, eks praktika ikkagi annab meile neid lahendusi. Mina usun, et nooremapoolset valijat saab igal juhul sellega meetodiga juurde. See, mis alati on problemaatiline olnud isegi sellistes linnades. Arvadega meetodiga saab mitte poliitikaga. Ma arvan, et meetodiga saab ka palju, ma tean üsna palju inimesi, kes ei ole aastaid pallinud sellepärast, et ta on tahtnud just see nädalaselt ära sõita ei ole, see ei ole seda protseduuri nagu ette võtnud. Oma laiskusest võib olla. Jah, aga samas, kui me vaatame, olemas uuringuitsist, kolmandik inimesi on sellised, kes ei oska nimetada ühtegi erakonda keda nad toetaksid, et ma usun, et ikkagi suurem põhjus on see üldine pettumus ja võõrandumine poliitikast, miks see valimisosalus on nii madal, mitte aga see, et valimas käia oleks kole ebamugav? Mina aga millegipärast arvan, et see, selle peamine põhjus ja tegelikult ju, kui me räägime nüüd sügisest valimistest, eks ju, kõige suurem probleem üldse tänapäeva demokraatias on see madal valimisaktiivsus mitte see, et valitakse seda või teist, me näeme, et ega Eestis ju erakondade programmide erinevused ei ole enam drastiliselt erinevad, aga aga just see madala valimisaktiivsusega me on tekkinud tohutu hulk inimesi kelle arvamust me üldse ei tea ja kes nagu arvavad ennast väljaspoole võimu või väljaspoole riiki, et tegime isegi võõrandumine, väga sügav võõrandumine kogu riigist. Et tegelikult peaks püüdma aktiviseerida muidugi osalemist. Mismoodi, mismoodi, mis sa arvadki. No seda on tegelikult raske öelda ja ka väga paljud Lääne ühiskonnad seisavad täpselt samasuguse probleemi ees. Et seal on ka see valimisaktiivsus langemas juba alates 80.-test aastatest, kui me räägime siin Saksamaast, Prantsusmaast aga muidugi seal on see aktiivsus siiamaani veel mõnevõrra suurem kui meil Eestis, kus mitte valijate partei on tõesti kõige suurema toetusega. Sest minu meelest ei saa väga tõsiselt võtta seda argumenti, et meil ei ole justkui kellegi vahel valida, sest võtame näiteks eelmised valimised, kui Res Publica tuli lausa komeedina uue jõuna, oli nagu kelle vahel valida, kellele ei meeldinud öelda vanad ei Keskerakond formega, Isamaaliit oli kuivas, tuli ta uue, uue jõu vahel kes tundus olevat noored täis energiat edasi, ikkagi see valimisaktiivsus jäi ju tegelikult madalaks. Nii et ma ei süüdistaks väga palju selles, et tema ka seda nüüd poliitikute omavahelist kemplemist ja kaklemist. Et põhjus on lihtsalt selles, et inimesed tunnevad, et neil ei ole justkui vaja seda protseduuri teha, et see tehakse nende eest ära, et kui mingid muud asjad, mida passi vahetama või autojuhilubasid vahetama siis ta teeb selle ära, siis ta peab seal tegelikult keegi tee seda tema eest. Austraaliast minu teada on vist kohustuslik hääletamine. On küll ja minu teada ka Belgias ja Luksemburgis on see kohustuslik. Margus, kas neil läheks läbi või arvad sa, et meie rahvas on juba niivõrd Harry? Oleks üsna originaalne teha meil aga kohe inimesi huvitaks järgmine astet, mis on karistus selle eest lausa vanglakaristus. Rahatrahv või lihtsalt noomib. Nojah, sest registreerimine nagu ei ole ju siiamaani elukoha registreerimine tulemust andnud, niikaua kuni karistust ei ole, ikkagi on meil samavõrd neid registreerimata inimesi. Epräänikusse mina ei usu, et jagada banaane või mingisuguseid tasuta EVP-sid või mida, mida, mida iganes. See peab olema väga suur präänikuid sellega kohale minema ja see ei ole nagu, ütleme, ühe demokraatliku riigi jaoks eriti soliidne. Ma lihtsalt tahtsin öelda vahel, et mul oli siin sel nädalal põhjus esineda kohalike ajalehtede toimetajatele ja natukene uurisin seda, kuidas siis Soomes suudeti eelmisel aastal märgatavalt tõsta üks eurovalimiste hääletusaktiivsust ja, ja selle taga oli suurel määral meedia ühisrinne või nii-öelda ajakirjandus ühiselt võttis nagu selle teema üles ja sellega suudeti 10 protsendi ühiku võrra suurendada neil eurovalimiste aktiivsust ja mingil määral ka kohalike valimiste aktiivsust. Tegelikult meedia roll on siin ka küllaltki tähelepanuväärne. No samas kui me meenutame Eesti eelmise aasta eurovalimisi, siis seal tundub ka mulle isiklikult meedia ravilja võis olla pigem positiivne valimisaktiivsuse suurendamisel aga samas, kui me meenutame seda irooniat, mis oli väga negatiivne, siis ma usun, et see pigem just suurendas sellist pettumust ja lisandumist, kuna väga paljud muudes maailma riikides tehtud valimisreklaami mõju uuringud on kinnitanud seda, et negatiivne reklaam vähendab valimisosalust. Negatiivne kampaania vähendab valimisosalust ja ma usun, et see põhjus, miks miks see osalus oli niivõrd väike, peitus paljuski ka poliitikute endi valikutes. Aga miks me räägime sellest valimisest, sest mulle on silme ette jäänud näljapäevane, vabandust, kolmapäevane Foorumi saade Eesti televisiooni ekraanil kus arutati piirileppe Juba alla kirjutatud samal päeval alla kirjutatud piirileppe üle ühel pool siis Urmas Paeti, Marko Mihkelson, teisel pool, kui nii võiks öelda opositsioonis Mart Helme ja Trivimi Velliste ja siis televisioon esitas ka küsimuse mis oli umbes nii, et kas Eesti peaks taotlema Tartu rahu järgsete piiride taastamist või Tartu rahu järgset kiire ja seal oli 85 15. Se hääletustulemus, et see on jälle üks niisugune küsitlus, tuhanded inimesed vastavalt kuivõrd objektiivseks, kuivõrd representatiivsete võib sellist arvamust pidada? See ei ole kindlasti representatiivne kuna no ütleme, igasuguste sotsioloogiliste uuringute eeltingimus on see, et tuleks ikkagi ütleme, see valim või siis need küsitletud vastaksid nendele demograafilistele demograafilistel näitajatele, aga samas mingisuguseid tendentse, hoiakuid vaieldamatult näitab No piirileppe allakirjutamine oli kahtlemata eelmise nädala kõige Suurem olulisem tähtsam sündmus Eesti ühiskonna jaoks. Kuigi teisalt. Ta jäi nagu selle varju allakirjutamine, et on viimastel aegadel, ma ütleksin, kusagil pärast Euroopa Liiduga ühinemist tekkinud nagu Eestis selline protestilaine millesse haarati ka nüüd see piirilepe, et see on nagu mingi mina tõlgendaks seda seto ja Narva-taguste alade tagasinõudmist nagu eraldi nähtusena, et see oleks nagu mingi küsimus omaette. Siin on nagu mingi tõsisema suur vähemalt protsessi osa, miks osa inimestest ja väga suur osa inimestest, nagu vaidlustab sellised riigi tasemel tehtud. Sa panid nii põhjapanev ütlus, et ei oska sellele ei, ega jää öelda. Mai see protest kiviriigi vastu oleks, ma arvan, et inimesed ei suuda tegelikult hinnata seda Või on küsimus, et sellest me ei ole suutnud oma ajaloole anda selget hinnang. Ajaloolane oleme andnud hinnangu, aga just seesama riigiõiguslik aspekt, millest me enne saadet ka rääkisime, et siin lähevad näiteks ka oma eriala hästi tundvate inimeste seisukohad lahku seesama küsimus, et kas see piirileping muudab kehtetuks justkui Tartule rahu või tuleb lausa meie põhiseadust muutma hakata selle tõttu, et see piirilepingule alla kirjutanud? Et võib-olla see selgitustöö natuke nagu väheseks jäänud. Ja, aga ma arvan ikkagi, kas kase analoogi tõmbamine näiteks Soome ja Karjalaga Analoogiat sellistes küsimustes on alati natuke ohtlikud, sest ajalooline taust on mõnevõrra erinev. Mõnevõrra erinev, aga probleem selles mõttes nagu ikkagi ikkagi sama, et Karjala jäi Venemaa juurde, Soomel ja Venemaal on piirileping olema olemas. Ja ma arvan, et see selgitustöö vähenenud. Aga ma tooks siia veel teise probleemi sisse. Et me püüame. Ka meie valitsus püüab nagu pisendada natukest setude probleemi. Ja Pärnu Postimees saatis oma ajakirjaniku Teet Roosaare just sel ajal, kui Moskvas piirilepet hakati alla kirjutama Setumaale. Ja tema oma pilk näitas seda, et see on tegelikult väga tõsiseid probleeme, millest me avalikult rääkinud ei ole. Ja tuvastasime näiteks sellise fakti, et Petseris on eesti kool olemas, kus on 28 õpilast. Ja siiamaani on õppimine toimunud seal eesti keeles. Alates sellest sügisest nüüd viiakse kool üle vene õppekeelele. Väideti, et selline lepp, sellise leppe on sõlminud Pihkva administratsioon ja Eesti haridusministeerium. See otsus langes nüüd ikkagi noh, nii-öelda väga halvale halvale ajale. Ma arvan, vastupidi. Kui piirilepe sõlmiti, oleks pidanud seda Eesti õpet Petseri kuulis vastupidi, jätkama. Ja meie ajakirjanik tuvastas ka selle, et Eesti riik on üldse selle kooli rahastamisega äärmiselt kitsi olnud. Ja sel aastal ei ole Eesti riik suhtuda eraldada pihku koolile isegi nii palju raha, et oleks saanud lapsed Eestisse ekskursioonile tuua, isegi selle raha jättis nagu teiste riikidega üle üle üle kandmata. Ja, ja see on minu poolt küll selline, kui need faktid, et lõplikud nagu tõele vastavad, oleks riigiüsna tõsine, tõsine etteheide. Et seal ei ole ju juttu ei kümnetest miljonitest, võib-olla isegi mitte miljonitest seal tuha kümnetest tuhandetest võitudega 100-st 1000-st kroonist jutt selle raha oleks pidanud leidma. Näiteks setu seltsi esimees Helju Maljak ütles ajakirjanikule, et Petseri televisioon ja Venemaa televisioon muuseas, palju rohkem seal kohal olnud ja küsinud ka eestlaste käest arvamusi, et milliseid probleeme teil see kaasa toob ja toonud ise väite ülesse, et Venemaa jääb alati oma rahva mured võõrsil alati esiplaanile, nii kui hakkaks Eestist rääkima, rääkida muulaste probleemist Eestis, aga et Eesti ei ole peaaegu üldse läbirääkimistel seadnud üles küsimust meie eestlaste probleemi nii-öelda Petserimaal, et neid on nagu püütud pidevalt pisendada. Jah, ma olen ka tegelikult selles mõttes eelkõnelejaga täiesti nõus, et pole kindel, et tõesti, et nüüd see selline rahulolematus, mis selle piirilepinguga seoses on tekkinud, annaks märku sellisest suurest fundamentaalsest rahulolematust meie riigi valitsemisega terviklikult, vaid ma näen siin ka tegelikult ikkagi selle taga kahte sellist konkreetset probleemi, et üks on siis tõesti need need setomaa inimesed, kellele, kelle siis jääb teisele poole ka siis esivanemate kodu või siis nagu nüüd ajakirjandus sel nädalal kirjutas. Noh näiteks kas või ühendusteed, palun jäävad need teisele poole piiri, et ühest küljest siis tõesti noh, nende väga konkreetsete inimeste elu ja siis teiselt poolt tõesti see, see õiguslik küsimus, mida suudetud tegelikult inimestele meie ametnike ja poliitikute poolt selgeks teha. Ehk siis see piirilepingu ja Tartu rahu koosmõju siin välisministeerium tellis küll mõne aasta eest ühe ekspertiisi välismaistelt juristidelt, kus nad siis uurisid, et et kas piirilepingu allkirjastamine selliselt, nagu see kontrollima praegu jookseb Eesti ja Venemaa vahel, et kas siis seaks või muudaks Tartu rahulepingu kehtetuks. Tookordne ekspertiis ütles, et ei muudaks, aga tänas. Kui meenutada kas või näiteks tänavust Tartu rahu aastapäeva veebruarikuud, siis sellel ajal võtsid Eesti ajakirjanduses sõna, mida tunnustatud ajaloo ja õiguseksperdid. Ma pean silmas siin Lauri Mälksoo ja Eero Medijainen it ja nemad mõlemad kinnitasid, et juhul kui ei tule lisaklauslite sinna piirilepingu juurde, siis muutub Tartu rahu kehtetuks ja Eesti vajab põhiseaduse muutmist. Ja nüüd siin on ka teema, mida tegelikult ei ole inimestele selgeks räägitud. Jah, see võib olla küll õige, mis sa ütlesid, et niisugune teadmatus sünnitab ka sellist protesti. Teadmatus sellest, kuivõrd muudab nagu Eesti riigi legitiimsust kuigi samal ajal kui nüüd meenutada neid kevadisi jutte seoses Tartu rahu aastapäevaga, võiks ju ka. Siis räägiti sellest, et noh, kuivõrd, Laiemas rahvusvahelises kontekstis seda Tartu rahu saab üldse pidada enam kehtivaks. Sest väga palju asju on vahepeal muutunud on muutunud Venemaa riiklik seisund. Tollal, eks ju kommunistide võimu all vahepeal on toimunud väga olulised läbirääkimised seoses teise maailmasõjaga. Konverentsid Jaltas, Teheranis, Moskvas on sõlmitud suured rahulepingud, et kuivõrd see Tartu rahu nii-öelda laiemas rahvusvahelises plaanis enam üldsegi. Ega Tartu rahudokumentides ei ole tegemist mingisuguse ühe või kahe seisukoha, aga see on üsna pikk ja põhjalik dokument. Ja me oleme siiamani käsitlenud seda nii-öelda Eesti vabariigi nii-öelda esmasünni daatumine. Ja ega seda fakti ükski piirileping ei tühista. Tõsi, Tartu rahus oli paika pandud ka tolleaegne piir ja ma ei näe seda ja põhjus ei ole, pigem nagu nõus nende teoreetikutega, kes ütlevad seda, et riikidevahelised hilisemad lepped võivad muuta piiri tugevasti liialdades. Sisuliselt võime me näiteks Lätiga oma piiri muuta. Kui mõlemad riigid sellega nõus on. Ega see ei kalluta nii-öelda meie mõlema riigi alustalasid. Ja kui meenutada kogu selle piirilepingu ajalugu, siis ka ju Andres Tarand oli see, kes nagu avas tee piirilepingu sünniks omal ajal oma isikliku arvamusavaldusega, et me võiksime loobuda nendest aladest Tartu rahu järgsetest aladest, mis pärast 40 viiendat aastat läksid üle Vene föderatsioonile. Aga seal oli see tingimus. Venemaa peaks tunnistama ühtaegu Tartu rahu kui Eesti riigialust ja seda praegune leping ju ei sisalda ega ei ole see kuidagimoodi ega Eesti ega Venemaa vahel ju kokku lepitud Tartu rahust räägita, me räägime küll okupatsioonist ja Putin rääkis, et noh juba Rahvasaadikute kongress jotab Ribbentropi pakti nagu muutis õigustühiseks või noh, ühesõnaga tema mõju olla katkenud, aga Tartu rahust ju ei ole Venemaa midagi rääkinud. Jah, ja see on ka just seesama Lauri Mälksoo ja Eero Medijainen argument, et, et me võime selle piirilepingu allkirjastada, aga sealjuures peab olema üks klausel või üks viide Tartu rahule. Kas sellest aitab, kui nüüd Eesti riigikogu selle deklaratsioonis lisab. Me teame, et Venemaa poolt on juba tulnud signaalid viimastel päevadel, et kui Eesti hakkab midagi sinna juurde kirjutama, siis Vene duumas selle piirileppe ratifitseerimine võib pidurdada või mitte üldse õnnestuda. On küll tulnud juba sellised signaalid poolest, mina olen, et Venemaal nagu peaks toimuma see piirilepingu heakskiit parlamentaarsel tasemel pärast seda, kui Eestis on see juba heaks kiidetud. Aga seda enam ma leian, et tegelikult oleks, oleks tulnud ikkagi see asi võib olla enne piirilepingu allkirjastamist selgeks rääkida, on vaja sinna mingit lisaklauslit. Kui jah, siis mis seal peab seisma ja nii edasi, selles mõttes nüüd noh, Eestis on küll öeldud, et, et me, et Läti tegi valesti, kuna Läti nüüd väga selgelt pressib sinna oma piirilepingusse, siis lisaklauslit, mis muuhulgas näeb ka ette, et üks osa sellest Läti ja Vene piirist ei ole ei kannakski üldse riigipiire, riigipiiri nime, vaid oleks hoopis nii-öelda demarkatsioonijoone, ehk siis kontrolljoon. Aga tundub, et Läti tegi nagu endale väga kindlad selgeks, et, et mis seal lisa lisaklausli, siis peab olema ja, ja läks nagu selliste väga konkreetsete positsioonidega läbirääkimistele. See ei olnud pelgalt tegelikult arvamus, et Eesti peaks nii-öelda esimesena ratifitseerima selle leppe, vaid see oli Venemaa välisministri Sergei Lavrovi tegelikult väga kindel ametlik avaldus. Ja kus ta ütles jah, et Eesti riigikogu peab seda esimesena, kuna tema ei öelnud seda, et siis me mõtleme ja vaatame, mis edasi saab. Ajale, kui meenutada, siis Venemaa, Leedu. Piirilepete ratifitseerimine nägi välja niimoodi, et kõigepealt tegi Leedu ja Venemaa tegi seda alles neli aastat hiljem viis aastat hiljem ja et selle võimaluse tegelikult jätab Venemaa ka endale. Ja seda on ka mitmed Föderatsiooni nõukogu saadikud on öelnud, et ega riigiduumast tulevad väga tõsised vaidlused selle üle. Kindlasti tõstetakse üles muulaste probleem, suur hulk muid emotsionaalseid küsimusi keelav juba eile viitas nendele võimalustele esinedes ele uudist. Eestit hoiatatakse sellega, et kui te midagigi kasvõi ühe sõnases Tartu rahust sinna juurde panete, siis me igal juhul ei ratifitseerida lepped. Aga keegi ei välista Venemaal seda, et nad ise hakkavad kirjutama sinna juurde. Kujutage ette, kui rumalast olukord on tegelikult Eestis, satume, et meie ratifitseerimisel lepingut sõna-sõnalt täpselt lootes, et Venemaa teeb ka seda kohe. Aga nemad vaidlevad rahulikult, aasta kuni neli lisavad sinna kõikvõimalikke deklaratsioone juurde. Siin on üks, aga, mille sa margus unustad, sest tegelikult on seda lepingut praegu ilmselt rohkem vaja Venemaal kui Eestis. Sest see Euroopa Liidu idapiir ei ole seni takistanud või selle idapiiri puudumine ei ole takistanud Eestil olemas Euroopa Liidu liige võib olla ingeni. Režiimi rakendamine võib edasi lükkuda, aga ega see nüüd nii hirmsasti meie arengut ei pidurda, küll aga Venemaa jaoks on see eluline küsimus, saada see piirileping nii meie kui Lätiga, sest mingisugusest viisavabadusest ikka Venemaa kodanikud ei saa mõeldagi enne, kui seda neid lepinguid ei ole alla kirjutatud. Jah, ja seda enam, et tegelikult Venemaa, kes tegelikult ajas pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist umbes 10 aastat väga sellist avatud piiride poliitikat on nüüd on nüüd tõesti võtnud sihiks, et ta tahab jälle need piirid ära fikseerida. Eelmisel aastal ta näiteks allkirjastas piirilepingud Hiina ja Kasahstani ka ja nüüd püüab siis alustada läbirääkimisi Aserbaidžaani Ukrainaga, et meie ei ole siin nagu erandid, et Venemaal on tõesti nagu selge soov oma piirid väga kindlalt fikseerida. See muidugi ei tähenda seda, et ta ei pruugi seal parlamentaarse taseme ratifitseerides tõesti mingit omapoolset lisa Klaulisid või deklaratsiooni sinna juurde. Kui, kui sa ratifitseerimine sõidust sõltuks, otseselt kuidagi Putinist valitsusest sisse tehtaks või kuu aja jooksul, aga ma tahangi öelda, et Venemaa riigiduuma käitumine on siiski suhteliselt ettearvamatu. Ja kui möödamõistuslikud tasandid saadakse isegi aru, et seda lepet on vaja siis kindlasti püütakse sisse, panen needsamad emotsionaalse tasandi väiteid, eriti just muulastest. Kusjuures jällegi vaadates tagasi Venemaa lähiajal loole, siis võiks öelda, et Putini ajal on üldse muutunud kaasaegsele lepingu sõlmimine. Jaga ratifitseerimine, enne seda oli see üldse väga küsitav, sest et ei olnudki ju riigis mingit sellist ühtset seisukohta, et diktatuur kui nii võiks öelda, mis Putini ajal on kehtestatud, on tegelikult loonud võimalusi üldse selle lepingu sõlmimiseks või ma eksin? On küll. See on just nimelt, et Venemaa on nagu ühesõnaga sülgumas või ta on muutumas nagu suletumaks riigiks, mis tähendabki paratamatult soovi omada suuremat kontrolli oma piiride üle. Aga mulle tegelikult kõige rohkem meeldis Mihkel Muti Eesti Päevalehes ilmunud arvamuskirjutis, kus ta, kus ta ütleb muu muuhulgas nii et mis tähtsust piirilepingul tavaeestlase jaoks elamon, aga ta esitab selle muidugi niisuguse provokatsioonilise küsimusena et tulevikus võib juhtuda, et väike riik jääb segastel aegadel ikkagi suurriikidevahelisse halli tsooni ja neelatakse alla. Piirileping võtaks Venemaalt vähemasti teoreetilise õiguse Eestile ja Lätile pretendeerida. Ega ta ju ei takista võimalikku Venemaa laienemist, et piirileping ei ole nagu selline imerohi, mis korraga Eesti sõltumatuse tuhandeteks aastateks idanaabrist tagaks. Aga tal on nagu mingi niisugune, ma ütleksin, rahvusvahelises plaanis positiivne tähendus Eesti Eesti jaoks ja tal on nagu mingi sugune niisugune moraalne takistav või moraalne preventiivne funktsioon ka ka Venemaa suhtes. Ma ütleks, et vaieldamatult tegelikult Eesti andis järgi Venemaale ja veidi üle aasta tagasi andsime veel ühes otsustavas küsimuses järgi, kui oli küsimuse all vene õigeusu kiriku varad Eestis. Ja ma arvan, et pärast piirilepet siiski peaks Venemaaga paaris küsimuses, mil nagu järgi andma, olgu see kasvõi siiasamma. Meie presidendi auraha ja muu muud fondi fondi varad, mis on hetkel Venemaal Venemaa ei ole siiamaani siiski tegelikult meil oluliselt järgi antud ja juba tõesti kogu aeg heidab nüüd rahvusvahelist tasandil ette ja ka mitmed välispoliitikud on öelnud selle kohta ja et teil on kogu aeg nõuded, et ometi rahuldage see õigeusu kirikuvarade küsimus ära, me tegime seda, kirjutatakse piirileping alla, tegelikult me tegime seda. Nüüd on Eestil tegelikult justkui tugevad moraalne õigus nõuda ka Venemaalt teatud selliste meie soovide täitmist. Aga kas ka jõudu on, selle, see on juudi väikeriigil ei ole. Ma sattusin vaatama eelmise pühapäeva õhtul MTV mürr kanalilt ühte sellist väitlust, kus osalesid Vene poliitik, sotsioloogid, sealhulgas Rogozin see nii-öelda nende. Eks selliseid paadunumaid võiks öelda natsionalistide ja, ja need sõnad, mida kasutati seal Eesti ja Balti riikide kohta muidugi olid niivõrd alandavad. See saab olla seal, räägiti ainult kääbustest ja räägiti mingitest isehakanud ajaloo ümbertegijatest ja, ja muudest sellistest asjadest, nii et ega ma ei usu, et see Venemaa üldine õhustik seal väga palju muutub. Aga millised on meie jõud? Meie jõud on muidugi selles, et me võime toetuda rahvusvahelisele solidaarsusele, aga nagu me näeme Euroopa Liidu veelvähem NATO poolt, oleks nüüd loota, et keegi hakkaks eestipärast oma suhteid Venemaaga rikkuma. Mõned elu näitab, mis sellest piirilepingust edasi ka mina ei hakkaksin ei kiirustama ega ega üles kutsuma selle protsessi viivitamisele, iga asi omal ajal ja selleks meie riigikogu on olemas, et ta need asjad läbi arutada ja võtab siis selle otsuse vastu ja kui ta ebaõnnestub, siis valimistel me saame valida teise riiki. Räägiks nüüd natukene sellistest teemadest, mis inimest otseselt puudutavat, kuigi need rahvuslikud suured sümbolid on meie jaoks õudselt tähtsad, et me üldse tunneks ennast kindlalt maa peal, siis siis sellel nädalal ka sealsamas, Eesti Päevalehes juhuslikult, millest Külli ringidele siin stuudios on, oli, oli järjekordne, kirjutas sellest, kuidas me siin oma riigi sees nagu seda üksmeelt lammutame, kuidas me inimesi jagame erinevatesse kastidesse, osa inimesi, kes võivad loota arstiabile ja osa inimesi, kes on juba a priori üle parda visatud. Jah, jutt käib siis inimestest, kellel ei ole ravi kindlasti seda, neid on Eestis tegelikult absoluutarvudes täiesti hirmutavalt palju 75000, see on kolmveerand Tartu linna või siis peaaegu kaks Pärnu linnatäit inimesi. Ja oleks väheusutav, et need on kõik, mingisugused prükkarid? Kindlasti mitte. No ja kui ka oleks, kas on nii, et noh, me, teatud inimesed oleme kohe valmis nagu sekreageeriva, nagu vanasti öeldi, segregatsioon oli poliitika, et me eraldame, et need on nagu õiged inimesed, need valed inimesed. Et kust selline mõtteviis üldse on meile tulnud? Noor inimene küll sa peaksid mulle seletama seda, mina ei ole sellest kunagi aru saanud, kust tuleb selline mõtteviis, et et näiteks selle põhjal, kas inimesel on töökoht või või kas ta saab piisavalt palka või midagi, et sellest peaks sõltuma see, kas tal lastakse elada või ei lasta elada. Või antud juhul siis see, et kas ta on ravikindlustus. No aga need on ju võrreldavad suurused. Tegelikult muidugi seesama 75000, kellel ei ole ravikindlustust, et ei saa öelda, et, et neil lastaks ära surra, kuna ta nüüd haiged, kuna vältimatut abi nad saavad ja kiirabi nad saavad endale kutsuda. Aga nende puhul tõesti see probleem ongi see, et et ja nad ei pääse ligi õlledega arstiabile, eksistentsi arstiabile. Ja nad ühesõnaga, nende jaoks ei kehti ka sellist mõistet nagu näiteks stuudios ravimid, et nad ei saa osta neid soodusravimeid apteegist retsepti järgi. Ta tõdeb, nad jäävad pahatihti oma haigustega arsti juurde alles siis, kui haigus on väga kaugele faas juba arenenud, mis tähendab seda, et selle ravimine on kallim, aeganõudvam rahanõudvam. Ja muuseas, ma olen, olen näinud ühte sellist päris huvitavat arvu, et tegelikult nende ilma ravikindlustuseta inimeste ravimiseks kulub inimese kohta. Kuid aastast kaks korda rohkem raha kui nende inimeste ravimiseks, kellel on ravikindlustus ja põhjus on just see, et nendel, kellel ei ole ravikindlustust, nende jaoks on esmatasandi arstiabi, siis mitte perearst, vaid vaid kiirabi, mis muudab juba selle ravi automaatselt kallimaks. Kindlasti paljud arstid, meditsiinitöötajad ju kurdavad selle üle, et noh, tegelikult ju palatites on tõepoolest väga kaugele arenenud haigusjuhtumitega kroonilisi haigeid, kes on just nende eluheidikute hulgast ja siis nad tuleb ikkagi viia taas mingisugusesse seisundisse, siis me laseme nad uuesti tänavale. Ja nad on seal sammas haiglavoodil tagasi võib-olla juba kuu aja pärast. Et noh, et kas see on kõige mõistlikum, kumb viis ühiskonnas toimida. Ja Margus, olete hästi kindlustatud nii ravi kui kõige muuga. Kas sul ei teki niisugust kaastunnet või, või kas see kaastunne on õige sõna, võib-olla peaks mõistlikult seda asja kuidagi lahendama, sest ega needsamad inimesed, kes põevad tuberkuloosi väga paljud HIV viiruse kandjad kas neid ei saaks kuidagi mõistlikumalt ja varem ravile saata. Küsimus on rahas, nagu alati. Küsimus 75-st 1000-st inimesest, siis ma arvan, et tegu on vähemalt kuskil 7,5 miljoni krooniga aastas, mis ei olegi võib-olla väike summa, vähemalt ma arvan, et tegu on veel subpalju suurema summaga. Ja me kõik maksame sedasama nii-öelda sotsiaal, kõik ei maksa sotsiaalmaksu meie ensionäri näiteks meie siin laua laua ümber ja mina olen võtnud selle maksu maksmist alati kui selliste solidaarsusmaksu. Kui mul endal midagi on viga olnud viimaste aastate jooksul siis mina olen pidanud pöörduma alati nii-öelda tasulise arstiabi poole ja seda võetakse äärmiselt loomulikult, ma olen läinud ka polikliinikusse rääkinud, nagu mure ära siis öeldakse. Või te olete selline noor ja töötav inimene, et kas teie ei oleks mõistlik minna nii-öelda tasulise arsti juurde, sõidetakse täitsa avalikult välja. Nüüd kui see asi rahas, siis kujutage nüüd ette, et selle 75000 inimese hädad ja mured pannakse sedasama see ravikindlustuse eelarve sisse. Siis ei jätkuks sellest rahast ka nii-öelda Pensionäride ja vanemate inimeste raviks ega ka laste omaks see suur Padajaks oluliselt väiksemaks, kes on see, kes siis ikkagi kinni kinni maksab? See peaks justkui tulema riigieelarvest eraldi summana eraldi, ma ei tea millena. Aga ja kindlasti ei ole see lahendus selles, et meil on 75000 inimest automaatselt kogu see ravikindlustussüsteemi sisse sisse lülitame, siis oleme meie ka kuuekümneaastastena võib-olla nii-öelda need solidaarsusest selle raha maksjaid saades ise mitte midagi vastu. Mulle sattus kätte, kelle sinu üks artikkel veebruarikuust, kus sa kirjutasid sellest võimalusest, et võiks sotsiaalmaksu maksta pensioni pealt, see on muidugi nii ohtlik teema, et ükski poliitik ei julgeks seda suhu võtta, aga, aga selles on tõesti mingi oma sügav loogika olemas. Et kui meil nüüd näiteks tõstetakse ju pensione noh, kiiremini kui senised seadused ette nägid, et tekib ühel hetkel ka võib-olla Eestisse olukord, kus meie pensionid jõuavad keskmisele palgale väga lähedale ja ja siis noh, on õigustatud töötajatel küsida, et miks nemad maksavad, eks ju. Aga pensionärid ei maksa. Vahe on selles, et seda sotsiaalmaksu maksab tegelikult tööandja, see ei ole nii-öelda pensioni pensionäride puhul, kes on tööandja või kuidas riik. Kuidas sina seda kujutasid ette, Kelly ringluse kirjutasid sellest. No see on tõepoolest selline väga tundlik ja ma ütleksin, et ka ebapopulaarne teema vähemalt juba väga ebapopulaarne, mida ma nägin ka Internetikommentaaridest. Aga miks ma seda kirjutasin, oli see, et kui me tõesti vaatame praegu haigekassa, siis seal on umbes 1,2 miljonit kindlustatud inimest ja nendest ainult oled on selliseid, kes, kes siis tõesti maksavad sotsiaalmaksu või siis täpsemalt öeldes, kelle beat maksab tööandja sotsiaalmaksu mõtleme tuleviku peale, siis on selge, et ütleme, pensionäride osakaal järjest kasvab ja kasvab ja omakorda haigekassas kindlustatud des siis nende osakaal, kes käivad tööl ja maksavad sotsiaalmaksu, nende osakaal väheneb. Üks-ühele varsti juba jah, üks-ühele solidaarsust maksnud. Ühele varsti ja nüüd probleem ongi selles, näen, et, et, et mingil hetkel võib juhtuda nii, et tööl käiv elanikkond, kes tunneb, et ta maksab pidevalt makstud, aga ta ei saa nagu midagi tagasi, kuna kõik see raha läheb nii-öelda nendele inimestele peale, kes tegelikult ei maksa midagi, et nad hakkavad, ütleme, valijatena avaldama poliitikutele sellist tõsist survet ja juba praegu on kuulda selliseid hääli, et tuleks suurendada patsiendi omavastutust või et käivitada erakindlustus ja, ja ma näen, et ütleme, see nii-öelda noor siis kindlasti see legitiimsus võib sattuda tõesti küsimärgi alla, kui kui ütleme, see ravimaksubaas ei laiene. Eriti veel nüüd uue valitsuse üks nagu mõte, mis siin liikus, et vähendada haigus päevade eest kompensatsiooni kas protsentuaalselt või, või jätta näiteks esimese kolme-nelja päeva eest maksmata, et tõesti töötava inimese puhul see on probleem, eks ju, et miks siis nüüd peaks sealt seda raha võtma kui, kui tema jutt saab võib-olla haigeks isegi oma töö tõttu. Ma ei hakka siin rääkima nendest, kes jalgpalli lähevad vaatama või sõidavad kusagile. Et tekib selline protest ja see protest võib tõesti poliitiliselt kuidagi väljenduda, ta väljendub tavaliselt just populistlike lahendustena. Jah, näiteks see lammutama haigekassa või loome sinna kõrvale mingisugused erakindlustused või et või et isikustame selle ravimaksu, ütleme see kõik on tegelikult kõige ohtlikum just nimelt pensionäridele. Kelle huvides on see, et säiliks seesama süsteem, mis on praegu aga selle süsteemi legitiimsust tagada oleks väga mõistlik, kui millalgi tõesti Ainult et see eeldaks siis jah, põhimõttelist muudatust, sest me teame, et tulumaksu ju kõrgetel pensionäridelt Jubama makstakse, nii et see nii-öelda maksu maksmine pensionit ei ole iseenesest mingi absurdne idee. Küsimus on selles, et siiamaani on sotsiaalmaksu maksnud tööandjaga pensionäril ei ole tööandjad, et see öeldaks kogu sotsiaalmaksu loogika ümbertegemist. Kuna meie pensioni ikkagi, ütleme sedavõrd väikesed ja kaugele nii-öelda keskmisest palgast, siis tulumaksu arvestamine sotsiaalmaksu arvestamisest olemasolevat summast võtaks vastu võetaks valitsuse otsus, et me tõstame pensioni 3000-le kroonile, aga me hakkame võtma 33 protsenti sotsiaalmaksu. Nende pensionide võiks ikka võtta. Jah, kus on see piir siis kelleltki, kellelt võtad kohaliku omavalitsuse me rõhutame veelkord, et seal Et niisugune ulmeline arutelu siin, me ei ole kedagi nagu üles kutsumas seda sotsiaalmaksu hakata võtma pensionäridelt, aga, aga võib-olla riigi sotsiaalrahasid planeerides peaks nagu kuidagimoodi võtma selle arvesse. Ja ma rõhutaks ka seda, et see ei ole kindlasti homse päeva teema ja kindlasti ka mitte veel järgmise aasta teema, küll aga see võib muutuda aktuaalseks, ütleme 10 15 aasta pärast, kui tõesti see pensionäride osakaal on suurenenud. Ja me oleme kunagi, mina olen sellise julge, mõtlesin ka varem välja, on öelnud, et et, kuid tõepoolest need inimesed, kes saavad arstiabi väljaspool ravikindlustussüsteemi, et nende arstiabi peaks makstama kinni mingist teisest allikast mingist teisest riiklikust allikast, mitte ravikindlustuse arvelt, et see teeks selle selge ja sunniks ka riiki mõtlema selle kontingendi peale praegu ta võib selle, nagu ma ütlesin, alguses lihtsalt üle parda visata, sellepärast et ravikindlustus peab kõik selle läbi seedima. Et siin oleks küsimus. Margus oli vist minuga ka nõus, et see võiks tulla hoopis mingitest teistest riiklikest vahenditest või eraldifondist. Kuidas sinna raha kogutakse. Nüüd omaette küsimus. Nojah, ei ole ju välistatud ka, et see summa ikkagi tuleb riigieelarvest eraldi, eraldi eraldi reana, sest noh, maksustada ülejäänud teiste elanikkonda nüüd ütleme selle segmendi või selle selle tõttu mingi kõrgemate maksudega, ma arvan, et see ei ole ka päris õiglane, et minule tundub õigluse seisukohalt vaadatuna just, et see on eeskätt ikkagi riigi probleem, kes peab neid neid asju asju lahendama. Jah, eks riik ole ju ka loonud sellise keskkonna, kus need inimesed on välja kukkunud, et see on teatud mõttes riikliku poliitika tulemus. Neil oli siin veel igasuguseid muid teemasid plaanis, aga ma loodan, et Külli vabandab, et me ei hakka tänal suurel määral siin riskikapitali teemal rääkima. Aga sihukeste margusel on siin kõigepealt häid sõnumeid Pärnust, nagu ma aru saan, et ravikindlustussüsteem on vähemasti tugev tugev taval lingi või tugevdava lüli juurde saanud endine abiminister Külvar Mand on taas tagasi. Tegelikus meditsiinis? Jah, elu on, elu on väga keeruline. Külvar Mand ja ta kiirabiarstina peedina Res Publica liikmena sööstis nii-öelda parlamenti ja hiljem sotsiaalministeeriumi abiministriks siis uudis on see, et Külvar Mand on, asub esmaspäevast tööle taas Pärnu haiglasse. Pärnu on saanud uue haigla ja mees jõuab poliitiliselt pealinnamaastikud tagasi. Ma isegi ei ironiseeriks selle selle üle siin mõni on öelnud seda, et noh, et võib-olla mehel ebaõnnestus, nii-öelda poliitiline karjäär oleks positiivset tegelikult haigla on valmis, tema, see põhimissioon on täidetud ja kui ta tõesti mõtleb nüüd arstid oma karjääri jätkata minu meelest igati igati positiivne. Ja ma tahtsin veel nüüd mitte mitte ainult Pärnu uudistest rääkida lugesin sellel nädalal ootamatult uudist, et ajaleht Helsingin Sanomat oli tõstnud Eestit Soomel eeskujuks ja ta ei oska aimata ilmselt mille tõttu. Alati mäletate, kui Postimees tõstis kuskil aasta tagasi gaasi või üle aasta tagasi esile selle probleemi, et Vene lennukid rikuvad Eesti piiri. Ja see oli Toomas Sildam ja Rasmus Cage. Väga hea, šokeeriv lugu või osade poliitikud püüdsid ümber lükata, seda teise ikka ei ole võimalik. Venemaa eitab igal juhul. Ja nüüd selgub selline asi, et Vene lennukid pidevalt rikuvad Soome riigipiiri. Ja Soome ei ole viimastel aastate jooksul julgenud seda probleemi avalikustada. Helsingin Sanomat on fakti kätte saanud avalikustanud ja tõstudest Eestit esile. Nii et ma ütleks, et selline väga, väga väga peenia ja põnev uudis minu jaoks. Ja mis näitab ka seda, et kui diplomaatilised nii-öelda ikkagi vabad Euroopa vanad riigid seda Venemaa teemat ja pretensioone Venemaa suhtes käsitlevad. Ja eile vist Soome uudistes, jah, mul hakkas ka kõrvad. Peaminister Matti Vanhanen kavatseb selle väga tõsiselt kõne alla võtta kohtumisel Venemaa esindajatega, nii et Soome on nagu tulemas meiega samasse ritta, siin. Paari viimase minuti jooksul tahaksin rääkida tänasest kesksest sisepoliitilisest sündmusest. Me teame, et Res Publica peab otsustama oma järge mise esimehe kandidatuuri ja lisaks Jaanus Rahumäele ja Taavi Veskimäele ehk kahele mäele on nüüd üles kerkinud ka veel Siim-Valmar Kiisleri kandidaat tuur. Juhan Parts on loobunud sellest, mida te arvate, kas juhi vahetus võiks tagasi tuua Res Publical selle uue hinguse või uue elujõu, mis tal oli siin kaks aastat tagasi. Täiesti niisugune lihtne oli arvamus, ma isegi ei taha, et nüüd sinna analüüsiksid, seda sügavamalt sa vargus rääkisid siin enne sellest, kuidas tuliuue jõuna ja ja mureyrile poliitikale meedina murdis läbi. Aga see komeet on nagu teatavasti hälli komeet, mis 100 aasta tagant käib umbes, et kas nende tähelend. Geni lühikeseks komeedid alati langevad, kaugenevad niiet. Mis sa arvad, kas liidrivahetus võiks muuta midagi, kas keegi nendest välja käidud kändidatuuridest on sellised selline karismaatiline juht, kes võiks Res Publicat? Ka uuele tõusule viia. Juhi probleem oleks vist võib-olla ainus tegelikult, mis suudaks seda parteid uuesti öelda, komeedina taevasse taevasse tõsta. Aga kui te mäletate selle partei sünnihetkel ideed, olid õiged, palju huvitavaid, häid inimesi, ühte sellist karismaatilist juhti ei olnud ka tegelikult Res Publica sünnieelsed otsiti lausa lausa välismaalt. Ja, ja see probleem on täpselt samamoodi uuesti püsti. Minu puhtalt subjektiivne arvamus on see, et ükski nendest kolmest kandidaadist ei ole selline karismaatiline inimene mõni neist isegi üldse üldse mitte. Jah, ma selles mõttes olen, olen nõus, et ma julgen ka arvata, et neid neid mainitud kandidaadid, et ei saa kahjuks võrrelda Res Publica esimese esimehe Rein Taagepera, aga ega ka mitte ma julgeks öelda Juhan Partsiga sellisena nagu Res Publica teda oma alguspäevil meile esitles. Nii et teie soovitus oleks Res Publical veel veidi otsida ja kaaluda, et äkki leidub kuskilt veel mõni selline karismaatiline juht ehk siis tegelikult ju Eesti üldse vajaks rohkem selliseid karismaatilise isiksusi kelle puhul lisaks nende noh, pikaajalisele poliitilisele kogemusele jamale rööverdamis ja ja manipulatsioon Nonii oskustele ma ei hakka siin nimetama, keda ma mõtlen, olekski mõni selline, kelle puhul me tunnetaksime, et ta on nagu mõtleja, kellel oliks suuri ideid ja, ja suuri joon see visiooni puudus on ju see, mis vaevab Eesti poliitikat tänasel päeval vist kõige rohkem. Ka seesama piirilepingu küsimus näitab seda, et me ei oska nagu kaugemale vaadata kui üks samm ette. Võib-olla ma eksin, aga mulle nii tundub. Mulle meeldivad sellised poliitikud, kes on, ütleme, suured tugevad isiksused ja põnevad mõtlejad. Olete mõelnud näiteks Edgar Savisaare puhul, et ma ei ole väga paljudel seisukohtade kahjuks temaga nõus olnud? Ma arvan, et ma olen lausa risti vastupidise seisukohtadel, aga mulle meeldib ta kui poliitiku, karismaatilise isiksusena, see teeb selle poliitilise mängu kaunimaks. Ega midagi, meie aeg saab ümber, ma küsiksin teilt lõpuks ainult ennustust, kes võidab ja. Mis sa arvad, Margus? Ausõna ei tea, ei hakka, ei hakka ennustama. Vanilla Ninja see tõesti ei ole. Ma usun, et võib-olla keegi Ida-Euroopast, kuna seal olid palju, ollakse arvata, et palju erinäolisemad esitused ja esinejad kui kui Lääne-Euroopast Nojah, seda me saame juba täna õhtul teada järgmises saates Aarne Rannamäe juhtimisel juba uus koosseis. Me täname Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest Margus metsa, Pärnu postimehest ja saatejuht oli Mart Ummelas. Saade kordub kell üheksa õhtul. Veel korra kell kaks öösel kuulis.